Käisin väljas! Appi, sa oled rongaema!

Käisin laupäeval väljas. Jah, lugesite õigesti, jõin sõbrannaga kaks klaasi veini ja läksime siis Amigosse Koitu kuulama. Etteruttavalt olgu öeldud, et kainena Amigosse ma enam kunagi ei lähe ja üleüldse ajasid sealsed “pidulised” tuju tükiks ajaks ära!

Koju jõudes hakkasid anonüümsed kõiketeadjad mind askis pommima ja kuigi ma alguses mõtlesin, et vastan neile, siis peagi sain aru, et tuuleveskitega võidelda pole mõtet ja lihtsam on blogida üks kord, mitte igale lollile uuesti vastata ja veelgi õli tulle valada!

Väljavõtteid askist:

Appi, kas sa käisid tõesti laupäeval Amigos? Mul ei ole ka midagi selle vastu, et emmedel ka oma aeg oleks aga su laps pole veel kuu aega vanagi ju?! Ma ei saa aru sind kaitseti rinnapiima puudumise teemal ja üks julge kirjutas, et raudselt tahad peol käia ja seda tehti maha ja mis nüüd välja tuleb?! :D oligi pidu plaanis? Sest mohito klaas käes, lava ees möll tõestab ju seda…või kuidas kommenteerid? Ei tee sinust joodiku aga ilmselgelt ei läinud sa ju kodunt otse ööklubisse üheks tunniks vaid istusid kuskil eelnevalt sõbrannadega jne. Kauaks sa reaalselt Hedoni maha jätsid? Asi ei ole selles, et käia!Paljud käivad ja tuulutavad jne aga laps pole veel kuu aega vanagi kui juba siis vaja tuulutad. Miks Te siis üldse plaanisite last, kui teadsite, et Te isegi kuu-kaks ei suuda kodus olla ja lasta tal uue ilma ning Teiega harjuda? :) Ei osanud enam midagi ennastkaitsvat vastata, et üldse kõik ära kustutasid? Tõesti, ega siin polegi enam midagi öelda Sul :) Miks küsimusi kustutad? Arvasin, et oled avatud ja julge naine?! Kirjutasid ju et ei jätnud kedagi maha jne..kas valetasid või miks oma sõnadest taganed? Miks sa ööklubi küsimused kustutasid? Kas mulje jätmise eesmärgil? :O

Mojito võib olla ka alkoholivaba!!!

Appi-appi, kass läks kappi. Ma sain emaks ja julgesin hetkeks kodust välja minna. Hirrrrmus! Täielik rongaema, mis? Ja mis see lapse vanus loeb, kas aastase lapse võib isaga koju jätta, aga kuuajast ei või? Kui mul piima pole rindades, siis pole, sellest küll pidu ei olene. Võiksin ka imetava emana välja minna. Ja kui ma tahaks end mällu juua, siis võiksin ma seda teha ka kodus, mitte Amigosse ronida. Oled ehk alkoholivabadest kokteilidest ka midagi kuulnud?

Ma pole kedagi maha jätnud, laps jäi juhuslikult isaga koju. Me ei läinud koos välja ei jätnud last võõra inimese hoolde… Mis siis saab, kui me kinno lähme ja ma tõesti lapse nö võõra hoolde jätan? Või mis siis saab, kui me lapsega reisile lähme, praegu tekitab seegi poleemikat, kui ma temaga koos poodi julgen minna. Ma ei saa aru, kas lapse saamine on haigus? Mingi sündroom, mis aheldab sind nelja seina vahele koju? Emaks saades on su elu 24/7 ainult piimapudelid ja okselapid? Mida üldse üks värske ema teha tohib? Lapsega kaubanduskeskusesse minna ei või! Sõbrannaga shoppama minna ei või! Veinitama absoluutselt mitte! Ööklubisse tunniks ajaks ka mitte! Kas see oli ikka lubatud, et ma nädalavahetusel tädile last käisin näitamas? Ja lapsega teise lapse sünnipäeval? Või mida üldse üks ema siis teha võib? Kodus passida, juuksed sassis, titt kaenlas?

Vahelepõige – kui mees välja läheks ja ema lapsega kodus oleks, oleks ülinormaalne, keegi ei ütleks, et issand, kuuajase lapse jättis maha! Sest mehed võivad, eksole?! 

Kell on kohe üks päeval, ma ei ole täna veel näiteks sööma või pessu jõudnud (juuksed jõudsin ära kammida ja patsi panna), olen võtnud paar lonksu Meelise lauale jäänud ja jääkülmaks muutunud kohvist (oi, ma unustasin, head emad kohvi ei joo! joovad ainult vett ja söövad tatart, sest muidu tulevad lapsel gaasid..!) Olen terve hommiku ja veerand päevast beebiga kudrutanud, temaga pesus käinud, söötnud ja niisama voodis tšillinud. Nunnutanud ja teda heldinult vaadanud. Kui ma seda viiel-kuuel päeval nädalas teen, siis üks päev võiks Meelise oma ka olla, mis? Meelisele, erinevalt nii mõnestki mehest, meeldib lapsega tegelda, teda vannitada ja sööta ja jutustada. Ta ei helista esimese nutu peale mulle, et appi-appi, tule koju, mis ma teen… Mida mina saaksin paremini teha, kui ta näiteks gaasivaludes sipleb? Mitte midagi ja nii rahustabki Meelis teda maha, silitab selga ja krõnksutab jalgu.

See on ikka uskumatu, et avaliku blogijana ei tohiks ma nagu oma elu üldse enam elada. Vaikselt tekib tunne, nagu ma peaks olema mingis majas luku taga, kus kõik saaksid siis 24/7 mu tegemisi jälgida ja mul puuduks oma elu. Nii need asjad kahjuks ei käi. Kui keegi mulle sellise nalja eest maksma hakkab, siis ehk ma mõtleks sellele… Aga siis see poleks enam reality!

Samal teemal

74 kommentaari

  1. Tubli oled ja ara kuula mis teised totud titemammad sulle utlevad ;) kahjuks paljudel jaab laps(ed) saades elu seisma..

    1. Tõesti kahjuks… Unustavad enda mitmeks aastaks ära ja siis imestavad, et mees mingeid piffe vahib :D

      1. Tõesti, peab ka emme enda eest hoolitsemiseks aega leidma, ning puhkust vajame me ka, ning kui on olemas isa kõrval kes on alati nõus lapsega olema ja tegelema siis milles küssa. Muidugi võtad endale mõne tunni ja lihtsalt lõõgastud. Minul ka piima lapsele ei ole. Natuke on aga pole mõtet teda tisside otsa riputada, kui ta omale ainult õhku sissse ahmib ja pärast õhumullide valu käes piinleb. Ta oli mul ju suuur laps 4,780kg ja 56cm pikk, sünnitus kestis 17 h ning arstid hoiatasid, et mul ei pruugigi piima piisavalt tulla ja olema hakata. Kuna laps nii suur, sünnitus nii pikk ja stressirohke. Inimesed/ naised on erinevad, anatoomiliselt oleme ja samad, kuid hormonaalselt ja geneetiliselt ei ole. Seega tõesti ära pane neid õeluskotte tähele! Kadedus on see mis neid oma suumulke avama paneb.

  2. Ei ole ise seda ask-i veel kasutanud ja tundub, et õige otsus. Milleks lasta võõrastel oma tuju rikkuda? Ja ma ei saa aru, kelle asi see üldse on, kus Sa käid? Sinu oma asi ju.

  3. Appi..lihtsalt uskumatu kui õelad inimesed on…ja arusaam mis on tekkinud lapse saamisega, on samuti ajast ja arust.

    Ma olen enam kui kindel, et su laps ei kannatanud sellega kuidagi, et sina otsustasid natukeseks välja minna.

    Ja oleks ka nagu aeg, et mehed oleksid lapsele ka päriselt isad, mitte ainult dokumentides. Kui Meelis oleks välja läinud, siis poleks kindlasti mingit teemat aga kui ema julgeb, siis oi oi-rongaema valmis.

    Minult näiteks siiamaani ikka uuritakse, kui lapse (1a) isaga koju jätan, et oi kas ta saab ikka hakkama jne. Minu jaoks naljakas, miks ta Ei peaks hakkama saama, sünnist saati ju lapsega koos olnud, teab mida teha, kui lapsel mähe täis või kõht tühi…samamoodi mängimisega saab ka hakkama, või see kõik peakski ema töö olema?!:D

    Ma arvan, et sa oled kriitikaga harjunud (?) aga kui asi puudutab last, siis kõik alati kuidagi isklikum. Siiski ela oma elu enda järgi ja lase see kõik kõrvust mööda;)

  4. Oeh, need targutajad võiks tõesti “mida-kanaema-teha-tohib-ja-tegema peaks” manuaali välja anda.
    Mina tervitan seda, et ka naisel on oma (tite-) vaba aeg ning ka mehel oma titeaeg!

  5. OMG kui nõmedad on inimesed. Sa oled ema aga eelkõige oled sa lihtsalt inimene. Kes vajab ka tuulutamist ja sõbrannadega ajaveetmist. Tundub, et neil nõmedatel kommenteerijatel ongi sellised mehed kes ei saa hakkama lastega. Laps nutab kohe vaja naine kutsuda, laps kakab siis mees oksendab kolm tundi ja kui laps oksendab siis on maailma lõpp.
    Tubli oled, et ka endale aega leiad.
    Minu mees ka on selline tubli kes lausa ütleb, et kas ma poodi ei tahaks minna kuna tema tahab lapsega ise mängida ja tegeleda :D

      1. Kahjuks ma tean reaalselt meest kes ongi helistanud mu tuttavale, et ole hea ja tule koju sest laps oksendas. Kui naine koju jõudis siis mees ootas teda juba trepikojas sest toas on okse hais. (Laps oli äkki 4 aastane aga ikkagi).

        1. jah, ma tean samasuguseid mehi, kes esimese nutu peale naisele helistavad, et tule koju nüüd… ta nutab… mis ma teen… kahjuks

  6. ei no mida veel… kas tõesti ei ole inimestel mitte midagi muud teha kui teiste elu elada??? no tõesti lihtsalt ei ole sõnu. lugesin seda posti ja suu vajus lahti ning silmad pärani…. tahaks nagu midagi öelda, aga ei oska ka :D. palju õnne kõigile s……. loopijatele.
    (vabandust väljenduse eest). nii tore, et on mehi kes lubavad oma naistel mõned tunnid kodust välja saada ja tahavad ise lapsega tegeleda/olla. minu arust on selliseid mehi ikka väga väga väga vähe :). tublid (Y)

  7. See raamat oleks ilmselt suht lühike. Punkt 1: ära käi väljas. Punkt 2: vaata punkt 1.
    Ei maksa kanakarja kaagutamist kuulata, alati on keegi, kes teab paremini ja kusjuures isegi kui sa kodus püsiks, siis leiduks järgmine kamp, kes leiaks, et õu kle.. mida sa kodus passid ah? :)

  8. Hea,et püksi tilk ei tulnud :D Need küsimused on kirjutanud inimesed kellel oma elu ei ole. Ilmselt ei ole ka lapsi ning kaasat. Vb. 15 aastased :D
    Palun kirjuta ikka edasi, ilmselgelt on sul fänne rohkem kui kriitikuid ;)

  9. Ma vist olen ka üks nendest kanaemadest, kes ei saa aru, kust tuleb üldse tahtmine vastsündinu juurest ära minemiseks… Hukka ei mõista ega maha ei tee, aga lihtsalt aru sellest ei saa.

  10. Ma arvan, et tegu polegi niiväga selles, et Sa väljas käisid aga selles, et Sa oled nn. kuulsus, kellele meeldib erinevates asjades sõna võtta ning sa ei pelga seda teha – ning need kaagutajad tahtsid sulle lihtsalt ära teha. Usutavasti ebaõnnestunult… Oleks sa tavaline hall naabrimutt, siis vaevalt keegi näpuga näitaks. Kiidaks pigem takka, et peadki väljas käima, kuna muidu mees ei tegeleks lapsega või sul võiks tekkida sünnitusjärgne depressioon.

  11. mul oli täpselt sama teema, kui käisin väljas tüdruk oli nõks üle kuu vana, järgmine päev lugesin twitterist twiite ja seal oli ka kirjas issand noored emad väljas.et kuhu see kõlbab jne….
    ma ei sa aru sellest tõesti seda et kui mehed käivad ja joovad siis ei öelda neile midagi selle kohapealt ja kui ema soovib lõõgastuda siis siuke rongaema valmis.
    minu arust oleme me kõik võrtsed nii ema kui ka isa.
    see on täpselt naq seegi kui tüdruk magab mitme mehega on li*s ja kui mees magab mitme naisega on kõva mees.’
    Igaüks elab ise oma elu nii naq ise tahab.

  12. Väljas käia ja laps mehega jätta on täiesti okei. Küll aga ei kujuta ma ette, et mul paari nädalase lapse kõrvalt oleks üldse soov minna Amigosse või kuhugile mujale klubisse :D

    1. ausalt olen sinuga sama meelt,et kus tuleb mõtte üldse minna välja beebi kõrvalt. Ma tegelesin ka nädala sees enamasti üksi lapsega (mees õhtul 2-3h), kuna mehele stressirikastöö ja pidi puhanud olema. Samas nädalavahetusel hoolitses tema lapse eest ja mina sain magada ja puhata, poleks isegi mitte pähe tulnud, et läheks välja, sest uni oli tähtsam.
      Minu järeldus onka ausalt , et järelikult pole sul lapsega nii raske midagi kui kirjutad, sest kui jaksad väljas käia, siis järelikult pole väsinud, sest inimene, kes on väsinud läheks ja puhkaks.

      1. Kus ma kirjutasin, et mul lapsega raske on?? Ei ole!

        Meil on üsna hea beebi, kes pärast imetamisnõustaja juures käimist sööb korralikult, magab korralikult, nutab vaid gaasivalude peale ja laseb meil ka öösiti üsna kenasti magada. Kolm tundi korraga ;)

        See esimene elunädal kui ta öösiti nuttis oli seotud sellega, et mul polnud rindades piima ja ta oli näljas, aga ma ei teadnud seda.

        Ja eks puhkamisel ja lõõgastumisel on ka erinevaid viise, kes tahab spaasse minna, kes metsa jalutama, kes veini juua, kes magada. Peaasi, et kõik rahul on :)

      2. Väga huvitav vaatenurk. Isegi tööinimesed, kes on väsinud, lähevad reede õhtul välja lõõgastuma. Ja kuna lapse kasvatamine on ka töö, kas siis ei või lõõgastuda?

  13. Ohh, ma lähen niii närvi sellise asja peale. Kusjuures, ma olen tähele pannud, et sellised “musteremad”, kes blogides ja kommentaariumites kaagutavad, on vist enim esindatud küll ainult Eestis. Igalpool mujal maailmas kohtan palju vabamat olemist ja suhtumist. Reaalselt tundub mulle, et need “musteremmed” on ise lihtsalt kadedad, sest pole kellelegi vahepeal last jätta, et saaks ise end tuulutama minna. Ma ei tea, ei julgegi vist ise ka last saada kui see tähendab 18 aastaks koduseinte vahele aheldamist :D

  14. Sellised inimesed ajavad tigedaks. Saaks aru et sa oleks lapsega klubis käinud. Vahet pole kui vana laps on, igalühel on õigus ennast tuulutada. Ja kui mõni mees ei saa sellega hakkama siis sind see ju küll ei puudita. Head mõtted ja vapralt edasi!

  15. No ma ei õigusta mitte kuidagi neid ask-i küsimusi või kommentaare, aga ma saan mõnes mõttes nende pointist aru küll. Laps on 9 kuud Sinu sees kasvanud, kuulnud Sinu häält ja Sinu südamelööke. Mitte Sinu mehe omi. Ta pole “harjunud” mitte millegi muuga maailmas, kui ainult Sinuga. Esimestel elukuudel tunneb ja arvab laps, et ta on emaga üks. Mitte isaga. :)
    Ma ei ole kanaema, kaugeltki mitte. Hakkasin oma lapsega nö. seltskonnas ja reisimas käima juba siis, kui ta oli 4-5-kuune. Poes ja sugulastel külas muidugi juba varem :), teiste hoida (mõneks tunniks või õhtupoolikuks) jäi siis, kui oli umbes poole aastane jne.
    Inimesed on erinevad ja ma ei arvagi, et minu viis lapsi kasvatada on ainuõige. Aga minu jaoks oli lapse esimestel elukuudel päris hea võtta aeg täiesti maha, olla ainult tema jaoks olemas ja kinkida talle mõnus soft landing. :)

    1. Ma ju olengi oma nunnu beebiga suht kogu aeg koos, see paar tundi tema uneajast nüüd väljas olla pole vast patt. Ajastasin täpselt nii, et olin söötmisajaks tagasi :)

      1. Selles suhtes on tõesti nende õelutsejate jutus oma point sees (iseasi, kas nad ise sellest teadlikud on või lihtsalt irisevad :D ), et nii väikese lapse jaoks on ema puudumine sama, kui võtta pool südamest ära. Imikud ei saa aru, et nemad ja ema on erinevad isikud. Nende jaoks on ema tükk iseendast. Arusaam, et ema on eraldiseisev inimene, tuleb hiljem ja sinnamaani on ema eemalolek väga traumeeriv.
        Mul on ka väga toetav mees, kes saab ideaalselt lastega hakkama, aga välja ei kisu mind ka nüüd kui laps on pea 5-kuune, mitte miski. Maksimum kaks tundi olen ära olnud, aga need korrad ka viimase kuu aja jooksul. Esimese lapse puhul oli sama teema ja pikemad eemalolekud tulid kusagil aastaselt. Polnud enne seda mingit tahtmistki. Oma elu saab edukalt elada lapsega koos ka. :)

  16. Mainin kohe ära, et mul endal pole lapsi. Aga see askist võetud jutuke ajas küll sita keema. Tõsiselt. Kuidas võivad inimesed olla nii isekad, ignorantsed ja empaatiavõimetud? Kuidas saab pidada ainult enda maailmavaadet õigeks? Kuidas võib noorele emale selliseid koledusi öelda ja etteheiteid teha, teades, kui suur on tõenäosus sünnitusjärgse depressiooni tekkeks… ja isegi kui seda ei teki, on ju äsjased emad ikkagi hellad. Aga sina oled küll ulmetubli. Teed selle postsovietliku ühiskonna natukenegi ilusamaks. Kiidan.

  17. Minul küll lapsi pole veel aga olen ringi mõelnud et kuidas mõni on enne lapse saamist normaalne ja siis keerab ära, hullunud kanaemaks, kus ainus suhtlus välismaailmaga on õelates neti kommentaarides teiste elu elamine ja teiste samasuguste emmedega oma lapsukesi kiita ja muidugi mehe kallal vinguda. Siis klatšitakse et mehed on ikka sitapea kui otsivad tähelepanu väljaspool kodu.
    Ei ole imestada siis kus tulevad need kibestunud inimesed palju 24/7 istuvad kodus kakaste mähkmete keskel, kui loevad et keegi suudab lapse kõrvalt ka väljas käia, elu ei jää seisma, naudite seda, me elame vaid korra :)
    Kiidan postituse kirjutajat, ega see küll nende titemammade silmi ei ava aga vähemalt on keegi julgenud selle välja öelda .

  18. Issand, millises maailmas me küll elame, et inimesd nii õelad on? Tekib küsimus, kes on need inimesed kes selliseid kommentaare kirjutavad ja sellist jaburust mõtlevad.Ka ema on inimene ja vajab tuulutamist ning argipäevast välja saamist, et oma mõtteid erksana hoida ja uut erergiat ammutada.Sellistest asjadest ei saa aru vaid inimesed kes ise pole lapsevanemaks veel saanud, või on nn kodukanad ja puhtalt kadedusest on õelad.

    Teile soovin jõudu ja jaksu, rohkelt rõõmu igasse päeva!

  19. Jumal sa näed ja ei mürista!! :O :D Õudne , inimestel puudub oma elu, aga mis teha , eks see loomaaed meil olegi üsna suur ja kirju :D

  20. Huvitav arusaam, et lapsega ei tohi välja minna enda poja on nüüd 2a ning ei saa öelda, et oleks koguaeg kodus passinud.
    Big whoop käisid korra ööklubis. Olen isegi seda teinud :D. Kui selle kohta, et sa paariks tunniks oma beebsukese isaga (kes,naqu ma olen aru saanud, armastab teda väga ning naudib koos temaga olemist.) öeldakse, et sa oled rongaema siis ma ei tea mis ma olen. Mina nimelt jätsin oma pojakese kullakese iga jumala päev sest saadik kui ta oli mõne kuune koos vanaemaga koju kui ma ise koolis olin.
    Praegu käib mul poja koos kasuisaga poes niiet ei tea mis mõelda.

  21. Selleks, et ema suudaks kogu selle titemajanduse juures iseendaks, mõistlikuks ja normaalseks jääda, peab ta saama aega olla omaette, teha oma tegemisi. Kas see on siis shoppamine, spas käimine või Amigos Koidu kuulamine- vahet ei ole. Kui laps on sellel hetkel hoitud oma isa poolt, on ju kõik hästi. Jutt, et “mina küll ei tahtnud pool aastat kuskile minna ja ainult oma lapsega olla” on minu arvates väheke imelik. Tõenäoliselt see inimene mandub väga kiiresti. Käisin ise esimest korda peale sünnitust väljas, kui laps oli umbes kolme kuune ja täitsa normaalne laps on mul täna, ma ütleks.
    Minu soovitus on- unusta igasugused askid ja muud jamad. See mis sa teed ja kuidas te oma last kasvatate, on sügavalt teie isiklik asi.

  22. Need kohutavad topeltstandartid… ja ilmselt see ei ole viimane kord, kui “emad nii ei tee” sulle kirjutatakse. Raudset närvi!!!! Mul endal kahjuks/õnneks küll lapsi pole, aga olen Su vaadetega nõus. Muidugi on ka inimesed erinevad, et kes tahab korra välja minna ja kes ei taha, aga see on ikkagi iga inimese enda valik:)

  23. Mina läksin esimest korda välja, kui laps oli kolme kuune. Rinda ta ei saand, seega polnud probleemi ja magas terve öö. Kusjuures, läksin koos oma mehega ja laps oli õe juures. Kõik musteremmed kukuvad pikali eelneva jutu peale. Üks mehe sõber küsis, et mis lapsevanemad me sellised oleme. Laps nii pisike ja me jätame ta küla peale. Iroonia selle asja juures oli see, et see tüüp oli ise oma naise ja kahekuuse lapse maha jätnud. Eks teiste elu on ikka parem kommenteerida, kui ise peeglisse vaadata.

    1. LIKE , tavaliselt kommenteerivadki need debiilid kes ise kõige suuremad rongaemad/isad.

  24. No teate, ma läksin ka kohe nädal peale sünnitust tööle. Ei olnud minustki kodukana. Mees oli lapsega 2 aastat kodune. Müts maha tema ees. Ja ega ma ei pea ennast halvaks emaks, sest olen oma lastele nii hea ema,kui vaja. Marileenule edu ja ära jäta oma elu elamata.

  25. Kuidas inimesed saavad nii õelad olla? Ja just, kui mees läheks välja, siis oleks täiesti okei. Endal küll last pole, kuid olen täpselt samal meelel, et ega laps mingi haigus või puue pole, et elu elamata peaks jääma.

  26. Issand ma tahaks sind kallistada sa oled NAINE :) Seesinu jutt ajab mind ka tagantjärele kohutavalt naerma. Mina olin veelhalvem ema kõikide teiste jm kõrvaltvaatajate silmas- ma julgesin minna tööle peale kolme kohustulikku kuud kodusolemist ja lapsehoolduspuhkusele jäi lapse isa, mis oli meie teadlik valik juba lapse planeerimise/eostamise protsessis. Samuti puudus ka minul rinnapiim ning poiss sai soja baasil rinnapiimaasendajat kuna muud asendajad tekitasid kohutavalt suuri seedepiinu lapsele.
    Kusjuures kooli 1 klassi läks ka veel samal ajal meie pere esimene laps, seega pidi mees kodus päeval hakkama saama veel ka koolist tuleva lapsega, kodus oleva 3 kuuse imikuga, kodutöödega, söögi tegemisega jm. ehk siis selle kõigega millega ema kui lapsega koju jääb. Me olime koos mehega veelhullemad lapsevanemad, kuna me läksime koos välja kui poiss oli ca 1 kuu vanune ja jätsime lapse vanaema hoolde nii 4 tunniks. Kogu meie äraoleku aja poiss ainult magas ja ei teinud häält ka.
    Sina jätka samas vaimus! :)

  27. Heh, päris hea jutt.. ;)
    Olen hetkel 22 nädalat lapseootel ja mõtlesi kohe kui sinu blogi lugesin, et minu kallis elukaaslane mõtleb ammu juba sellele, kuidas mina saaksin ka lapse kõrvalt sõbrannadega väljas käija. :D Inimesed on ikka nii erinevad.
    Sulle aga palju edu ja jaksu ;)

  28. Mul ka õnneks mehega vedanud, pole ma kyll pidutsema jõudnud aga kui suurem laps läheb nädalavahetusel maale ja siis talle järgi minnes istun seal maal õega juttu ajades vahest tund poolteist v kauemgi ja meil siis issi tegeleb ja mässab kahe kuuse lapsega ja ka õnneks ei helista st veel pole helistanud, et hakka koju tulema laps nutab v mida iganes… Tegeleb ja mässab ise ja saab väga hästi hakkama :-) vannitanud issi meil veel pisikest pole aga kyll jõuab, vähemal hoiab ja tegeleb kui mul vaja poodi minna (inimeste sekka hetkeks) v siis maale vanemale lapsele järgi v ka isegi siis kui pidutsema tahaks minna :-) ei kujutaks ettegi, kui muudkui helistaks lapse iga esimese jauramise peale v kui vaja mässud ära vahetada. Ongi issi ja beebi kvaliteetaeg kahekesti

  29. No ei saa aru, mis inimestel viga on. Kogu aeg on probleem, et Eesti naised lapsi ei taha saada ja samal ajal suhtutakse emadesse nagu pärisorjadesse, kes pärast lapse sündi enam kodust välja ei või astuda. Nõus kõigi eelnevatega, et emmed peavad ka saama lapsest eemal olla, sest tahes-tahtmata tekib vajadus vahelduse ja meelelahutuse järele. Minu meelest on palju hullem, kui vastu tahtmist asjad tegemata jäävad – sellest tekkiv stress kandub ju edasi lapsele. Jõudu sulle ja ära kuula seda nägelemist!

  30. Paljudes riikides on emapuhkus 3-4 kuud ainult. USA-s pole üldse. Ainuke variant on täitsa ära töölt tulla. Sõbranna elab Hispaanias ja peab 4-kuuse iga päev hoidjale jätma. OMG! Eestis võibolla ongi asjad nii halvasti et naised istuvad kodus, mõned aastaid järjest ja on ülalpeetavad. Rääkimata sellest et ajusurmas nagu askist näha.

  31. PS. Võiksid kirjutada blogipostituse sel teemal kui pikk on erinevates maailma riikides lapsepuhkus ja et kuhu lapsed pannakse kui ema tööl. Las lollid harivad end.

  32. Vähe on tolerantsust – ka selles teemas materdavad emad üksteist halastamatult – vahet pole kumma skaala otsas nad asuvad. Tõeline pada sõimab katelt olukord. Kurb.
    Minu lastel on radar, mis toimib veatult kuni umbes 1,5-2 aastaseks saamiseni (kolme lapse puhul järele proovitud) – panen lapse magama, ootan sügavat und – vahet pole kas 15 min, pool tundi või mitmeid tunde, aga kui ma “ekraanilt” kaon (raadius tundub olevat nii umbes 100 meetrit, sest maja alla kohvikusse või kodupoodi ma saan rahulikult minna), on laps üleval ja mitte miski teda ei rahusta peale minu tagasituleku – hüsteeriasse röögivad end ja lohutada ei lase, kuigi isa on neil alati ka üheks hoolitsejaks olnud. Õnneks see ei häiri mind, sest ma esimesed 6 kuud ei suudagi last eriti kuhugi jätta, iga rakk kisendab oma lapse järele, ja oma miljoni tegevusvalla tõttu siiberdan ma nagunii terve päeva beebiga erinevates seltskondades ringi. Alates 3dast eluaastast, aga võin oma lastest eemal olla ka nädala – pole mingit probleemi neid vanavanematega reisile lasta vms (ja neil ei ole ka kordagi olnud situatsiooni, et nutaks minu järele – lähevad siis, kui ise on valmis ja lähevad alati rõõmuga).

  33. Naerma ajab tõesti, kuidas mõni emme selle lapse saamisega saab ideaalemax ,kus ta kuni 6 eluaastani kaob normaalelust. Kuigi on ka selliseid emmesid kommenteerivad kuipalju keegi vljas käib ,ja ise samasugune, ehk enda silmis pindu ei näe aga teise perses palki näeb ehk midagi sellist. Oli mul ka juhtum elust enesest kui esimese lapsega otsustasin teadlikult yxikemaks hakkata ja oli raske ,aasta olin ma kadunud ,sest minu ema ei tahtnud nii pisikesega istuda ja kedagi teist ka polnud kes vaataks .Aga aasta pärast, kui lapsuke suht iseseisvam oli ,öösiti ei tõusnud jne. Sain ma linnaluba, oi seda pidu ja pillerkaari, tõmbasin ringi nagu vasikas koplis ja lubatud kellaajal olin nibin nabin kodus. Vot siis peale seda hakkas tsirkus kus yx teatud isik kommenteeris et endal pisike ja yxikeema ja ise tõmbab ringi jne. Ha möödus mingiaeg sai see sõbranna emaks ja veel yxikemax ja kui plika tal oli vist paarikuune see oli ta koju jätnud ja joomale tõmmanud, ja veel joppas mul, et ma ka samalajal sealsamas kõrtsus diskotasin siis ,mäletan kus ma ikka teda rämedalt sõimasin,igasuguste sõnadega ja meenutasin kuidas tema omal ajal ikka lõksutas, tol ajal ikka ma suht põdesin et kui vastutustundetu ma olen. Siiamaani käib kaarega mööda :) Järeldus ikka nendele kanaemadele,vahtige ennem omakapsaaeda kui teise omasse lähete.Sinul marimell on totaalselt õigus samapalju vljas käija ja teha kui varem, kuni laps ei kannata ei pea vanemad ka kannatama :) Mõtte jooksis vahepeal kokku ja vabandan ette ära mõistmatu juttukese pärast :)

  34. Sa oled tubli naine. Tean isegi emmesi kellel on lapsed ja rasedus haiguseks. Sellistele ongi just koht vaja kätte näidata, et nad saaksid aru, et õppigu elama.

  35. ÕUDNE-Inimesed ainult ÕPETAKS, ma olen praegu 33 nädalat rase, ja ma ausalt ei oota enam seda sünnitust ka, kõik juba jahuvad oma rinnapiimast ja JUST NEED kes pole ise rinda pmst andnudki.Nagu mõnitavad et oii hakka nüüd tissitama ka siis ja hästi kaua ja siis itsitavad pihku.(Pole vaja peole minna sul).sellised mitme lapse emad. ma ei saa üldse aru , mingi tissijutt koguaeg.ja need on kusjuures sellised inimesed kes ise peale sünnitust kohe jooma peale panid. ma pole veel sünnitanudki ja juba RINNAJUTT ja PIDUDE JUTT.. kurvaks teeb :( tuleb end ära peita kuhugi vist. Mis siis saab kui ma ka välja tahan minna. Ämm peab mind siis vist tõsiseks rongaemaks.Tõotab tulla PÕNEV tulevik.

    1. Anna teada siis kui välja tahad minna, ma tulen hoian last. Ämm ei pea teadmagi :P

  36. :) Tead see on sinu elu ja sinu laps..!! Meil/mul sama olukord kodus, minu laps sai piima ainult kaks nädalat ,sest sorry suur tiss ei tähenda ,et suudad ka naabri lapsed söödetuks saada..Nii minulgi plika juba kohe kolme kuune ja issi armastab temaga väga seigelda ja tegeleda ja lasi ka mu nyyd nädal tagasi öue tantsima söbrannadega, jön veinikese ja tantsisin 4 h järiest, tulin röömsalt koju ja nautisin kogu järgmise päeva oma lapse seltskonda. Jaaa usun ,et ka möne meelest olen halb ema..palju önne, mu lapsel on 100 prossa issi ja 100 prossa ema..Mina temaga olen ka 24/7 ALATI . Köike teeme koos ,trenni, maratone,tudu ja vanni ja mängimist jne. pealegi mu laps maailma röömus pisike kes magab hästi ja kes tunneb ennast alati hästi ja mu mees lausa jumaladab seda one on one aega oma tytrega, sest esmaspäevast reedeni ta teeb kövasti tööd ja öhtud suht väsinud, tema aeg siis beebiga väga yyrike. Me ei ole halvad emad..me naudime oma elu ,oma pere ,oma last..meie elu ongi meie pere ja meie ellu kuulub ka meie poole aasta jooksul (oma aeg neli tundi ) Laps on hoolitsetud,toidetud ja temaga tegeletakse ööpäeva ringselt:) Niiet las koerad hauguvad, karavan liigub edasi ja soovitus lihtsalt, vötku oma pea pepust välja ja nautigu seda mönusat pere elu, ei ole vaja siin elus yle genereerida köike , see muudab löpuks seniiliks:) Jöudu ja jaksu loo autorile:) Sa oled täiesti normaalne ema:P

  37. Mina isiklikult ei mõista kuidas üks ema raatsib nii pisikese kõrvalt ära minna aga sellepärast ei hakka ma kedagi sõimama või maha tegema. Mul on ka väga tubli isa lapsel aga vaatamata sellele läksin üksi peole kui laps oli 1,5a :D Samas paari tunni kaupa oli ikka juba paari kuuselt lapsega. Ja lapse esimesed 3 elutundi oli samuti lapse isa lapsega, mind lapiti kokku.

  38. Oota veel natukene, varsti on Perekoolis sinust teema ja alles siis saad tõelist sappi näha – lisaks sellele, et sa ei anna rinda (keegi kindlasti ütleb, et ainult 1% naistest ei ole võimelised imetama, sina lihtsalt andsid kergelt alla ja ei taha oma lapsele parimat) käid sa mõne nädalase lapse kõrvalt veel klubis pidutsemas – SI*T EMA

  39. Selliseid kommentaare kirjutavad kibestunud naised. Need naised, kes on enne lapse saamist loonud endale mingi arusaama, kuidas asjad olema hakkavad ja siis, lapse sündides, selgub, et reaalsus on kaugel sellest ideaalist. Need on naised, kes ise kodust välja ei saa, põevad suure tõenäosusega sünnitusjärgset depressiooni ja, kelle mehed samal ajal naudivad rahulikku öist und. Need on naised, kes kurdavad foorumites, et neil ei ole võimalik kodu uksest välja astuda, sest MEES EI OLE NÕUS LAST HOIDMA. Kuidas üldse on võimalik, et üks isa on oma lapsele lapsehoidjaks?!?! Aga see on teine teema … :)

  40. Vau. Ma ei oleks uskunud, et kunagi mōnes blogis postitust kommenteerin ja eriti veel selles blogis, aga tōesti see tekst teeb kurvaks. Selles ei ole tōesti midagi halba, et isa lapsega üksi kodus on, ka minul juhtus seda, kui laps alla kuune oli, aga ma ei kujutaks eal ette, et see juhtuks kuna mul oli vaja sōbrannaga kuskil Amigos pidutseda. Iga kord, kui mul oli vaja väheke tuulutust beebimajandusest, siis tegin seda siiski raske südamega, sest meenusid ikka jutud kultuuridest kus emad on oma beebiga hämardatud tubades, nahk-naha kontaktis, et luua sidet uue maailmakodanikuga ning teha temale siia maailma tulek vōimalikult leebeks. Ma ei väida, et ka meie peaksime sellisesse äärmusesse langema, aga kas tōesti ei teki süümepiinu, kui sa viibid eemal enda armsast pisikesest beebist vaid selleks, et selles liisunud Amigos aega veeta?

    1. Ei tekkinud tõesti süümekaid, et ma paar tundi kodus polnud sel ajal kui ta magas! Ta on meil tubli poiss ja magab ilusti oma pesas öösiti. Hommikupoole alles võtan ta kaissu :)

      Ja nagu ma kuskil juba kirjutasin, siis inimesed “lûlitavad end vàlja” erinevalt, kes klubis, kes spaas, kes kinos..

  41. Ela nagu tahad ei pea kohe korralike emasi maha tegema jah, kuis kul tõesti on nii et imetada ei saa on see plussiks, et saad pittu tõmmata.
    Kui sul ongi konkreetselt 2 .aasat laps rinna otsas siis väga ju ei pidutse ja toitudki korralikult ja alkot ei tarbi. See on loomulik. See ei tee naisest hoolitsemata tuusti.
    Emaks ja isaks ei saada vaid kasvatakse. Head kasvamist.

  42. Oh juudas. Ja kui inimesed veel teaksid, et ma käisin oma mõne kuuse beebi kõrvalt Rootsikruiisil (rinnas piima polnud). Kujutate Te ette, me olin terve nädalavahetuse ära. Ohhh, tule taevas appi. Kui inimesed seda teadnud oleks – no ma ei tea. Ilmselt ripuks ma ammu võlla otsas või oleksin kividega surnuks loobitud.
    Usun, et paljud pahameelsed kommenteerijas on kas nö “musteremad” kes kasvatavad oma lapsi vati sees ning lapse küüne ära murdumine vallandab kolmanda maailmasõja.
    Või on tegemist inimestega kellel lapsi pole ning neil pole aimugi mida see tähendab.
    Nad ei arvesta fakitiga, et 9 kuud oli laps kõhus, mis piiras nii üht kui teist tegevust nii mõnelgi viisil. 9 kuud rasedust ei ole puhtalt õnnis aeg – kellele te valetate?? (PS! – ma ei räägi Teiega musteremmed – Te olete omaette liik)
    Ja sellele järgnev aeg hõlmab endasse nii ikaldust, väsimust, kui ka rõõmu.
    Seega 9 kuud rase + sellele järgnev suur vastutustunne, magamata ööd, päev läbi ringi jooksmist, lapsega igapäevaselt jalutamine (kuigi ise tahaks kasvõi üks päev olla dressidega diivanil ja mitte midagi teha) -EII!! Kargud alla moor, riided selga ja laps õue! Tagasitulles (õnn, kui laps veel magab) on vaja kodu korda teha. Kiiresti kiiresti – aega palju pole, poole tunni pärast on väänik jälle üleval ja nõuab järgmist söögikorda, peale seda, palju tähelepanu ja mängimist.
    Ei ei, see kõik on iseenesest mõistetav. Sellest hetkest, kui laps on plaanitud ja kakuke ahjus küpseb, pole emadele enam sotsiaalelu vaja, sõbrannasid ammugi mitte. Klaasike või kaks veini ja tantsimine – no ei, ega peale sündi pole ju naised enam selle jaoks loodud – nad on maha kantud! Kasutatud! Hirmsad elukad.
    Palun hoidke neid kodus! Lausa kohutav on vaadata, et emadel on oma laste kõrvalt elu ka. Ja et nad julgevad veel ennast hästi tunda??? Tänapäeva ühiskond on hukas, ärge jumala eest emasid välja laske!
    – las see elukas tiksub kodus, ootame lihtsalt kuni ta ükskord plahvatab ja siis talle kõik ette jäävad.

  43. Olen kahe lapse ema ja tutvusringkonnas ka väga palju lastega inimesi. Viimasel ajal olen kahjuks märganud, et need pered, kus ema on nn kanaema ja ei lase esimesel eluaastal isal lapsega üldse tegeleda, hakkavad laiali lagunema :( naisele on laps kõige tähtsam olnud ja mees lihtsalt unustatakse või tõrjutakse eemale.
    Endal oli mul esimene sünnitus väga keeruline ja olin esimese nädala sisuliselt liikumisvõimetu (narkoosi tüsistus). See tähendas aga seda, et isa pidi lapsega kohe algusest peale temaga tegelema ja mõnes mõttes on mul hea meel et nii läks, kuna edaspidi tunduski see hästi loomulik et isa ka lapsega võrdselt tegeleb. Ja emadel on oma aega vaja et käia väljas, ilusalongis või kus iganes.

  44. Tere! Sattusin kuidagi seda lugema, fb-s vist jagati. Ma soovitam lugedal kõigil raamatut
    “Emaarmastus” Anatoli Nekrassov. Mingi aeg oli see läbimüüdud kuid kuskilt seda kindlasti saab kui otsida. Peale seda raamatut saate aru miks ei tasu loobuda enda elust kui beebi tuleb ning seda ka lapse huvides.

  45. Pühamüristus…
    Kuuldus ja soovib tähelepanu?
    Kuulge põdurpead, elage enda elu ja laske teistel elada!
    Nii kohutav blogi ja kohutavad autorid, ometigi käite loete ja lahmite kommenteerida?
    Rasedus ja lapsesaamine ei ole haigus ega miski tagajärg mille tulemiks on meeleheitel koduperenaise-ema sündroom!
    Tänapäeva imelises maailmas on olemas mobiiltelefonid ja neid on võimalik kasutada !
    Amigo-Marimell vahemaa isegi kõndides mite pikem kui 20 min teekond ja minuteada eestimaal on isegi taksoteenus olemas.
    Käis Amigos tunnikese?
    Täiesti absurdne ja ennekuulmatu lugu????
    Oleks läinud juuksurisse ja olnud seal 2 h , tuleks maha lasta?
    Lapsesünd on rõõm ja nauding peale pikka 9 kuust ootamist, et mitte tundma hakata rutiini , väsimust ja ei tileks stressi on tegelikult lihtsalt tore, kui isa annab emale paar tundi oma aega!

  46. Nägin just hiljuti facebookis ühte videot, mis minu meelest teemaga päris hästi haakub :)

    Video ise on siin

  47. Minu meelest ei ole üks ega teine “emavariant” hea aga kas ongi valida ainult kahe äärmusliku varinadi vahel?! Et kui sa ei käi ööklubis ja ei taha üksi lõõgastuda veiniga siis oled kanaema ja seega halb ema? Ning vastupidi samuti: kui tahad kohe klubise tormata ja julged last jätta jne siis oled rongaema ja ikkagi halb ema?!
    Samas ei saa ma ka aru sellisest kergest pugemisest siin kommentaarides :D ooo tubli Leenu et vastu hakkad, tubli et jätsid nii pisikese beebi, muidugi sul vaja lõõgastuda (JUBA?! :D ) jne.
    Ma pigem tajun seda, et sulle heideti ette LAPSE VANUS selles olukorras (mitte eraldi võttes seda, et käisid sõbrannaga klubis) ;) sest Hedon polnud ühe kuu vanunegi kui sul tekkis soov nii lõõgastuda! Minu jaoks (olen aus) on see ka veidi imelik ja eriti olukorras, kus sa rinda ei anna (tekib just kui vabandus, et ma ei anna rinda ning Meelis saab hakkama!), sest siis tuleks pudeliga toites tekitada selline ema-lapse lähedus ju teisiti jne (me räägime siin mõne nädalasest beebist ikka mitte ala aastasest lapsest eks :D ) :) Mina (selle võrdluse kohaselt siis) kuulun pigem nende inimeste hulka, kes alla kuu vanuse beebi kõrvalt klubisse ei torma kuigi ei ole ka kanaema tüüpi, sest lapse isaga (ja ma toitsin last rinnaga ning ta sai üllaülla suurepäraselt hakkama!) ja vanavanematega julgen last jätta vabalt. Lihtsalt kui beebi oli nii vana siis piisas mulle sellest, et mees tegeles temaga õhtuti ja ma sain pere keskel ka puhata :) inimesed on ikka nii erinevad ;)

  48. Eks igaühel on õigus oma lollile arvamusele. Tundub tõesti, et see inimene kes sulle nii kirjutas on ise oma lapseisaga hädas. Pigem ütleks talle, et pole mõtet last muretseda kui nii saamatu mees on. Veider tõesti, et ilmselt ikka leidub neid inimesi kes last saades end käest lasevad, väljas ei käi ja unustavad ära et neil oli kunagi ka sotsiaalelu. Kahju, et sellistel inimestel ei ole end mujal välja elada kui teiste(õnnelike, endaga vaga hästi hakkama saavate) lapsevanemate peal.

    Aga siinkohal ei väsi ma ka kordamast, et te olete tohutult vahva pisipere ning mul siiralt hea meel teie üle.! Päikest ja kõike kõige paremat.!:)

Comments are closed.