iPad vs muud mängud ehk millega lapsed mängivad

Jah, ma tunnistan, meie majas on iPad, mida Hedon saab mõnel korral nädalas näppida, millest mõnikord vaatame ja õpime koos. Aga nagu ikka, arvavad mõned inimesed, et a) iPad on kõige halvem asi maailmas või b) kui ma näitan talle iPadi, siis ta midagi muud kodus ei teegi :D

Eile ta pani puslet kokku ja lappas mingeid lasteajakirju ja ma mõtlesin, et MA PEAN JU SEDA PILDISTAMA, muidu ei usuta. Hahaha.

PS! Ma ei saa aru, miks need pildid nii säbruliseks läksid…

Ma postitasin paar päeva tagasi Facebooki üleskutse, et palun pange Meelise tehtud pildile like, siis on meil võimalus võita iPad. Aitäh kõigile, kes on meie pilti laikinud :)

Aga siis ujus välja jälle see seltskond, kes „ma põhimõtteliselt ei laigi, et LAPS saaks iPadi“. Ausalt, see on naljakas.

Esiteks, kas tõesti on selliseid inimesi, kes üldse oma lapsele „pahasid“ asju ei tutvusta/luba? iPadi ei anna, telekat ei näita, noaga lõigata ei luba, porilompi hüpata ei tohi, voodis hüpata on keelatud…

Ma olen seisukohal, et kui ma täna, eriti kiiresti arenevas maailmas, hoian oma lapse kõikidest sellistest asjadest eemal, siis paari aasta pärast on ta justkui elust maha jäänud – ta ei teagi, et telefone tuleb svaipida, mitte vajutada. Samas tahan ma, et ta hüppaks porilompi ka – lihtsalt ma pean ise hoolas olema – hüpata võib kummikutega, saabastega ei tohi. Seda pean ise meeles pidama, et ma talle teadlikult saapad/kummikud jalga panen kui välja lähme. Miks ei tohi voodis hüpata? See on ju lihtsalt voodi. Fun on voodis hüpata :)

Teiseks, siis need kes lubavad (nagu mina), siis need esimesed arvavad, et nende teiste lapsed MUUD ei teegi (kui neid pahasid asju). Kui ma kirjutan, et Hedon vaatas hommikul iPadist multikat, siis ma tõesti ei täpsusta, KUI KAUA SEE OLI ja kas see oli Maša ja Karu, mingi tobe Bad Baby või hoopis mõni õppevideo – meil on näiteks numbreid/värve õpetav äpp, pusled, mingi muu kokkupanemise mäng. Ühesõnaga, ta ei vaata alati mingit paska, vaid võib juhtuda, et me vaatame koos ja õpime – räägime, mida näeme, mis värvi miski on, kes mida teeb, kas auto sõidab või lendab, kas rong on vagunitega, mitu vagunit on, mis värvi vagunid on jne.

Samamoodi vaatame me iga päev läbi vähemalt ühe raamatu (ta võib ise oma raamatukapist valida, millist vaatame), me vaatame ajakirju – olgu selleks siis lastele mõeldud ajakiri või mõni reklaamajakiri mis postkasti tuleb, või Kroonika. Me saame ju rääkida, mis on pildil. Ma arvan, et on üsna okei näidata talle erinevaid asju. Aga tõesti, ma ei pea vajalikuks vist kogu oma elu instasroryda, et mis me täpselt teeme, või mis ajakirja vaatame. Ja see, et mu instastorys seda pole ei tähenda, et me seda ei tee :D

Iga päev paneme me kokku ühe pusle, okei, vähemalt 5. Pusleraamat näiteks tuleb otsast lõpuni kokku panna. Ei ole nii, et paneme ühe kokku ja teised jäävad homseks. Kohe kõik kokku. Pusled on meie majas igati au sees. Samamoodi ajakirjad. iPad.

Plastiliiniga mängimine. Palli mängimine. Ja kõikvõimalikud muud mängud. Ma lubasin enne Hedoni sündi, et tal saab olema ÜKS MÄNGUASJAKAST (sahtel suures riiulis mis taustal paistab) ja punkt. Täna olen ma seisus, kus tal on neid kuus (neli sahtlit, üks kapp, üks riiul – kõik tema tavaari täis).

Mis vahe on siis iPadil ja muudel tegevustel. Teisi tegevusi teeme me koos. Ta tahab, et keegi aitaks (pigem vaataks) kuidas ta puslet kokku paneb, või raamatut loeks ja no, üsna loogiline, et teeme neid koos. iPadiga saab ta üksi hakkama. See on see hetk, kus sa saad kiirelt mõne oma asja ära teha. See on hüpoteetiline näide. Ma tean, et kohe tuleb kommentaar „mis oma asju sul on vaja teha, sa passid päev läbi kodus kui laps on lasteaias“. Aga näiteks saab hommikul oma kohvi rahus ära juua, ilma et keegi seelikusabast sikutaks, et tule, vaatame raamatut, mängime palli, hüppame… Või saan söögi valmis teha 20, mitte 45 minutiga vms.

Pilt tänahommikust – Meelis teeb hommikusööki, mina blogin.. Selleks, et saaks rahus teha, paneb tema minu kõrval puslet kokku:

Millega teie lapsed mängivad, kas tahvlit/telefoni ka lapsele annate?

Samal teemal

27 kommentaari

  1. JAAAAAAA, ma tean, et see youtube pole parim koht, just sellepärast, et seal tuleb õpetavate ja normaalsete videode vahele igasuguseid jamasi (just need Bad baby videod jne), AGA ma ei suuda ka ära imestada, kui kasulik see samas on.
    Tänapäeval on väga palju koolis käivaid lapsi, kui ka vanemaid jne, kes lihtsalt ei oska inglise keelt. Tänu youtubele oskab laps (3a) lugeda inglise keeles numbreid 1-10, värve öelda ja päris paljusi asju veel. Vahest mängib, siis ajabki inglise keeles oma jutte. Muidugi oskab seda kõike ka eesti keeles :) ja ta ei istu päevad läbi youtubes, mängib kas päris asjadega väga edukalt!

    Igaljuhul jah, eks see vanema enda valik mida ja kas üldse lapsele näitab, kuid mina oled kahe käega selle poolt, et näidata :)

  2. Tead, ma ka ei uskunud, et mõned inimesed keelavadki lastele kõike, kuni üks päev olin lapsega mänguväljakul ja öösel oli just lund sadanud nii, et kõik kiiged, liumäed jms objektid olid sellega kaetud. Seal oli üks vanaema ühe poisiga ja need sõnad “ära sinna mine”, “täna ei saa kiikuda”, “ära täna liugu lase, riided saavad märjaks” Riided saavad märjaks??? Päriselt või? Ma olin terve päeva hämmingus sellest lausest. Ja nad läksidki mängukalt ära jalutama ja ronge vaatama, samal ajal kui minu tirts lasi hooga liumäest koos kogu seal olnud lumega alla :D Meie neiu saab ka vahel tahvli kätte (rohkem kasutan seda pikkadel autosõitudel ja panengi multika käima sealt), kui kodus kiirelt vaja midagi teha, siis panen telekas YouTube’st midagi. Aga suurem osa päevast on meil legod-pusled-legod-autod jne.
    Tegelikult tahtsin küsida, mis äppe sa kasutad numbrite ja tähtede õppimiseks? Me pole veel nendeni jõudnud, aga vahelduseks oleks äkki põnev :)

    1. Ma pean täpsemalt siis vaatama. See numbrimäng on eestikeelne, äkki tulebki otsinguga numbrid? Tähtede jaoks ma ideaalset eestikeelset pole leidnud. Peaks mingitest meie äppidest kirjutana, mis meil on..

      Aga youtubest soovitan lastel vaadata Hedoni kanalit, Meelis ikka postitab sinna kraami. Ja teistele lastele ka hullult meeldivad need. Sõbranna laps pidi nõudma lausa Hedoni kanalit :D

    2. Tuttava kaudu ma jõudsin sellisele lehele, ta ise tegi selle koolitöö raames. Ei midagi uhket, aga numbreid ja värve saab õppida. Kahjuks pole tegu äpiga, vaid on veebileht. Võibolla pakub kellelegi veel huvi :)
      http://signepr.hol.es/

  3. Minu poiss kuulub nende laste sekka, kes kasvab üles tahvel käes :D Tavaliselt need, kes kõige rohkem ohivad ongi need, kellel laps ninapidi tahvlis üles kasvab. See on minu loogika.
    On juba kujunenud nii, et päevas mõne hetke vaatab Youtube´is oma asjad ära ja siis rahu majas. Tavaliselt peale lasteaeda, nii tunnikese. Kuna mul on nö eriline laps (autist), siis mängib ta nö normaalsete lastemänguasjadega vähe. Samas, mida aeg edasi, seda rohkem on hakanud huvi tundma. Mänguasjadest just puudust pole. Puslesid paneb ta väga hea meelega kokku. Tahvlis mängib memoriini väga pro´lt (kuigi tal on see nö paberkujul ka ja lausa mitu, siis see talle huvi ei paku. Küll jõuab sinna) Autodega on hakanud rohkem mängima. Raamatute vastu on tal suur huvi, neid on tal kaks riiulitäit ja vist isegi peale :D

  4. Mina annan ka oma lapsele oma telefoni, et ma saaks rahus kohvi juua või koolitööd teha. Aga enamjaolt vaatab ta youtube ja multasid telekast. Olen kahe käega poolt, et on nutiajastu ja lapsele peab tutvustama neid asju. On väga palju õpetavaid videosid youtubes, aga ka väga palju jama.
    Aga… olen ka yks nendest, et oma lapsele ekstra mingit ipadi kinkima ei hakka.
    Suht haige on muidugi jah see ka tänapäeval, et kui sa sotsiaalmeedias ei kajasta, siis sa nagu poleks teinudki. Paned pildi, kus laps sööb friikaid, siis nagu sööks igapäev- ei ole ikka küll nii.

    1. Hahaha ja! Et kui 1 x annad krõpsu ja pildi paned, siis vaeseke muud ei saagi :D
      Ma ka niisama ei hakkaks ipadi kinkima, aga kui vôidame.. siis kellele ma selle ikka annan, ikka lapsele :)

        1. Nojah, kui sa pole veel aru saanud, ma polegi Mallukas :) Mul pole ka nii palju asju, kui Mallukale saadetakse. Ma võibolla võtan vastu vähem, ma ei tea. Jagan ka siiski suure hulga asju ära, aga leian enda lähedalt ka neid inimesi, kellele anda. Teen ka heategevust, annetan – lihtsalt ma ei blogi sellest. See ongi siis ehk me vahe. Ma ei tea. Pole tahtnud kunagi Mallukas olla, või tema moodi käituda.. Või mida iganes. Ma ei saa aru, miks on vaja mind temaga võrrelda. Me oleme kaks erinevat inimest, jah, mõneti sarnased, aga me pole mingid õed, et meid nii räigelt võrdlema peab, et aga kui tema teeb nii, miks sa ei tee.. Pole üheperelapsed, et samamoodi peaks käituma :D

  5. Mul suuremad lapsed aga nutimaailm piiratud. St suuremal oma nuti olemas aga nt tahvlit, veel vähem arvutit pole. Milleks? Kooliasjade jaoks pole vaja suures mahus, meelelahutuse ( sõpradega suhtlemine jms) saab telefonis ka.

    Muidugi lapsed peavad kursis olema tehnikaga aga näen oioioi kui palju kuodas nutit kasutatakse lapsehoidjana. Osad ajavad, et ta saab ju vaid a la 2x ndl natuke…aga reaalsus on see,et laps saab iga päev jne.

    Igasuguseid tähtede, numbrite jms mänge saab ka ilma nutita, multikaid näeb tv.

    Ei saa ka aru, miks on nii väiksel lapsel, kes isegi õieti ei räägi veel, vaja oma nutiseadet???
    Eks elud on erinevad, kui vanemad ise suured nutiasjade kasutajad siis muidugi lapsele ka vaja jne.

  6. Ma oma lapsepõlvest mäletan, et paljud ümberkaudsed lapsed õppisid tänu multikate vaatamisele ära saksa keele ja vanemad olid selle üle veel väga uhked. Keele õppimiseks pidi neid vast ka tohutult vaatama ja keegi ei kobisenud. Mille poolest see ipad-i näitamine täpselt erineb?

    1. Ma arvan, et kui päevas 1 võõrkeelne asi vaadata paar korda nädalaski, juba hakkab külge. Hedon teab ka numbreid ja värve inglise keeles. Seegi on tulnud lastele mõeldud videotest. Ma ei leia küll, et ser halb on. Ja sealjuures ta ei ela ipadis, et saab hommikust-õhtuni teha mis tahab.

  7. Enne jäi post pooleli…
    6a mängib nukkudega,autodega, nukuvankriga, mänguköögis, Legodega, joonistab, loeb, voolib, mängib lauamänge,kineetilise liivaga, poodi jms rollimängud, meisterdab erinevaid asju (maskid, kuuseeehted, pabernukud jms). Lisaks koos vennaga peitust jms.

  8. Meil on ka 2a ikka nutiajastu laps. Telkust vaatab youtube ja multikaid ning pole nutikas ja tahvel talle võõrad. Kahju on minul sellest, et just välismaised numbrid/värvid/tähed/lastelaulud – videod on palju vahvamad kui see näputäis mis eesti keeles on. Pm oskab meie kaheaastane nii numbreid eesti keeles kui ka inglise keeles ja minu meelest ei ole seal midagi halba. See osa mis ta päevas neid videosid vaatab on nii väike, et muu aja ta ikka mängib pärisasjadega. See on nii naljakas kuidas suur osa inimesi ohib kuidas lapsi peab kasvatama ja seda enam mulle tundub, et suurimad ohkijad on just need kellel lapsi pole.

  9. Mina ei luba voodis hüpata sellepärast, et voodi kõrval on mööbel, mille vastu annab edukalt pea lõhki kukkuda.
    Ipadi koha pealt arvan seda, et sa poleks pidanud rõhutama, et lapsele kingitus. Loogiline, et saab laps ka seda kasutada ju. Enda lapsi ka ekraanidest eemale ei hoia, sest paraku on aeg edasi läinud ja pole mõtet ohkida, et 20 aastat tagasi oli nii ja naa. Selle asja nimi on progress ja sellega tuleb kaasas käia. Mõistlikkuse piires muidugi. 5-aastane laps poes ostukärus istumas, kõrvaklapid peas ja telefonis mäng ees on mu meelest juba liig (olen näinud ise sellist vaatepilti ja suht creepy tunne tuli peale).

  10. minu lapsed mängisid väiksemana nii nukudega, tegid õues onne, sõitsid jalgratastega, mängisid rahvastepalli, kui ka nuti vidinatega ja ka praegu suuremana teevad nad võrdselt kõike, st liiguvad palju väljas, mängivad sõpradega jalkat, loevad raamatuid, kuid on ka nutiseadmetes. teavad väga hästi, et päris mängud ja päris suhtlus on see kõikse parem, aga noh tänapäeval ei saa ilma snapi ja instata. tuleb osata lapsi suunata, rääkida ja koos teha vahvaid nö neid muid asju ja normaalsed inimsed oskavad neid asu normaalselt sättida, et päris elu jaoks jääks rohkem aega ja isu, aga no nutielu ka ei pea ära keelama, kui se jääb normaalsuse piiresse.

  11. No selle nutitelefoni või -tahvliga on see häda, et neid ei vaadata mitte 5 minutit, vaid ikka tund(e). See aga rikub silmi ja kiiritab aju. Ma pole küll paduvastaline ja saan aru, et ajaga tuleb kaasas käia aga minu jaoks on õudne, kuidas vanemad zombistavad oma lapsi neile liiga varakult nutiseadmed pihku surudes.

    1. No eks see sõltub vanematest, kui kaua ta laseb vaadata. Meil on hommikuti, üles, pissile, riidesse, üks multikas kas telekast või ipadist ja lasteaeda :)

    2. olen täiesti nõus ja hoian oma lapsi nii kaua kui võimalik ekraanidest eemal (3 ja 5a). Lihtsalt olen näinud KUI kiiresti on nad justkui zombistunud kui youtube´i või telefonist multikaid vms näevad või multika kanalit vaatavad! on jah jube hea rahulik olla, aga meil on vaid etv2 multad (kodus) lubatud (vanaema tegi apsu ja näitas multa kanalit ja seal hoida on nad zombistund), sest need saavad mingi hetk LÄBI.Seal ei tapeta jne. Lihtsalt liiga hea näide/tulemus õe lapse pealt näha, kes alates 2 a pandi arvuti screensaverit vahtima, edasi multikakanal ja oma arvuti… et ema ei segaks. jah, inglise keel oli varakult selge ja seega jube “geenius”… nüüd on 20 ja käib täiskasvanute gümnaasiumis (ei jaksanud koolis käia, sest ööd läbi põrnitses ekraani), sest arvuti sõltuvus nii suur siiani. Tööl ei suuda käia, sest ööd läbi on arvutis ja “väsind”, hobisid pole, sõpru pole, suhelda inimestega ei oska, pruuti pole, õues ei käi. Hetkel veel tunnen, et jah, on küll keeruline laste ja nende tähelepanu vajadusega, aga neil on vähemalt LOOVUS! teevad tühjadest pakendistest erinevaid meisterdusi, kujutlevad ette erinevaid asju ja nö sööme mängult jäätist jne. Ilmselt oleks endal lebom (lihtsam) küll lükata nad mõne ekraani taha (kui lapsevanem olla), aga küll see maailm saab neid kätte varem või hiljem. Mida hiljem, seda parem. Kas me suudame jälgida ntx KUHU youtubes surfates jõuda võib? Kui juba Apple juhtfiguurid oma lastele nutividinaid ei andnud, kellel on ilmselt uuringute tulemused tagajärgedest… Ja siis me imestame, et paljudel lastel omATH, autism, Asperger vms…

      1. Jumal, sa oled nii äärmustes. Hedon sööb ka kujutletavat putru ja mängib olematu palliga, aga vaatab Youtube’i ka. Meil on osad kanalid blokeeritud, et ta mingit ajuvabadust ei vaataks ja üldiselt nagu ma ütlesin, ta on ikkagi mu silme all oma tahvliga ja tundide viisi seal ei passi, et ma ei näeks kuhu ta välja surfab. Kuulen helist kohe kui mingit jama vaatab ja suunan ta minema.

  12. Mul pole endalgi i-phone ega pad-e. Ainult sülearvuti ja nuppudega telefon. Millest ma ses elus olen ilma jäänud? Või millest mu 2,5aastane on juba ilma jäänud? Ehh. Et lapsed ekraanidega hakkavad kokku puutuma on enam kui selge. Ise pean enda lapsi praegu ikka pisikesteks veel. Pigem hirmutab see, kui näen, et mõnel 1,5-aastane on konkreetselt sõltlane juba. Kurb ju :( Oma lapsele olen arvutist ikka üht-teist näidanud, lastesaateid vahtind, multikaid, laulukesi, värvide õppimisi jms. Aga tahan, et ta enne mõned muud huvid endas jõuaks avastada. Et ekraanid neid lõiki (nagu mind ennastki) huvitavad, on kindel laks. Ma igatehes ütlesin tahvelarvutist ära, kui mulle pakuti. Küll jõuan ise ka osta kunagi. Eks see hukkamõistev hinnang on väga kerge tulema. Sealjuures unustatakse ära ,et ise ollakse oma lastele eeskujud ja valdav enamus passib tegelt enamuse oma päevast ninapidi telefonis. Täiesti masendav. See on üks põhjus, miks mul pole nutitelefoni. Sest ma tean, kui kerge on sellest nii sõltuvusse jääda. See on üks asi, mille puhul arvan, et pigem hiljem kui varem.

  13. Näiteks Soome lasteaedades, vähemalt minu lapse rühmas, kus on veidikese käitumisraskusega või natukene raskemad lapsed, antakse tahvliga mängida.
    Minu laps käib nädalas korra tegelusteraapias ning lisaks igasugu muudele harjutustele, on tehtud asju ka tahvlis.

    Pikkadel ühistranspordi sõitudel, olen pisemale telefonist multikaid näidanud. Korra sattus meie vankri kõrvale ema, kes juba sisenedes mind manitsevalt vaatas. Kui tema laps siis oma vankrist minu omasse piilus, kus multikas käis, pööras ema demonstratiivselt lapse pea teisele poole ning noomis kaasa:” Ära sina küll vaata seda!”

    Ma ei leia, et lapsele tuleks tahvlit koguaeg ette sööta, aga ma ei leia ka, et kasutamist keelata tuleks. Kõik peab tasakaalus olema :). Mu 6a. räägib inglise keelt nagu proff! Super ju! Reisides saab suurepäraselt aru ja ise ennast väljendatud :).

  14. Täpsustan siis oma kommentaari, et aeg-ajalt lühikeseks ajaks iPadi andmine polegi midagi nii halba AGA nii väiksele lapsele iPadi kinkimine on küll liig

    Mu oma laps veel nii väike ja ei saa kaasa rääkida. Nii palju olen õppinud, et enne kui ise pole praktikas midagi teinud, siis ei tasu lapsekasvatamise koha pealt õpetusi jagama hakata.

  15. No eks see ole s6nastamise k8simus. Minu peas toimub ka esimesena selline seos, et kui on lapse kingitus, siis see on lapse oma ja p6him6tteliselt kasutab nii palju kui hing ihaldab ja paneb ka kohe m6tlema, et mina seda toetada ei taha. Kui n88d aga v6tta arvesse sinu “oeldu, et m6ned minutid hommikuti ja 6htuti kasutamist, siis v6iks ju olemasolev asja 2ra ajada ja v6ibolla t6esti t2itsa kadedusest 8tlen, et kalli iPadi v6iks ikka keegi saada kes seda t6esti hoolega kasutab ja lastele m2ngimiseks v6iks ehk m6ni taskukohasem olla. Samas saan ma teist aru, ega isegi vast kallist tootest 2ra ei 8tleks ja t6en2oliselt kasutaksite seda suuremosa ajast ikka ise, isek8simus on see kas sellisel juhul on aus/eetiline Hedoni nimega laike nuiata?

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga