Täna on neljas päev, kui beebs „magab“, aga alustame algusest ja Meelise paanikat tekitavast tšekkinist marimelli FB lehel.
Esmaspäevast alates on väike härra olnud tasane, pole ta viitsinud end eriti liigutada. Noh, olen teda tundnud küll, aga mitte nii aktiivselt kui varem. Eile käisin ämmaka juures, kellele ma mainisin, et kutt on tasane… „Mis, on vagusi? Ja sa polegi veel EMOs käinud? Mis sul arus on… Kui ikka tunned, et on imelik, mine EMOsse!“ Ma pobisesin vastu, et noh, ma ju tunnen teda natuke… Ämmakas kuulas südamelööke ja ütles, et kõik on ilus ja korras.
Eile õhtul muidugi härra jälle „diivatses“ ja oli vagusi. Natuke torkis, aga mitte eriti. Nojah, mis ma ikka oskasin mõelda. Täna hommikul oli ta ikka vait. Kuulasin kodus südamelööke, leidsin need üles ja rahunesin maha. Ja terve päeva oli ta jälle vaikne. No ja siis ma guugeldasin… Ja sattusin Perekooli – oh, ei!
No loomulikult paanika aina süvenes, kui ma lugesin lugusid, kuidas „beebi valmistub sündima, kui vaikseks jääb“ või veel hullem „ma arvasin, et tundsin ka liigutusi, aga tegelikult oli ta juba surnud…“ – otsustasin, et kuna ma südamelööke kuulsin, siis lähen käin EMOs kontrollis hiljem.
Siis kui seinamaalija oli omadega poole peale jõudnud (jajah, lõpuks ometi hakkasime beebinurgaga ka tegelema!) ja mina jõudnud suurema osa söögist juba valmis teha… Pikutasin, togisin, ei midagi… Siis otsustasime, et tavai, käime ära. Mõeldud-tehtud.
No ja see ämmakas, kes valves oli, teatas, et „kamoon, ta ei peagi kogu aeg liigutama, äkki ta muutis asendit, või magab… kas sa magusat sööd? Söö jäätist! See annab talle energiat, küll siis rohkem liigutab ka, aga okei, teeme kardiogrammi ka, siis näed, kõik on korras ja sa mõtled üle…“
Siis ühendati meid juhtmetega ja ekraanil hakkasid numbrid jooksma ja beebi südamelöögid tulid paberile. Kõik on korras. Liigutab. Süda lööb. Ämmakas luges Meelisele ka sõnad peale: „Sööda talle siis jäätis, hommikuks ja lõunaks ja õhtuks ka!“
Kui on mingi mure, ei tasu kunagi Perekooli minna…mitte kunagi! :D
Mina külastan Perekooli pigem nagu huumori- või ulmenurgana.
Muidugi võib sealt ka head infot leida, aga seda head ja õiget on tihtilugu raske välja otsida, eriti kui ise mures oled.
Tore, et beebiga kõik hästi on. Eks tal ole nüüd seal vähem ruumi ringi rapsimiseks ja pikutab niisama mugavalt…imeb kindlasti põialt :)
Jäätis aitab tõesti, järgi proovitud ja toimis igakord :D
Ooojaa perekool on koht millest tasub eemale hoida :D väga harva saab sealt vastuse, pigem saab sõimata:P
Endalgi oli raseduse ajal selline aeg kus beebi jäi eriti rahulikuks, muidugi läksin kontrolli… joodeti külma ja magusat sisse ja tehti ultraheli, beebi lehvitas korra käega ja magas rahulikult edasi :D Muidugi oleneb see platsenta asetusest ka, kuna mul oli platsenta eesseinas siis ma tundsingi liigutusi naguke nõrgemalt, ju ta siis oli mul sellises asendis et ma ei tundnud. Aga peale seda kontroll visiiti järgmisest päevast hakkas beebi niimoodi mürgeldama et enam rahu ei saanudki :)
Igatahes, ma soovitan alati kontrolli minna.. keegi ei saa midagi selle kohta öelda.. eriti veel arstid haiglas..see on nende töö ja see on sinu beebi su kõhus keda sa kasvatad :)
Guugeldamine on hea mote! (see oli nyyd oeldud irooniaga ja tegelikult on see koige hullem, mida teha). Minule oeldi yhes ultrahelis (ok tegelt kolmes), et beebi on kasvult ja kaalult maha jaanud- no lopuks oli juba 5 nadalat maas! Ma muidugi ei kuulnud isegi seda kohta, et pea ymbermoot on oluline ja see oli oiges suuruses (mingi moot oli veel, mis oli oluline ja see oli ka korras, aga ma ei maleta, mis see oli) No ja siis ma guugeldasin…Kuna ma ei lea Eestis, siis onneks inglise keeles (oh Jumal, ma tana sind, sest see paastis mind perekool.ee-st) ja ma motlesin sellega oma lapsele kylge umbes sada erinevat syndroomi! No ja siis tuli onnetuseks veel see ultraheli (mul oli neid palju eelnenud preeklempsia(ma ei tea oiget kirjapilti eesti keeles) tottu), kus mulle oeldi et beebi nina on lapik voi lømmis voi mingi sarnane valjend. Ma guugeldasin jallegi ja sain veel sada syndroomi. No ma ju jallegi ei kuulnud seda, et nina on selline sest see on surutud vastu emaka seina. Niisiis viimased 10 nadalt oma rasedusest ma pyydsin ennast veenda, et ma saan hakkama kyll kui ka on mingi syndroom…Ma ei julgenud isegi mehel raakida, et meie lapsel voib olla see ja see syndroom. Tegelikult syndis taiesti terve beebi, kes lihtsalt oli vaga kergeke ja vaiksem kui keskmine (6 cm lyhem ja 1400 grammi kergem kui keskimseks siin loetakse). Yhesonaga long story short- ara guugelda! Google doctor on koige hulle arst yldse! Parem søø jaatist- Ben and Jerry`s on parim!