Kõik rahast – dekreedirahadest lapsetoetusteni

SEADUS ON MUUTUNUD, minu aastatetagused postitused võivad olla erinevad sellest, mis hetkel kehtib. Uute perehüvitistega saab end kurssi viia siin

Raha pärast ilmselt (ma loodan) keegi lapsi ei saa, ent üks oluline osa on see siiski.

2011. aasta alguses otsustasin, et minust saab vabakutseline ajakirjanik, reporter, teletöötaja – mis iganes. Jah, see annab sulle teatava vabaduse, ent võtab mõned hüved ära.

Vahelduva eduga tegingi ma siis erinevate lepingutega tööd, aga midagi konkreetset mul ei olnud. Siis me reisisime, Eestis tehtud vähene töö oli alla nö miinimumi ja tegelikult dekreeti ma vabakutselisena minna ei saagi. Aga kuna see on teema, mis paljusid rasedikke huvitab, siis ma mõtlesin sellest kirjutada.

Väga paljud skeemitavad endale palka juurde, genereerivad ja kombineerivad, et emapalk võimalikult suur tuleks. Eks ma teeks ise ka seda kui võimalust oleks, aga olen omadega veidi hiljapeale jäänud. No ma ei arvanud, et ma kohe kahest seksist rasedaks ka jään – aga vahet pole, beebi on oodatud ja kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Oleme kuus aastat koos Meelisega tõusude ja mõõnadega saanud, saame kolmekesti ka :)

Kuidas arvutada dekreedi ehk sünnituspuhkuse raha?

Dekreediraha (saad vaid juhul kui käid tööl – all ool täpsemalt!) arvutamiseks tuleb maksuametist saadud sotsiaalmaksu alusel välja arvutada ühe kalendripäeva töötasu ja korrutada see 140ga. Sealjuures ei lahutata kalendripäevadest maha haiguslehel oldud aega ja dekreetpuhkuse raha võib seega olla väiksem harjumuspärasest sissetulekust.

NB! Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, siis makstakse vanemahüvitist alates lapse sünnist kuni tema 18 kuu vanuseks saamiseni. Ehk siis – dekreeti ehk sünnituspuhkusele ja selle eest hüvitist saab vaid töölepinguga tööl olles. Kui sa oled õpilane, vabakutseline, töötu vms, siis pead paraku sünnitushüvitisest suu puhtaks pühkima.

Kuidas arvutatakse vanemahüvitist?

Vanemahüvitis arvutatakse samuti eelneva aasta ühe kalendrikuu keskmise tulu põhjal. Kõigepealt arvutatakse välja täpne töötatud kuude arv. Selleks lahutatakse 365st maha päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel.

NB! Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval ning hüvitis makstakse 435 päeva eest. 

Vanemahüvitise arvutamine näeb siis välja nii (numbrid on suvalised):

• Töötatud kuude arvu arvutamine (365 – sinise lehe ja dekreetpuhkuse päevad)/30) (365-99)/30=8,9 kuud.

• Aastatulu väljaarvutamine (tulu jagatud sotsiaalmaksu protsendiga) 3000/0,33= 9090,9 eurot.

• Vanemahüvitise arvutamine (aastatulu jagatud töötatud kuude arvuga) 9090,9/8,9= 1021,45 eurot.

See pole siiski summa, mis tulevase vanema kontole laekuma hakkab. Tegu on brutosummaga, millest peetakse kinni tulumaks 21 protsenti.

Millised õigused on rasedal, mida tasuks teada?

• Seaduse kohaselt on töötajal õigus saada kogu kalendriaasta väljateenitav puhkus samal kalendriaastal. Rasedal on sealjuures õigus saada puhkus vahetult enne dekreeti ja kuna töövõimetusperiood (sh dekreet), annab puhkust võrdselt töötamisega, siis on see täpselt samasugune puhkus, mida välja võtta. Seega kui töötaja esitab avalduse sooviga võtta kogu puhkus välja, sealhulgas ka dekreedi ajal kogunevad päevad, siis tööandja keelduda ei saa. Lähemalt töölepinguseadusest siin: § 68. Põhipuhkuse andmine

NIPP: Rahaliselt on mõistlikum puhata enne rasedus- ja sünnituspuhkust, kuna siis arvestatakse puhkuserahasid viimase 6 kuu kesmise tulu põhjal (arvesse lähevad ka lisatasud, preemiad). Puhkamine kohe peale rasedus- ja sünnituhüvitist pole kasulik, kuna siis hakatakse arvestama vanemapalka ning saades vanemapalgaga paralleelselt muud tulu arvestatakse vanemapalk olenevalt saadavast tulust ümber.

Võttes puhkuse välja pärast lapsehoolduspuhkust, muutub puhkusetasu arvestamise kord järgmiselt:

• Kui puhkus välja võtta 6 – 12 kuud pärast töö- ja teenistussuhte peatumist (lapsehoolduspuhkuse ajaks see peatatakse), võetakse puhkuserahade arvestamise aluseks vaid palgamäär töölepingu järgi, mitte tegelikult makstud raha (lisatasud, komisjonitasud jms jäävad arvestusest välja);

• Enamasti on naised lapsehoolduspuhkusel vähemalt vanemapalga maksmise perioodi lõpuni või kauem, sel juhul peatub töö- ja teenistussuhe vähemalt 12. kuuks. Sel juhul võetakse puhkusetasu arvestamise aluseks Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäär.

NIPP 2: kui sa oled üliõpilane, võtad sa dekreedi ajaks ilmselt akadeemilise puhkuse, kuid seaduse järgi on sul õigus ka õppepuhkusele, mille saad samuti välja võtta enne dekreeti minekut :)

Õppepuhkus on reguleeritud nii töölepingu seaduses kui täiskasvanute koolituse seaduses. Õppepuhkuse eesmärgiks on anda töötajale vaba aega õppimiseks. Koolitustel osalemiseks on töötajal õigus saada kalendriaasta jooksul õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva.

Taseme- ja tööalase koolituse eest tuleb tööandjal maksta töötajale 20 kalendripäeva eest keskmist kalendripäevatasu. Ülejäänud 10 kalendripäeva ulatuses saab töötaja võtta tasustamata puhkust. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse töötajale õppepuhkust täiendavalt 15 kalendripäeva, mis tuleb tasustada töötasu alammäära ulatuses.

Õppepuhkuse kasutamise jätab täiskasvanute koolituse seadus töötaja otsustada. Seega on töötajal võimalik võtta õppepuhkust vajadusel tööpäevades, näiteks esmaspäevast kolmapäevani.

Tööandja võib töötaja õppepuhkusele minekut edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest on õppepuhkusel samal ajal.

• Rasedus- ja sünnituspuhkust (ehk dekreeti minna) saavad ainult töötavad naised. Sisuliselt tähendab see 140 päevast haiguslehte, mitmikute sünnituse korral aga saab 14 päeva juurde. Vahe tavalise haiguslehega seisneb selles, et leht kirjutatakse välja mitte tagantjärele, vaid hetkel, mil tulevane ema otsustab dekreeti jääda.

Samuti on väike erinevus ka hüvitise arvestamises – nimelt saab sünnitushüvitist mitte 80% vaid 100% kalendripäeva keskmisest tulust. Kõikide riigipoolsete hüvitiste puhul maksab meelde jätta, et kalendripäeva keskmise tulu arvestamisel võetakse aluseks eelmisel kalendriaastal arvestatud taotletava isuku sotsiaalmaks. St. Kui õigus sünnitushüvitisele tekib 2015. aastal, arvestatakse hüvitis 2014. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude põhjal.

• Rasedus- ja sünnituspuhkusele saab jääda kuni 70 päeva enne arsti poolt määratud eeldatavat sünnituskuupäeva. Kui naine jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva, siis on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest. Jäädes sünnituspuhkusele hiljem kui on ettenähtud tähtaeg, väheneb hüvitatav periood nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäädi. Samas, kui rasedale on arsti otsusel määratud kergendatud töö või on ta üle viidud teisele tööle tuleb tal 140 päeva eest hüvitise saamiseks jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 päeva enne arsti poolt määratud sünnitustähtaega.

Tasustatud isapuhkus

Alates 2013. aastast taastati isapuhkuse eest riigieelarvest tasu maksmine. Isapuhkuse tasu arvutatakse isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.

Isapuhkust saavad isad võtta perioodil, mis vahetult eelneb ja järgneb lapse sünnile. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust, mida võib võtta ka osade kaupa. Seejuures peavad kõik puhkuse osad jääma neljakuulisesse perioodi, mis algab kaks kuud enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kestab kaks kuud pärast lapse sündi.

Tasustatud isapuhkuse jõustumine on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015 pere- ja tööelu ühitamise võimaluste edasiarendamisega, mille raames on ette nähtud tasustatud isapuhkuse taastamine.

Lapsepuhkuse tasu

Lapsepuhkust on õigus saada kas emal või isal, kes kasvatab alla 14-aastaseid lapsi. Emal või isal, kellel on üks või kaks alla 14-aastast last, on õigus igal kalendriaastal kolme tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele.

Emal või isal, kellel on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps, on õigus kuue tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele kalendriaastas.

Õigus lapsepuhkusele on ka lapse eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping.

Alates 2013. aastast suureneb lapsepuhkuse päevade eest makstav tasu. Lapsepuhkuse tasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, mis käesoleval ajal on 320 eurot kuus. Lapsepuhkuse päevatasu suurus on ühele tööpäevale vastav tasu kuu töötasu alammäärast.

Lisasoodustused

Kindlasti tasub tulevastel lapsevanematel juba varakult uurida ka oma töökohas kehtivaid lisasoodustusi ja lapse sünniga seotud asjaajamise korda. Edumeelsemad suurettevõtted toetavad ka omalt poolt lapsepuhkusel olevaid emasid ja isasid ning on koostanud dekreet- ja lapsehoolduspuhkusele minevale lapsevanemale abistava dokumendi, kus on kirjas kelle poole teatud küsimuses pöörduda ning kuidas kõike vormistada.

Riiklik sünnitoetus

Sünnitoetus on ühekordne riiklik toetus, mida makstakse lapse sünni puhul. Toetuse suurus on 320 eurot. Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga lapse kohta.

Lapse sünnitoetust makstakse, kui seda on taotletud enne lapse kuuekuuseks saamist.
Lisaks maksavad mitmed Eesti omavalitsused täiendavaid sünnitoetusi. Nende kohta küsige täiendavat infot oma elukohajärgsest linna- või vallavalitsusest.

Linna/valla sünnitoetus

Tallinna linna sünnitoetus: Lapse sünnitoetus määratakse lapse vanemale tingimusel, et mõlemad lapse vanemad on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud enne lapse sündi ning vähemalt üks lapse vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta enne lapse sündi.

Toetus määratakse raviasutuse või perearsti tõendi alusel tingimusel, et lapse sünnitanud ema on võetud rasedusega arvele enne 12. rasedusnädalat ja on olnud arsti regulaarsel jälgimisel.

Laps peab rahvastikuregistri andmetel olema Tallinna linna elanik sünnist alates ja elama toetuse taotlejaga ühel aadressil. Sünnitoetuse suurus on 320 eurot. Toetus makstakse kahes osas: pool pärast lapse sündi ja pool pärast lapse aastaseks saamist, tingimusel, et laps ja tema vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni.

Sünnitoetuse teist poolt eraldi taotlema ei pea!

Sotsiaalkindlustusamet määrab ja maksab peretoetusi riiklike peretoetuste seadusega ettenähtud korras. 2014.a kehtivad toetuste määrad leiab siit. Samuti on leitav 2015. aastal jõustuva riiklike peretoetuste seaduse terviktekst siit.

Igakuine lapsetoetus

Lapsetoetus on igakuine toetus – alates 2015. aastast 45€ kuus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või keskhariduseta lapse õppimisel kutseõppe tasemeõppes makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab jooksval õppeaastal 19-aastaseks, siis makstakse toetust õppeaasta lõpuni.

Teise lapse puhul samuti 45€, kolmanda (ja iga järgmise puhul) puhul 100€.

NB! Lapsetoetust hakatakse maksma kohe pärast lapse sündi.

Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse:

– kuni kolmeaastast last kasvatavale ühele vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule ½ lapsehooldustasu määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta (38,35 eurot);

– peres, kus kasvab kuni kolmeaastane laps ja veel kolme- kuni kaheksa-aastaseid lapsi, ühele vanemale igakuiselt ¼ lapsehooldustasu määras (19,18 eurot) iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta;

– kolme- ja enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt kolmeaastast lapsetoetust saavat last, ühele vanemale iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta ¼ lapsehooldustasu määras (19,18 eurot).

Kui punktides 2 ja 3 nimetatud laps läheb esimesse klassi ja saab jooksval õppeaastal kaheksa-aastaseks, makstakse selle lapse kohta lapsehooldustasu õppeaasta lõpuni.
Lapsehooldustasu saavale isikule makstakse iga kuni üheaastase lapse kohta täiendavat lapsehooldustasu. Täiendava lapsehooldustasu suurus on 6,40€.

NB! Lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünni või lapsendamisega seoses makstakse sünnitus- või lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsehooldustasu ei maksta ühegi lapse kohta, kui vanemale makstakse vanemahüvitist. Pärast vanemahüvitise lõppu makstakse lapsehooldustasu kuni lapse 3aastaseks saamiseni, kui vanem kasutab lapsehoolduspuhkust.

Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse juhul, kui:

– lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud andmetes puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel;

– vanem on tunnistatud tagaotsitavaks.

Toetuse suurus on kahekordne lapsetoetuse määr.

Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse aja- või asendusteenistuses oleva vanema lapsele lapsetoetuse viiekordses määras.

7- ja enamalapselise pere vanema toetus – makstakse pere, kus kasvab 7 või enam lapsetoetusele õigust omavat last, ühele vanemale kord kuus. Toetuse suurus on 2,2-kordne lapsehooldustasu määr.

Rahulikku lapseootust! Ja mõnusat skeemitamist :)
PS! Kirjutasin skeemitamisest kaks aastat hiljem uuesti – loe siit!