Jah, lasteaiaga on selleks korraks kõik. No mis me last piiname, mis me kasvatajaid (õpetajaid noh) piiname.
Esmaspäeval, kui Hedon jälle nutuga jäi ja järgi minnes endiselt nuttis, oli õpetajal ka nägu peas “laseks kuuli pähe”. Õues oli ta omaette istunud, aga ei nutnud. Aga siiski, ma ühtpidi arvan, et ka kasvataja ei pea terve päev Hedon süles ringi trippima ja ainult teda lõbustama, kui tal on teised lapsed ka. Teistpidi mõtlen, et see on ta töö ja tulen tagasi mõtteni, et milleks teda ja last piinata.
Hedon on lapsest saadik maganud suhteliselt korralikult ööund 10-12 tundi jutti, väga ei ole kunagi öösiti ärganud. Sel lasteaia perioodil ta ärkas öösiti ja nuttis, otsis meid taga, käis reaalselt vaatamas kas me magame ja kobis enda voodisse tagasi. See on kurb. Milleks lasta lapsel sedasi stressata.
Siit aga küsimus, ma saan aru, et kui plaanime temaga uuesti proovida jaanuaris või järgmisel sügisel, siis… kas ma pean koha üles ütlema ja ta uuesti järjekorda panema või maksan kohatasu edasi? Samas, arvestades rahalist olukorda, on see veits pointless maksta iga kuu 55€. Kas ma saan üleüldse uued lasteaiad valida ja ta sinna järjekorda panna? Ja lihtsalt loota, et saame koha?
Eile oli meil mõnus kodune päev, sõime hommikul putru (lasteaias ta ei söö midagi!), käisime õues lehtedega sahistamas ja jalutamas ja lõunauni oli pikk ja magus :)
Tubli otsus. Jaanuaris võib kõik juba teisiti olla. Minu laps ei harjunud samuti. Ei hakanud last tapma. Jätsime koju, läks jaanuaris. Siis harjus hetkega.
Kohatasu peab edasi maksma ja lootust uude lasteaeda saada selles vanuses eriti pole. Nii on minu mälu järgi.
Maksta pole mõtet muidugi samas hoiab see kohta. Kui paned kuti hiljem järjekorda siis lähed nimekirja lõppu kuigi võib jopata et helistad endale meelepärasesse lasteaeda ja seal on just üks vaba koht. Seega lootusetu pole see mingit moodi seega ega pole jah mõtet 55€ iga kuu välja käia. Kõige parem on laps lasteaeda panna 2.5 aastaselt siis on juba leplikumad .
Ausalt, mul on seda tore kuulda, et sellise otsuse vastu võtsite. :) Kujutan ette, et ka teie südamelt on koorem nagu kohe langenud.
Koha osas soovitan minna lasteaia juhtkonna jutule. Kui mina omalajal samas olukorras olin, siis sain kohe küll üles öelda, kuid sain lasteaialt kinnituse, et kui järgmisel sügisel uuesti harjutama hakkame, siis on meil koht olemas. Kui ma oleks koha nö alles hoidnud ja kohatasu edasi maksnud, siis poleks minu lapse asemele saanud teine laps minna selleks ajaks. Ma küll ei tea, kas teil on seal järjekord, kuid selle lapse ema, kes siis meie koha endale sai, oli mulle küll südamest tänulik, sest tal oli tõesti hädasti vaja tööle minna. Muidugi minu puhul pole tegu üldsegi Tallinnaga ja seal võivad asjad teistmoodi käia, aga uurida tasub ikkagi. :)
Kiidan mõtte heaks.
Kahjuks kohatasu ja Tallinna lasteaia järjekordade kohta ei oska mina võtta, aga teil lugejaid palju ja eks tallinlased aitavad.
Ma ütlen, proovige mujale! Ära anna alla!!! Soovitan sajajalgse lasteaeda!!!
See sajajalgne on ju mingi miljon euri! Ja kuna linnal kohti on, siis linn ei maksa seda toetust ka :) ma sinna sajajalgsesse algul mõtlesingi ta panna, kui ma järjekortas veel olin, et kui kohti ei teki.. praegu mitmes sõimes vabu kohti olemas!
toetust saad, kui oled järjekorras, aga sa võid olla järjekorras ka nt aastaks 2018. ei või olla lasteaia nimekirjas lihtsalt.
Minu meelest on nii, et laps ei või olla nimekirjas, et toetust saada. Võta ära sealt aiast ja vali mingi oma meeldiv/tore välja ja pane järjekorda. Samal ajal võid lastehoidu panna. Minul käis lastehoius Suleke ( neil netileht ka. Aga seal vana info), mis asub Nõmmeteel, eramajas. Hästi tore hoidja ja vähe lapsi. Sügisel läks minul lasteaiaga lihtsalt. Mõned päevad harjutamist ainult. Õpetajad ütlesid ka, et kohe näha kes on lastehoius käinud ja kes mitte.
Kuida ei maksa? Maksab küll! Helista siin juhataja räägib lähemalt.
Mina jälle arvan, et oli viga loobuda. 2poisi ja tütre emana, võin öelda, et poistega lähebki rohkem aega. Peaaegu kuu. Ja nüüd kui õpetajad on vahetunud, läheb iga uuega jälle harjumisaeg. Ma kardan, et järgmine kord on teil veel raskem, sest poiss teab nüüd, et kui piisavalt nutta, saab koju. Loodan muidugi, et eksin.
Ma jälle vaidlen vastu. Mul harjus poiss tütrest PALJU kiiremini. Kuigi alsutasin samavanalt mõlemaga.
Väga asjatundmatu jutt. Kogemus kahe lapse lasteaiapikendusega, mõlemad (poisid) harjusid aasta hiljem ühegi probleemita. Esimesel aastal röökisid kuu aega.
Ma arvan ka. Kasvatavad järjekordse eitmehe lihtsalt.
Ah?
Megailus mitte-blogija, ma arvan, et su vanemad oleks pidanud ka natuke rohkem vaeva nägema, et sinust selline eit poleks kasvanud.
Väga õige otsus, super!!!
Mina pidin tegema juhatajale avalduse, et soovin kohta aasta pärast, siis see säilis. Aga ma pole ka Tallinnast.
Vahel võib aidata see, kui väike paus teha (paar nädalat ) ja siis uuesti proovida. Samas mõnest lapsest ei saagi sellist last, kes tahab seal olla. Mingi aeg ehk lepib lihtsalt olukorraga ja käib seal, sest peab. Võib juhtuda, et mingi aja pärast tahab minna. Kui vanemal on võimalik katsetada ja proovida ( töö võimaldab ), siis lihtsalt vaadata ja oodata. Minu lapsele lasteaed ei sobinud ja käis seal ainult vajadusel ( vanaemad said teda hoida). Koolis on väga seltsiv ja saab häst hakkama. Olen ise õpetaja lasteaias :)
Meil oli sama novembris laps oli pooleteist aastane. Maksime kaks kuud niisama, et kohta hoida kuna laps ei leppinud ja ei tahtnud käija. Aga siis meile öldi (tuttavad), et ei pea maksma, et tuleb kirjutada avaldus, et soovite võtta puhkust nt me võtsin septembrini puhkust kus me ei maksnud midagi aga ta jäi nimekirja. Kui september lähenes hakkasid juba eliis.ee kirjad tulema ja pidi tegema selle lasteaeda naasmise avalduse. Nüüd on ta kahe poolene sai uude rühma kus on palju pädevam õpetaja ja endal süda rahulikum kui tean, et ta ei nuta seal vaid suudetakse mõtted mujale saada emmest.
Kas see oli Tallinnas teil? Et saite puhkuse avalduse teha
Võid hoida kohta ja maksta tühja,muide jaanuarist kohamaks Tallinnas jälle tõuseb.Aga targem on teha nn.lahkumisavaldus ja võid teha näiteks uue avalduse selleks ajaks kui uuesti kohta soovid.Kohaprobleemi ei tohiks küll enam olla,Mustamäe lasteaiad näiteks kõik pooltühjad.Ja alati on keegi,kes lahkub ja koht jääb vabaks.
Vaatasin ka netist, et vabu kohti täitsa on :)
Soovitan Helliku lastesõime. Ma ei tea, kas seal on kohti, aga superarmas pisike sõim ja meie laps seal :)
Veits veider mul teda 10km kaugusele harjutama/viima hakata :)
Minu rühmas oli ka taoline olukord, laps mitu nädalat harjutas ja nuttis. Isegi magamist proovisime, läbi une nuttis… aga emal polnud tööle kiiret ja võttis lapse lasteaiast siiski ära, mis oli kindlasti õige otsus. Ja juhtkonnaga jäi selline jutt, et siis uuel sügisel uuesti ja saab samasse rühma ka. Rühma nimekirjast tõmbasime ta maha ja kohamaksu edasi maksma ei pidanud, kuid koht oli samas uueks aastaks garanteeritud. Pigem las ta jääb siis järjekorda? Igatahes soovitan mina ka sul direktori või õppealajuhatajaga rääkida. Nemad vast kõige targemad
Ma ei tea kuidas teie omavalitsuses asjad käivad aga meil sai kohta nö edasi lükata, kui laps ikka üldse ei leppinud ja mõistlikum oli mingi aeg kodus hoida.
Koht pakuti küll uuele lapsele aga loobunud laps ei liikunud järjekorra lõppu vaid jäi ikka sinna esimeste hulka. Nii pisikeste hulgas on väga palju loobujaid, et siis mõne kuu või aasta pärast uuesti proovida.
Kindlasti uuri, kuidas teil seal asjad käivad.
Olen ise lasteaiaõpetaja. Vastu võetud otsus on lapse seisukohast väga õige ja mõneti ka õpetaja ja teiste laste suhtes. Teinekord aitab tõesti väiksest pausist, nii kaks-kolmkuud. On palju lapsi, kes peale pausi tulevad lasteaeda nagu “vanad kalad” ja on lapsi, kelle jaoks ongi lihtsalt liiga vara ning vajavad veel aastat kodus :) Mina soovitan, et võtke rahulikult. Vaadake ja uurige, mis on eelkõige lapsele ja teile parim ja siis läheb juba kõik hästi :)
http://www.pealinn.ee/koik-uudised/tallinnas-jatkub-lasteaia-ja-soimekohti-koigile-lastele-n177579
Võiks proovida ka sellist asja, et kui lasteaeda viid siis räägid sellest mida te õhtul peale lasteaeda kodus teete. Minu oma ka ei harjunud aga kasvataja soovitas lapsele anda sel moel teada, et tuled talle õhtul järele ning ka teda hõlmavad plaanid on tehtud ja talle tekib turvatunne. Natuke võtab aega aga lõpuks jõudis talle kohale,et teda ei jäeta sinna maha ning emme tuleb ikka õhtul järele. Nutt lõppes nii nädalaga sellisel moel. Hommikuti tegi ikka mossis nägu kui viisin veel tubli kuu aega aga nuttu ei olnud ja hakkas öösiti korralikult magama ka uuesti umbes teisel nädalal.
Mul ei olnud muud võimalust, tuli tööle minna.
Mina olen väga aeglaselt harjutanud. Pm 2 nädalat oli ainult 2 tunni kaupa, siis hakkas lõunat sööma alles lasteaias. Pea kuu oli kuni lõunauneni lasteaias, siis läksime koos koju magama. Ja nüüd 2 kuud lasteaias käinuna, on laps küll 8-16 lasteaias aga hommikul venivad meie üleandmised pool kuni kolmveerand tundi pikaks (ootan kuni ta mänguhoogu satub, siis lahkun), kuid siiski üle päeva lahkun ma nutu saatel. Aga kahjuks ei saa ma enam koduseks jääda.
See aeg, et lasteaiakohta ei saa, on möödas, Tallinna lasteaiad lausa juba “võitlevad” laste pärast, sest rühmad ei tule täis. Eks see on muidugi lasteaiati ja vanuseti erinev, aga üldpilt on hetkel selline.
Meil on võimalus suviti kirjutada kohamaksuvabastuse avaldus, kelle lapsed suvel aias pole. Minagi nii iga suvi seda kahte kuud ei maksa sentigi. Tallinna asju ma ei tea, aga tasub uurida?
Mina sain ka lasteaiakoha selleks aastaks, kuna läksime välismaale, sain 1 aasta edasi lükata ning koht endiselt olemas. Ehk Teil ka nii? :)
Mina arvan, et tegite õige otsuse. Kui laps pole valmis, siis pole mõtet teda traumeerida, seda enam, et teil ju on võimalik teda kodus hoida. Mina panin oma tütre lasteaeda, kui ta oli 2a3kuune ja tal polnud harjumisega mingit probleemi. Läks ja oli rõõmus. Ma arvan, et see oli seepärast, et siiamaani oli ta kogu aeg minu juures ja kõige pikem lahusolek oli 4 tundi ja tänu sellele on ta nüüd piisavalt enesekindel ja teab, et ma olen tema jaoks olemas ka siis, kui mind lähedal ei ole.
1,5 aastane on lasteaia jaoks liiga väike. Ise ei paneks, kui vähegi võimalik veel kodus olla.
Ma sellekohta ei oska midagi öelda, kuidas see koha hoidmine Tallinna lasteaias on, aga see pausi tegemine meie puhul toimis 100%. Harjutasin ka 2 nädalat last ja ainult röökis! Siis môtlesin, et tegelikult on ju mul vôimalus temaga veel kodus olla ning kui siis 3selt läks, oli päevapealt ja ilma nututa ok! Ütles veel, et vii mind siis kasvataja juurde ja leppis olukorraga! Nüüd viimane aasta lasteaias ja ei ole nutuga enamkordagi jäänud! Nii, et kui sul vôimalus, ole veel temaga kodus, nagunii aeg läheb nii ruttu, et varsti ta ei taha enam emme-issiga olla :) (appi, kõlan nagu mingi vana inimene :) aga nii on lihtsalt :)
Sa tegid nii õigesti!
Kui üldiselt olid aiaga rahul, siis ma ilmselt maksaks ja prooviks uuesti jaanuaris. Aga tal võib olla siis veel täielik blokk ees sest need ruumid, see tänav jne tekitavad temas kaua negatiivseid mälestusi (viidi sinna, algas dressuur jne).
Mul on endal kogemus, et laps sai tohutu trauma aeda harjutamisega, siiani (11a-ne) vahetevahel flashback’ib. Ma leidsin, et ma ei suuda teda samasse kohta tagasi viia, võtsin ära, panin otsast peale järjekorda sest nii õpetajad kui Haridusamet kinnitasid, et veidi suurematele lastele hakkab tekkima kohti (inimesed kolivad, saavad teise lapse ja leiavad ühte aeda kohad jne). Aga ma olin end lubanud ju tööle. Seega läks laps (era)lastehoidu, kuhu ta jäi rõõmsalt lausa esimesel päeval üksi mõneks ajaks. Aasta käis nn erakas, kus ta sai süsteemile pihta, järgmisel sügisel sain tavaaeda juba koha (ta oli siis juba 3,5 aastane), kus kohanes koheselt. Võibolla suudad lausa leida üheks päevaks mõne vanaproua nn vanaemaks, väiksema raha eest.
Minu õppetund sellest igatahes: ära sunni last käima, sa saad aru, kui ta EI harju. Usalda eelkõige iseennast, last ja isa/õpetajat/abiõpetat – kõiki, kes on küsimusega seotud. Muidugi eraaias on tasu kõrge, aga vastu saad palju enamat; laps on väike ainult ühe korra, osava pingutamisega ja mõistagi nii mõnestki lõbustusest loobumisega saab hakkama. Pealegi õhtusest veinist ja juustust loobumine mõjub kenasti kehakaalule ja tervisele :)
Mina saan öelda, et ma olen lasteaias käinud vaid kaks nädalat ja sedagi kuueaastaselt. Ei harjunud ära, kuid see-eest pandi mind lauluringi ja laupäeviti käisime kuskil AA-koolis, kus muuhulgas ōppisid pōnnid saksa keelt.
Kui te nt leiaksite hoidja, kes Hedoniga saaks mürgeldada ning samas teda erinevatesse kohtadesse viia (te ju ka laulate Leplandi juures), siis oleks ju ka etem. Pole vaja selle lasteaiaga pressida, mänguväljakul leiab ju ka uusi sōpru :)
Väga õige otsus, sest ehkki õpetajate töö on lastega olla ja tegeleda, on neil lisaks sinu nutvale lapsele veel terve hulk lapsi, kelle vanemad samuti mõtlevad, et see on õpetajate töö nendega tegeleda. Õpetaja pole üliinimene, seda enam, et vajadust siiki Hedonil hetkel lasteaias käia pole. Sinu laps on sulle kõige kallim, aga usu teisi võib see ikka väga ärritada, kui ilmselgelt laps ei taha seal olla, ei näita harjumise märke ning segab lasteaia normaalset toimimist, sest mis hommikuringi sa teed, kui keegi koguaeg nutab. lisaks võib see veel doominoefektina mõjuda teistele väikestele lastele. Nii et igati kiiduväärt on seda aega veidi edasi nihutada, järgmine kord läheb raudselt paremini. Kui rahalisi võimalusi on siis võiksid proovida viia nt mõnda hoidu või mängutuppa teda mõneks tunniks, alguses koos ja hiljem nt jääb tunniks hoidja hoida, et vaadata, kas asi äkki oli selles lasteaias valitsevas keskkonnas. Loomulikult siis proovida, kui näed, et laps on toibunud ja rõõmus ja õnnelik. Igatahes toredat sügist.
Heh. Mäletan kui tegid postituse et mis ikka selle lastekaga pikalt harjutada.. et palju kergem et viid sinna ja koik sest teil tulevat reis vahele ja no pole aega harjutada. Ja nüüd siis nii. Ei ytleks et poistel kõigil kauem harjutamine aega votab. Me poiss hakkas 28 august käima ja kuu aega oli harjutamisperiood. Küll poole päeva kaupa ja paari tunni ja algul issiga jne
. Iga hommiku läheb rõõmuga. See iga igal lapsel individuaalne. Kuid jah . Järelikult Hedon veel pole harjunud. Jumal tänatud et saab seljuhul veel kodus olla :)
Mind huvitab aga hoopis teine asi.
Kui ma õigesti mäletan, siis oled ka töötuna arvel. Kuidas seal suhtutakse sellesse, et nt tulevatest tööpakkumistest pead loobuma sest lapsel pole hoiukohta/lasteaia kohta jms.
Mul endal on ka veebruarist emapalk otsas ja plaan töötuks võtta. Laps on märtsiks hoiujärjekorras aga ei tea ju ka kuidas lepib. Ja lasteaeda läheb ju alles septembris.
Tean, et mingi teema on selle töötularvel olemisega see, et pead olema kohe valmis tööle minema ja siis pole vabandus see, et ei saa tööle minna kuna vike laps kodus vms?
No näita mulle üks tööpakkumine, kes mind kohe paugust tööle võtaks? See pole ikka väga reaalne. Koristajaks ma ka ei saaks ilmselt, sest pole vastavat haridust. Ja ma ei tea, kuidas nad suhtuvad, eks siis tuleb edasi vaadata, kui reaalne töökoht terendab.
Seda muidugi. Et nii nipsuga asjad ei käi ja paarist kohast isegi pakkumist saades võid keelduda ja ei juhtu midagi.
Muidugi olen kuulnud ka seda, et töötukassa maksab ka mingisugust toetust kui väike laps on kodus vms.
Mina ütlesin töötukassas täiesti ausalt, et lapsel pole lasteaiakohta ja olen temaga kodune. Ja kuna eelisjärjekorras pakutakse ikka erialast tööd, siis vähemalt minul ei tulnud vist aasta jooksul üle 1-2 pakkumise, mis oleks natukenegi erialaga seotud. Pluss veel kui ise kandideerisin, siis samamoodi oluliselt variante polnud. Muidugi pead olema valmis ja tööd otsima, aga selle leidmine pole kaugeltki nii lihtne. Lõpuks on nii, et laps rahulikult lasteaias ja ise ikka ilma tööta kodus :D
Kirjutad avalduse lasteaia pikenduseks. St kirjutad, millal soovid last uuesti panna. Seni saab selle koha ajutiselt keegi teine kuni teie tagasi lähete. Koht säilib ja kohatasu seni ei maksa :)
Ma panin ka lapse 15-kuuselt sôime (ei ela Eestis, emapalk on 2,5 kuud) Ma ei tea, kui tihti Hedon käis seal, meie alustasime 2 mittejärjestikuse päevaga nädalas, ja see oli vist viga. Poole aasta jooksul ta ei harjunudki ära, nuttiski igal hommikul, päeva jooksul oli küll ok väidetavalt. Mis eriti halb, laps, kes oli alati väga hästi maganud, alates 3. elukuust terveid öid jutti ja alates 4-ndast elukuust eraldi toas, muutus 180°. Niuksus-nuttis-otsis meid, kuna me môlemad käisime tööl, siis lôppeski asi meie voodis igal ööl, et natukegi välja puhata (meie vahel magas ilusti). Praegu on laps 3 aastane ja helbime siiani seda suppi, sest normaalne omas voodis magamine ei olegi tagasi tulnud. Järgmisel sôime-aastal käis 4 järjestikust päeva nädalas, ja siis oli asi palju rahulikum (v.a. need kuramuse ööd)
Nii et see on väga mitme otsaga asi. Mis ôige oleks, ma ei tea. Panna sôime varem, vôi mitu päeva järjest, ma ei tea. Siinsed lapsed lähevad VÄGA vara sôime (vt seesama lyhike emapalk), nii u 4-6 kuuselt reeglina, ja väidetavalt läheb see beebidel palju valutumalt ja probleemideta. Mina ei suutnud nii vara teda sinna saata, ja olen suht ainus, kellel olid/on probleemid…
Mul endal on millegipärast tunne, et lapsed, kes algusest peale pole harjunud erinevate hoidjatega, vaid ainult oma vanematega, nagu teie ja minu oma (pean silmas vanaemasid -isasid vôi kedagi muud, kes tihti on lapsega olnud), neil lastel ongi keerulisem leppida lasteaiaga. Mis on ka suht loogiline. Samas kui ikka neid vanavanemaid hoidma kuskilt vôtta pole, siis… Mône lapsehoidjaga teda algusest peale harjutada? Igal juhul mulle tagantjärelel tarkus.
Ema süda peaks siiski kôige paremini ära tundma, mis lapsele hea, seega arvan, et oled igal juhul ôigel teel.
Me käisime ETKR, neljapäevad olid vabad, siis käisime laulmas :)
Minu lasteaias oli ka juhtum, kus laps ei harjunud ära. Ilmselt ka seetõttu, et oli väga palju haige. Vanemad esitasid taotluse, kus palusid end ajutiselt lahkunud määrata, nô akadeemiline puhkus. Uuri seda, ehk saad hoopis niimoodi ;)
Meil ka hetkel harjutamine käsil. Kutt on 1a5k. Me oleme juba kuu aega käinud (nädala sellest oli haige) ja reaalselt harjutasime alguses 15 min kaupa. Ma küll ise seda nämmutamist üldse pooldanud pole, kuid tundub, et see siiski mõjub. Poiss pole mul kordagi kellegi hoida olnud ja on ikka emmekate emmekas . Nüüd juba rahuneb ilusti ja mängib ka seal. Kuigi mul oleks väga vaja tööle minna, saan aru, et selleks harjutamiseks tuleb aega võtta. Tuleb alati seletada, et seal on tore, palju lähedust kodus pakkuda ja võib näiteks ka mingi kalli mänguasja aeda kaasa anda. Palju edu :)
Mina võtsin oma lapse esimest korda harjutama minnes 3ndal päeval hoiust ära :D Oli kohe selge, et laps väike (1,5a) ja mina ise polnud ka valmis, lisaks kasvatajad juba esimesel päeval jätsid negatiivse mulje. Oli siis järjekorras edasi, kuniks 2,3 aastaselt tagasi läks ja teise rühma. Alguses ikka nuttu oli, aga nagu emad ikka, tundsin nutu järgi ära, et ei hüsteeritse vaid pigem võõrastab. Ja palju lihtsamalt läks harjutamine.
Mis teie reisiplaanidest siis saab? Hedon jääb Liisi juurde nutma?
Jep :)
Ma soovitaks uuesti proovida kevadel, siis haiguseid vähem. Kui harjub ära, siis saab suvel puhata ja sügisel minnes juba tuttav :) jaanuaris võib ta sul kohe haigeks jääda ja võib jälle mingi blokk tulla.
Meie näiteks hakkasime harjutama augusti keskel. No ei saanud 2 nädalaga hakkama. Uus õpetaja (esimest aastat sõime õpetaja) ja no ei saanud klappi. Õpetajal muidugi põhivabandus, et tema laps ei harjunudki lasteaiaga ära! No ebanormaalne. Kuu aega oli nüüd laps kodus (hetkel 2a4k) ja vaikselt hakkasime taas harjutama. Mees käib ja istub temaga 2h hommikuti lasteaias, et laps õpetajaga harjuks.
Väga palju oleneb õpetajast ja nende plaanist, kuidas last vastu võtta aeda jms. Meie omal plaan puudus ja korras. Augustis sai laps sellise trauma kahest poolikust üksi oldud päevast, et öösiti läbi une nuttis ja nõudis sülle.
Hetkel võtamegi rahulikult. Koht on alles ja maksame ka iga kuu 52 euri kohatasu, lootuses, et ta siiski varsti harjub.
Enne järgmist harjutamist aruta õpetajatega läbi, kuidas tahad, et sinu lapsega harjutamisperioodil käitutakse. Meie eeldasime, et meil kolmas laps ja küll läheb kõik nii lihtsalt nagu esimese kahega..
Õpetajast sõltub väga palju!
Mul harjus 2a poiss täielikult 1,5kuuga. Jäi ka nuttes maha. 2 nädalat olid hommikud väga rasked. Sain põhimõtteliselt ise majast välja ja hakkasid endal pisarad voolama. Ikka no nii kuradima raske oli. Nüüd on kõik väga hästi ja meeldib käia. Erinevad tegevused, teiste lastega sõbrunenud ja väga tore tal seal.
Aga eks mul oli sedavõrd kergem, et päeval ta ei nutnud. Algul jah oli, et tulin vahepeal meelde ja siis hakkas mokk allapoole minema aga õpetajad kohe viisid mõtted mujale.
Rühmas üks alla 1,5a poiss nuttis terve päeva lasteaias ja üle kuu aja nii. Koguaeg nuttis. Nüüd aga on harjunud. Siis mõtlesin küll, et miks nad piinavad last. Nii väike alles aga laps harjuski lõpuks. :)
Sellise asja jaoks ei ole olemas õiget või valet otsust, sest sa kunagi ei tea mis järgmine kord on. Kuulen palju kuidas pooleteisene on lasteaia jaoks liiga noor, mina olen väga rahul, et enda oma panin, sest kõrval on nüüd juba peaaegu neljane (2 kuud vanem) sugulane ja siiani ei saa korralikult lasteaeda (alustasid ka kolmeselt) + kindlasti tänu lasteaiale on mul laps nii hästi arenenud, sest seda oli kohe märgata ka.
See sügis kolisime ja laps tuli uude lasteaeda ning oma kaks nädalat nuttis ja ei tahtnud minna. Kindlasti võis see olla ka sellest, et 5 kuud pidi elama vanaema ja vanaisaga, kuna emme ja issi käsid teises linnas tööl ja nägi ainult kolmapäeva õhtuti ning nädalavahetustel, nüüd kõik ok. Sõbranna tütar on natuke noorem ja hakkas alles sügisest käima, pole ühtegi streiki siiani olnud.
Ma arvan, et Meelisel lapsega sügavam kontakt, teisel tasemel ja ta tegelikult sai asjale pihta, et liiga vara. Ega Mari-Leen ju rumal pole ja võttis asja mõistusega, õnnitlen õige otsuse puhul!
Mul ka tekkis küsimus, et mis jaanuari reisist saab, aga see ju veel mägede taga. Äkki ikkagi läheb see faas Hedonil ka üle selleks ajaks ja on lihtsam lapsehoidja juurde jätta ehk…
No ma kardan, et me reisi ära ei jäta. Harjutame teda seni rohkem mängutubade ja sõprade ja lapsehoidjatega ja kindlasti lähme Liisi juurde ka tihedamini nagu eelmiselgi korral enne reisi :) ja Liisi mehega ta sobib hästi.. talle üldse meeldivad isased rohkem. Niiet ei usu, et ta kaks nädalat ainult nutab kui meid pole. Ja ehk aitab sel korral siis Facetime vms
Väga õige otsus!
Mõistlik otsus.
Pooleteiseaastane on ikka veel päris väike inimene ja kui pole just karjuvat vajadust, siis ei ole mõistlik nii väikest inimest suruda seltskonda. Öeldakse, et reaalset seltskonda hakkab laps vajama alles 3. eluaastast…enne seda tal igapäevaselt teisi lapsi vaja ei ole.
Mõistan sõime panemist ainult erijuhtudel ja kui seda pole, siis pole vaja last sinna ka panna. No jah, eks me veneajast pärinevatele…oleme kõik elus ja ega pealtnäha suuremaid kahjustisi ju pole ka saanud.
Seda “poisid harjuvadki raskemini” juttu ma üldse ei usu. Laps on laps ja lapsest, mitte soost lähtuvalt, võib ette tulla raskusi.
Kui meie oma eri soost kaksikuid harjutasime, siis olin ka kergelt stereotüüpide keerises ja arvasin, et eks poisil on raskem harjuda. Nende temperamenditüübilt oleksin ka arvanud, et tüdrukul pole mingeid probleeme, ometigi oli just tüdruk see, kellel oli raskem lasteaeda jääda. Poiss võttis ennast kokku ja sai hakkama. Kerge polnud ka temal, sest õpetajad ei olnud sellised, kellega oleks võimalik koostööd teha, kes oleks olnud laste meelest need õiged.
Näide: “Teie laps ei ütle rühma tulles tere!” Jah, täitsa võimalik, sest õpetaja konutas alati oma laua taga kuskil eemal ja ootas, et teda nagu kunni oleks koheldud. Mitte, et ta saabuvatele lastele oleks kohe käepärast olnud…ei, ei olnud. jne jne…
Eks su enda kõhutunne ütleb, kas tasub selles lasteaias/sõimes kohta hoida või pole need õpetajad ka päris need õiged.
Igatahes, otsus on väga õige ja nii väikse inimese koht on ikkagi kodus.
Õige otsus!
Mina proovisin esimest korda kui laps oli 1,7, siis uuesti kui 2,4 ja ei harjunud. Ja siis veidi enne 3-aastaseks saamist läks põhimõtteliselt päevapealt ja ilma probleemideta lasteaeda.
Oeh lausa hirm tuleb peale. Endal ka kohe varsti ees see raske teekond ja laps vaja lasteaeda harjutada. Ega ennem ei saa ju tööd otsida, kui laps pole harjunud seal:))
Sa parem paku oma lapsele rohkem lähedust, kui soovid, et ta harjuks lasteaiaga ja oleks välismaailma suhtes natuke enesekindlam. Mida rohkem teie teda eemale tõukate erinevate inimestega, seda ebakindlam ta on.
Nendel öödel kui ta nutab ja otsib teid, oleks mõistlikum võtta laps enda kõrvale magama ja pakkuda talle lähedust. Nii saavutab ta oma enesekindluse ja teda hakkab ka huvitama rohkem välismaailm. Enam ta ei ole vanuses, kus harjub ära vanemate kaisus magamisega, lihtsalt anna talle nendel öödel mõista, et kõik on hästi.
Ilmselt teil veel pikka aega selle hoiu teemaga hästi ei lähe, soovitan lapsega võimalikult palju koos olla ja tekitada talle olukord, et emme-issi on kogu aeg olemas.
Mis sa arvad, et kui ta öösel ärkab, siis ma keeran selja ja peksan ta oma voodisse? Ta tulebki meie kaissu. Ja üleüldse, kas ma saaks temaga veel rohkem koos olla kui 24/7? Sul ikka imelik arusaam me elust. Me olemegi ju suht kogu aeg koos. Meelis juhuslikult käib tööl ja sp tõesti pole 24/7 olemas, nagu mina.