Fotograafiast ja fototöötlusest

Olles sel suvel ise väga paljude fotograafide objektiivi ette sattunud, mõtlesin seda teemat veidi lahata. Tegelikult ajendas mind selleks aga Mallu postitus (link!), kus ta tõi välja pildid, mis talle üldse ei meeldi… Tundsin end töötlejana kõhupiltide koha peal puudutatuna.

Tegelikkuses on see, et nii palju kui on fotograafe (olgu nad hobipiltnikud või professionaalid) ja seni kuni neil on tööd, on nad ilmselt kellelegi vajalikud, kõigile ei saagi meeldida. Ja nii nagu on fotograafid erinevad, on ka kliendid erinevad. Mis meeldib ühele, ei meeldi teisele ja mis meeldib kolmandale, ei meeldi neljandale jne. Igaühele oma nagu öeldakse.

Fotograafide käekirjad ongi erinevad – üks töötleb megalt (Fotoraat – link meie pildistamisele), teine armastab naturaalsust (Ketlin Tammsalu – link meie pildistamisele), kolmas armastab värve (Maarika Roosi – link meie pildistamisele), neljas armastab ajakirjalikku klantsi (Tiia Saart – link meie pildistamisele), viiendale meeldib üldse midagi muud jne

Samamoodi on ju ka klientidega – üks tuleb su juurde telefon täis pilte, mis ta on netist kokku korjanud, et tahaks selliseid, teine tuleb ja ütleb, et tee lihtsalt pilti, aga juhenda kuidas olla, ma pole varem käinud. Kolmas tuleb buduaari- või aktipilte tegema, neljas tahabki ainult kõhust ja lapseootusest pilte jne. Ma ei ole fotograaf, aga üsna tihti siiski Meelisega kaasas. On neid, kellel on visioon ja neid kes tulevad tühja lehena. On neid, kelle puhul sul hakkab mõte kohe töötama, mida võiks proovida ja on neid, kelle puhul seda klikki ei teki.

No näiteks tõi Mallu välja rasedapiltidest need, kus keegi teeb kätega südame kõhu peale, või kui ümber kõhu on pael, mis viitab lapse soole – et need on megarõvedad ja kui ta sellist pilti näeks, ei läheks ta never selle fotograafi juurde. Samas on neid, kes panevad kõhu peale papud, body, ultrahelipildi, nimetähed jne. Kui see on inimese soov – jumala eest. Inimene on enne otsinud näiteks kõhupilte ja ta on sellised endale salvestanud, et tahab ka selliseid. Ikka teeme. Pole probleemi. See, kui üks selliseid pilte tahab, ei tähenda ju seda, et kõik järgnevad rasedad kes tulevad, selliseid pilte saavad. Iga inimene on ju eraldi nö projekt, tema soovid on ikka peamised. Ja inimesed on erinevad, sellest tulenevalt ka pildisoovid.

2S8A9590
Mallu kratsib ilmselt hetkel silmad peast, aga mulle see pilt meeldib :)
Meie lugejast tehtud pilt, kes ise sellist soovis :)
Meie lugejast tehtud pilt, kes ise sellist soovis :)

Meil on küll ja veel olnud inimesi, kes tulevad ja neil on kindlad soovid, mida nad tahavad ja isegi kui Meelisele mõni idee ei meeldi, või tema meelest pole see ilus, siis kui klient soovib, ta teeb ära.

Näiteks, kui inimene kirjutab mulle, et ta tahab tulla akti tegema ja ma soovitan tal natukene googeldada või Pinterestis luusida, et mida ta tahaks, et teaks valmistuda ja sa ootad umbes selliseid pilte:

Google otsingu tulemus
Google otsingu tulemus “nude photogrpahy”

Ja saad kliendilt sellised:

Google otsingu tulemus "naked photogrpahy"
Google otsingu tulemus “naked photogrpahy”

Siis on veits hmm.. okei, see pole akt, aga kui see on su soov, siis ikka saab. Ja kui kuskil keegi selliseid pilte näeb, siis see ei tähenda ju, et iga järgmine aktipildistamine samasugune on.

Kõige ehedam näide on Meelise viimasest näitusest, ka see oli/on akti pilt, aga ometigi pole midagi näha.

2S8A4238-copy

Teine teema on see piltide sorteerimine ja töötlemine. Mina/meie enda piltide suhtes (mis meist tehakse) oleme väga kriitilised. Keskmiselt 400st pildist jääb alles üks kaheksandik ehk a 50 kaadrit. Samas kui ma ise kellegi pilte sordin, siis ma parem saadan talle sada kaadrit, et ta saaks ise oma lemmikud valida. Jah, ma võiksin valida ise 25 parimat ja talle need saata, sest esiteks kuidagi inimestele mõjub see, et saab palju pilte, millest ise valida. Ja mul ei võta tükki küljest need kuni sada pilti üle käia ja teele panna. Keskmiselt tuleb tunnisest fotoshoodist ikkagi 50-70 pilti, mõnel juhul rohkem. Ja teiseks, ei tea mina, millisel pildil inimene endale kõige rohkem meeldib.

Kuna meil Meelisega on tööjaotus selline, et tema pildistab ja mina töötlen, siis saab pildid kätte üsna ruttu (mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, kui tegemist pole just pulmapiltidega, neid on tavaliselt rohkem ja nõuavad rohkem vaeva kui tavaline pereshoot looduses või stuudios). Ja et mitte raisata aega sellele, et ma sordin kehvad kaadrid välja ja inimene valib oma lemmikud, siis teen pigem ühest poosist kolm-neli varianti, et ta saaks endale sobiliku näo ise välja valida. Sest mis minu meelest on ilus, ei pruugi talle jälle meeldida ja vastupidi.

pulmad
Näiteks, mina võin valida siit välja, et keskmine on kõige parem, aga võibolla meeldib kliendile parempoolne rohkem? Siis parem las tal olla ju see valik, mitte minu valik.

Teine asi tavakasutajaga ehk kliendiga on see, et kui sa ei ole väga enesekriitiline ja sa ei satu väga tihti kaamera ette, meeldivad sulle väga paljud pildid ja sa ei oska valida kümmet parimat vms, siis ongi lihtsam kui sul on hulk pilte, mille vahel rahulikult kodus vaadates valida.

Järgmine teema on töötlus. Ma teen kõikidele piltidele nö basic töötluse, selleks on photoshopis action tool, mille ma loon vastavalt pildile – valgus, värvid ja nö kopi-peistin seda igale pildile, mis sama valgusega ja samas kohas tehtud on. Pisikesed iluvead parandan ka, aga mingeid metsikuid töötlusi ma ei tee. Miks?

Sest tavakasutaja ei taha mingit müstikat ja maagiat, ta tahab endast tavalisi pilte. Pulmapildid on eraldi teema. Või siis eraldi stilistika mingi shoodi jaoks, mida keegi tulebki tegema konkreetselt mingi asja raames. Ala sai kinkekaardi, tahab mingit erinevat asja proovida. Meie keskmine klient tuleb niisama ennast jäädvustama, et oleks Facebooki uus pilt panna või vanaemale raamis kinkida.

Loomulikult on meil olnud mingeid stiilikaid ka, aga see pole meie igapäev. Meie igapäev on tavalised pildid tavalistest inimestest.

Kõik kiidavad lightroom programmi, minul sellega kogemus puudub, olen terve elu (noh, alates rate-ajast, mingi 98ndast umbes) kasutanud photoshoppi, ise olen õppinud ja guugeldanud ja videoid vaadanud ja katsetanud. Eile näitas Fotoraadi Kerli mulle veini kõrvale ka lightroomi, mis on tegelikult täpselt sama mis photoshop, lihtsalt menüü on ühes kohas. Photoshopis on see menüü peidetud alammenüüde alla. Aga tegelikkuses on variandid pilte töödelda samad.

Ja mulle endale meeldivad ka sellised suhteliselt loomulikud pildid, mitte klanitud ajakirjapildid või mingit müstika ja maagia, et peale vaadates saad kohe aru, et megatöötlus.

kolmik
Nojah, ma ei tea, kui hästi siin näha on, aga vasakult: orginaal; minu töötlus; ületöötlus minu jaoks (kui nahal puudub igasugune tekstuur ja on blurr ja kohe näha, et ületöödeldud) – aga, see on jällegi minu arvamus, on inimesi, kellele sellised pildid meeldivd, kus nende nahk on nagu beebipepu ja ükski kortsuke ega kurruke ei paista.

Kui ma peaksin maksma fotoshoodi eest, siis ma ei läheks mingi sellise fotograafi juurde, kelle pildid mulle ju ei meeldi. Näiteks ma ei läheks kunagi Stina Kase juurde, tal on häid tabamusi, aga üleüldiselt tema portfoolio (link!) pole minu tassike teed. Samas Teesi Zeemanni (link!) ei vahetaks ma ühegi teise beebifotograafi vastu, maksku ta või kolm korda vähem kui Teesi. Ehk et pildistama minnes, teab üldiselt inimene, kelle juurde ta tuleb ja mida ta umbes saab. Pluss üldiselt arutatakse asjad ka enne läbi, mis pilte teeme, mida võiks selga panna, mis meik teha jne.

Kuidas teil on? Mille järgi fotograafi valite? Kas hinna või piltide? Facebooki laikide? Kas tahate pigem töödeldud pilte nagu ajakirjades, et ükski kortsuke pole näha või pigem loomulikke pilte? 

 

Samal teemal

48 kommentaari

  1. Ilmselge on see, et fotograafi sa ei vali, kui ta tööd sulle ei meeldi. Ja see, mismoodi pilte tehakse ongi just see sama mida sa ytlesid , et kas kliendil on oma visioon või mitte. Ja kui sa kliendi soovidele vastu ei tule, siis ta läheb ja valib teise. Ja kusjuures, siis peab arvestama, et ka nendest 10st sõbrast, kelle ta rääkis, et sa ei tulnud ta soovile vastu, yldjuhul vähemalt 4 sinu juurde ei tule.
    Samuti ei salli ma töötlust, millest kohe vaadates aru saab. Väike töötlus käib iga pildi juurde.
    Minu esimene kokkupuude oli meelisega. Ja no igakell võiks uuesti minna.

  2. Mallukas muidu meeldib, aga see konkreetne viidatud tekst ajas veits närvi. Ühesõnaga kui fotograafi stiil (ka töötlus) meeldib siis valid tema, kui ei siis mitte ju. Ega see siis fotograafi süü pole kui klient ise soovib midagi kindlat, mis ühele meeldib ja teisele mitte. Valige ikka üldise mulje järgi!

  3. Eks ongi, igaühele oma. Mulle nt ei meeldi kummagi õe Zeemanni töö. Mõttetud rate pildid ja täiesti kohutav töötlus, enamus pilte täiesti ühe puuga löödud. Need jubedad värvilistes kaltsudes tsikid, lilleriba ümber kõhu ning korvides ja lambanahal magavad tited. Masendav. Meelise tehtud tööd jätavad kah külmaks, selline suvaline hobipiltniku tase.

    Täiesti fantastiline on minu jaoks nt Mait Jüriado.

  4. Mulle jällegi meeldib Stina Kase, Teesi, Annika Metsla, Fotoraat ja neid uusi häid tegijaid on nii palju peale tulnud.

    Su viimasel pildil sinu töötlusega pildil on rohi liiga erk mu meelest. Aga see sinust ja su sõbrannast tehtud pilt paelaga mulle meeldib. Samas see kliendist tehtud pilt ei meeldi. Vb see annab juurde, et teil must riietus ja kontrast parem. Kas mõlemad Meelise tehtud?

    Eks kokkuvõttes jah, maitsed on erinevad:)

  5. Mulle tundub, et Mallukas lihtsalt tahab sulle nn ära panna, see mitmes postituses ja kommentaaris silma jäänud. PS see minu eelmine lause ei ole absoluutne tõde, vaid minu isiklik seisukoht.

    1. Ma pole kuskil öelnud, et ma leenu (meelise) piltidest räägiks, seega kui keegi tunneb ennast ära panduna, siis ma ei saa sinna midagi teha :D

  6. Ma sain just teada, et see pael kõhu peal viitab lapse soole… :D ma olin alati arvanud, et see on mingi suvaline nöör ja ma ei pööranud kunagi tähelepanu selle värvile

  7. Aii kuidas kriibib silma pruudi pilt ukse taustal, kui uks pole ilusasti sümmeetriliselt paigutatud. :(

      1. need jooned pole ju sirgedvkeskpinnaga võrreldes (sirged jooned, viltu kaldu), pole ka sümmeetriliselt paigutatud pruudi suhtes (võrdselt mõlemal pool)….fotograaf võiks sellist asja täheldada ju. Kind of 101

    1. Täiesti kohutavaid pilte tegi aastaid tagasi meile pulmas Krista Kõiv :( lisaks oli pulmas riides nagu kodutu. Siit soovitus fotograafidele- kuigi teete pulmas tööd, võiks olla teie riietus mugav aga viisakas.

      1. Ilupiltide ajal võib vabalt dressides olla, aga pulmas ja registreerimisel kindlalt riietevahetus. See on ka pressifotograafide probleem, et nad on pidulikel üritustel väljaveninud teksade ja tossudega.

      2. Ma pole algusest peale sellest Krista Kõivu vaimustusest aru saanud, eriti vähe aga taipan, kuidas see siiani kestab :D Minu meelest on ta rihma väga ammu väga lõdvaks lasknud ja paari sõbranna perepiltide puhul on küll olnud tunne, et lihtsalt kuidagi ära klõpsitud, selline liinitöö. Ju siis aga on oma nime nii hästi sisse töötanud, et saab seda liulaskmist lubada.

  8. Ma ütlesin sulle juba ammu, et Mariann paneb sulle täiega puid alla. Mulle meeldib su juures otsekohesus ja see, et sa ei pelga asju välja öelda. Samas mariannil lased ennast täiega trampida ja võtad kõik kenasti vastu. Miks?

    1. Millest sa räägid? Kus ta neid puid alla paneb? Kuigi paaris viimase aja postis olen ka seda täheldanud, kui uurisin, mis keiss on, ta ütles, et kokkusattumus :D

      1. Olgem ausad, ma vaatasin meie vestluse üle, ma pole kuskil kasutanud sõnu, et “kokkusattumus”. Ma lihtsalt ütlesin, et mulle ei meeldi sellised pildid, aga selliseid teevad VÄGA PALJUD, mitte vaid sina. Aga ei jah, mulle ei meeldi need ka siis, kui teie neid teete või ükskõik, kes teeb.

        Ma ei tea ka, kus ma neid puid alla panen.

        1. Sa ütlesid, et sa ei teadnud, et ma teen selliseid töötlusi, st ju kokkusattumust, ei? :D

  9. Triinu tüdrukuteõhtu, mis suuresti sinu korraldatud, oli ju suht mööda tema arvates.. ja nüüd kohe see fotograafia postitus otsa.
    Ma ei usu, et sa nii naiivne oled ja seda kokkusattumuse juttu usud.. :D
    Aga eks sa pigista siis silm kinni.. parem vaenlane tagalas..

    1. No kui inimene arvab, et meie õhtu oli sitt. Mis ma siis tegema pean? Ta ei olnud isegi seal! Ise loobus korraldamisest! Tegi oma õhtu. Parema. Tore.

      1. Miks sa mulle sõnu suhu paned, et ma arvasin, et midagi on “sitt”? Aga kui ma võrdlen mingit hooldekodulaadset hostelit vs hea hotell, siis mis siin üldse võrrelda :D? Mina ei saa pidu ja möllu panna, suht loogiline, et eelistasin enda “üritust”. Lihtsalt infoks, et tegelikult ei ole käimas võistlust, et kes korraldas parima peo, seega võime kõik maha rahuneda :D Sul oli esimesel tore, mul teisel, millest poleemika?

        1. Ilmselt selles, et miks kaks eraldi üritust oli. Et miks sa kohe esimest ei teinud? :D

          1. Ei viitsind taielda saja naisega, selge sõnaga öeldud ju. Kas üle ei võiks saada juba või, kaua sa jaksad käiata seda :D? On enam vahet või?

        2. Mallu postitustest on mulle jäänud mulje väga heasüdamlikust inimesest, kes võtab kõikide mured enda kanda. aga suht ebaviisakas on nimetada kellegi valitud ööbimiskohta “hooldekodulaadseks hosteliks”. Ilmselgelt kui on suurema pundiga üritus, siis peab arvestama kõikide võimalustega ja igaüks ei saa endale lubada üle 100€ ööd luksushotellis, lisaks muu nänn, söögid, klubipiletid jne ühe ürituse jaoks. Kui sinul on rahalised võimalused nii head, siis miks mitte organiseerida luksusõhtu ka:)

          Ma usun, et ei tasu võrrelda, kes parem oli. Mõlemad üritused olid nii erinevad ja hästi korraldatud. Ma arvan, et Pärnu üritus oli väga lahe, sai linnast välja, rannas pildistada, klubides Eesti parimate artistide muusika saatel möllata ja Hedon spaas mõnuleda. Miiu tegi väga ilusad plakatid ja kõik oli läbi mõeldud. See, kus magada on teisejärguline. Oluline on emotsioon:)

          Ei tasu üksteist üle trumbata! Mõlemad olite tublid!:)

          1. Minule vastupidi on jäänud mulje inimesest, kes iseennast ja oma emotsioone ja tegusid ei kontrolli, heasüdamlikkust punnitatakse, aga see minu arvates ei kuma tema olekust läbi, see pole naturaalne kuidagi. Kasvõi need kaks viimast postitust, võib ju raiuda, et pole Mari-Leenuga seotud, aga tegelt ikkagi on. Eks see ongi blogijate maailm, et kõik, mis ei meeldi, saad kohe avalikuks teha ja kui öelda ei julge otse, siis blogipostitustes alltekstina solvata kedagi, et otse ei öelda, aga vihjatakse ja kõik aimavad kellele. Seega on tõsi, et blogijatega pole mõtet mehkeldada, muidu saad hirmsa laksu kunagi.

  10. Minu meelest Jane Prostang’i pildid on kõige ületöödeldumad pildid üldse. Lausa kohutav

  11. Mulle ei meeldi ka Teesi pildid. Liiga sarnased kõik ja lihtsalt pole minu maitse. Eestis lemmik fotograaf on Krista Kõiv. Lihtsalt kogu kompott meeldib alati – pildil on emotsiooni ja kuigi ma tean, et ka tema pildid on kellegi jaoks kindlasti ületöödeldud, siis mind ei sega. Ka meeldib Annika Metsla väga, samuti Marit Kuusk! Fantaasiafoto puhul on Siiri Kumari minu meelest Eestis lihtsalt täiesti omaette tase. Mu enda hea sõbranna Kristi Kullerkupp on samuti väga suur lemmik ja mõnusa käekirjaga. Veel on näiteks Mart Varesel lahedad pildid ja looduspiltidest muidugi Jarek Jõepera.

    Eestis leiab igale maitsele midagi ja see on tegelikult tore, et maitsed on nii erinevad. Mu enda buduaaripilte tegi Birgit Varblane ja jäin nendega ülimalt rahule. Samas näiteks Tiia pildid pole ÜLDSE minu maitse.

    Meelise pildid on minu arust täitsa head. Ei ole nii, et on maailma parimad ja ei ole kuskilt halvad ka. On head pildid, sellised nagu sa ise ütlesid – kodus raamimiseks, vanaemale saatmiseks. Selliseid fotograafe on ka vaja, ei saa teha kõik fantaasiapilti või kunsti.

    1. No Teesil ongi ju oma käekiri välja kujunenud, ja mind ei sega, et mul on kellegi teisega sarnased pildid. Pildil ikka ju minu laps :)

  12. Minu meelest on ka see keskmine pilt üleküllastatud (nagu keegi juba ütles) ja rohi liiga erkroheline. Samuti ei meeldi mulle üldse need värviliseks tehtud paeladega mustvalged pildid – nagu laibad oleks. Justkui räägid, et teete sellist asja, sest klient tahab, aga pildil oled ise kliendiks :).

    Minu pereliikmetel oli kogemus kingitud fotosessiooniga ühes Tallinna stuudios, kus reaalselt tehti inimestest SUKKIS pildid (kuigi kingad olid kaasas), kõigil näis ebamugav ja lapsele anti kole plastmassist viikingikiiver pähe. Püha jeesus, kui halvad pildid need olid.

    Minu meelest võtab kogu selle teema suht hästi kokku sait:
    http://youarenotaphotographer.com/

    1. No kui mina tegin endast selle pildi ja panin feissi ja pärast tuli inimene, et tahab ka sellist paelaga pilti, siis tegime. Nii lihtne see ongi.

  13. Ma lisaks veel seda, et kaks eraldi üritust oli, sest ma ei saanud esimesele tulla, seda sa ka teadsid ju. Mis ma oleks siis pidanud tegema, paluma sul teise ka korraldada või, et muidu tituleerin esimese sitaks?

    1. minu arvates Mari-Leen, igal pool, kus küsiti, vastas ilusti, et sa olid voodirežiimil, rääkis ka õhtu korraldusest, et kui palju korraldajaid, siis ikka on nii, et kõigi mõtteid ei saa teoks teha. Sinu enda postitus enda korraldatud õhtust sisaldas ridade vahelt loetavat sõnumit, et esimene möll oli jama, vahet pole, kas seetõttu, et su mõtteid ei arvestatud, kas seepärast, et sa ei saanud osaleda või seetõttu, et sa lihtsalt oled hetkel sellises eluetapis, kus möll pole peamine. Aga su kirjatükk sisaldas allteksti Mari-Leeni jt korraldatud õhtu kohta. Ja nüüd ka inimene üritab asja võtta rahulikult ja sa ikka torgid edasi. See on sama, kui kirjutas Ida ema (ma ei mäleta tema nime) vanaemadest ja nende mineviku kompenseerimisest lastelaste peal, kus oli alltekstina nii palju sinu lugu kirjutatud, aga väidetakse, et see pole nii ja puhas juhus.

  14. Samas võib see näiline vastastikune torkimine olla ka vastus Inno ja Irja titeblogi populaarsuse tõusule, kuna nemad produtseerivad igasugu intrigeerivat materjali, aga rasedusest ja lapsekasvatamisest pole midagi nii intrigeerivat kirjutada, seda enam, kui minegi jamasid elus pole, siis tulebki midagi välja mõleda, milleks muidu need smiled torkivate märkuste taga. :)

    1. Ei ole kunagi bloginud selleks, et ma pop oleks või kellegagi teadlikult konkureeriks. Blogimaailm on nii suur ja lai, et kui osad lugejad on nö püsikad ja ühised, siis igal blogil on tegelikult oma lugejaskond. Ma olen kindel, et suurem osa minu lugejatest ei loe Mallut või Britti ja nende lugejad ei loe jällegi mind. Ja ma tõesti tahaks loota, et suurem osa minu lugejatest ei loe II’de blogi. Mina isiklikult vähemalt ei loe.

      1. Ma loen sind ja Tähismaasid ka. Mul on nendega see keiss, et mind on alati psühholoogia huvitanud, ent viimastel aastatel on see huvi kuidagi soiku jäänud. Nüüd nende blogiga on kohe uuesti tärganud ja analüüsimisrõõmu kohe pikaks ajaks :D

      2. Mina arvan, et kõigil elustiiliblogidel on samad lugejad (võib-olla minimaalne erinevus on) ja erinevad lugejad on neil, kel spetsiifiline teemablogi nagu toit, fotograafia, raamatud, sport jms. Mina loen küll Inno ja Irja blogi, mõnes mõttes on nad huvitava sotsiaalse eksperimendi käsile võtnud, üsna huvitav on näha, kuhu see välja viib ja kuhu nende manipuleerimisoskus veel välja jõuab (ei poolda elatusraha mitte maksmist jms jama). Juuli areng on ka mind paeluv teema. Ei pea ennast selle pärast halvemaks, kui nt sina, kes seda blogi ei loe. Ma arvan, et Inno ja Irja mängivad rolle oma elus väga kaalutletult ja läbimõeldult, täpselt nii nagu kasulik on. Ja seda on ajaviiteks põnev jälgida, vahelduseks vankri ja muudele sellistele teemadele, mis elus tegelt suht teisejärgulised on. (seda muidugi minu kui lugeja vaatevinklist, kirjutaja jaoks on ilmselgelt oluline, et ta lapsel oleks kõige kallim ja populaarsem vanker) Ja ei ma ei mõtle mallut, see on juhuslik kokkusattumis :)

  15. “Sest tavakasutaja ei taha mingit müstikat ja maagiat, ta tahab endast tavalisi pilte. Meie keskmine klient tuleb niisama ennast jäädvustama, et oleks Facebooki uus pilt panna või vanaemale raamis kinkida.”

    Sellest ma pole kunagi aru saanud. Kui inimene ikka käib sott või rohkem välja, siis olgu olla müstika ja maagia nagu kogu kompott võimalikult parimat ja erilist. (Fotoraat hea näide hetkel.) Tavalise puu all seismise ja kohmetu näoga klõpsu facebooki updeitimiseks võib teha sõbranna tasuta ka. Aga tänud selgitamast, nüüd ma saan ka aru, miks neid “maagiliste piltide” fotograafe nii raske leida on (kes viitsivad mässata olustikuga, poseerimisega, töötlusega) – sest enamus kliente küsivad tavalisi argipäeva klõpse. :D Ma ausalt poleks ise selle peale iial tulnud.

    1. No aga nii paraku on. Ma alati küsin meile kirjutavatelt inimestelt, et mida nad tahavad, on neil mingi visioon.. Ühel kümnest on “plaan”. Teised tahavad niisama pilte. Ja meie ei küsi sotti ka :)
      Olenebki fotograafist ja hinnast ja stiilist ju, kui valida!

  16. Tegelikult tahaks siin teema all lugeda Eesti erinevate fotograafide arvustusi, mitte Malluka ja Marimelli konflikti!
    Seega… jagage lemmikuid ja sarjake ebameeldivaid kogemusi!

  17. Mina ise valin fotograafi tavaliselt tema kodulehe järgi. Mulle meeldib, kui kõik on ühes kohas olemas, hinnad, paketid, tehtud töödega blogi ja info fotograafi enda kohta. Kui kõik vastab ootustele, siis võtan ühendust :) No ja tänapäeval on kõik FBs ka olemas. Kui seal ikka ka kiidetakse, siis peab inimene hea olema.
    Ise olen käinud 3 erineva fotograafi juures mitmeid kordi. Tehtud tööd meeldisid ja hea kontakt pildistamisel koos juhendamisega , kutsub alati tagasi. Kui juba meeldima hakkab, siis aina uuesti ja uuesti.
    Mis puutub piltidesse, siis veidi töödeldud on head, kui just ülevõlli asja ei telli/soovi. Aga eks kõigil on oma käekiri ja suund, keda või mida pildistab. Kes rohkem lapsi, kes akti.

Comments are closed.