Kui ma alguses kirjutama hakkasin, siis lugesid sõbrad, siis nende sõbrad… Nüüd mul on tunne, et loeb pool Eestit, ka kõik sugulased, kelle olemasolust mul aimugi pole, meie arst, kodupoe müüja, kohviku teenindaja jne.
Päris naljakas on tegelikult, et suvalised inimesed arsti ukse taga tere ütlevad ja siis kohmetunult pilgu maha löövad, sest saavad aru, et see tere lipsas üle huulte inertsist, mitte sellest, et ta mind päriselt tunneks ja teretada tahaks.
Teate ju küll seda tunnet, kui mingi „kuulus“ vastu tuleb, tahaks talle tere öelda, sest te ju teate teda.
Mäletan kui me 2013.a. tagasi tulime Eesti ja Meelis apteeki läks, et vitamiine osta, siis apteeker teatas, et oi, tere, kuidas Mari-Leenul ka läheb.. Ahah, vitamiine, jajah, eks te sealt soojalt maalt olete tulnud, on tõesti vaja.. Lisaks olles kursis kõikide minu terviseprobleemidega, saatis ta mulle Meelisega veel hematogeeni ja ma ei mäleta mida veel. Ühesõnaga, oli aru saada, et naine loeb uudiseid :D
Enne lapse sündi ikka tuli ette, et üks või teine ütles, et a, ma loen te blogi, lahedalt kirjutate vms. Nojah. Aitäh. Pärast lapse sündi on mul kohati tunne, et pole inimest kes seda ei loeks.
Kui me perearsti juurde läksime, siis seal oli õde, särtsakas daam 60ndates (ma pakun), kes uuris kuidas poiss kasvab ja kiitis teda taevani, et ilusad tugevad liigutused… Kui me mu piimaprobleemini jõudsime, teatas ta – oh jumal, see olete ju teie, ma mõtlesin, kust ma teid tean… ma lugesin, et poja saite ja… blablabla… Ühesõnaga, kas keegi ei loe ka? :D
Või siis näiteks Meelis, käis söömas, mingi rändom teenindaja lendas laivi – no kuidas laps kosub, ärgu see Mari-Leen selle piima pärast põdegu, kui pole siis pole. Mingi teine teenindaja rääkis kiirelt asju kassast läbi lüües, kuidas tema juba teab, millised väikesed beebid on, temal olla endal kaksikud, sündinud mõlemad kahekilostena :)
Ühtpidi nii armas, et inimesed julgevad öelda, et nad loevad, või nagu mulle helistas üks tuttav, kellest ma ei oleks küll eeldanud, et ta oma õhtuid titeblogiga sisustab. „Tead, ma avastasin su blogi, ma loen seda igal õhtul enne magamaminekut…“ No südame teeb nii soojaks selline asi.
Ja siis on need, kes loevad, nad loevad iga rida kolm korda (ei imesta, kui postitusi välja prindivad, alla joonivad ja analüüsivad) ja ikka aru ei saa, mida ma kirjutan. No näiteks see rinnapiima lugu – mina aru ei saa, kuskohas seal on HALA, et ma pean KAHEKSA TUNDI SUNDASENDIS olema. No kust loeb inimene sellist soga välja. Selliste inimeste jaoks tahaks oma blogi kuidagi ära peita. Et nad ei loeks üldse, et neil puuduks võimalus valesti aru saada ja siis kuskil ASKis kaagutamas käia, et ma olen nõme eit, kes ei oska last kasvatada ja üleüldse, mismõttes piima pole? Joo teed piimaga ja rinnad purskavad kohe! No vat, ei purska, kas tead! Johhaidi, kas inimesed ise ei suuda natuke laiemalt mõelda, et inimesed on erinevad. Mis sobib ühele ei pruugi sobida teisele ja ma arvan et ka „vanasti“ oli naisi, kellel piima polnud. Ma ei ole mingi ilmaime, et mul rindades piima pole! Või hakkan äkki pileteid müüma ja lasen end vaatama tulla?
No ja siis on need „pahatahtlikud“, kes näevad/kuulevad mind ainult veini joomas või Amigos. Kes näevad Meelist laos töötamas või koristamas (kumbki pole muuseas Meelise töö) – sellise peaks kohe maha jätma ju! Ja kes lihtsalt armastavad ilkuda ja „tüli norida“ – ma ei viitsi sellistega isegi suhelda või noh, neile ASKis vastata.
Ühesõnaga, et teada saada, kes te siis täpsemalt olete, palun andke mulle teada, vastates alljärgnevatele küsimustele.
Vanad küsitlused on hetkel kinni.
kas sa… (võid valida mitu vastusevarianti)- ei luba valida mitut varianti.
Kuhu beebile arsti valisite?
Sinna kus mul endalgi :)
Eks blogimisel ole lisaks positiivsele ka varjukülgi, kuid mina suhtun blogisse kui meelelahutuslikku õppematerjali (ilublogisid reeglina ei loe). Ise veel küll ema pole, aga nii vahva on lugeda teiste elust rasedana ja beebiga. Ja tulevikus, kui endal õnn emaks saada, siis rasketel momentidel on kindlasti hea meenutada, et kellegil oli kindlasti veel sarnane situatsioon. Ühesõnaga mulle tundub, et blogid loovad üsnagi sellise olukorra, kus tänapåeva noor ema ei pea jääma enam infosulgu või ainult lähedaste tarkadele aadetele kindlaks. On võimalus lugeda teiste lähenemisi mõnele probleemile/rõõmule ja teha sellest enda järeldused.
Minule Teie pere meeldib. Jõudu ja jaksu lapse kasvatamisel :)
Hah, ma lugesin Su blogi juba siis kui veel Saksamaal elasid ja siis vanalinna hotellis t88tasid – yhel 6htul peolt koju k6mpides veel viipasin s6brannadele, et n2e seal t88tab see blogija :D
Vastasin ära! Viimane oli raskeim valik, sest ma päris kõike põnevaks ei nimetaks (see kuidagi nii üldine vastus) ja mul hea meel, et beebipostitused on praegu II kohal. Aga reaalselt on neid ikkagi väga vähe (nad kuidas nüüd kirjutadagi…kaovad postituste sisse ära ala kui kirjutad, et beebi oli oma isale modelliks siis ei kirjuta kuidas kutt käitus, kuidas päev reaalselt oli; kui kirjutad esimesest pikemast ühisest reisist no nt Pärnusse siis ka lapsest on vaid paar sõna jne). Just selliseid igapäevaseid postitusi stiilis millega tegelete päeval, milline on päevakava, kuidas kutt kasvab jne neid loeks hea meelega! :)
Kui sa ASK-is enam ei vasta siis milleks seda lahtisena hoiad?
Kunagi kindlasti vastan
Mhm sellepärast küsisingi, et teada saada kas see tsirkus jätkub! :D
Naljakas on lugeda (kuigi vahest saab ka uut infot teada) kuigi sulle võibolla ei ole nii naljakas vastata! :)
Pidin kahjuks panema, et olen Töötav (ema), tegelikult küll ema pole aga õpilane ka pole, ega töötu ega rase :)
Tervitused ning jõudu ja jaksu edaspidiseks :)
Sama lugu siinpool :D
Super blogi! Ainuke, mida loen. Vastasin ka natuke valesti, sest ema ma veel ei ole, aga töötan ja üliõpilane olen ka :-) Su postitused on huvitatavad, respect Sulle, et tita kõrvalt jaksad veel kogemusi jagada :-) Eriti meeldib toidublogi, see paneb endagi kappide sisu peale mõtlema… Aga edu ja jätka samas vaimus :-)
Ma muideks teretan alati kui nt arsti ukse taha maandun ja seal enne mind inimesi ees on :D, olenemata sellest, kas seal ainult võõrad näod või mõni tuttavam ka.
Leenu peab varsti kapuutsi ja päikeseprillidega poodi minema et märkamatuks jääda :)
Klatsh ja kõmu ei huvita. Igapäevaelu postitused on kõige põnevamad. Ainult retseptid ja toit ei ole nii põnev, aga sellised projektid nagu 200 eur-ga kuu aega söönuks, kutsuvad lugema küll. Beebist võib ka lugeda, kuigi temast olete kirjutanud üsna vähe. Minu jaoks kõige igavamad on Meelise postitused, kuidagi liiga ninnu-nännud, iccc. Aga igasugused külaskäigud, sünnad, tripid perega on küll kihvtid nii fotos kui sõnas. Edu!
Mina avastasin blogi alles hiljuti, Malluka blogilisti uurides, kui õhtul und ei tulnud :) (blogin ise ka ja meeldib lugeda ka teiste eluolust) Olen ise kohe 3-aastaseks saava poja ema ja lapse postitused meeldivad, just värskete vanemate. Retsepti postitused otsin välja, kui oma kodu valmis saame, saab inspiratsiooni :) Tegelikult on üleüldse huvitav :)
Töötava mitte-ema variant on puudu küsimusest.
Seal on valik, töötav ja sulgudes, et ema, noh kui oled töötav ja samal ajal ka ema.. Kui ema ei ole, töötad ju ikka :)
Kahjuks ei saa vastata küsimusele;
kas sa… (võid valida mitu vastusevarianti)
.. olen rase
.. olen kodune (ema)
.. olen töötav (ema)
.. olen (üli)õpilane
.. olen töötu
.. pensionär
Sinna võiks panna ka selle variandi, kes töötab, aga pole rase ega ema veel. :)
Mina nt sattusin Sinu blogisse siis, kui rase olin, keegi kuskil fb jagas .. ja noh, ise detsembris sünnitasin, Sina tiba hiljem .. aga niihea oli just jälgida seda, et alati Sa blogis rääkisid just sellest, mida mina praegu mõtlesin. Samas Sa ka küsisid teiste emade käest nõu ja muljeid – seda oli eriti hea lugeda, eriti siis kui mingi probleem painas ja siit kommentaaridest oma küsimustele vastuse või südamesse rahu sain :)
Seega jälgin Su blogi hoolega, kuna omal pisike kodus ja Sa postitad alati nii õigeid asju just õigel ajal!
Tänks, armsake ;)
Võrreldes raseda ajaga on blogi igavaks muutunud. Pigem jääb mulje, et enamus sissekandeid on reklaami eesmärgil, et inimlik soojus puudub postitustes. Igapäeva elust lapsega oleks huvitavam lugeda, kui a’la käisime siin ja seal söömas.
Minu meelest on teil väga tore ja tasakaalukas blogi. Ootan alati huviga uusi postitusi :) Kuigi lapsi mul ei ole loen ikkagi huviga ka neid postitusi sest neid on lihtne ja huvitav lugeda. Kõige enam meeldivad mulle ilmselt toiduga seotud postitused ja erinevate toodetega seotud postitused. Tore on osta asju, mille keegi teine on juba ära katsetanud ja heaks kiitnud :)
Sellist varianti polnud, et töötav, aga ei ole rase ega ema. Jätsin vastamata! Aga äge blogi on sul!
Mina olen tavaline kodus istuv ema, dvitamiini tädi :D
Üldjuhul ma ei loegi teie blogi, aga kui see ilmub fb uudistevoogu ja pealkiri tundub lahe, siis loen.
Mina olen kadestav lugeja :D Tahaks ka nii palju jõuda ja teha ja toimetada ja siis veel kõik kirja panna(toidublogi peaks heameelega, olen suur kodukokkaja) aga olles töötav ema siis kohe kuidagi ei jõua. Siis loen ja imestan sinu oma, et kuidas sina küll jõuad :D
See su toidu eksperiment pani küll muigama. Minu peres on 2 täiskasvanut, väikelaps ja teismeline ja no meie jääks nälga. Kui maha kriipsutada kõik väljas ja külas söömised sest need ju eelarvest väljaspool.
Tunnistan ausalt – ma ei käi iga päev blogi lugemas ja otsimas uusi postitusi. Kuid.. Kui vahest satub mõni huvitav pealkiri mu fb uudis-voogu, siis loomulikult leian mõni hetk aega lugemiseks :)