Kui peol saab söök otsa.. #piinlik

Minu meelest on kõige kohutavam see, kui sa lähed peole ja söök saab otsa. Või jook. Kuidas inimesed ei oska arvestada toidu kogustega? Ära tee pidu, kui sul pole raha söögi jaoks. Päriselt ka.

Tänane Kroonika:

Lisaks lahkus peolt suur osa külalisi – kes ju enne päevi nälginud, et ikka kleit selga mahuks! –, midagi hamba alla saamata. „Saime kätlemise üsna kähku tehtud ja oleks tahtnud seejärel väikese ampsu võtta,“ meenutab telelegend Vahur Kersna muhelusega suunurgas. „Aga – kõik oli juba otsas!”

Ma saan aru, et tegemist on megasuure peoga ja ära toita 1000+ inimest on väjakutse, aga kui raisata 300 000 mingi muserdunud etenduse peale, siis sama raha eest peaks süüa saama ikka omajagu. Ka kuskilt cateringist tellides, kus suupiste hind on ilmselt eur või kaks. Koguseliselt oleks seda hirmus laadung, aga vähemalt ei saaks otsa. Ma ei ütlegi, et sellisel vastuvõtul peaks kõhu täis saama, seda mitte, aga et kõik on otsas enne kui kõik külalised sisse on saanud, see on piinlik.

Need ülemise pildi suupisted ootasid meie sõpru kui me oma aastapäeva tähistasime. Enne olgu rohkem kui vähem.

Ma olen käinud kodu sünnipäeval, kus sööki on kahekümnele peale arvestatud umbes sama palju kui ma teen õhtusöögiks kui meile paar sõpra külla tuleb.

Ma olen käinud pulmas, kus söök oli arvestatud nii täpselt, et see sai otsa viis tundi enne peo lõppu. Vein sai otsa natuke hiljem. See oli kõige piinlikum moment mu elus ma arvan. Lähed peol veini võtma ja seda pole. Oleks siis et pidu oleks kohas kus on avatud baar või et saad süüa osta. Ei. Otsas siis otsas. “Kes veel kaine on, äkki saab poes käia?” No kui piinlik.

See on tegelikult ka jumala naljakas, kuidas inimesed ei oska toidu- ja joogikoguseid arvestada. Nad ei mõtle üldse, kas nende pidu on neljapäeva õhtul pärast tööpäeva või laupäeva lõunal, kus inimesed on ilmselgelt hommikust söönud rohkem kui neljapäeva lõunal ja õhtusöögi on sootuks vahele jätnud, sest teavad, et lähevad peole.

Ilmselgelt ka need kes vastuvõtule läksid, istusid enne meigis, juuksuris ja kleidiproovis ja mingist söömisest nad mõelda ei jõudnudki.

Minu probleemiks võib pigem nimetada seda, et mul on alati liiga palju süüa. Mul on alati pidude järgselt süüa nii palju alles, et saab vabalt veel kolm päeva süüa. Enne olgu rohkem kui vähem. Ma ei oska ka kodus õhtuks nii süüa teha, et ainult kolmele. Alati kutsun kedagi sööma kui süüa teen, sest tean, et mul on rohkem. Näiteks täna teen ma hapukapsasuppi ja seda ei ole ju mõtet teha mingi törts, ikka nii, et kaks päeva saaks süüa ja viis sõpra ka kõhu täis. Mul läheb supi sisse juba kaks kilo liha ja kapsast. Ja noh, üsna tummine tuleb ta ka.

Seda, et süüa peab jaguma teab ka Meelis.  Eelmise aasta üllatussünnipäeval olid ainult naised ja vein, aga süüa oli nii palju, et… Kui Meelis kolm päeva hiljem koju tuli, saime ikka veel sünnasööke süüa :)

Ka selle aasta sünnal, kui lasin kõigil süüa osta, jäi alles. Viisin jäägid hotelli, hea hommikul nosida. Loe lähemalt siit minu viimasest sünnast Tai turul – link!

No ühesõnaga, jah, ma ei saa aru, kuidas saab peol söök otsa saada. Rääkige mingist piinlikust juhtumist, kus söök on otsa saanud ja te pagete koju makarone keetma. 

40 thoughts on “Kui peol saab söök otsa.. #piinlik

  1. Siit tuleb lugu kuidas ma olen ilmselt kõige halvem sõber maailmas. Aastaid tagasi pidas hea sõbranna sünnipäeva, kutsele oli kirjutatud, et söögi ja joogi peab igaüks ise võtma ja, et koht on siis tema poolt. Alguses arvasin, et see on nali. Tegelikult selgus, et ei olegi nali ja sinna sünnipäevale ma ei läinud, sest seal ei pakutud süüa. Et siis teen peo, võtan oma toidu-joogi kaasa ja viin veel kingituse ka.

    1. Ma ise pole pidanud midagi sellist kogema, aga tean ka üht inimest, kes kutsus sõbrad sünnipäevale ja samamoodi käskis söögi-joogi ja loomulikult kingituse kaasa võtta #piinlik

    2. Oma joogi kaasa v6tmine on meie sõprade ringis suhteliselt tavaline, söögi kaasa võtmine ei ole midagi tavapäratut, aga oleneb peost.

      Me kaasaga just hiljuti tudengistaatusest välja saanud ja ka sõprusringkond peamiselt tudengid. Kui me ikka selliseid niisama istumisi tegime, siis oli loomulik et igaüks tuleb oma joogiga ja krabab miskit n2ksimiseks ka kaasa. Või siis teinekord leppisime kokku, et me ostame ja katame laua, ja siis kamba peale jagame. Samuti ka n2iteks jõuludega, meil rahvusvaheline seltskond ja igaüks (või rahvuse kaupa seltskonniti) tegi ja tõi miskit jõululauale. Aus värk, ei arva et võõrustajana oleks pidanud kõiki oma rahade eest toitma ja jootma, eriti arvestades et võõrustajatena jäi ju kogu ettevalmistus ja hilisem koristamine meie kanda. Sama lugu igasugu grillimistega, liha on kallis, ja ma arvan et on loomulik kui igaüks miskit kaasa haarab.

      Sünnipäevad aga on tõesti iseasi, kuna see on konkreetselt minu pidu mitte meie pidu mille jaoks ma lihtsalt pinda võimaldan. Siis sellisel juhul, 100% laud kaetud (Ja kuna meil nüüd õpingud läbi ja püsiv sissetulek, siis teeme ka teiste pidudega nii). Alkohoolsed joogid palume aga ikka ise kaasa võtta, igale ühele meeldib erinev asi ja ei arva et see on miski mis pidulauaga kindlasti kaasa k2ima peab. Kuigi meil on ka riiul joogipoolisega, kust igaüks ka endale valada võib kui tahab.

    3. No lugesin just äsja malluka sünnipäevapostitust ja tal oli samamoodi- tema poolt olid snäkivaagnad ja kes nö päristoitu tahtis, see pidi ise tellima! Minu jaoks polekski sellisel juhul asi rahas (et peab nüüd ise ise süüa ostma), vaid nagu olukorras kui sellises üldse.. Naisena suht piinlik üksinda seal endale praad ja magustoit tellida ja siis nagu mingi näljane seal teiste ees süüa. Ei tahaks. Ei julgekski. Iseasi veel kui kõik otsutavad korraga, et davai, teeme ühed praed nüüd (Y) Aga üksinda.. Nagu mingi õgard oleks. Sööd seal üksi ja tunned end halvasti. Minu arust sünnipäevale kutsutud külalisi sellise valiku ette panna ei tohiks- et kas tellid ise või kannatad tühja kõhtu. Teist korda sellise inimese peole ei läheks igatahes.

    4. No see on küll valehäbi võimendamine. Inimesed tulevad ju erinevatest kohtadest, mõni töölt, mõni kodust, mõni on söönud, mõni ei ole. See, et lihtsalt SÖÖD, ei ole küll häbenemistväärt asi ja ei ole mõtet ise endale sisendada, et on ebamugav. 20+ täiskasvanute hulgas ei ole ju üldiselt vahtimist, et kes on õgard ja kes ei ole. Ära üle mõtle! Kõik on korras.

    5. Eino ju siis pole piisavalt hea sõber. Ma olen elanud peale Eesti veel kahes teises riigis ja kõigis kolmes on sõpruskonnad, kus kõik võtavad peole midagi kaasa. Siis on rohkem varatsiooni ja korraldaja ei pea ülejäänud kuu tatraputru sööma. Kui on sünnipäevapidu, siis eeldaks, et midagi ikka pakutakse, nt klaas šampust korraldaja poolt ja midagi näksimiseks, aga ei leia küll, et paar krõpsupakki kaasa tuua mingi probleem oleks. Muidugi me oleme ikka alati pingutanud, ikka midagi küpsetanud, ja enamik sõpru kah. Vahel on ka listid enne tehtud, kus siis saab vabatahtlikult nö kinni panna, mida tuua, nt üks hoolitseb karastusjookide eest, teine soolaste võileibade eest ja kolmas teeb kringli.

  2. Mulle on tundunud, et on inimesed, kelle peol tuleb alati söögist/joogist puudu ja on inimesi, kelle peol ei tule kunagi millestki puudu. Äkki on see ka piirkondade eripära. Meil kodus on alati laud lookas olnud. Ema vaaritas päevi varem juba. Ja ka mina olen selle kombe kodust kaasa saanud. Parem jätan peo pidamata kui hakkan närutama, kokku hoidma siit ja sealt. Kui pidu siis pilvini :).

  3. Saime kutse juubelile, mis toimus “pubis” reedel peale tööpäeva. Kohale jõudes oli üllatus või siis hämmastus suur- kutsutud seltskonna jaoks oli reserveeritud mitu laula, laual oli paar vaagnat küüslauguleibadega ja paar pdl vahuveini ning see oligi kõik, kui soovisid süüa ja juua, siis pidid ise baarist ostma. Ei pea vist juurde lisama, et sünnipäeva jaoks planeeritud eelarve läks meie jaoks mitmekordselt lõhki. Kuna ei ole varem sellisele üritusele sattunud, siis arvasime et ehk ongi mingi uus komme või stiil, lihtsalt meie ei saanud sellest aru. Nüüd oleme proovinud naljaga pooleks eelnevalt uurida, kas peaks enne pidu kõhu täis sööma :-). PS! Rohkem selliseid pidusid pole kohanud, pigem on sööki rohkem kui vähem.

  4. Lastesünnipäevadel on vanemad ikka väga koonriks läinud :(

    Oli just juhus, lapse sõber pidas neljapäeval 18-21 sünnat. Lapsi oli umbes 20 ja enamus vanemaid jäid ka. Toitu oli täpselt väike alus viineripirukaid ja minikaneelirulle (neid oligi umbes 20 et igas laps saab 1). 2l mahla ja tee. Magustoiduks küpsisetort, kust iga laps sai tk.
    Seega ükski vanem ei saanud midagi, kuigi kõik tulid samuti töölt ja olid näljased. Pirukad said juba 15 minutiga otsa ja tort kadus ka kohe kui lauale toodi, mahl ka edasi joodi kraanivett. Lapsed olid näljas ja vanemad ka. Väga halb kogemus :( kahjuks pole see ainus olnud selliseid on veel olnud :(

    Ise teen ka alati pigem rohkem, et keegi ei jääks nälga ja kõigile oleks midagi sobivat. Pigem söön 3päeva jääke, kui jääb puudu :)

  5. Olen aru saanud, et valmistad suupisteid ise. Kuna olen suur kokkamise fänn, siis oleks huvitatud suupistete retseptide postitustest. Olen juba tuhninud ka sinu blogis olevates retseptides ja palju ideid saanud. :)
    Retsepti postitusti ootama jäädes!

  6. Mida tähendab lause: “Ka selle aasta sünnal, kui lasin kõigil süüa osta, jäi alles. Viisin jäägid hotelli, hea hommikul nosida.”?

  7. on-on, see kuidas koonerdatakse toiduga on häbematus. Mulle ei mahu pähe, kuidas võõrustajal endal piinlik pole, kui toitu, suupisteid tehakse minimaalselt, nii vähe, et see tekitab jube ebameeldiva tunde ja ka õhkkonna. Ilmselt on nii, et inimene, kes korraldab pidu, ta ei hooli absoluutselt oma kylalistest. Selline ajuvaba kokkuhoid, kus toit lõpeb esimese poole tunni jooksul, kook/tort süüakse ära järgmise 20 minuti jooksul, jooki ka ei jagu…masendav. Olen sama meelt, et kui pole piisavalt vahendeid, siis jäta pidu pidamata. Tegelikult saab väga odavalt korraliku peolaua teha, kui hetkeks maha istuda ja kalkuleerida ja menüü paika panna. Osa (pere)naisi seda teha ei oska ja on argipäeval köögis kuidagi nii saamatud ja toidu valmistamine toimub konarlikult. Siis ei saadagi aru, et kuidas üks (pere)naine suudab perele õhtusöögi valmistada a’la 30-40 minutiga ja teisel läheb sama toidu valmistamise jaoks 1,5-2 tundi.
    EV100 pidu on piinlik, sest ega president ise neid toidu-joogikoguseid ei valinud, selleks on olemas seal oma inimesed palgatööl, kes sellega aastast aastasse tegelevad ja koguseid välja arvestavad. Kuidas saab nii puusse panna. Muidugi Kaljulaid tundub juba oma olemuselt selline äärmiselt kokkuhoidlik inimene, just rahalises mõttes, eks ta siis proovis sama taktikat kasutada ja igalt pool kulusid minimaliseerida.

  8. Samas keegi külaline kommenteeris vastuvõtul (kahjuks ei mäleta enam, kes see oli): soon juba 30 suupistet ja väga head on.
    Ilmselgelt ei ole rohkem kui 30 suupistega inimese kohta arvestatud. Ehk siis ühes pugisid kuidas jaksasid ja teised jäid seetõttu ilma. Korraldajad ei olnud seda ette näinud, eeldati, et kutsutud on viisakad inimesed.

    1. Ma arvan, et siin oli probleem pigem selles, et süüa hakati jagama siis kui uksed avati, aga 1000 inimest tilkus alles sisse :)

    2. EV100 peol oli mitu head sõpra kokkadeks. Selgus, et kui “meelelahutusele” priisati 300tuhhi silma pilgutamata, siis kokkadele eraldati nii väikesed summad, et vaevu kattis toorme raha ära, töötasust ei olnud juttugi. Kokkadele pidi see olema nö auasi seal osaleda. Niiet kriitika on siinkohal täiesti teenitud korralduspoolele.

      Ja sellest silmarullimisest, et sünnakutsel oli “oma söök ja jook” ei saa ka aru. Olen ise ka teinud sellise sünnipäevapeo. Oli masuaasta, palgast jagus heal juhul maksude maksmiseks, aga sõpru jne tahaks ikka näha. Mitte kellelgi ei olnud midagi selle vastu, et ühtteist söögipoolist kaasa võtta ja kokku saada. Kogu üritus oli kõigile ühtemoodi ju. Arusaamatud probleemid ikka inimestel.

      Kui aga on mingi pidu, kus saab toit otsa, sest peoperenaine on vähe lauale pannud, on teine asi. Üritusel, kus palju võõrast rahvast või igav vms ja süüa ka ei ole -see jääb meelde ja mitte just eriti positiivselt.

  9. Minul juhtus selline lugu, et läksime mehega minu sõbranna sünnipäevale ühte peenesse restorani. Kuna tavaliselt olen roolis, siis seekord tegime mehega kokkuleppe, et roolis on tema ja mina saan ka paari klaasikest alkoholi nautida. Kohal oli ca 20 inimest. Kõigepealt tervitusnaps šampuseklaasiga (ca 50 gr/nägu), siis järgnes õhtusöök. Laual oli 2 pudelit veini ja rohkem alkoholi juurde ei tellitud. Söögiks oli praad stiilis “triip ja täpp”, seejärel kohv ja kringel ja oligi kogu pidulaud! Restoranist lahkudes läksime kõigepealt sööma…
    Sõbranna aga meenutab siiani, kui peenes kohas ta oma juubelit pidas!

    1. Noh, seal oli siiski praad tellitud, nii et juttu on millestki muust. Jah, väga peenes restos tulekski süüa mitu käiku, et kõht päris täis saaks, sest sinna minnakse just maitseelamust nautima, aga no kokkuvõte on see, et vähemalt oli kõigile ikkagi söök tellitud.

  10. Olen käinud restorani-pulmas, kus söök sai otsa. Tegelikult oli tellitud piisavalt, aga teenindajad unustasid osa toitu lauale panna. Pruutpaaril oli niigi tegemist, nad ei pannud tähelegi, et külalistel lauad tühjad. Alles järgmine päev, kui pruutpaar käis restoranis oma mõningaid asju ära toomas, siis avastati toidud külmikust ja vabandati ette-taha. A mis see enam aitas. Pruutpaaril oli nüüd kodus süüa nädalajagu, aga külalised lahkusid peolt pooltühja kõhuga.

  11. Meid kutsuti kunagi suurema seltskonnaga grillipeole/sünnipäevale sünnipäevalapse aias… salatit oli kaks väikest kausikest ja grill-liha kolm pakki Selverist või nii… lisaks klaasitäis soolapulki ja mingit sellist näksi… ma vaatasin seda kõike ja piinlik oli lõkke ääres seista. Lugesin lihatükke ja külalisi ja jätsin söömata, sest poleks jätkunud. See olnuks meil kodus oma pere õhtusöök. Polnud juttu sellest, et tooge söök ise kaasa.
    Ise ostan liha turult ikka nii, et jätkuks, erinevad marinaadid teen ka ise (saab 100 korda maitsvam, on odavam ja rohkem). Tollel “peol” jäi küll mulje, et pidu taheti, aga mõeldi, et tuleb õhust.

    1. Ma arvestan grillpeol alati 500g inimene :) Siis on kindel, et jääb üle :D Sellessuhtes, et mul pole vahet kui alles jääb. Hakin peeneks ja viskan sügavasse, hea talvel seljanka sisse panna või kastet teha :) Üldiselt teen Uue Maailma Festivali supiköögis megakoguse seljankat ja siis läheb kõik käiku :)

    2. Hmmm, aasta jooksul kogunenud lihajäägid – ikka hea ette teada mis sööjaid supi sees ees ootamas on ;D

    3. Mis aasta jooksul. Suve jooksul. Ma ei grilli aastaringselt :) juuni-juuli-august grillime, UMF on septembri alguses. Ja ma sügavkülmutan neid, mitte ei lase külmutuskapis mädaneda :D

  12. Olen aastaid oma elust veetnud välismaalastega koos töötades Aasias elades, samuti palju oma elust veetnud Lõuna-Euroopas ja Norras. Eestlased on siiani ainsad, kes eeldavad, et võõrustaja kõik nö “kinni plekib”. Muidugi sel juhul tahan hoiatust, et toitu on kohapeal vähe, aga kui juba kutses nii on mainitud, siis ma küll pererahvast maha ei teeks.

    Peo iseloomust olenevalt on kas põhjus midagi tähistada või niisama aega veeta, aga mõte on ju alati see, et sõpradega kokku saada! Miks peab üritusest tegema midagi toidu- (või siis seeläbi ka raha-)keskset!?

    1. Mina ka e saa aru, et miks peab kogu aeg SÖÖMA! Meie peres on just see probleem, et tehakse alati liiga palju syya ja no tõesti, ei taha syya 3 päeva jutti sama sööki. Õnneks on meil naabril kanad, et viia see ylejäägid taasttootmisse, vastasel juhul oleks meil toidu raiskamine kohutav!

  13. No restorani või konkreetselt sünnipäevale minnes ei võta tõesti toitu kaasa, aga lihtsalt külla/grillima minnes ju ikka külalised toovad midagi kaasa? Ma küll võtan, tühjade kätega ei lähe kunagi külla.

  14. Pole kunagi olnud suur sünnipäevade pidaja olnud. Lapsena sai neid rohkem, aga mida vanus edasi seda vähem. Paar aastat tagasi siis otsustasin, et seekord teen peo. Üürisin ruumi, tellisin korralikult toitu, joogid ostsin ise. Kutsele kirjutasin kingisoovi kohta, et võiks mahtuda ümbrikusse ja toetada ühe unistuse fondi.
    Toitu ja alkoholi jäi väga tublisti üle.
    Mu kallid sõbrad, kes muide tollel ajal teenisid tunduvalt rohkem kui mina, kinkisid mulle 10€ nägu, mõni tõi ainult lilled.
    Ma ei ütlegi, et oleks võinud tuhanded lennata, aga no 20 oleks täitsa sobiv olnud.
    Sõbrannad on igal aastal maininud, et nii tore pidu oli ikka, tee veel. Ausalt öeldes pole üldse isu.

    1. Issand…… me kingime lastele sünnaks ikka kõvasti rohkem :D tääitsa kitsid.. jube.

    2. Minu arust on küll ebaviisakas inimest kingituse järgi hinnata. Kas sa kutsusid külalised, et koos aega veeta või et peo raha tagasi teenida? Ju see inimene, kes pani 10, hindas, et tema jaoks on see mõistlik kingiraha ega oota ka oma sünnipäeval suuremaid summasid. Minu arvates ei pea ka sünnipäevakink rahas seisnema. Väga tihti need, kes kingivad vähe, ei olegi lihtsalt erilised materialistid.

    3. Minu kogemus on, et need, kes kingivad vähem, on tavaliselt jõukamad (saaks endale kindlasti kobedamat kinki lubada) ning on ka räiged materialistid. See ei puutu nüüd külalise kingi järgi hindamisse, vaid sellesse, kuidas paremal järjel inimene mõtleb. Mind on kutsutud sünnale, kus 10 inimest otsustasid ühiskingi teha. Ma teadsin, et sünnipeävalaps hakkas juba 3 kuud ette jooke varuma, toitu planeerima, peoruumi kaunistust kavadama jne. Ja siis tulid need 10 endaga väga hästi hakkama saavat inimest mõttele, et kogutakse 5 eurot näkku ja et lilli pole ka vaja… Minu meelest oli see matsluse tipp. Näitas lugupidamatust sünnipäevalapse suhtes. Ma ei haruta siin teiste rahakoti sisu, aga asjad peaks tasakaalus olema. Võõrustaja peab mõtlema külaliste peale ja külalised võõrustaja peale.

    4. Mina ei kuulunud nende kümne hulka. Pärast sünnipäevalaps ja üks neist kümnest muljetasid.

  15. Mutt läheb turule ja palub müüjal lõigata 100 g vorsti, müüja lõikab väikese 100 grammise jupikese ja tahab ära pakkida. Mutt aga palub, et müüja tükeldaks selle jupi veel 75-ks tükikeseks. No ok..müüja siis tükeldab mutile 75 väikest vorstikuubikut. Siis palub mutt teha sama ka 100 g singi ja seejärel 100 g juustuga. Müüja kannatus on lõhkemas, aga klient on kuningas. Tükeldab needki jupid 75-ks tükikeseks ja küsib, et milleks siis mutile vaja neid tükikesi ja igat asja täpselt 75 tk veel? Mutt vastab: ” Aah..krt, pojal homme pulmad, kutsutud 75 külalist, las raisad õgivad end lõhki!”.

  16. Olen käinud ühe in. sünnipäevadel, kus sageli on külalised ise pidanud söögi-joogi kaasa võtma. Sama in. korraldas enda pulmapeo, kus polnud tradits. torti, vaid laual krõpsud ja muu selline snäkk. Väga kummaline!

    Oma peres on pigem sööki-jooki ülearu, jagub mitmeks päevaks ja kui tahtmist, saab mõnele külalisele kaasa ka panna.

  17. Vabandust, aga mida sa võrdled – kodust söömingut ja püstijalavastuvõttu? Need on täiesti erinevad üritused! Üksjagu vastuvõttudel käinuna, siis sinna ei minda kõhtu täis sööma, selleks on pidulikud lõuna- ja õhtusöögid. Näib, et eestlased seda ei tea ja siis tullakse halama, et kõht jäi tühjaks. Muide, viisakas inimene ei lähe ka külla nii, et nälg on silmanägemise ära võtnud ja kogu õhtu unustatakse end sööma. Hea pidu ei tähenda enda oimetuks söömist/joomist, vähemalt mujal Euroopas.

    1. Sellistel üritustel käiakse kandikuga ringi ja toitu ei hoita laual, et igaüks krabab. Muide, kui Delfi kirjutas, alkoholi pilnud, siis kohal nud tuttav naeris, et seda voolas ijadena, te kas Lätist toodi. Aga üldjuhul kehtib lihtne reegel – kui ise kohal ei käinud, siis ära arvusta.

    2. Sry, telefonis kirjuatdes said vead sisse.
      Sellistel üritustel käiakse kandikuga ringi ja toitu ei hoita laual, et igaüks krabab. Muide, kui Delfi kirjutas, et alkoholi polnud, siis kohal olnud tuttav naeris, et seda voolas ojadena, tea, kas Lätist toodi. Aga üldjuhul kehtib lihtne reegel – kui ise kohal ei käinud, siis ära arvusta.

Comments are closed.