kohe, nüüd ja praegu

Oleme Meelisega lapsesaamisest rääkinud juba aastaid, mõni aasta tagasi (2011) oli valik: kas maovähendusoperatsioon või rasestumine – otsustasime esimese kasuks ja kuna pärast seda polnud soovitatav kohe rasestuda, otsustasime veel natuke reisida ka.

Nüüd oleme siis seisus, kus rasestumisvastased plaastrid lendasid kapinurka ja… (tegelt andsin Sandrale, sest tema veel beebisid ei taha) Oleme selleks valmis, mis valmis.

Täna on kuues plaastrivaba päev ja ma olen selle peaaegu nädalaga end juba lolliks mõelnud. Mõelda vaid, kui ma veel rase oleksin…

Olen teada saanud, et…
• Naine on kõige viljakam vahetult pärast rasestumisvastastest vahenditest loobumist
• Keha harjub 4-6 kuud pärast rasedusvastastest vahenditest loobumist uue olukorraga ja sel ajal kindlasti rasedaks ei jää
• Et mõni naine jääb rasedaks esimese nelja kuuga (lugesin ka lugu, kus paar seksis ja seksis ja seksis, ikka selleks, et rasedaks jääda, lõpuks selgus, et naine juba neljandat kuud rase)
• Et mõni ei jää rasedaks ka aastaga
• Et loobuda tuleks suitsust, alkoholist ja kohvist
• Süüa tuleks tervislikult, vitamiinirikkalt, lisaks tarbida rasedust soodustavaid vitamiine ja foolhapet (tellisin ära!)
• Magada korralikult, mitte stressata, mitte lapsesaamisele mõelda ja mitte üle seksida (seksida tasuks üle päeva ja ovulatsiooni aega mitte sajaprotsendilise tõena võtta, vaid seksida ka nö 12ndal ja 16ndal päeval)

Lolliks võib minna ju – ehk tegelikkuses on kõik inimesed erinevad ja mingeid „nii jääb rasedaks“ asju pole olemas. Mõtlen näiteks Malluka peale, kellel oli pidu ja näpud püsti ja siidripurk näpus ja laks rase. Samas kui üks teine tuttav tarbis kuus kuud ainult taimi, ei joonud, isegi väljas ei käinud ja siis hakkas seksima ja kaks aastat mitte midagi, lõpuks läks mehest lahku.

Ehk siis, tuleks elada edasi tavapärast elu, grilli, siidri ja viinaga, teha suitsu ja juua kohvi ja lihtsalt oodata ja loota. Sest kui ta tulema peab, siis ta tuleb. Ja siis loobuda, millest loobuda vaja.

 

Samal teemal

2 kommentaari

  1. Minuarust võiks inimene ikka enda pärast juba jätta maha suitsetamise, suure alkoholi koguse tarbimise… Mitte oodata seda hetke, et uups olen kolm kuud rase olnud. Selles suhtes on kahju, et osadel inimestel on selline “tavapärane” elu… Kõike mõõdukalt, siis ei pea rasedaks jäädes kogema tunnet, et kogu elu on muutunud ja midagi “tavapärast” teha ei saa. (Kui nüüd mu mõttelõngast aru said)

    1. Aga mõni ei tea neljanda kuuni, et rase on – kuigi ma ei saa sellest aru :)
      Oleme ju kõik lugenud kuidas sportlased kõhuvaluga haiglasse pöörduvad ja hoopis sünnitama hakkavad :D

Comments are closed.