Kriitika taluvusest ja Perekoolist

Eile oli „Pealtnägijas“ lugu Perekooli anonüümsetest lahmijatest ja sõna sai ka Mallukas, kes tunnistas, et ei taha avalik peksukott olla. Paraku, on see paratamatu.

Ma olen nõus, et keskmine Perekooli kägu on kade ja kodus sisisev uss. Talle ei mahu pähe, et keegi võiks olla edukam kui tema, et kellelgi võiks olla tore ja toimiv suhe, et keegi oskab süüa teha, et keegi on ilusam kui tema jnejne Ja siis ta käib ennast välja elamas, kuna ta on harjunud, et Perekool on mõnus lahmimise koht, kus saab seda edukalt anonüümselt teha, siis läheb ta sinna… Ja kirjutab igal võimalikul teemal.

anonymous2

Ma olin siiani arvanud, et Perekool on eelkõige peredele suunatud koht, kust saada infot, aga iga kord kui ma guugeldasin midagi, siis ma ei avanud kunagi Perekooli linke, sest ma teadsin, et sealt ei saa targemaks, sest seal on mingid ebamäärased käod koos.

Perekooli lehel on kirjas, et nad ei vastuta foorumipostituste sisu eest, avaldatava info tõesuses, kasutaja ebasobiva ja seadusevastase käitumise eest.

Ometi just seda prooviski „Pealtnägija“ eile justkui neile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, kelle loodud Perekool on, selgeks teha – et nad peavad vastutama ja võtma kohustuse postitusi kontrollida. Kärmas küsis EÄU esindajalt otse, kuidas ta suhtuks kui tema last seal reptiiliks sõimataks, meest vangist ärakaranud sitapeaks ja teda ennast lõdva püksikummiga libuks…Naine oli vait ja muigas kergelt.

Jah, ma tunnistan, see pole ilus, kellelegi nii öelda, aga kui seda saab anonüümselt teha, siis… Leidub neid, kellele selline asi mõnu pakub. Ja nad käivadki hommikust õhtuni ja aina kommenteerivad igast postitusi ja mida sapisemad nad olla saavad, seda õnnelikumad nad on.

Aga tuleme nüüd selle juurde, kes Perekoolis pähe saavad. Kõik blogijad, tuntud tegelased, lauljad, sportlased, muusikud… Isegi presidenti tembeldatakse homoks. Perekooli kägudest ei pääse keegi.

Mida teeb üks mõistlik inimene? Ei loe seda paska! Jah, ka mina olen seal käinud ja lugenud, mida minu või minu pere kohta kirjutatakse, aga AUSÕNA, mul on jumala savi seitse, mida mingi rändom kägu arvab.

Ja tegelikult, kui need käod teatavad, et fakjee, sa oled kuulus (blogija), siis harju sellega, et sa kõigile ei meeldi ja ole üle… Ma olen sellega ka nõus.

Ma ei oska öelda, kust mulle on kasvanud selline paks nahk, ehk Õhtulehes töötamise ajast, kui ma võisin panna üles pressiteate, et rongiajad muutusid, ja mingi ajuinvaliid suutis ikka kommenteerida, „mida see paks Albers ka teab“. Sellest ajast, on mul tõsiselt savi, mida mingi suvaline tont kuskil minust arvab. Arvaku mida tahes, tõeline sõber julgeb seda näkku öelda, näiteks minu suhe Mallu või Meelise või Sandra või kellega tahes on küll selline, et kui sul on seljas kleit, mis sind ei kaunista, siis me julgeme seda öelda/tunnistada. Me võimegi kokku saades esimese asjana öelda, et wtf, mis soeng sul on, kukkusid kuskile? Või mis meik see selline on? Või see kleit teeb su paksuks, on liiga lühike vms.

Mulle jääb natuke arusaamatuks tõesti, miks Mallu seal Perekoolis käib (Kardo ju ütles, ära loe seda paska!), ja miks ta neid asju hinge võtab. Ta on üsna kaua pildis olnud ja peaks arvestama, et terve ilm on lolle täis. Okei, nagu ta eile „Pealtnägijas“ ütles, ta ei viitsi olla avalik peksukott. Okei, saan sellest aru, aga.. Selline „kõigile mittemeeldimine“ kaasneb ju ükskõik millega. Ole sa laulja või näitleja, muusik või kirjanik, on ikka keegi, kellele see stiil ei meeldi, kellele tükk ei meeldi või kirjanik kirjutada ei oska. Nii lihtsalt on.

See, et Perekoolis (aga ka mujal), minnakse väga isiklikuks – see näitab juba kommenteerija enda nõrkust – muud pole öelda, lahmin siis niisama. Ja Mallu puhul nad teavad, ta loeb ja saab haiget, tra täna panen kohe eriti rõvedalt Mari või Kardo kohta, las raibe loeb. ÄRA LOE!

Njah, kerge öelda, raske teostada. Ja ma ei oska anda ka retsepti, kuidas neist troppidest mitte välja teha. Võimalik, et mind on aidanud Õhtulehe töö, väga paks olemine (sain sõimu eest ja tagant), pikaajaline pildis olemine… mul reaalselt on savi!

Soovin kõikidele blogijatele, noortele ja vanadele lauljatele, muusikutele, kirjanikele, telesaatejuhtidele, erinevates tõsielusarjades osalejatele jne pikka iga ja külma närvi. Te ei meeldigi kunagi kõigile, olge nii äge kui tahes. Ja sõimajad jäävad ka alatiseks alles. Kui Perekool kinni pannakse, tuleb uus koht. Teha pole midagi. Olge üle. Ja kui närv nõrk, ärge avage seda lehte ja ärge lugege!

Ja nüüd ausalt – kas oled kunagi kuskil anonüümselt kommenteerinud (olgu siis head või halba), kuna sa lihtsalt pole saanud/tahtnud teha seda enda nime alt?

11 thoughts on “Kriitika taluvusest ja Perekoolist

  1. Jep, olen. Palju :D Perekoolis kaa… Aga mitte kunagi pole kedagi otse solvanud, alandanud või mõnitanud.

  2. Never!!! Ennem olen vait ja klatsin sõbrannadega aga anonyymselt sõimama ei lähe! Miks on asjalikus forumis nii, et ilma sisselogimiseta postitada ei saa? just sellepärast, et sellist paska ei saaks inimesed toota. Kes teab siis aastaid tagasi oli väga popp pereklubi- See oli koht kuhu jäid pidama normaalsed isikud, sellist õrluysemist polnud, oli väljaelamis teema ja seal inimesed tagusid oma päid , kõik toimis ! Sellist asja peavad rakendama ka kõik õhtulehed ja muud sellised netilehed.

    Inimesed ei kiusa kunagi endast tugevamat!

  3. Mina avastasin PK enda jaoks kusagil aastake tagasi ja jäin täiesti sõltuvusse. Sõbranna rääkis, et üks hiiglama hea huumornurk ja ma pidin kohe minema piiluma. Pärast igapäevast uudiste lugemist põrkan alati ka sinna ja naeran selle üle KUI kirju ikka maailm on. Seal on paar-kolm korralikku trolli kah, kes siis kütet annavad ja ullikesed lähevad üha leili. Minu jaoks super meelelahutus. Ise olen midagi kommenteerinud vast kokku 5 korda, nendest ka enamus kusagil kokandusrubriigis. Seda kõike siis ka anonüümselt. Mitte, et mul midagi oleks varjata aga mulle ei meeldi enda nime üleüldse kusagile jätta, mida vähem on kusagil netis minu kohta kirjas – seda parem. Mulle meeldib mu privaatsus.

    Blogisid loen aga endast ei peaks eales avalikku blogi, samamoodi ei paneks iialgi nt oma lapsest pilti Facebooki vms. Ka Malluka blogi olen päris tükk aega lugenud, pikemalt vast kui Perekooli külastanud. Eks Mallukas kui avalik persoon on üpriski vastandlikke tundeid tekitav tegelane ja täiesti arusaadav, et inimestel on tema kohta arvamusi. Hetkel ei räägi selles, et keegi sõimab tema last vms. Noh, eks foorum ole läbilõige ühiskonnast ja mõni haige inimene eksib ikka sekka. Enamik tema kohta juttu ei ole aga olnud räige sõim, vaid pigem tema üle arutlemine.. ja noh, ega mitte just positiivne. Samas – ise ta ju oma elu avalikult internetti üles riputab ja ilmselgelt see tekitab vastukaja. Kui see ei toimu Perekoolis, siis toimub see kusagil mujal. Inimesed ju ikka räägivad. Üldjuhul on ta mulle enamvähem sümpaatne tegelane tundunud. Jutt jookseb, humoorikas, väga südamlik ja noh – tore ja vahva perekond on tal kah. Sealsamas on ta aga ka uskumatult toores, üpriski labane (seetõttu ka kindlasti väga populaarne, miks muidu meil on olemas Vändra-Avelid jms) ning kohati ka väga kahepalgeline (sest ma ei tahaks uskuda, et rumal). Seda siis just seetõttu, et kui talle keegi ette jääb, siis ta võtab selle inimese vägagi avalikult oma blogis ette (oma tuhandete lugejate ees) – sellel inimesel ei ole kaugeltki võimalik samaväärselt oma poolt loost rääkida – ja no lihtsalt pasundab ja kriiskab, kuidas talle on liiga teinud ja milline õudne inimene see ja see ikka on. Kasutades siis inimese täisnime ilma igasuguse probleemita.
    Ja siis sealsamas ei tohi talle endale mitte midagi öelda, sest siis on kohe pill lahti. Pada sõimab katelt ja teame seda lugu kõik. Seetõttu oligi see eilne Pealtnägija episoodi minu jaoks pigem piinlik. Piinlik, et ERR sellise jama eetrisse lasi ja piinlik, et Mallukas seda ei näe, et ta teeb ise täpselt samamoodi. Ja seda mitte kauges minevikus, vaid ikka kord kvartalis saab keegi pikku päid ja jalgu. Rääkimata siis sellest paanikast, mis juhtub siis, kui suured saladused lekivad aka parooli all olev sisu läheb avalikuks. Isegi mina teadsin ta eelmist parooli ja siis seda nö uudist, mida ma siia ei kirjuta, muidu kommentaar vist läbi ei lähe. Ei kirjutanud mina seda kusagile ja ometi välja see imbus ja siis jälle eitamine ja jauramine, et privaatsuse rikkumine. Kui sa tahad midagi salajas hoida, siis hoia suu kinni või postita parooli all ja anna see parool siis tõesti vaid viiele parimale sõbrale, mitte ära jaota seda netis suvalistele inimestele ja siis imesta, et kas päriselt kõik said teada. Kui ma nüüd oma juttu loen, siis ongi pigem küsimus, kes ta siis on – lihtsameelne lollike või hoopis kahepalgeline ja silmakirjalik :) ?

  4. See ei ole ju kriitika, mis anonüümsetes kommentaariumites toimub. Ja see ei peaks olema ka paratamatu. Ma ei usu, et näiteks noor Jaak Joala oleks pidanud võtma paratamatusena seda, et bussijaamade infotahvlitel olid tema kohta anonüümsed solvavad kommentaarid. Interneti siis ju ei olnud. See, et nüüd on, ei tähenda, et internetti peaks sedasi kasutama. Sellise anonüümse trollimise vastu peaks korralikult võitlema. Kui paari delfiiliku ja käo peal näidispoomine korraldada (näiteks uudised sellest, kuidas nad ip-aadresside järgi tuvastati ja väärteomenetluse läbiviimise järel trahv määrati), siis juba hakatakse enne kommenteerimist mõtlema, kas nad ei riiva oma sõnavabadusega kellegi inimõigusi.

    Pealegi on meil ID-kaart kohustuslik, võikski olla nii, et ilma selleta ei saa kuskile registeerida ja registreerimata ei saa kuskile anonüümseid kommentaare jätta. Ja ma ei leia, et vastutustunde loomine oleks kellegi õiguse rikkumine. Kui karistamatuse tunne just inimõigus pole. :)

  5. Kuidas sa suhtud perevägivalda? Või üldse vägivalda? Minu jaoks kellegi inimese otsene mõnitamine, solvamine, halvustamine on tegelikult samuti vägivald. Vaimne vägivald. Mõni sõna on vahel valusam kui rusikas vastu vahtimist. Ei sellise asjaga ei pea kohekindlasti leppima. Nõustun ka Liivi öeldud kommentaariga :)

    1. Vaata, kui sind peksab isa, või sõimab ema, on üks asi, kui sinu kallal lahmib suvaline võõras kägu – siis ta on suvaline tont, keda ei tasu kuulata!

  6. Nõustun ka, et selle pärast, et neil kägudel selline kommenteerimise koht on, ei tähenda seda, et see on normaalne ja peakski nii olema. Niigi palju sitta on igalpool. Kui Ämmaemandate Ühing teenib selle saidi pealt, siis on neil samamoodi kohustus ka seda korras hoida, mitte pigistada silma kinni ja niiviisi propageerida verbaalset vägivalda.

    Mitte kuskil mujal foorumis ei ole ma näinud selliseid teemasid ja sellist kommenteerimist. Õige kah, et keegi ükskord julgeb vastu hakata ja ütleb, et see ei ole aksepteeritav. Põhjus pole just selles, et kedagi isiklikult seal solvatakse. Aga põhjus on just selles, et kas tänapäeva ühiskonnas on normaalne, et meil on selline foorum kus sa karistamata võid kõigi kohta sõna võtta ja öelda, mida sülg suhu toob? Eriti kui on olemas seadused, mis kogu seda foorumi asja reguleerivad. Laim on samamoodi seadusega keelatud.

  7. Kriitikal ja solvamisel on oluline vahe. Kriitika tähenda ju vabadust ükskõik mida lahmida. Mis mind selle teema puhul häirib (nagu üks kommija enne ka sisuliselt ütles) on silmakirjalikkus. Tõesti, blogija ise peaks siis käituma vastavalt ja omalt poolt loobuma teiste inimeste kohta lahmivate ja provotseerivate postituste avaldamisest (mida ta teeb täpselt samamoodi loetavuse tõstmiseks). Tee teistele seda, mida tahad, et sulle tehtaks. Kahjuks jah enamik suuri lahmijaid peavad ennast samas pühadeks lehmadeks.

    1. Kommenteerija ”ka”-ga 100% nõus selles osas- blogija ise peaks siis käituma vastavalt ja omalt poolt loobuma teiste inimeste kohta lahmivate ja provotseerivate postituste avaldamisest (mida ta teeb täpselt samamoodi loetavuse tõstmiseks)

  8. Ma olen vaadanud viimasel ajal Kanal 11-st vallalist kaunitari ja sealgi oli netikommenteerimine teemaks. Bachelorette – Men tell all saatelõigus (kes tahab YouTubes vaadata äkki). Mulle meeldib väga kuidas Ameeriklased ennast väljendada suudavad ja toon välja nende diskussiooni sel teemal (eesti keelde tõlgituna) ja olen nendega vägagi nõus. Kaitlyn jäi igatahes tugeva kommentaatorite tule alla eelkõige seepärast et ta magas ühe mehega juba nende esimesel kohtamisel.

    Niisiis: Kaytlin: “Ma tahan mõelda endast kui tugevast inimesest. Mind ei häiri, kui inimesed pole minuga nõus, või neil on omad arvamused, see on okei. Viha levitamine nagu inimesed on teinud, pole õige. Ma olen peaaegu šokis ja minu jaoks on kõige raskem, et see mõjutab mu peret. Ma saan sellega hakkama, kuigi pole hea tunne, kuid mu pere helistab ja küsib, “kas kõik on hästi.” Ma ütlen, et ärge lugege. See on raske, teeb haiget. Tahaksin arvata, et ükskõik, mida inimesed minust arvavad, ma olen ikka see, kes ma olen. Aga on tuhandeid ja tuhandeid kommentaare, inimesed valavad viha välja, ma saan surmaähvardusi.” Kiri Kaitlynile: “Kaitlyn on isekas hoor, kellel pole mingit moraali ja on haletsusväärne inimene. Ronigu auku ja kärvaku. Ma loodan, et fännid purustavad tema vaimu, et meie lapsed näeksid, et hooramine ei too tasu. Ei jõua ära oodata, et Kaitlyn nutaks nagu väike libu. Ta on räpane libu, kes kohtleb inimesi nagu ***” Kaytlin: “See oli ema, kes mulle seda ütles. Lugeda neid sõnu… Olen kogu elu püüdnud inimestega läbi saada. Püüan näha inimestes parimat ja kui ma seda loen, ma ei mõista, kuidas saab üks ema nii kirjutada, et maailm seda näeks, mina näeksin. Ta räägib, kuidas mina õpetan halvasti käituma, aga ise räägib nii kellegagi.” Chris Harrison: “Las ma ütlen sulle seda – Ma võtan ennemini sind oma lastele eeskujuks, ükskõik kelle sellise vastu, kes on hakanud küberkiusajaks ja kes levitavad sellist viha.”

    Igatahes, ma ei tea kas on eesti keel selline või eestlased ise ei oska hästi olukordi lahendada alati. Igatahes olen nõus, esiteks ei peaks neid üldse hinge võtma. Ka mina tutvustasin oma peret kunagi teles (Kodutunne, kuhu ma kirjutasin, et nad mu tuttavaid aitaks) ja sain enda kohta kommentaare lugeda, aga pigem lasin silmaga üle ja otsisin neid paremaid just :) Näiteks olin ise tol ajal 21 ja mul oli poole aastane laps, aga kommenteeraiks oli, et “kas ta pole mitte 16, nii noorelt ei tohiks veel lapsi saada, häbi.” Võtsin seda kommentaarina, tore kuulda et mind 5 aastat nooremaks peetakse :D

    Igatahes, vaatasin ka Pelatnägijat ja pooleldi tundus et Mallukas ei saanud päris hästi selle olukorraga ikkagi hakkama, vaadates TV3 pulmavideot, kus ta rääkis kõigi ja kõige ära kasutamisest, et saada tasuta pulmad. Või seda videot, mis ta üles pani et lugeda ette kommentaare ja neile vastata. Põhimõtteliselt saadeti ta perse ja ta saatis nemad perse vastu, see ei ole ju ka lahendus :D või noh, mõttetu :D nii et parem üldse mitte vastata :D sest üksteise perse saatmine ainult õhutab viha..

    Ja poõhimõtteliselt kokkuvõtteks ongi nii, et tuleb kasvatada endale lihtsalt paks nahk, sest kõigile sa ei saagi meeldida, alati on kedagi, kel on vaja viha välja elada, lihtsalt internet on loonud selleks sobiva pinna. Ja igaühel on oma arvamus ja õigus seda avaldada ja nendega ei peagi ühel nõul olema.

    Tean oma mehega vaidlemisest, et kompromissi alati ei olegi võimalik saavutadaeriti mitte emotsionaalses seisundis vaid aega maha võttes ja läbi mõeldes, mida öelda, enne kui suu avad. ;)

    Seepärast ei meeldi mulle emotsioonide põhjal kirjutatud blogipostitused ka, sest need on tihti läbimõtlematult kirjutatud ja seega on seal päris palju nö vihale ajavat… Näiteks sinu postitust sellest, et inimesed on õnnelikumad, kui nad on kõhnad ;)

    PS! Ma peaks oma blogi tegema: “Vastused Marimellile” Sest mul on alati tegelt nii palju öelda sulle (ja mitte alati hekskiitu ;) ), kuigi see on mu esimene kommentaar üldse :D

    1. Ja veelkord… See postitus ei olnud teemal, et kõhnad on õnnelikumad… Aga see jah, juba eilne teema.. Elu läheb edasi..

Comments are closed.