Teate, sattusin Lipsukese blogi lugema, sealt omakorda Britu blogisse ja sealt omakorda Marina blogisse – teema igal pool üks, tsiteerin Marinat:
Ütleme ausalt viimasel ajal on blogijad jaotatud kahte gruppi. Ühed on siis need päris inimesed, need inimesed kel läheb elus halvasti, kel juhtub igast äpardusi jne. Ja siis on fassaadiinimesed, kel on elus kõik hästi, nad on õnnelikud ja rahulolevad. Jumal hoia selle eest, kui sa kuulud sellesse rahulolevasse gruppi, sest rahulolev eestlane on kas natuke lollakas peast ja talle ei jõua reaalsus kohale või siis sa oled vastik teeskleja.
Ma lugesin ja mõtlesin, et… Nemad siin kirjutavad põhimõtteliselt anonüümsest lugejast, kes kuskil askis huiavad ja pommivad, et räägi oma ebaõnnestumistest, räägi kuidas kaal tegelikult seisab ja kuidas sul tegelikult raha ei ole ja kuidas kõik on pekkis, sest muidu sa oled feik.
Ma räägin siinjuures aga hoopis loo elust enesest.
Mina ja Meelis hakkasime kokku 2008 aasta suvel. Algul me sebisime niisama, siis jäin ööseks tema juurde, sest tema elas linnas, mina Kakumäel ja linnast oli lähem tööle käia jne Ma ei kolinud sisse, vaid mul oli ala üks lisariietus ja kingad tema juures, juhuks kui peaks vaja minema.
Pool aastat hiljem, viisin paar asja lisaks. Aga päris sisse ikka ei kolinud. Osad ööd ööbisin ikka kodus ja nii me olime.. Kuni kolisime kokku-kokku – oma esimesse üürikasse. Mina elasin toona siis vanemate majas, mis jäi asukohalt liiga kaugeks ja Meelis enda ema majas, kes küll siin ei elanud, aga oli alati olemas.
Lihtsam oli võtta kolmas variant – üürikas ja elada ja olla omaette. Nii me seal rõõmsalt elasime. Kusjuures, me ei tülitsenud siis ega ka hiljem. Suvel kaotas Meelis töö. Meil oli ainult minu palk ja hunnik arveid. Me pidime hakkama saama. Ja saimegi. Meelis räägib siiani, et see oli üks tema elu ilusamaid suvesid – lihtsalt olla ja puhata, ujumas käia ja sõpradega chillida.
Läks veel natuke aega mööda ja me hakkasime kuulma selja tagant: ei tea, kaua see idüll kestab ka?
Mis idüll? Meil oligi tore ja hea koos olla. Ma ei tea, kas inimestele tõesti tundus, et me nelja seina vahel ajame teineteist noaga taga ja kui korteriuks kinni klõpsatab, siis lööme oma feigid naeratused ette ja oleme maailma kõige idüllilisem paar?
Aastad läksid, Meelis sai uuesti tööle, meil tekkis rohkem raha, rohkem võimalusi ja me olime ikka koos. Kolisime uude korterisse, tundsime end ikka hästi ja õnnelikena. Me ei kakelnud, kui siis selle üle, kas panna must või sinine kleit, aga selliseid megadraamasid meil väga olnud ei ole.
Me olime koos olnud neli aastat kui otsustasime, et koliks õige talveks palmi alla. Mina olin vabakutselisena tööd teinud juba mõnda aega, Meelise tähtajaline leping lõppes – miks mitte. Mõeldud-tehtud – kolisime Taisse. Sealt edasi Austraaliasse ja…
Ikka veel kuulsime me selja taga – jumal, ikka veel idüll kestab? Kuidas see võimalik on? Huvitav, kui Meelisel on vaba nädal kaevandusest, kas ta veedab selle Leenuga? No halloo, kellega siis veel?
Inimestel oli kuidagi raske aru saada, et me oleme KOOS. Me olime viis aastat koos olnud, idüllilist ja tülidevaba elu elanud ja ikka tekkis veel kellelgi küsimusi selle kohta?
Loomulik jätk oli kihlumine, pulmapildid Tais, abiellumine… Ja kui ma tegin meile pulmaalbumi, siis taga kaanel on lause – idüll kestab veel…
Lihtsalt, mis ma tahtsin öelda, et sinu oma sõbrad ja sugulased on need kõige suuremad imestajad ja kadetsejad, nemad võivad olla ka need anonüümsed sitapead, kes käivad askis ja blogikommentaarides su tuju rikkumas, sest nad lihtsalt ei saa aru, et saab ka teistmoodi elada – idülliliselt :)
Väga õigesti öeldud.
Lugesin muigega kohe seda kirjutist. Ei saa ka mina aru, kuidas inimesed ei suuda aru saada, et kaks inimest sobivadki hästi kokku ja ei tülitse. Mu sõbranna koguaeg kordab mulle, et ei ole võimaoik, et paaridel pole musti pilvi pea kohal. No, mina ikka ei saa aru millest jutt. Ja ka mina kuulsin meie suhte alguses seda juttu päris palju, et “ah, kaua see ikka kestab”. See aasta tähistame juba 10. aastapäeva, 4. pulmaastapäeva ning meie lapse 1. sünnipäeva. Niiet, mina usun igati idüllilisse suhtesse, kui kõrval on inimene, kes on su parim sõber, suurim toetaja ning parim armuke;)
mina ka koguaeg imestan. No nii kade meel on ja ega seda kadedust ju ei saa endale hoida. Ikka anonüümselt käin siin ennast välja elamas.
Tegelt.. Kui nüüd päris aus olla, siis kade meel on vahest jah. Tahaks, et endal ka oleks. Eks see teise inimese elu tundub teinekord palju ägedam kui enda oma. Ja mitte keegi ju ei keelaks mul ka sellist elu elada. Aga anon. komme ei kirjuta tegelt.
Olete koos väga kenad ja nendele sapiloopijatele soovin elus kõike head ja paremad, ses tundub, et hetkel nende elu väga niru;)
Idüll võibki kesta..:) Need, kes aga ei suuda ühtegi suhet hoida ja on muidu tõprad, ei mõista seda.:)
Loomulikult kena paar ;)
Mul tuli aga selline huvitav küsimus, et kelleks sina ja Meelis koolis õppinud olete ja mis töid elu jooksul teinud ?;)
Teen sellest blogiposti siis :)
aga kuidas praegu Meelisel tööga on? Ma mäletan seda lugu, kus ta sai uue töö, mis talle ei meeldinud, inetu kontor ja kehvad kolleegid. Mis sellest sai?
Läks vanasse kohta tagasi :)
Minu arust matchite te väga hästi ja väike Hedon on kirss tordil. Minule teie väike pere ja tegemised meeldivad.
Meie oleme tulevase abikaasga ( õige varsti on registreerimine) koos olnud 10 aastat ja me tutvusime reidis. Ma olin 16 kui “käima hakkasime”. Küll räägiti, et kaua ei püsi, embkumb teineteist ei vääri jne!
Well – bite me! Am getting fucking married!!
Elagu kõik need, kelle suhetesse ei usuta!
Väga hästi öeldud. Siit tuleb välja see, et oled leidnud enda kõrvale selle, kellega on väga hea koos olla ja olete ideaalsed üksteisele. Veidi vaidlemist peabki olema aga peamine on rahulolu üksteisega.
Teistel on lihtsalt kade, kuna pole nii vedanud endale hea elukaasla, abikaasa või muu leidmisel.
Ei pea ju koos olema kui on nii halb.
Valik on igal inimesel enda teha. Ja selle üle kurtma minna on juba endale tähelepanu tõmbamine. Seda kahjuks paljud ka tahavad TÄHELEPANU
Mul sinu üle hea meel. :)
:D
Meie, kui hakkasime koos olema, siis inimesed vedasid kihla, et ala 6 kuud, mitte rohkem. Või, et jumal, jumal nemad küll kaua koos ei ole jne jne. Oli tunda paljude kadetust ja seda ka siiani.
Aga kõigile tüng- sügisel tähistasime kümnendat pulma aastapäeva ja kohe, kohe tähistame oma tähtsat üheteistkümnendat aastapäeva :)
Loomulikult on olnud vaidlemisi ja tülisi, mis on norm. Hoiab kirge üleval (minus on peidus mingi veider eestlase vägev temperament) :D Aga meie “tülid” lõpevad tihti juba poole minuti pärast kaisutamise ja musidega.
Vb see kõik ongi nii lihtne, sest eelnevalt olime kaks aastat bestikad :)
Kui kaks inimest on üksteist leidnud ja on otsustanud, et jah, see ongi minu jaoks see õige ja tema pärast ma kavatsen seda suhet hoida, siis idüll kestabki. See on inimeste enda teha ja seda saab teha igaüks, kui oma mõtteid õigesti suunab. Kadedad ei oska lihtsalt oma mõtteid õigesse kohta suunata ja seetõttu tundub teiste elu elamine lihtsam, kui enda asju selgeks mõelda. Ja sealt need “toredad” kommentaarid tulevadki :)
Lahedad olete!
Olen selle postitusega täiesti nõus. Samas tundub veider, et ühes postituses kritiseeritakse inimesi, kes oma nina teiste ellu topivad ja idülli kahtluse alla seavad ja paar postitust allapoole kerides võib lugeda sellest, kuidas meie uus presidendiproua “ajab paska” ja miski tema käitumises on kohe kindlasti mäda.
Natuke silmakirjalik, mis?
No kui on silamkirjalik, siis on silmakirjalik. Ma ei kirjutanud juhuslikult seal postituses, et nende idüll on mäda, vaid kogu selles loos on miskit mäda. Ei usu ma, et see asi sai alguses suvel ja novembris kihluti ja jaanuaris abielluti… See ei klapi kõik kuidagi :)
Mina, kes ma olin esimesest päevast megaarmunud, ma ei oleks meelisega novembris kihlunud ja jaanuaris abiellunud.. NEVER! Ja ma tundsin ka Meelist enne seda juba viis aastat…
Ei tunne teid isiklikult ,aga
See teie idüll tundub millegipärast kuidagi usutav jahh :) !
Aga ei kadesta ,
Sest endal SEE kahh täitsa olemas 22 aastat juba !
Viimane pilt on eriti ilus :)
Vahest piilun su blogi, vahest pole ma sinuga nõus ja vahest vaatan, et sa paned ikka puhta segast! AGA vot see postitus mulle meeldis ja mul on tõeliselt hea meel teie üle:) Miks ometi inimesed arvavad, et kui väljaspoolt paistab ilus siis seespoolt on ikka koledam ja kui ongi ilus siis küll see millalgi otsa saab. No kuidas saab nii negatiivne olla. Hea on vaadata inimesi kes on koos õnnelikud ja sobivad teineteisele. Teie seda ilmselgelt olete ja mina usun, et teie idüll kestab loodetavasti elu lõpuni:) Mina täiesti usun seda ka, et on olemas suhteid kus tülisid pole või on väga minimaalselt. Kõike ilusat sulle ja su perekonnale!