Üks meie koostööpartner/sõber/perekonnatuttav, kellega mõned aastad tagasi Tais tutvusime – ta nimelt talvitub Phuketil ja teeb seal erinevaid tuure – Phuket.ee on see leht, kust infot selle kohta leiab. Eelmisel aastal oli ka paar marimelli tuuri ja kindlasti mõtleme midagi ka selleks hooajaks välja. Enivei, koodiga “marimell” saab jätkuvalt kõikidelt tuuridelt kümme prossu allahindlust. Aga mitte sellest ma ei tahtnud kirjutada.
Neil on Tais elamine, neil on mega kompleks Paides ja maja Esnas. Jep, sealsamas, kus „Naabriplikat“ tehakse. Igal juhul tema ostiski meilt teleka ja kui ta sellel järel käis, siis ütles ta, et kuulge, tulge külla ja ostke me Esna maja ära. Nad kutsusid meid külla juba eelmisel suvel ja ma ütlesin, kui me kohe kuupäeva paika ei pane, siis näeme enne suure tõenäosusega kunagi Tais kui teil maal. Panime kohe kalendrisse kirja ja nii me teisipäeval neile külla sõitsimegi.
Kui ma hommikul küsisin, kuidas ilm on, et vaatasin, et lubab vihma, saatis Andres mulle helesinisest taevast pildi… Kohale jõudes ootas meid peaagu pime ilm, sest äikesepilved olid mehised. Õnneks saime ainult ühe kergema sabina ja see liikus meist üle.
Esna Teemaja – kohe kurikuulsa bussipeatuse vastas – sada aastat vana maja kostitas meid hästi.
Andres ostis selle maja endale umbes kümme aastat tagasi ja kuna see maja on tõsiselt suur, siis umbes 1/3 on sellest elamiseks korda tehtud, 1/3 kannatab teelisi öömajale võtta ja 1/3 vajab veel tõsist tööd.
Seega, ideaalne kellelegi, kes tahaks elada mõnusas ja idüllilises maamajas, kus naabril on jänesed ja kanad ja haned.. ja samas tahaks teha näiteks külalistemaja, toitlustust vms. No meile nö ideaalne, onju. Aga ma ei tea, ma nagu tahaks maale, samas.. mina ja maal, no ma ei tea.
Sõitsime järgmisel päeval sealkandis ringi ka, sõitsime läbi Järva-Jaani ja suvel täitsa ilus koht. Selline mõnus vaikne kohakene. Ma nagu ühtpidi näeks end sellises kohas elamas küll, teistpidi tundub see täiesti utoopia. Mis ma teen seal? Hakkan oma kodukohvikut pidama? Ja kes sinna tuleb? Kes viitsib sõita söömiseks 100km?
Jah, okei, me isegi sõidame vahel Pärnusse pitsat sööma, aga seda juhtub korra-kaks aastas – sellest ma aga nö ära ei elaks ja kohvikut ei peaks ju. Oh, jah, keeruline värk. Kui keegi tunneb, et tahaks… Kirjutage Andresele Facebooki – siin! Siis järelikult polnud meile mõeldud :)
Põikasime sisse ka Vanatehnika varjupaika, kus oli täiega lahe. Hedon kartis nii trolli kui trammi ja keeldus sinna sisse minemast, samas kui kõikide muude autode ja „atraktsioonide“ rooli ronis ta suurima hea meelega.
Enne kui tagasi tulime, käisime läbi ka Andrese teisel territooriumil – Paide Puhkekeskuses, kus ta viimasel ajal kõpitseb ja toimetab. Ideaalne koht konverentsideks-koolitusteks. 55 inimest mahub sinna majutuma, hommikusöögiks on eraldi saal. Tutvuda saab kodulehel.
Kusjuures, ta on nõus andma esimestele pulmalistele koha TASUTA, kes seal peo teevad – tehnika, lauad-toolid jne annab tema, aga dekoreerima peab ise. Tema tahab ainult pilte vastutasuks saada. Niiet, hea pakkumine kellelegi. Kes ees see mees! Uurige otse Andreselt värki – kontakt!
Kas teie näeksite meid maal elamas ja kodukohvikut pidamas?
sa oled nii toimekas, et vabalt suudaksid kodumajutuse, kodukohviku püsti panna ja ise selle keskel seda kõike nautida ja teha seda, mis meeldib. Samuti saab Meelis seal enda fotonurga üles seada ja fototeenust pakkuda. Linnad jäävad 1-1,5 tunni autosõidu kaugusele, tuleb tuju saate linna tuulutama sõita.
No oleks meil see raha, ma isegi mõtleks :)
Töö ja kodu ühes majas või ühe hoovi peal ei ole üldse paha mõte. Olgu kas või variant, et ainult suveperioodil.
Aga see kõnealune maja tundub olevat liiga suur ja liiga risu (vabandan omaniku ja maja enda ees). Seal läheks teil põhimahv maja kõpitsemisele ja korrashoiule, muudeks asjadeks aega ei jääks. Ja kui ei kõpitse, siis on varsti seisukord selline, et ei ole elamismugavust ega kutsu ka kedagi kohvikusse või sööma.
Muidu, miks mitte? Maapiirkonnas mõni hubane, piiritletud krundiga normaalmõõtmetes majake, hea ligipääsuga ja nähtav – peaks meelitama küll. Mind meelitaks. Eriti võimas, kui saaks raha eest kasutada dušši, WC-d ja kui oleks igaks juhuks paar telkimis- või kämpingukohta. Kõik ei roni metsadesse, eriti kui väikesed lapsed on, aga selline mugavustega matkamine on ka hea elamus teinekord. Eriti kui süüa ka saab.
Väiksema koha eelis on ka see, et kui tahate ise kuskile minna, siis veendute, et broneeringuid pole, võtate sildi maha, keerate värava lukku ja lähetegi. Tagasi tulles ei pea kulutama nädalat, et hoovilahmakas korda teha, elamisesest niiskust välja saada või tolmulapiga ringi tuuseldada.
Omast kogemusest tean, et kui toitlustus siduda pisiturismiga, siis tegelikult on võimalik suvega tagada elamisraha ka talveks. Selle jaoks ei tohigi maja olla “must auk”, kuhu teenitu kaob ja kaob, lõputult. Lisalõbude jaoks tuleb muidugi (vähemalt esialgu) teiste töödega juurde teenida, aga blogi ja pildistamisega teete seda juba nagunii. Blogi on nagunii lisareklaam oma kohakesele ja ka pildistamise saab sellega ühendada.
Minu poolt siis selline mõttepoeg. Ise peate teadma, kas selline elustiil oleks teie jaoks, kas on huvi. Kerge see tõenäoliselt poleks, aga põnev kindlasti.
MA just mõtlen, et kui keegi oleks maale elama mõeldud, siis just sina oma perega sobiks sinna, sa oled nii toimekas ja ettevõtlik, et mõtleksid kindlasti midagi tulusat (ja endal funni) välja. Lapsel ühtpidi ideaalne teistpidi vb jääb võimalustest puudu . Aga mõelge ja kaaluge, kui sellele mõeldes on paha tunne siis on asi vale, aaa ja tuli meelde, et fb-s on grupp nõid annab nõu, või midagi sellist, otsi sellest nimekirjast keegi, kes sümpatiseerib ja äkki tema oskab sind tulevikus kusagil elamas ja olemas näha :)
Tulge jaa maale elama , me ka siin . Ja ei kutsu miski meid linna. No tegelt oleme lausa oma suure perega mõned km Esnast eemal :) Roosna-Allikul.
Järva- Jaanis sündinuna ja kasvanuna on armas näha, kuidas leitakse üles ja külastatakse kohalikke vaatamisväärsusi :) Olles elanud pikalt Tallinnas, otsustasime ka eelkõige lapse kasvukeskonna pärast vaiksemasse/ väiksemasse kohta kolida. Praeguse Paide elanikuna võin öelda, et väikelinnas või maal elamisel on omad võlud. Lastel on super hea ja rahulik kasvada. Ja kui rahulikkus hakkab “ajudele”, on asukoht nii hea, et igasse suunda saab normaalse sõiduajaga kohale. Ei ole kaugel Tallinn, Tartu ega Pärnu :)
Mina ei kujutanud ka enne oma abikaasaga tutvumist ette, et ma iial maale elama koliks. Tundus kuidagi utoopiline ja üldse mitte minulik. Ma ei plaaninud ka elu lõpuni Tallinnasse elama jääda, aga maale- kamoon.
Nüüd, olles juba 3 aastat(1 aasta Uulu külas ja 2 aastat päris maal) linnast eemal elanud, ei suuda end kuidagi enam linnas, veel vähem pealinnas elamas näha. Inimene harjub kõigega ning omad plussid ja miinused on samuti nii linnas kui ka maal elades olemas.
Täiesti idekas ju, et pakkuda majutust, liituda turismiteemadega, korraldada mingeid kokakoolitusi jmt. Kõva turundus taha ja kui on, mida pakkuda, küll läheks, hea koht ju ka kõikvõimalike pidude korraldamiseks, kontserdid ja suveetendused koos õhtusöögiga, suvised mingid teemahommikueined – mida iganes. Kas mingeid projektirahasid pole võimalik taha saada maja kordategemiseks?
See postitus on marimelli kirjutatud? :D Kuidagi teistmoodi kõlaga, aga vb lihtsalt tundub.
Siis tundub :) meie blogis kirjutame ainult ja ainult meie :) kui ma laseks kellelgi teisel kirjutada, poleks see enam meie blogi!
oleneb muidugi palju see maja maksab hetkel. tööd seal on aga samas, seal on ka võimalus hästi ära elada kui teha sellest mingi koht, mida inimesed erinevatel põhjustel kylastaksid. ilus maja ju, isegi väga uhke.
Esnat ma muidugi ei tea koha ja ümbruse mõttes, aga maal elamise juures on mitmeid asjaolusid, mis mõjutavad elu kvaliteeti. Lapse (lastega) on maal tore kuniks nad juba natuke suuremaks – kooliealiseks saavad. Siis sõltub kõik juba sellest, kas lähedal on normaalne kool, kas on huviringe, tegevust peale kooli jne. Hästi on siis, kui on olemas normaalne ühistransport ja vanemad ei pea olema lapsele autojuhiks. Maal on hea elada, kui peres on 2 autot. Ühega saab ka, aga see pidev arvestamine, planeerimine hakkab lõpuks ajudele + risk, et kui autoga miskit juhtub, siis oled kohe jamas. See mõtlemine, et maalt linna on ainult tunnike, et mis see siis ära pole, kui tuleb isu kinno, teatrisse või sõpradega välja minna… Noh, mina ütlen omast käest, et spontaanselt käid alguses võibolla paaril korral niimoodi, siis avastad, et üks peab olema alati kaine autojuht ja hiljem pead juba ka seda paari tundi edasi-tagasi sõitu liiga pikaks ja parem leiad kodus/lähedal tegevust. Mina olen elanud nüüd viimased aastad suvel maal ja talvel linnas (Tallinnas). Varem olime pidevalt maal. Sügiseks on mul maal elust kopp ees ja talvel ma maal olla ei taha (enam). Õhtud on pimedad, tegevust vähem ja siis on linnatulede võlu minu jaoks suurem. Suvel (meie jaoks on “suvi maal” kuskil aprillist oktoobrini) on aga mõnus küll. Siis ei igatsegi linna ja isegi lapsed on parema meelega kodus, sest ruumi on palju ja igaüks leiab omale tegevust. Mul on õnneks ka normaalsed sõbrad, kes külas käies suvel oskavad normaalselt käituda – ei söö mu külmikut tühjaks ja ei eelda, et tulevad tasuta “turismitallu” minu juurde puhkama. Nemad oskavad ise pesu pesta ja toidukraami osta jne. Mu lähimatel naabritel (üle põllu paistab maja) nii hästi pole läinud, nemad võitlevad iga suvi oma “puuk-suvitajatest” sõpradega. Töö mõttes loeb muidugi, mis sorti tegevusega elatist teenid, aga see toitlustus-turism on jube kõikuv asi nendes kohtades, kus midagi eriti ei toimu (üritusi). Siis sõltub kõik ilmast. Cateringi tehes sõltub kaugusest – sa ei saa ju tasuta asju kohale viia ja kui valmistoodangule sõidukulu otsa paned, siis jälle ei pruugi kliendid hinnaga rahul olla. Ühesõnaga maal on mõnus ja vahel ei ole ka :D Selle peab vist igaüks enda sees ära tundma, et kas on maal eluks valmis või mitte. Mina ühel eluetapil tahtsin maale ja sain sinna. Nüüd jälle sobib selline pool siin, pool seal elu. Võibolla ongi nii, et peab ära proovima – leidma võimaluse kasvõi pikaks suveks (kevadest sügisesse) üürida mõni väike taluke ja proovida kuidas seal elada on. On inimesi, kes annavad oma suvilaid üürile selle eest, et seda keegi korras hoiaks, kuna endal pole aega käia.