Inimesed loevad ja ikka ei saa aru

Ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et inimesed loevad ja ei saa üldse aru mida loevad või.. loevad ja loevad hoopis muud asja kui ma olen kirja pannud. Kas ma ei oska kirjutada või inimesed reaalselt loevad seda, mida nö välja lugeda tahavad?

Näiteks kirjutasin ma nüüd ettevõtluskoolitusest ja blogiga teenimisest ja majanduslikust sõltumatusest ja olen ka varem kirjutanud, et blogi on mu töö. Ometi loevad inimesed sellest välja nagu ma nutaks, et ma ei teeni blogiga. Ma ei saa aru, kuidas see võimalik on.

Kui ma ei kirjuta, et sel kuul teenisin 1234€ blogiga ja 345€ reklaamiga, siis tähendab, et ma ei teeninud midagi ja nutan, et ma ei teeni?

Ma ei saa aru sellest loogikast, ausalt. Et kui sul on ettevõte, siis peab kohe olema kolm tonni kasumit kuus? Et ei või olla kolmsadaeurot käivet? Kas ma ise ei saa aru, et ma halan või päriselt, ma kirjutan ise nii sitalt, et inimestele jääb mulje, et ma nutan, et ma ei teeni?

Ma ei ole omast arust kuskil halanud, et küll mu elu on ikka raske, teen ja teen, aga raha ei ole? Ma olen pidevalt rõhutanud, et see kuhu ma olen kolme aasta blogimisega jõudnud, ongi see koht, kus ma saan öelda, et blogi on mu töö. Blogi toob mulle sisse. Ma elan ära. Okei, on nipetnäpet lisatööd ja otsi, aga in general, ma ei pea kaheksast viieni kuskil istuma ja ma elan sealjuures ära. See, kas mul on igakuiselt raisata tonn või kaks, sõltub sellest, palju ma ise niheleda viitsin. Aga näljas ja paljas ma pole ja ma ei tea, et ma ka kuskil kurtnud oleks, et tahaks jopet, aga raha pole. Või tahaks võileiba, aga singi jaoks raha ei ole.

Või kui Meelis kirjutas täna, et blogija ei puhka, siis kohe on teema, et me ei puhka, aga ise oleme valinud selle blogimise ja mida me halame. Kus me halasime?

Ma ausalt ei saa aru, kas ma olen idioot? Või loevad mu blogi inimesed, kes ei oska tegelikult lugeda? Või loevad ainult pealkirja ja kohe kommenteerivad, et ah, mis jutt, sina ja ettevõtlus, mõttetu pask. Mine arene. Sa pole Mallu. Või Paljas Porgand. Mida sa ahvid seda või teist. Millega?

Kas ma peaks hakkama iga kuu oma blogi alustama: novembri kokkuvõte – reklaampostitused xx eurot, sisuturundus xx eurot, peretoetus xx eurot, pildistamised xx eurot, lepinguline töö xx eurot, töötasu projekti x eest xx eurot. Lasteaia arve x eurot, üür xx eurot, telefoniarve xx eurot – elamiseks jääb xx eurot.

Ah, mõni päev vist on kohe teistest sitem ja on tunne, et kobiks kuskile kivi alla peitu ja oleks parem vait. Ei blogiks. Ei teekski midagi, sest ükskõik mis ma teen on halb, lollus, mõttetu, ahvimine jne

Keep calm, ausalt! Jep, jep, ma võiksin seda endale ka öelda, ja mitte närvi minna kommentaaride peale, aga no täiega närvi ajab. Ma olen ka siiski inimene. Üritan midagi võimalikult selgelt kirja panna ja kui kommentaare loen, on tunne, nagu ma oleks kirjutanud punastest roosidest ja inimesed loevad valgetest karikakardest.

34 kommentaari

  1. Täpselt. Olen nõus. Lugesin ka ja imestasin, mida inimesed kommenteerisid. Ühesõnaga no comments. Tublid olete, jätkake samas vaimus :)

  2. Aga äkki sa ise kirjutad sitasti? Äkki su eneseväljendusoskus jätab soovida? Selle peale ei ole mõelnud?

      1. No ausalt, lugesin su blogi ettevõtluskoolitusest ja no ei jaganud mina matsu, et Sa halaksid.. erinevad inimesed, erinev arusaam. Mõned on lihtsalt liialt kitsa silmaringiga või kadedus.. enivei, lase samas vaimus edasi ja ma loen endiselt huviga su postitusi, et ka ise uusi ideid saada ja teadmisi täiendada.

    1. Äkki loeb lihtsalt igaüks välja seda, mida tahab lugeda. Ehk kui endal on sitasti siis on kohe teistel ka. Või siis ei taha mõista, et teistel võib olla siiski hästi. Tegelikult on ju need kõik kommentaarid lihtsalt üks mahategemine, et kommenteerijad ise end paremini tunneks “Jee, sai ära öeldud, nüüd päev kohe ilusam”.

      Tegelikult ei ole mina küll lugenud välja, et Leenu või Meelis kordagi halaksid, et elu raske. Hea blogi on.

  3. Ära tee välja, te olete super vahvad tegelased kooslus, mida kohtab harva – Teie familia siis ja blogid on ka väga ok, mõni meeldib väga, mis ei meeldi seda lõpuni ei loe, või üldse ei loe aga kõik ei saagi, mesi minu mokale olla ‘ Pea püsti ja las koerad närivad konti kui tahavad!

  4. Inimesed loevad ja ei saa aru! Või saavad aru nii nagu nad arvavad, et kirjas võiks olla.
    Seoses oma tööga vastan iga päev kõnedele ja selgitan inimestele, mis nendele saadetud kirjades kirjas. Mõnikord on neil isegi ühest selges sõnast raske aru saada, sest neil on nii suur eelarvamus, mis seal kindlasti kirjas on, kuigi tegelikult on hoopis vastupidi.
    Aga alati selgitustöö aitab, kui kirjapandud sõnad ja laused on jäänud liiga vähe üle korratuks :D

  5. Meelise töötutoetus? mis TÖÖTU? misasi see fotograafia tal siis on? sellega tuleb ju sissetulek korralik sisse,kas töötukassa teab seda?

    1. Esiteks – on see näitlik loetelu sissetulekutest (muutsin nüüd loogilisemaks või ma ei tea, arusaadavamaks, et poleks iga jumala sõna üle tähenärimist), teiseks, ma ei tea, mis on korralik. Ma julgen küll öelda, et põhisissetuleku allikas see fotograafia meie majas ei ole. Võtame meie niigi soodsast hinnast stuudiorendi ja maksud ka ikka maha. Kui me selle nüüd firma arvele paneme, siis on see lihtsalt üks osa käibest, kindlasti mitte mingi metsik kasum.

  6. Iga inimene loeb seda, mida ta tahab lugeda. Saab aru nii, nagu on tema hetke mõttemaailm, emotsioonid. See ongi tänapäeva kirjapildi miinus, et sa loed sõnu … kuid mis emotsioonid selle taga on ehk mis annavad lisaväärtuse, kas sa halad või oled rõõmus, sellest jäävad lugejad ilma. Ja elusees ei suudaks sa ju IGA lause puhul selgitada, kas sa nüüd halasid või ei. See on tobe lihtsalt. Sina kirjuta nii nagu kirjutad, vasta kommentaarile, kui selles on esitatud sisukas küsimus/argument. Oma närvikava nimel ei tasu igale Juulile ja Maalile detailideni kõike seletada … mida võiks ka ise osata aru saada :) Keep going ;)

  7. Arvestades, et sellised probleemid, kuidas muudkui jälle ei saada aru millestki, on järjepidevalt ainult teie blogis, siis ma teeks siit küll juba blogipidajana küsimatagi omad järeldused. Ilmselgelt on probleemid ikka kirjutajates sel juhul, mitte lugejates.

  8. Jah, teie väljendusoskus jätab sellise mulje. Ma lugesin hommikul Meelise postitust ning tahtsin samuti neg kommentaari jätta, aga ei viitsinud. Aga tema postituses oli viis korda lause “puhkus jälle tuksis”. Et kui teeb telefoniga pildi ja pärast nädal hiljem plaanib reisist kirjutada, siis see rikub kohe puhkuse? No nii virisevas toonis postitust lugedes tekib kohe tahtmine karjuda, sest kui sellistel pisiasjadel lasta oma elus puhkusi rikkuda, siis ilmselgelt ei tea te päris puhkuserikkujatest midagi :P No näiteks lapse tõsine haigestumine, lennukis lapse ropsi rookimine, pool puhkust peldikus istumine, poole puhkuse pealt ootamatu olukorra pärast koju tagasi lendamine, maavärinad/orkaanid/tsunamid jne jne. Ja Meelis julgeb viriseda selle üle, et pilti peab tegema ja reisimuljetest kirjutama?
    Teie blogil ongi see mekk pidevalt ehk liiga rõhutatud, et see on TÖÖ! Toob sisse ja seda tuleb hullult teha. Seda pole mõnus lugeda. Sellepärast ongi Malluka blogi nii mõnus lugeda, et mitte ükski postitus ei tundu tööna vaid isegi reklaampostitused on pitkitud eraeluliste lõbusate seikadega. Ehk siis nagu öeldakse, parim töö on see kui töö on su hobi. Teil nagu tundub see nii olevat, aga te kirjutate liiga palju sellest suuuurest vaevast mida te selleks nägema peate, et see ei tundu üldse fun.

  9. Minu meelest on su eelneva majandusliku sõltumatuse postituse algusest puudu väga oluline osa – eelarvestamine ja tulude / kulude plaan. Jah, ettevõtet asutada ja majandusaasta aruannet saab esitada paari klikiga, aga enne tuleks ära teha eeltöö ja selle pealt alles kaalutletud otsus langetada, kas praegu ja sellise äriplaaniga on õige alustada. Peale laenu võtmist on hilja avastada, et sa ei hakka nii palju teenima, et seda tagasi ka maksta suudad! Kõik riskid ei pea olema nulli viidud, aga otsus majanduslikult sõltumatuks saada peab olema siis iga nurga alt eelnevalt läbi kaalutletud. Mõnikord on targem oodata nt aasta, koguda vahendeid, mõtteid ja muud ning alles siis minna “all in”!

  10. Miks sind niiiii hirmsasti kotib? Las nad arvavad, mis tahavad.
    Kui pidevalt sellise sisuga postitused tulevad, ei ole su blogi enam tore lugeda. “Miks keegi minust aru ei saa” sisuga tekste on juba liiga palju.
    Suva ju! Las need kommijad olla.

  11. Ma loen samamoodi kommentaare ja mõtlen vahel naljaga, et kuidas küll Sinu postitusest nii arusaadi. Mulle pakub mõtteainet ja huvitav eemalt jälgida kui erinevad inimesed on. Muidugi Sulle läheb hinge, sest Sinu tekst. Kuid katsu asju kaugemalt vaadata (see on raske, tean tean) ja mõista, et see pole kellegi “süü” ja vist kirjatekstiga suht paratamatu, et osa seltskonnast teisiti aru saab :) Mõni postitus jätab vb ruumi erinevalt aru saada (nt see petmise ja andestamise oma, lõpuni su arvamusest sain siis aru kui kommentaaride vastuseid ka lugesin), kuid mõni postitus ikka väga selgelt kirjas ja siis ikka vaatan kommentaare… jopenpuhh :D

  12. Ma vist olen see ühest kommentaarist läbigi käinud “iga Maali või Juuli”, sest üsna tihti ei saa ma aru, et mida sa oma postitusega nüüd öelda tahad. Paljudest postitustest lasen lihtsalt kiirelt üle vaid igast viiendast reast, sest kõige esimene lause annab mulle tunde, et- here we go, hakkavad aga JÄLLE vinguma. Seega palju positusi jääb päriselt lugemata just selle pärast, et see kirjutamis-stiil on pigem vinguv kui midagi muud. Kusjuures kui päris selle blogi algusesse tagasi minna, siis ei ole see alati nii olnud. Midagi muutus. Ja kõik see jätabki tunde, et nendest samadest punastest roosidest kirjutades sa peamiselt vingusid, et need ei ole valged karikakrad ning kui veel üle rea (vōi viie) lugeda, siis jääbki mulje, et postitus oli valgetest karikakartest.

  13. Ma arvan, et pigem on see sinu ülbe otsekohesus mis inimestele peale ei lähe. Olen aastatega aru saanud, et “tavalistele inimestele” ei meeldi inimesed kes liiga otse ja ausalt asju välja ütlevad või ei meeldi neile inimesed kellel neist erinev maailmavaade on. Mul on peaaegu võimatu suhelda oma ema perega, sest nende jaoks on lausa kuritegu enamus asjad mida mina arvan normaalsed olevat ja tänu sellele räägime teineteisest ka tihti mööda. See eest mina lausa naudin kuidas sa kirjutad, alati küll vaated ei ühti, aga selline mõnus reaalsus on parem kui päev läbi kellegi netist maha kopitud quote lugeda! Aitäh selle blogi eest :)

  14. Arvan, et teie olete küll väga valed inimesed finants- või ettevõtlusalast nõu andma või siis see kõlab lihtsalt väga veidralt. Teil on suhtumine, et raha on vahend elamiseks ja no kui teda nagunii eriti ei ole, lööme siis laiaks ( ehe näide see pidevalt uue telefoni ihalus, pidevad kaltsukatuurid jne). Tõsine ettevõtja on alalhoidlik ja säästab helgema tuleviku nimel. Lisaks kumab läbi ka see, et blogite selleks, et sissetulek oleks, mitte sissetulek ei ole sellepärast, et (hästi) blogite.

    1. Väga hästi öeldud. 100% olen nõus Nipiga, et: “Tõsine ettevõtja on alalhoidlik ja säästab helgema tuleviku nimel. Lisaks kumab läbi ka see, et blogite selleks, et sissetulek oleks, mitte sissetulek ei ole sellepärast, et (hästi) blogite.”

      Vabandust, aga jah, väga läbi paistab see, kuidas te niivõrd palju punnitate selle oma blogindusega. See on ehtne punnitamine many saamiseks. Ma olen jälginud teid mitme nurga pealt, igasuguseid vigureid mis teete rahasaamise nimel. Kui see nii läbi ei paistaks, siis vast ei panekski tähele, aga teie puhul ainult raha kõnetab teid.

  15. Mu meelest olete te ise mingeid teemasid nii ribadeks siin läbi hekseldanud, ette söötnud, sada korda õigustanud jne, et see hakkabki kohati tunduma nagu lihtsalt mingi käojaani kukkumine. Asi on natuke rõhuasetuses. Et erinevad blogijad võivad sisuliselt ju sama asja kirjutada, aga mida keegi kui palju rõhutab, mismoodi oma mõtteid väljendab jne. Suur erinevus. Palju tahta, et kõik üheselt aru saaks ja tõlgendaks. Ka mulle tunduvad mõned teie kirjutised kurtvad ja halavad. Ja noh.. raha ja selle ebapiisavus on teie blogis päris tihti teemaks. Ise olete valinud plärada oma kuludest ja ots-otsaga kokku tulemisest. Et mida see lugeja siis järab, kui mitte konti, mis talle hambusse visatakse. Ma arvan küll, et teie kirjutamisstiil on lihtsalt selline, mis mõjubki nii bipolaarselt.

  16. ütlen ausalt, et minulgi on raske seda uskuda, et te elate selle blogiga ära. see ei olnud ju ammu, kui sa kirjutasid oma blogis niimoodi (pool aastat tagasi):

    “Reedeses Kroonikas tunnistas Paljas Porgand, et tema blogi külastatakse kuus 150-180 tuhat korda ja sellest piisab, et blogimisega ära elada. Äge. Tahaks ka. Selle peale küsis Meelis, aga kui palju meil kuus klikke on. Tulin siis vaatama, et palju meil on 290-350 tuhat külastust kuus. Noh, ütleme siis 300 000 keskmiselt. Ja siis ma mõtlen, et kui mul on poole rohkem kui tal, siis kuidas mina sellega ära ei ela.”

    “Kas ma olen liiga heatahtlik, et olen nõus mõnikord hulga toodete eest reklaami tegema? Ma säästan ju enda raha, kui ma ei pea šampooni, kreemi ja dušigeeli ise ostma. Kas ja kus ma teen midagi valesti, et ma ei saa käega vastu rinda taguda ja öelda, blogi ongi mu töö ja ma elan sellega ära.”

    Seega ise te olete selle arvamuse kujundanud läbi pideva kurtmise, et te ei oska seda blogi raha teenima panna. Ja korrutanud, et sinu jaoks on see ka sissetulek, kui sulle shampoone ja jogurteid tasuna tuuakse, sest siis säästad sa enda raha. Nüüd siis üleöö hakata pidevalt korrutama, et tegelt meie ka elame üliväga hästi ära, et kumbki enam ei pea tööl käima – sorri, aga ei usu. Ei ole näinud ka teie blogi mingit märkimisväärset tõusu, et see kuidagi loogiline oleks. Võib-olla loetegi siis oma jogurtirahad ka sissetulekuks, mina ei tea. Aga jah, kui varem oled olnud vinguja, siis üleöö uhkustajaks saada vast ei saa…

    1. Ma ei ole kuskil öelnud, et ma rahas supleks. Ütlengi, et elan ära hetkel blogiga. Olen saavutanud selle, et ma ei pea tööl käima. Ma ei hoople, ega uhkusta, nendin fakti. Et kolm aastat tööd on vilju kandnud.

      Kui porgandist rääkida, siis olen tänaseks kuulnud ka tema küsitavaid summasid ja ei imesta, et ta ära elab. Mina näiteks selliseid summasid ei küsi. Jah, ehk olen loll, et ei küsi, teistpidi minu jaoks peab asi tasakaalus olema. Hind ja see, mida klient minult selle eest saab.

    2. Ma jäin praegu mõtlema, et kui sa ei küsi seda summat mida Porgand (ei taha, ei julge, ei ole väärt vms) siis sa ju ei saagi sama teenida!? Teenidki vähem ehk eladki ära eks. Nagu, teenid miinimumi. Aga viimasel ajal kumab postitustest (minu jaoks) et te tahaksite saada ratsa rikkaks aga KUIDAS!? Eksole. Ma olen miskipärast enam kui kindel, et on tekkinud võrdlusmoment teie blogi ja teiste blogijate vahel (Mallu, Porgand – kes teenivad) ja mõte, et miks meil ei ole nii palju võimalusi, raha, kaasaelajaid? Sest vastasel juhul ma ei saa aru miks on teie muidu üsna toredast ja mitmekülgsest blogist saanud üks “hala, rahapuudus, paneme blogi teenima” kompott.

      Mulle väga meeldib teie blogi lugeda, elust, tegemistest, reisidest (mitte 50 teksti Taist ühejutti muidugi) ja teie kirjutamisstiil aga see mis viimasel ajal siit tuleb, on lihtsalt, big no :)

      Miks te ei võiks kirjutada oma elust ja tegemistest seda ka reaalselt kirjapildis nautides? Miks te peate koguaeg kirjutama oma sissetulekust, tõestama, et blogimine on see ja too ja bla bla?

  17. Ma arvan, et lase lihtsalt ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Mina kommenteerin siin ka vahel üsna otsekoheselt ja ma eeldan, et sa loed selle läbi, vastad ja sinna see jääb.

    Pole mõtet põdeda ja südamesse võtta.

  18. viimasel ajal on teil mingi blogimise ja lugejate vahel mingi kriis või. kord, et kuidas lugejatele parem on siis jälle me ei sobi, ei tohi arvamust öelda, siis jälle, meist saadakse valesti aru, mida me valesti teeme jne.
    olge samasugused edasi. kirjutage omi asju edasi. olge kommentaaridele veidi tundetumad. ja kirjutage oma toodetest, tegemistest, arvamustest edasi. kes tahab, see loeb, kellele meeldib see vaatab, kellele mitte, see polegi rahul ja nii ongi.

  19. Täiesti nõus! Mind lausa häirib. Loen blogi ja pärast kommentaare ning pea kolmandiku puhul jääb mulje, et pealkirjast kaugemale ei jõutud, aga hädasti vaja kribada, oma arvamust avaldada. Isegi siin oli eespool juba kommentaare, mis näitasid, et “mis-aiaaugust-ma -ei-leia-väravat”. Jummel küll!

  20. saavad aru. Aga need, kes saavad aru üldiselt ei hakka klähvima. St keep calm, enamus lugejaid saavad aru :) Ja lisaks isiklikult hindan teie meeletugevust oma elu (mitte kõike) avalikuks tuua. Ma ei oleks nii tugev, et seda teha ja kommentaare taluda. imetlus!

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga