Kus te jõulud veedate?

Aastakümneid olin ma jõulude ajal esmalt isa vanematega meie kodus, sõin verivorsti ja siis läksin ema vanemate juurde, kus sai seapraadi ja sülti. Ja jõuluvana tuli. Nii aastast aastasse. Mis on nüüd teisiti?

Kui ma Meelisega kokku hakkasin, siis otsustasime, et veedame jõulud KOOS. Ei lähe minu maale ega ka Tartusse tema vanemate juurde. Lihtsalt see “miks te sinna lähete”, “äh, alati oleme ju koos olnud!” tüütas nii ära. Lihtsam oli loobuda mõlemasse kohta minekust, et üks ei oleks teise peale kade vms ja olimegi kahekesti kodus. Tegime ise seapraadi ja vahetasime kinke ja punkt. Päris mitu aastat.

Ühe aasta olime vahepeal üldse ära. Palmi all jõulude ja aastavahetuse ajal šašlõkki teha oli muidugi veider, aga jälle omaette kogemus. Igaljuhul tagasi tulles tegime veelgi huvitavama pöörde ja hakkasime jõule tähistama sõpradega.

Hea vabandus oli ka – õde oli ära kolinud, vanavanemad surnud, perekonnavärk justkui laiali lagunenud. Meelise vanematega ei olnud aastatega suhtlus ka kuigi palju paremaks läinud, et oleks pidanud vajalikuks sinna Tartusse teesklema ja head nägu tegema minna. Olimegi kodus. Sõpradega.

Kuna mu allesjäänud pere (noh, tädi ja õde jne) on üsna kokuhoidev ja me ikka suviti neil külas käime ja alati mõni linnasõber ka meiega kaasas on jne siis eelmisel aastal proovisime sellist segasummasuvilat teha, et sõbrad ja sugulased. Aga ei, see ei toiminud mitte. See oli ikka täielik laat. Mulle ei meeldinud. Usun, et teistele ka mitte.

Sel aastal olime me jälle situatsioonis, kus ühed tahtsid, et me läheks maale, teised, et me jääks linna… Meelist nagunii pole – ta teeb jõuluvana (hetke seisuga umbes kolm aega on veel jõuluõhtuks alles, kui keegi tahab; kolm õhtut detsembris hetkel ka veel vabad, kui mõni firmapidu peaks jõuluvana otsima). Mul oleks mugav minna maale, sest sinna tuleb üks laps veel, kellega Hedon klapib väga hästi. Samas, tahaks ma jääda linna, sest sõbrad ongi mu pere.

Lõpuks sai siis vastu võetud otsus, et lähme paariks tunniks maale, sööme ja jagame kinke ja siis linna nö aftekat pidama sõpradega ja siis juba peaks Meelis ka hakkama lõpetama ja tema oli nagunii “tahaks kodus olla” poolt.

Mina, va kingihull, lubasin juba mitu kuud tagasi pühalikult, et mingeid kinke ma sel aastal ei tee. Ma päriselt ka proovin end talitseda, et ma ei teeks kinke. Leppisime kokku, et pereüritusel teeme ühe sooneutraalse kingi, mis sobiks kellele iganes ja lastele, siis kes tahab, see teeb. Sõpradega me kinke ei tee. Hoiame kõik parem reisifondi jaoks raha. Meelis ütles ka, no mõtle, ma teeks mingi sajaeurose kingi ikka sulle – mõtle, kui palju selle eest Tais saab. True that!

Kus te jõulud veedate? Kuidas te valite, kelle vanemad on paremad, kelle juurde minna 24ndal ja kes on kehvemad, et sinna minna 25ndal? Või kuidas teil need jõulud kujunenud on? 

Samal teemal

13 kommentaari

  1. Viimased aastad on kuidagi kulgenud nii et nii mehe kui ka minu pere saavad mehe vanemate juures kokku ja veedame jõulud koos. Kinkidega on nii et kas teeme loosipakid või siis ka neutraalselt ja hiljem jagme, nii et igale ühele jääb siis üks kink teha. No ja lastega muidugi teine värk. Kes tahab see teeb.
    Kodus on ka kindlasti kuusk mille all kingid. Pakin alati endale ja mehele ka midagi mida mõlemad tahtnud oleme. Otseslt teineteisele kinke ei tee aga kuidagi imelik on ka kui lastele on kinke kuuse all ja meile mitte. Ja vanavanemate juures on lastele teised kingid.
    Muidugi see aasta olen tubli shopleja olnud juba septembris alustasin kinkidega. Meil lapsi kolm siis iga kuu sai üks laps midagi mida soovinud oli, kõige pisemale valisime ise. No ja detsembri lasen siis lõdvalt et ainult neutraalsed kingid vaja teha . Mulle nii sobib ja jõulu stressi koos tavapärase jõulu masuga ka vähem nii

  2. Meil on kujunenud nii, et üle aasta oleme ühe vanemate juures 24.12. ja teise vanemate juures 25.12. Vennad oma peredega on sama traditsiooni peal ning kõigile on selline variant siiani sobinud. :)

  3. Me oleme kõigepealt minu vanemate juures ja siis mehe vanemate juures olnud, vahemaad väiksed ja nii on olnud võimalik. Nüüd meil 3-kuune preili ja kui oma elamise valmis saame, siis vb järgmine aasta kutsume vanemad enda juurde. Mida võiks üldse kinkida lapsele esimeseks jõuluks?

  4. Meil on kujunenud sedasi, et jõule veedame minu vanemate peredega. Ühel päeval emapoolse suguvõsaga ning teisel päeval siis isa poolse suguvõsaga (vanemad on mul lahutatud, sealt siis see eraldi päevadel pidude värk). Elukaaslase isa on surnud ja ema elab tal Tartus ning on enamasti ka jõulude ajal tööl. Sellegi poolest oleme mõelnud kolmandal pühal siis talle külla sõita kuna me niigi seal harva käime. Peod on meil suured, sest sugulasi on mul palju, alati ikka kuusk ja jõulutoidud ja kingid – sama teema, et tuleb teha üks sooneutraalne kink ja lastele siis tehakse nii kuidas õigeks peetakse :) Kinkide jagamisel muidugi luuletuste lugemine/laulud/tantsud. Minu jaoks on oluline see jõulutunne ja olemine ja siiani pole elukaaslasele need jõulupeod ka vastumeelt olnud :)

  5. Kuna meie perele on oluline kokkusaamine, siis iga jõul oleme oma suure perega vanavanemate juures- teeme piparkooke, küpsetame kaneelirulle ja moonisaiu, verivorst, pikkpoiss, ahjukartul ja mulgikapsas on must have. :D Jõuluvana tuleb iga aasta ja ikka kommenteerib,. kui suured me kasvanud oleme(sama jõulumees aastast… 95?) :D Meie lastel ka lõbu laialt, see aasta lisandus perre veel 1 pisipoiss, seega traditsioon on tugev.
    Elukaaslase pere seevastu suhtub jõuludesse kuidagi lahjalt- eelmine aasta jätsid vabsee ära.. KES TEEB NII? KES JÄTAB JÕULUD ÄRA!? Ma olin šokis… ja see aasta nihutatakse jõulud 29ndale…? Võtame siis kohe uut aastat vastu, mis seal enam jõuludega jamada.. Asukohta muudeti ka, et vanaema end ära ei väsitaks, aga keegi ei suuda oma tagumenti varem kohale tuua, et aitaks kogu söögitegemise mandiga… Oh leidsin ma endale ikka pere :D

  6. Meil on lihtne, kuna mehe pere ei tähistagi jõule, siis alati minu ema juures jõuluõhtul, kus siis õde perega ning tädi ja vanaema ka tulevad sinna. Järgmistel päevadel külastame sugulasi jne.

  7. Kuna mehe perekonnas jõuludest lugu ei peeta, isegi kinke ei tehta, siis oleme minu vanemate/sugulastega olnud. Sel aastal kolisime Soome, mehe vanemad elavad siinsamas, aga kuna nad endiselt jõuludest ja kingitustest midagi väga kuulda ei taha, siis ei hakka mina ka sellega neile peale käima. Kuna meil jõulude ajal ka beebi sünnitähtaeg, siis tulevad hoopis minu vanemad ja õed siia, oleme kõik koos ja sööme traditsioonilisi Eesti jõulutoite. Suurte vahel tegime loosipakid, lastele teevad kõik kingitused.

  8. Kuna elan juba yle 15a vaid nyyd oma neiudega kellest 1 on eriline ja sugulasi mul pm pole siis olemegi aastaid juba kolmekesi jõuludel kodus ja kogu jõuluaja,surnuaeda lähme ka kui ilm kena ja kasvõi kommipakid kingin piigadele ning natuke jõulusööke võimalusel.

  9. Meie kuni lapse sünnini veetsime jõulud eraldi (olime 7 aastat koos olnud lapse sünniks) ehk siis tema oma perega ja mina omaga. Meile sobis, kõik teised imestasid selle üle alati :D Nüüd, kui laps väike, käime ühe päeva jooksul mõlema vanaema juures, kuna elavad üsna lähedal. Ka sobib. Kinkide traditsioon on kahes peres erinev, ühes loisipakid, teises vastavalt võimalustele kõigile.

  10. Meil on ka nii, et enamjaolt oleme 23 ja 24 ja 25 dets minu vanemate juures maal. Toome emaga kuuse oma metsast ja koos kõik ehime ja teeme sülti ja verivorsti ja kapsast ka ikka. Seal teeme loosipakid, et kôik ikka kingi saaks ja me ise teeme oma lastele veel ja minu vanemad teevad ka lastele veel. Lapsed ikka ju asju tahavad ja las siis saavad ka.
    26ndal käime tavaliselt mehe vanemate juures. Sinna tulevad kokku siis mehe ôed-vennad oma peredega. Rahvast on palju. Samamoodi jôulutoit. Kingid tegime perekonniti seekord ja iga perekond sai ûhe lapse ka loosiga, kellele kink teha.

  11. Juba aastaid kümme on olnud nii et 25dets veedame öhtu mehe vanemate juures.
    See ei ole et see oleks kehvem päev vaid et see on just see päev kui kõik saavad kokku tulla!
    Oma ema juures käin ka seal kindlat päeva pole söltub sellest kuna vaba päev on .
    Siis kuidagi ongi nii et jõulude ajal kodus süüa ei tee! Mõnel aaatal ikka :D
    Üleüldse tahaks kaugemal kõikidest olla… Saaks midagi teistmoodi üksaaatagi.
    Ja see kingi tegemine kohe mitte ei meeldi
    Miks peab midagi kinkima?
    Kas lihtsalt aeg koos ei ole kingitus?!
    Kindel on see et lapsed saavad kingi, nemad ju ootavad terve aasta et taas tuleks jõuluvana.
    Aga suured…

  12. Jõulud on minu jaoks kuidagi nii kommertsiks muutunud ja hakkab vaikselt stress tekkima. Okei, stress on ehk ylepaisutatud, aga see kogu aeg kuklas tiksuv tunne, et ma PEAN… pluss veel lisapinge, et kinke on nii palju vaja teha, kust ma saaks kyll seda ja toda soodushinnaga?!?! Aga see pole ju jõulude mõte….
    Aga kysimusest siis:
    24ndal oleme olnud mehe perega, 25ndal mehe vanaema juures (kuhu tuleb pool suguvõsa kokku) ja 26ndal minu vanaema juures (kuhu tulevad ka minu vanemad) – seega suuremat sorti sahmimine. Peaks yks aasta selle vahele jätma ja vaatama, kas on mõnusamad ning pingevabamad jõulud.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga