Blogija, küsi raha, aga tee seda õigesti!

Ma olen siiani kirjutanud mitmeid kordi teemadel, et turundajad ja ettevõtjad võiksid blogijat väärtustada ja talle tehtud töö eest väärilist palka maksta. Paljudel blogijatel tekkis aga küsimus, kuidas reklaampostituse eest raha küsida. Kas kinkekaart on altkäemaks ja kui mul pole firmat, siis kas ma ei tohigi raha küsida.

Aega läks, aga asja sai. Pöördusin esmalt otsejoones Maksu- ja Tolliameti poole oma küsimustega, kust ma sain täpselt sellised vastused nagu ma eeldasin – mitte midagi ei saanud aru – kuiv kanseliittekst, millest saavad aru vaid need, kes seda igapäevaselt kasutavad, mitte 13aastane alustav, või isegi minusugune pikastaažiga, blogija. Seejärel leidsin inimese, kes suutis mulle need asjad kirja panna “inimesekeeles”.

Kui mul pole firmat, ma pole FIE, olen lihtsalt alustanud blogimisega ja firma pakub mulle reklaampostituse eest raha, siis kuidas ma saan selle vastu võtta? Ametlikku arvetegemise võimalust mul ei ole.

Selleks, et tulu saada, kui sa pole töötaja, ei pea olema ei FIE ega äriühing. See oleks siis antud juhul kui eraisiku tulu. Ja kuna sa ei saa teha arvet kui ettevõtja, saad sa reklaamipakkujaga teha näiteks töövõtulepingu.

Töövõtulepingu puhul makstakse tasu välja siis kui töö on tehtud ehk soovitud tulemus saavutanud (ala klikkide arv reklaamil, postitus üleval, arvustus tehtud, video valmis vms, mis te kokku leppisite). Reklaami pakkuja arvestab tulu summa ning deklareerib selle oma deklaratsioonil. Ning siis kui on FIDEK-i (füüsilise isiku tuludeklaratsiooni) esitamise aeg, peaks see saadud tulu kajastuma ka sinu kui blogija deklaratsioonil ning seal kajastub ka saadud tulult kinnipeetud tulumaks.

Mis on töövõtuleping?

See on selline ühe projekti leping kui täpsem olla. Sellega saab fikseerida ühe või mitu tööd, mis on vaja teha ja leppida kokku tasu. Sellega ei kaasne puhkust ja ravikindlustust, nagu töölepinguga. Mõnel juhul siiski kaasneb ravikindlustus, aga blogija jaoks ilmselt mitte, kui koostöö on ühekordne.

Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tegema kokkulepitud töö, tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Töövõtja saab tööd teha vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks.

Kuidas mina, kui blogija, sellist sissetulekut deklareerima pean ja kas üldse pean?

Kui maksja on Eestis registreeritud äriühing, arvestab, deklareerib ja peab tulumaksu kinni ta ise. Ehk siis blogijal pole muud teha kui kontrollida kas FIDEK-is summad on õiged.

Kui aga reklaami pakkuja pole Eestis registreeritud äriühing, tuleb temalt saadud tulu ise deklaratsiooni lisada välismaalt saadud tulu lahtritesse. Saadud summadelt tuleb siis arvestada ka tulumaks, mis kuulub deklaratsiooni esitamisel juurdemaksmisele.

Kas mul oleks õigus küsida firmalt honorari/autoritasu, et nende kanda jääksid kõik maksud?

Autoritasu kuulub pigem maksmisele siis kui keegi sooviks kasutada sinu teose/postituse sisu. Kui tegemist on lihtsalt reklaamiga näiteks külgedel, ei kasuta reklaamipakkuja sinu postituse sisu ja selle arvelt autoritasu küsida ei saa. Kui aga on eraldi postitus reklaami pakkuja toote/teenuse jms kohta, oleks autoritasu küsimine lubatud.

See kuidas toimub maksude maksmine ja mille arvelt, lepitakse reklaami pakkujaga eelnevalt kokku (näiteks lepite kokku summa, mis blogija kätte saab ja reklaami pakkuja ise peab siis sinna juurde arvestama tulumaksusumma). Üsna oluline oleks need asjad enne võimalikult hästi läbi rääkida, et hiljem poleks üllatusi (näiteks, et kokkulepitud summast läheb alles maha tulumaks, millega blogija polnud eelnevalt arvestanud).

Kui firma annab mulle reklaampostituse eest kinkekaardi või teenuse, kas see on tegelikult tulu või kingitus? Avalikus sektoris oleks see altkäemaks.

See on ikkagi tulu aga lihtsalt muu tulu (kui tasuks postituse eest ongi see nö kingitus). Kingituse puhul tuleb siis arvestada selle maksumust või kui seda pole võimalik teha, tuleb võtta kingituse turuväärtus. See kuulub siis samuti deklareerimisele ja maksustamisele. Kui aga kingituse väärtus on alla 10€ (ilma käibemaksuta), siis seda ei maksustata. Kui aga üle, siis kuulub see täpselt sama moodi maksustamisele nagu rahas saadav tulu.

Kingituse deklareerib kingituse tegija (siis kui toode/teenus on enam väärt kui 10€ käibemaksu arvestamata). Tema näitab seda oma deklaratsioonil summana (selgitus on raamatupidamises), mis siis peaks automaatselt kajastuma ka blogija tuludeklaratsioonil. Ehk siis töö pakkuja deklareerib ise ja tasub sellelt nõutud maksud .

Välisriigi juriidiliselt isikult saadud kingituse puhul peab olema tõendatud, et kingitus on välisriigi juriidilise isiku tasandil maksustatud. Kui ei ole, siis isik deklareerib saadud kingituse FIDEKis tabelis 8 muu tuluna.

Kas ma saan teha OÜ või end FIEks registreerida kui ma olen alaealine?

FIE võib olla iga füüsiline isik, sh ka alaealine vähemalt 15aastane isik, kellele vanem on andnud nõusoleku või kohus on laiendanud teovõimet tegeleda majandustegevusega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-d 9–11).

Kuidas ma saan FIEks registreerida või kas ja kuidas teha OÜ? Mis sellega minu jaoks kaasneb?

FIE-ks end nüüd küll registreerida ei soovitaks. See tähendaks seda, et blogija vastutaks FIE-na oma tegevuse eest kogu oma varaga. Ning veel enam, FIE-l kuulub tasumisele nii sotsiaalmaks kui ka tulumaks. Kui see blogija on noor ja muud tööd ehk sissetulekut tal pole, siis tal lihtsalt puuduksid vahendid nende maksude tasumiseks.

OÜ loomise kohta on enamasti kõik olemas ja ega seal midagi rasket nüüd pole.

Ainus nö miinus selle puhul oleks siis see aruandmise kohustus ehk siis ettevõtte aastaaruanne, mis tuleb igal aastal esitada. Lisaks võib tulla ka siis muid kohustusi: kui käive on piisavalt suur või kui ettevõttel on veel töötajaid/makstakse endale palka. Need oleks siis deklaratsioonid, mida tuleb esitada iga kuu (käibemaksu ja töötajate kohta).

Samas annab ettevõtte loomine ja end käibemaksukohustuslaseks registreerimine (kohustus on registreerida kui käive on aastas 16 000€ aga keegi ei keela registreerida ka kohe) ka eeliseid, milleks on siis sisendkäibemaksu tagasi küsimise võimalus. Ehk kõik kaubad/teenused, mida soetatakse ettevõtluse tarbeks tulevad lõppkokkuvõttes ettevõtja jaoks odavamad (muidugi juhul kui nendele teenustele/kaupadele on lisatud käibemaks; algul tasutakse see käibemaks ära, kuid kuu lõpul deklaratsiooni esitades on see summa võimalik tagasi saada).

Mida tähendab käibemaksukohuslaseks registreerimine?

Kui teie ettevõtte planeeritav aastakäive ületab 16 000 eurot, tuleb end registreerida Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslaseks.

Kui palkate töötajad või olete ise töötaja või juhatuse liige, kellele makstakse tasu, tuleb töötajad registreerida töötamise registris tööleasumise päeval.

Käibemaksukohustuslane esitab maksustamisperioodile järgneva kuu 20-ks kuupäevaks käibedeklaratsiooni. Vorm TSD lisas 1 deklareeritakse residendist füüsilisele isikule maksustamisperioodil tehtud tulu- ja sotsiaalmaksuga, kohustusliku kogumispensioni maksega ja töötuskindlustusmaksega maksustatavad väljamaksed ning nimetatud isikute eest tasutud III samba sissemaksed.

Kui ma saan YouTube’is videote eest raha. Kas ma pean seda deklareerima?

See oleks üsna sama mis reklaamitasu saamise puhul.

Kuna ma nüüd ise sellega kursis pole, kes seal see maksja on siis ei oska ma täpselt vastata. Aga kehtib siis sama, et kui maksja on Eestis registreeritud, kajastab tema selle tulu maksmise ise ning peab kinni maksud. Kui aga maksja pole registreeritud Eestis, tuleb summad ise lisada välismaalt saadud tulu lahtritesse ning sellelt arvestada maksud, mis tuleb hiljem juurde maksta.

Kas on olemas mingi summa, mille ulatuses ma võin saada tulu, aga ma ei pea makse maksma?

2016. aasta tulumaksuvaba summa on 170€ kuus ehk aastas 2040€.

Ehk et kui firma X maksab mulle iga kuu näiteks mingi toote promomise eest 150€, siis ma ei pea seda kuskile kirja panema? Näiteks kui firma annab mulle selle sulas või selle summa ulatuses tooteid?

Deklareerima ikka peaks aga makse sellelt ei lisandu (kui see on ainus sissetulekuallikas; kui saad kuskilt nt palka siis on seal see tulumaksuvaba summa juba kasutatud ja topelt seda kasutada ei saa. Kui juhtub, et kogemata kasutatakse seda soodustust kaks korda, tehakse hiljem arvestused ümber ja see summa tuleb tagantjärgi ära maksta. On olnud juhuseid, kus seda on mitmeid kuid valest arvestatud ja vea välja tulles võib see hiljem juurdemakstav summa olla ikka väga suur).

Kas maksuameti jaoks võrdub blogimine töö tegemisega, kui selle eest ei saa tasu? Aga kui saab?

Eks ta olene eesmärgist. Kui tehakse tulu saamiseks, siis on jah töö. Samas kui tegeled hobi korras aga saad ikka tulu siis vast tööks ei loeks, aga tulu saamine tuleks siiski deklareerida ja maksustada. Siin on siis mõtestamise koht ja tõesti ühest vastust on raske anda.

PLUSSID JA MIINUSED (materjal pärit Pilvebüroost)

Füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE

+ Puudub omakapitali sissemaksu nõue.

+ Kassapõhine arvestus – raha laekumine on tulu ja väljaminek kulu. Kassapõhine arvestus on väga mugav näiteks väikesemahulise käsitööäri juures, kus materjali soetamine on kulu ja müüdud töö on tulu.

+ Vähem bürokraatiat – raamatupidamine on lihtne, aastaaruannet ei pea tegema, ainult tuludeklaratsiooni.

+ Privaatsem – kuna FIE aastaaruannet ei esita, siis tema varadest kellelgi ülevaadet ei ole. OÜ aastaaruanded on avalikud.

+ Asutamine on lihtne ja odav, põhikirja pole vaja.

+ Spetsiaalsed FIE maksusoodustused põllumeestele ja metsaomanikele (2877 eurot aastas ilma kuludokumentideta).

+ Maksustamist saab edasi lükata erikontot kasutades.

+ Tegevuse saab maksuvabalt ümber vormistada osaühinguks. Tegutsed 5a FIE-na, kogud raha erikontole ja siis vormistad oma tegevuse OÜ-ks ümber.

+ FIE võib täiesti legaalselt igapäevaselt ettevõtlusest teenitud raha kasutada, OÜ raha tuleb oma rahakotist rangelt eraldi hoida. Vähedistsiplineeritud inimese korral võib see muidugi hoopis miinus olla.

– Raamatupidamise kohustus.

– Täielik isiklik vastutus. Kui OÜ vastutus on piiratud osakapitaliga ja juhatuse liikme vastutus antud käendustega ja otseselt pahatahtliku käitumisega, siis FIE vastutab oma tegevuse eest kogu täiega. Eriti võib osutuda oluliseks igasugu garantiide ja kahjutasunõuete osas. Seega kui äri läheb kergelt öeldes metsa, tuleb kõik võlad ja kohustused katta kogu olemas oleva varaga (näiteks enda kinnisvara maha müüa).

– FIE`l on suurem MAKSUKOOREM (teenitud tulult pärast mahaarvamisi tuleb maksta 33% sotsiaalmaksu ja 20% tulumaksu).

– Dividende maksta ei saa, oluline miinus OÜ-ga võrreldes. Kogu eratarbeks võetav raha on maksustatud täies ulatuses, peaaegu nagu palgatulu.

– Avansilised sotsiaalmaksu ja tulumaksu maksed (kui tulu on väike või esialgu puudub siis on seda summat väga raske leida). Alles oli telekas ka mingi teema kus alaealine poiss tegi end FIEks, et oma vanemate talu ülal pidada ja ta polnud nende maksetega kursis. Hiljem tuli siis välja, et ta on maksuvõlglane ja nüüd vist ähvardatakse talu käest võtta.

– Kodukulude jaotamine on keeruline, maksuamet pidada rangem olema siinkohal kui OÜ-dega. Ehk kodu on ka töökohaks ja teatud osas on lubatud kulud kirjutada ka ettevõtluse kuludeks, kuid seal tuleb leida see õige protsent mis määral kasutatakse neid ettevõtluseks ja eratarbeks (näiteks vee kulu, internet, elekter jne). See protsendi määramine on keerukas, sest sa pead suutma ka tõestada kas tegelikult jaotuvad need nii.

– Suurema käibe korral on FIE käibemaksuarvestus päris keeruline.

– Ei saa endaga lepingut sõlmida, nt kodukontori rentimiseks või asjade müümiseks.
– FIE ei saa olla omaenda tööandja ega maksta endale palka.

Osaühing ehk OÜ

+ Varade lahusolek. Ettevõtte osanik ei vastuta ettevõtte kohustuste eest oma isikliku varaga.

+ Loomisel on vaja osakapitali olemasolu (2500 eurot või puudub, kui kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot). Osapital võib sisaldada rahalisi kui ka mitterahalisi sissemakseid (nt saab oma isikliku sülearvuti ettevõttele müüa ja määrata ise sellele hind vastavalt turuhinnale). Seega kui raha puudub, et teha sissemakse osakapitaliks võib selle asendada näiteks mõne muu tulevikus ettevõtluses kasutatava vahendiga (põllumeestel näiteks traktor). Aga on vaid selles, et selle hind määratakse turuväärtuse järgi, seega ei tohi asju ülehinnata.

+ Teenitud tulult ei pea maksma tulu- ega sotsiaalmaksu nagu FIE.

+ Ettevõtja võib töötasu välja võtta dividendidena, mille maksukoorem on vaid 21% (tulumaks). Kuid see saab võimalikuks vaid siis kui ettevõttel on olemas osakapitali sissemakse.

+ Käibemaksukohustuslaseks registreerides on õigus sisendkäibemaksu tagastusele. Ehk siis kogu ettevõtte ostetud vara, mis on käibemaksuga maksustatud tuleb lõppkokkuvõtteks selle võrra ettevõtte jaoks sootsam. Algselt tuleb käibemaks tasuda ning kuu lõpul (20.ndaks kuupäevaks) esitatavale deklaratsioonile tuleb märkida tasutud käibemaksu summa, mis kuulub tagastamisele (või siis vähendab see tasumisele kuuluvat summat).

– Raamatupidamise kohustus.

– Osakapitali sissemaksu nõue (2500 eurot või puudub, kui kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot). Kui puudub raha ja ka vara sissemakse tegemiseks võib see osutuda probleemiks. Küll aga on võimalus see sissemakse sinna tega aasta jooksul. Kuid jällegi on asjal üks aga. Kuna sissemakse peab olema tehtud eraisiku poolt, ei sobi ega saa teha sissemakset selle aasta jooksul ettevõttesse teenitud tulu osas. Selleks, et tulu eraisikule välja viia, tuleb maksta see välja dividendina, kuid dividende ei saa ennem maksta kui ettevõttel on olemas osakapitali sissemakse. Seega nii või naa peab osanik selle raha nö leidma kuidagi omadest vahenditest.

– Tekkepõhine raamatupidamine. Varad ja ka kohustused märgitakse ära nõude tekkimise ajal, reaalsed laekumised võivad toimuda hiljem. Seal võivad tekkida probleemid näiteks siis kui ettevõte on mingi kauba/teenuse eest arve esitanud ja selle summa juba tulu hulka arvestanud. Probleem tekib just siis kui ettevõtel oleks vaja soetada midagi, kuid reaalselt puuduvad kassas selleks vahendid (siis kui esitatud arve eest on alles tulu laekumata).

– Majandusaastaaruande esitamise kohustus. Need on avalikud ja kättesaadavad kõigile väikse tasu eest.

– Kui ettevõttel on töötajad ja ettevõte on käibemaksukohustuslane (kas või üks neist), esineb igakuine deklaratsiooni esitamise kohustus.

Aktsiaselts ehk AS

Üsna sama mis OÜ, kuid minimaalseks aktsiakapitali suuruseks on 25 000 eurot, mida on asutamiseks vaja.

Mittetulundusühing ehk MTÜ

MTÜ on isikute vabatahtlik ja kasumit mitte taotlev ühendus, mille võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna heaks tegutsemiseks või ka väiksema seltskonna huvide eest seismiseks.

MTÜ eesmärgiks või põhitegevuseks ei või vaid olla kasumi teenimine, kuid tulu teenimine on lubatud.

MTÜ asutajateks ja liikmeteks (minimaalselt kaks) võivad olla nii füüsilised (sh alla 18aastased) kui ka juriidilised isikud (ettevõtted). MTÜ võib olla ka tuhandete liikmega, kuid siis tuleb juhtimine ja otsuste vastuvõtmise kord eriti hästi läbi mõelda. Samas pakub lai liikmeskond MTÜle rohkem legitiimsust ja jõudu.

Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

Oeh, sellest sai küll megapikk postitus, aga ma loodan, et nii mõnigi blogija sai natuke targemaks, julgemaks ja peagi rikkamaks :)

Kui teil on küsimusi, võite need siia alla jätta ja kui neid tuleb palju ja ma ei oska neile ise vastata, siis pöördun uuesti oma uue sõbra poole, kes loodetavasti leiab veelkord mahti seda teemat lahata ja ma teen vol2’e.

PS! Lugege kommentaare ka – seal on veel ühtteist lahti seletatud.

Samal teemal

14 kommentaari

  1. Väga vajalik postitus olulisel teemal! Siiski vajaks asi veel mõne hea raamatupidaja pilku, äkki leiad mõne tuttava, kes selle teksti üle vaataks, ilma seda kantseliidiks ajamata. Mulle endale jäid kõige rohkem kriipima need kaks punkti:

    “+ Teenitud tulult ei pea maksma tulu- ega sotsiaalmaksu nagu FIE.”

    Võib-olla on rõhk lause lõpus, st tahetakse rõhutada, et OÜ ja FIE maksustamine on erinev, aga siiski võib jätta lause esimene pool väga vale mulje. Teenitud tulu maksustatakse kas üht- või teistmoodi:

    Esiteks: Palgatulu. Eeldame, et oled nö ühe mehe osaühing. Oled omanik, juhatuse esimees ja OÜ ainus töötaja 3in1. Üks võimalus kuidagi oma raske tööga teenitud tulu kätte saada, on maksta endale palka. See on kulukam võimalus tulu kätte saada. Sellisel juhul maksab su ettevõte riigile 33% sotsiaalmaksu ja sina maksad (ettevõte teeb selle õigemini sinu eest enamasti) füüsilise isiku tulumaksu 20% (alates 2015), lisaks veel töötuskindlustusmaks ja kogumispension, aga jätame need arvutustest hetkel kõrvale.
    Ehk siis näited. Sa oled blogija ja sul on OÜ.

    1) Firma X maksab sulle näiteks postituse eest 100€ (tulumaksuvaba on 170€ kuus, so kõigist sinu tuludest). See 100€ on sinu OÜ teenitud tulu. Kui sa tahad endale nüüd palka maksta, ilma et su OÜ miinusesse läheks, siis on arvutus selline. Teenitud 100€: sellest peab saama makstud sinu brutopalk, riigile sotsiaalmaks (33% brutopalgast) ja töötuskindlustusmakse (0,8% brutopalgast). Ehk siis lihtne võrrand, kus brutopalk on x:
    x+x*0,33+x*0,008=100 –> x=74,7€
    See x on sinu brutopalk. Edasi maksad makse sina: füüsilise isikuna 20% tulumaksu, aga kuna brutotulu on väiksem kui 170€, siis sa seda ei maksa, lisaks töötaja töötuskindlustusmakse 1,6% brutopalgast ja kogumispension 2% brutopalgast. Need kulud on 0,036*74,7=2,69€. Netopalgaks jääb 72€.
    Ehk siis sellest 100 eurost, mis ettevõte X sulle postituse eest maksis, saad sa ‘puhtalt kätte’ u 72€. 72% saad kätte igalt tulult, kui see summa jääb alla 170€ kuus (ja sul puuduvad muud tulud, a la kooliõpilane).

    NB! Kui keegi juba arvestab su tulumaksuvaba tulu 170€ kuus maha (nt käid tööl ja tööandja arvestab palka makstes 170€ TMvaba miinimumi), siis saaksid ükskõik kui suurest summast kätte 57,6%.

    2) Kui korrata sama näidet 1000€, siis näeb see välja nii. Brutopalgaks jääb 747€. Sina maksad töötuskindlustust ja kogumispensioni 26,9€. Tulumaksu maksad osalt, mis brutoplagst pärast TMvaba miinimumi ja nende 2%+1,6% mahaarvamist alles jääb ehk siis tulumaksu maksad (747-170-26,9)*0,2=110€. Netopalgana saad ‘puhtalt kätte’ 747-26,9-110=610€. Ehk siis 61%.

    NB! Kui keegi teine on juba sinu TMvaba miinimumi arvestanud (nt käid tööl ja selle tasu saad samuti nii, et TMvaba miinimum arvestatud, siis OÜna enam seda maha arvestada ei tohi), siis saaksid ‘puhtalt kätte’ 576€ ehk 57,6%.

    Teiseks: Ettevõtlustulu. Ehk siis dividendide saamine oma OÜlt. Sellest lähemalt kohe järgmise punkti juures.

    “+ Ettevõtja võib töötasu välja võtta dividendidena, mille maksukoorem on vaid 21% (tulumaks). Kuid see saab võimalikuks vaid siis kui ettevõttel on olemas osakapitali sissemakse.”

    Toetume Tulumaksuseadusele. Dividendid EI OLE seaduse mõistes töötasu. Võiks öelda, et dividend on tasu selle eest, et osanik on ettevõttesse investeerinud oma isiklikku raha (= risk). Teen dividendide loogika selgemaks jälle lihtsustatud näite põhjal.

    Ütleme, et aasta jooksul on sinu OÜ teeninud kasumit (st tulu-kulu!) 1000€. OÜ juhatus (ühe mehe OÜ puhul sina) otsustab, et osanikele (sulle) makstakse välja dividendid (nagu postituses ülal kirjas, peab selleks olema OÜ sissemakse tehtud). Kui hakatakse kasumit jaotama, tuleb OÜ-l riigile maksta tulumaksu jaotatavalt kasumilt 1000*20%=200€. 1000-200=800€ saab seega dividendidena välja maksta. Sina sellelt summalt enam tulumaksu maksma ei pea (Eestis ei topeltmaksustata: kui jur.isik juba maksis tulumaksu, siis füüs.isik seda enam ei tee).
    Või see sama näide teistmoodi võetuna: kui tahad aasta lõpus omanikuna saada dividende 800€, peab OÜ teenima kasumit (jätkuvalt, kasum ei ole tulu, vaid tulu miinus kulu) 800+(800*20/80)=1000€.
    Ehk siis mitteametlikult kokkuvõttes: ettevõtlustulu maksustatakse 20% jaotatava kasumi pealt (meie näites 1000€) ehk see teeb sama välja, mis 25% dividendide makse (meie näites 800€) pealt. Olenemata, mis pidi sellest mõelda, tulumaksu maksab ettevõte ja dividende topelt ei maksustata (räägime Eesti ettevõttest).

    Lisaks:
    Seda, et ei tohi segi ajada, mis on kelle raha, ei ole vist vaja mainida. Igaks juhuks teen seda siiski, äkki on kellelegi kasuks, kes loeb. :) OÜ on eraldi juriidiline isik ja sina oled füüsiline isik ning kuigi sa võid olla ettevõttes üksinda (see enne nimetatud 3in1 inimene), ei tohi MITTE KUNAGI unustada, et ettevõtte raha on ettevõtte raha ja sinu raha on sinu raha. Etevõtte raha ei ole sinu kui füüsilise isiku raha, mida sa võid kasutada ei-tea-milleks. Seda võib kasutada ainult ettevõtlusega seotud kuludeks ja kõik peab kajastuma raamatupidamises. OÜ pangakontoga ei saa käia ringi nagu oleks see sinu oma. Üksinda asja ajades võib vahel tahta seda unustada, aga siis tuleks mõelda nii, et kui sul oleks veel 2 äripartnerit, siis mõtle, kas nad oleks õnnelikud, kui sina ettevõtte raha kasutaksid näiteks oma mehele kingituse ostmiseks. :) Ma arvan, et mõte jõudis kohale.

    *Sina-vorm ei ole otseselt suunatud kellelegi.

    Küll sai pikk jutt. :) Loodetavasti kellelegi tuleb kasuks.

    1. Lisaks veel:

      Kui oled ettevõtja (n OÜ) ja keegi teine sinu eest sotsiaalmaksu ei maksa (st sa ei tööta kuskil mujal ametlikult või pole õppur vms), siis on mõte endale ikka palka maksta, sest muidu pole sul tervisekindlustust. Seda ei tohi unustada.
      Kui tervisekindlustuse puudumisega probleemi ei ole, siis on rahaliselt mõistlik võtta dividende.

      1. Jutt jummala õige! :)
        Lisaks ainult, et praktikas ei ole tegelikult nii kerge see, et sa endale palka ei maksa aga võtad muudkui dividendi, sest nii on maksudena”odavam”. Tean vähemalt 4+ näidet, kellel Maksuamet on uksest sisse lennanud tõestamaks, et sa väldid tahtlikult maksude maksmist sellega, et palka ei maksa aga dividendi võtad.

        Kirjutasin mingi hetk ise OÜ asutamisest. Otsin selle postituse üles, kui arvuti ligi olen. :P

        1. Olen ka sellest kuulnud… Kas need on olnud sellised juhtumid, kus mitu korda aastas makstakse endale dividendi? Või ka siis, kui seda tehakse ainult kord aastas?

    2. Ma lisaks sinna dividendijutule veel selle, et seda ei tasuks liiga tihti teha, ehk siis kui iga kuu endale muudkui dividende maksta, võib maksuamet seda hakatagi võtma kui töötasu ja siis nõutaksegi juba, et oleks tehtud tööleping või mõni võlaõiguslik leping (töövõtu- või käsundusleping), registreeritud töötamise registris (väga oluline muide! ilma selleta tegelikult ühelegi firmale tööd teha ei tohi. Mitte ühtegi liigutust ei tohi ettevõtte tarbeks t e g e l i k u l t teha, kui pole TÖRis. Ehk siis isegi, kui mõtled, et niisama “sõbramehe poolest” aitad sõpra või pereliiget ja näiteks teed ta ettevõttele omast ajast ja heast tahtest raamatupidamist, aitad valmistada tooteid, aitad müüa kuskil laadal ta toodangut, ükskõik mida, ootab riik selle eest oma maksude (sotsiaalmaks) laekumist. Jura värk, aga nii on :P teoreetiliselt on võimalik käsundusleping sõlmida ilma töötasuta ja siis v i s t ei pea maksma sotsmaksu ka, aga ärge seda puhta kullana igaks juhuks võtke, kuskilt on midagi kõrva jäänud, aga pole süübinud ja kui kedagi nüüd huvitama hakkas, siis teate, mida uurida) ja maksustatudki siis juba nagu töötasu. Dividende on mõistlik maksta 1-2 korda aastas :) tuli natuke rohkem nüüd juttu, kui vaid dividendidest

      1. Jah, seda kindlasti: mitu korda aastas dividendi maksmine võib kindlasti maksuametile silma jääda ja võidakse tulla ütlema, et sisuliselt maksad endale palka ja olgu maksud makstud.

  2. Huvitav kui paljud meie blogijad seda asja nö ausalt ajavad ja siis Igasugused kingitused deklareerivad, kahtlustan, et enamus ei maksa mitte mingeid makse.

    1. Kingitusi peab deklareerima kingituse tegija, ehk kui frma X annab sulle fööni, siis tema peab selle fööni enda deklarisse panema.

  3. Mul on ka kõhklused, et peaks vormistama ennast ettevõtjaks, aga mis tasuks ära? Kui üldse? Ehk keegi teadja oskab vastata? (Seni ei ole mitte maksude maksmist vältinud ega musta palka saanud, vaid töö tellija on maksnud maksud, aga sealt kostab alatasa virinat, et “miks sul oma ettevõtet ei ole?” – kuigi mu enda jaoks ei ole mingit vahet, kes maksud maksab ja nende jaoks ka ei tohiks olla, sest ma ju nagunii ise maksaks samad maksud ju ja küsiks ikka sama palju raha! Vot sellest virinast ei saa ka aru – äkki keegi oskab selle ka ära seletada, miks töö eest tasuja tahab firma arvele pigem maksta??)
    Aga seis selline mul:
    * Raha teenin üksi ja suht kaootiliselt ehk üks kuu teenin näiteks 3 tonni kätte ja siis järgnevad 3 kuud ei teeni midagi ja elan sellest 3 tonnist.
    * Sissetulekud ongi kuskil sellised, et teenin vahel sada euri kuus, vahel tonni, vahel saan paar tonni kuus kätte, millest siis elangi mitu kuud.
    * Kui peaks igakuiselt kindlaid makse maksma, siis ilmselt on probleem, et mul ei ole nii üüratult suured ega regulaarsed need sissetulekud?
    * Tahakski teada, milline ettevõtlusvorm sobib üksikule ettevõtjale, kellel on suht väike ja hõre käive?

  4. Seoses tervisekindlustusega, siis kui isik on omaloodud OÜ-s või muus jur.isikus, sh FIE-s, juhatuse liikmeks, siis ta ei saa end ka nt töötuna arvele võtta.

    Ma ootaks sellele blogipostitusele järge, sest need sotsiaalsete tagatiste teema on täiesti avamata. Tore, et dividendidest on juttu (he-hee), aga paljud blogijatest endale ikka dividende maksavad? :)

    @ olenzebra- Sa oled päris mitu asja segamini ajanud ja ma hea meelega parandaksin sind. Kui isik teeb regulaarselt enne iga kuu kümnendat kuupäeva endale “dividendide” näol makseid, siis on tegu töötasuga ja maksuamet nõuab õigustatult maksude tasumist. Äriseadustiku (ÄS) kohaselt makstakse dividende ehk osa kasumist välja puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel (vt nt ÄS § 157 jt). Kas sa teed majandusaastaaruandeid ja arvestad kasumit välja igakuiselt? Vist siiski mitte :) Dividende võib välja maksta mitmes jaos, aga see eeldab, et varasem otsus dividendide väljamaksmise osas on juba tehtud ning on kokkulepitud, kuidas toimub dividendide väljamaksmine. *Märgin ära, et täpsem dividendide maksmise kord määratakse enamasti paika äriühingu põhikirjas*

    Teiseks- tööleping on vaid tööleping! Tööleping EI OLE töövõtuleping või käsundusleping. Viimased kaks on puhtalt võlaõiguslikud lepingud ja neid tuleb eristada, sest nad omavad lepingupoolte jaoks erinevaid tagajärgi ja tähendusi. Tõsi küll, mõningast segadust võib tekitada asjaolu, et vahel hinnatakse töövõtulepingud või käsunduslepingud ümber töölepinguteks, aga see on juba teine teema. Reeglina on nii- TÖR-i peab isiku siiski kandma siis, kui ta asub töölepingu (!!) alusel tööd tegema.

    Väär on ka väide nagu ei tohiks oma ettevõttes teha ühtegi liigutust olemata TÖR-is. Isik saab ilusti toimetada oma äriühingus ja tegutseda ühingu hüvanguks, olles juhatuse liige. Juhatuse liikmeid teadupärast TÖR-i ei kanta :)

    On kaks eri maailma, kas sa pakud sõbramehe poolest laadal müüja teenust või pakud sa regulaarselt raamatupidamist. Ma eeldan, et iga raamatupidaja teab, kuidas ja miks tuleb seda eristada- kui sõbramees on selline ühemehe-OÜ, siis enamasti tal pole palgalist raamatupidajat tööl ja ta tellib selle teenuse väljast, seega jah- maksudega tuleb arvestada. Oletame aga, et sõber tegutseb igapäevaselt seebi müümisega ja otsustab minna laadale oma kaupa müüma ning kutsub selleks X-i appi. Kui lähtuda rangelt seadusest, siis tuleks X-ile maksta töötasu, sest Sõber kasutab X-i ära oma igapäevase majandustegevuse ehk seebi müümise käigus. Praktikas on siiski nii, et ükski maksuametnik ei patrulli mööda laate ega kontrolli, kas iga müüja on kantud registrisse või mitte :)

    Mis puudutab käsunduslepingut ja sotsiaalmaksu, siis siin tuleks täpsustada. Sotsiaalmaksu ei pea maksma, kui käsundusleping on sõlmitud juriidiliste isikute vahel ehk siis üks ühing on sõlminud lepingu teise ühinguga ning kui käsunduslepingu alusel makstav tasu on ettevõtlustulu. Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga või muu teenuse osutamiseks sõlmitud lepinguga kaasneb ravikindlustus juhul, kui leping sõlmitakse üle ühekuuse tähtajaga või tähtajatult ja isikule tehakse igakuiseid väljamakseid.

    1. Ei aja sassi :) nagu ise näed, on see väga pikk ja lai teema ja ma lihtsalt ütlesin lühidalt, täpsustuseks ülaolevale, et dividendide maksmine ei käi päris nii, nagu töötasu maksmine, et iga kuu muudkui maksan. Olles ise neid välja arvestanud (ja deklareerinud), olen teadlik täiesti. Ühtalsi ei leidnud enda tekstis kohta, kus nimetan töölepingut ja töövõtulepingut samaks. Väga hästi tean, mis on töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu vahe. Lisaks tuleb küll TÖRi märkida ka võlaõigusliku lepingu alusel töötajad, andmed TSD-l ja TÖRis peavad ikka klappima! Ja rääkisingi, kuidas ametlikult tegelikult on vaja registreerida ka need niiöelda laadaabilised. Päriselu on päriselu. Praegu keerutad natuke ise tolmu üles :) Hiljuti alles sai räägitud sellest juristiga, seega kui nüüd kuu jooksul midagi muutunud pole, siis hetkel eksid natuke ise. Kui hätta jääd, siis EMTA klienditeenindusest seletatakse kõik ilusti lahti! Ei kisu mingit tüli üles, aga praegu natuke eksitad teisi..

  5. Lubasin siia need postitused panna, aga siis avastasin, et hops, ma olen neid isegi rohkem teinud… Seega järsku kellelegi abiks:

    Ettevõtte loomisest: http://daysworthliving.com/2014/08/13/ettevotlusest-ehk-kuidas-selle-asutamise-ja-raamatupidamisega-siis-tapsemalt-on/

    Käibemaksukohustuslaseks hakkamisest: http://daysworthliving.com/2015/01/10/kaibemaksukohustuslaseks-hakkamisest/

    Ja lõpuks siis mis juhtub kui mittekäibemaksukohustuslane märgib arvetele käibemaksu:
    http://daysworthliving.com/2015/02/17/mis-juhtub-kui-mitte-kaibemaksukohustuslane-margib-arvetele-kaibemaksu/

  6. Senikaua, kuni OÜ omanik ei ole osakapitali sissemakset 2500€ teinud, on ta endiselt 100% vastutav oma isikliku varaga.

    Töövõtuleping on tore asi küll, kuid vaevalt, et paljud firmad tahavad seda varianti, sest selle pealt peavad nad tasuma lisaks ka sotsiaalmaksu 33% + tööandja töötuskindlustust 0,08%.

Comments are closed.