Täna hommikul pidin ma naerukrampidesse surema ja Meelis ei saanud aru, mida ma naeran. Ma lihtsalt kõkutasin voodis ja teatasin, et sellest lihtsalt peab blogima!
„Kuule, kui sa sünnitama lähed, siis palun meigi ennast,“ ütles Meelis mulle täna hommikul ärgates. Ju see tulenes sellest, et eile õhtul käisime Pelgulinna sünnitusmajaga tutvumas. Ma lihtsalt pidin krambid saama. „Päriselt?“ „Nojah, sa võid ju ripsmed ära värvida ja veits puudrit panna…“ rääkis ta edasi ja mina ikka naersin. Ja siis sain aru, et ta mõtlebki seda. Ta mõtlebki, et ma pean end üles lööma, kui ma sünnitama lähen. „No, vaata, Leenu, sa jääd siis piltidel ilusam…“ „Meelis, me leppisime ju kokku, et sa pildistad mind kaugelt,“ naersin ma vastu.
Mõni hetk vaikust ja Meelis oli juba optimistlikum: „Kuule, äkki sa hakkad siis sünnitama kui me oleme näiteks teatris, siis sa oled ennast juba üles löönud, oled enne rullid peas kodus käinud ja meik on peal…“ „Eeee… Ma jah, kannan muidu üsna tihti rulle…“ „No ükskord sul olid!“ „Okei, ma helistan siis kohe kui valud hakkavad Merlile ja palun endale täismeigi teha, et ikka üks 12 tundi vastu peaks.“ „Jaaaaa!“
Ma siis nüüd tean, sitta selle haiglakoti pakkimise, sidemete, mähete, öösärkide ja asjadega – peaasi, et meigikott kaasas on, siis on abikaasa rahul :)
PS. ma tegelikult saan aru küll, et kuigi ma ootan poega, siis on mu ilu kõik kadunud ja ma näen välja nagu mingi puberteet ja meik päästaks päeva, aga ma arvan, et kui ma sünnitama lähen, siis mul on üsna savi. Kui ma muidugi enne kodus mitu tundi valutama pean, siis iseenesest, mehe rõõmuks, võiks ju täismeigi peale panna.
Kuna ma olen üsna selline inimene, et ma naljalt kodust välja ei lähe ilma et natuke puudrit/ripsmetušši paneks, siis mina läksingi sünnitama ka natuke meigitult. Ühesõnaga selline loomulik meik, mis minuti-kaks aega võttis, et ikka natuke inimlikum välja näha.
Kuigi ega pärast valutamist ja pressimist ei jääks vast mingist hullult püsivat peomeigist ka suurt alles ja ilusa inimese nägu peas ei oleks. Lihtsalt nii läbi omadega ja räsitud. :D
Ja noh, endast ma haiglas pilte ei teinudki, sest ma olin kõik need kolm päeva, mis ma seal olin, nõnda räsitud ja lausa nii läbi omadega, et ei viitsinudki (ega suutnudki) meikida või normaalne välja näha. Mõtle ise, tilgud verd, nibud valutavad jms – parem siis juba full on sant ja rääbas välja näha. :D
Ja kuna mees nägi sünnitust ka otsepildis pealt ja isegi et vahtis neid kõige rõvedamaid hetki, siis võib öelda, et ta on näinud minu kõige hullema poole ära ja respekt, et ta ikka mu kõrval on. :)
Einoh, Meelis on ka mind igas olukorras näinud – nutetud meigiga ja magatud meigiga ja meikimata olekus… Ta lihtsalt tahab glamuuri ja bravuuri :D
Kusjuures, ma tean ühte naist, kes elas mehega viis aastat nii koos, et mees ei nänud teda never-ever meigita.
Tegid just mu õhtu lõbusaks :D
Kusjuures kui nüüd mõtlema hakata siis ilmselt olen ma see inimene, kes kindlasti ALATI ennem väljaminekut kulmud ära värvib(endal väga lühikesed ja eest tumedadtagantheledad kulmud), siis ilmselt teen seda ka ennem haiglasse minekut :D :D
Täna just mõtlesingi, et mina ennem haiglakotti ei paki kui minek on nagunii on mõistlik kodus valutada nii kaua kui võimalik ja tegutsedes lähebki aeg kiiremini :D
Minul oli sünnitades surmavalu niiet ma ei kujuta ette et kuidas seal üldse meigile mõelda saaks.. ripsmeka nutaks laiali ja muu jama ka + leevenduseks oled sa dusi all või vanni ka veel nii et vett lendab nvnaa.. et see meik siis veekindel oleks. MEES näeb sünnitusel miljon korda “hullemat” asja kui su meikimata nägu… usun et temagi unustab meikimise.. :D
Hahaa…ilma meigita on parem, usu mind :D pärast on see meik sul näos laiali ja midagi kaunimat sealt küll ei tule :D Meelis elab vast paar päeva üle, kus sa ilma meigita oled ja juuksed kammimata :)
Ma nüüd meenutan, kahte korda oma elus sünnitusmajas, meik on küll viimane asi mis meenus ja kogu see higi mis voolas… :D Huuuh…
Isegi kui ennem sünnitust on hirm, et mis siis kui tuleb kaka ka, kuidas ma ikka saaks ennem kakatud jumala eest. Tead kui need valud on juba nii et kohe kohe läheb asjaks, siis isegi see hirm kaob, savi, peaasi et sünnitatud juba saaks, pritsigu või…. :D
Hahahha ma just praegu pakkisin enda kotti kokku igakjuhuks ja viskasin meigiasjad ka sisse, et kui keegi tuleb haiglasse külla, siis saan joonistada kiirelt näo pähe ja käituda nagu ma olekski ilus :D
No just sellepärast et niikuinii hakatakse pilte klõpsima.
Muidu olen selline, kes üldse ei meigi ennast :D
no täpselt, kõik tulevad ja tahavad ju kohe selfiet teha :D
Päris jube, kui oma mees arvab, et ta naine on ilus vaid meigitult… Õnneks minu mees arvab, et ma olen ka meikimata väga kaunis :)
Heh, ma tegelikult meigin end ainult siis kui kuskile välja lähen, igapäevaselt kasutan vaid ripsmetušši ja peitepulka.
Päris jube kui naljasoont ei ole :)
Haiglakotti küll mähkmeid ja sidemeid ei ole mõtet pakkida, neid saad tasuta haiglast. Sünnitamisele meigiga minna on umbes sama nagu sauna meigituna. Saad sellest hiljem ise ka aru. :D Lase ripsmed püsivärviga enne ära värvida, see jätab ka veits värskema mulje. Kuna kaotad palju vedelikku, siis huuled võivad kuivama hakata-kaasa tooniv hügieeniline huulepulk. Muu meigi las Mel joonistab photoshopis. Haiglas ei soovita külalisi vastu võtta, pisikese immuunsüsteem veel nõrk ja mida rohkem rahvast voorib, seda suurem tõenäosus mingi haigus üles korjata. Algul läheb põhiaur uue ilmakodanikuga tutvumiseks, imetamised, mähkmete vahetused iga paari tunni tagant. Need on minu kogemused, arvamused. Ja kust see teooria pärineb, et poegade emadel n-ö ilu ära kaob ja nahk pekkis? Ma olen just vastupidist kuulnud, et tütred võtavad ema ilu ära. Mul igaljuhul oli poega kandes näonahk nagu beebipepu, nii heas seisus pole see enne ega pärast olnud.
Ongi, et plikad võtavad ema ilu ära. Ma olen hetkel näost kole kui öö ilma meigita.. :D
Sul pidi ju poeg tulema-kust see “koledus” siis välja lõi? :D Raseda “luulud” äkki? ::D
No arstid räägivad, et poeg. Äkki ma nii väga tahan plikat, et muutusin koledaks :D
Reaalselt, minul täna õhtul maski pole vaja, et peole minna :D
Ma tahtsin ka sünnitusel kuidagi pidulikum välja näha, ma ei mäleta, kas ripsmetussi viskasin peale, aga mõni päev enne sünnitust ostsin ilusa juukseklambri tuka jaoks, et see ikka kinni püsiks kogu aja.. ja noh, endal ka erilisem tunne haigla poole minna (kuigi see minek on muidugi nagunii kõige erilisem minek üldse:)).
Igatahes oli see krunn ja klamber mul mitu päeva-ööd liikumatult peas. Polnud mahtigi pärast sünnitust soengule mõelda.
Ja nüüd on see klambrike minu ehtelaekas, erilise tähenduse ja meenutusena sellest päevast.
Kuigi vaevalt et see klamber mind seal eriliselt ehtis ja ilusaks tegi (haha), aga mulle endale see mõte nii väga meeldis :)
Minul oli küll plaanis end nö “ilusamaks” teha enne haiglasse minekut… aga ma olin üldse optimistlikult meelestatud, et paari tunniga saan hakkama. Ja kuigi esimesel korral haiglasse minnes panin jah ripsmedušši peale, siis teisel korral, kui juba sisse kirjutamiseks läks, ei hoolinud ma enam mitte millestki :D Kui laps sündis, oli esimestest valudest juba kena 24h möödas ning piltidel olin nö peletis… aga väga hurmav peletis. Meik läks jälle peale alles 5 päeva hiljem, kui koju saime haiglast.
Ma olen ka tüdruku-usku olnud, aga nüüd poja emana olen ikka mega happy. Kui väike poiss ütleb padjanäoga sinule, et emme, sa oled tuduprintsess, siis süda tahab sulada. :D Head (maski)pidu! :D
Pildi päästavad ka nt ripsmepikendused – silmad ilusad, midagi laiali ei lähe ja midagi tegema ka nagu ei pea..
mul ei püsi pikendused peal rasedusega. põhimõtteliselt nii kui rasedaks jäin, kukkusid 2 nädalaga maha, kui enne seda sain vabalt korra kuus hoolduses käia. Juulis sain aru, et see läheb mõttetult kulukaks iga kahe nädala tagant käia ja loobusin üldse. Aga pole paha mõte jõuluks panna ja siis uueks aastaks ja siis ehk peab sünnituseni vastu :D
Heh, kusjuures tegelikult öeldakse rasedate kohta, et poiss teeb ilusaks ja tüdruk võtab ilu ;) Ma vist ka ikka värvisin ripsmed üle, nagu tavaliselt, aga pärast 15h palatis valutamist ja mitmeid kordi mõtlemist ja ka ütlemist, et: kõik, mulle aitab, mina rohkem ei taha! siis ega sellest meigist midagi järele ei jäänud, seega ära mingit hullu keemiat ikka peale määri, kujuta ette, et see kreemide, puudrite, värvide mögin on pärast mööda nägu laiali, silmad põse peal jms, et vaevalt siis ilusamad pildid tulevad :D
Hah :D Sai praegu kõhutäie naerda. Mäletan väga hästi oma päeva, kui sünnitama läksin.. Meik oli viimane asi, millepärast muretsesin..Tähtsam oli, et kaenlaalused puhtad oleks miskipärast :D :D. Ja nii ma siis seal ,ennem haiglasse minekut, neid karvu eemaldasingi, suurtes valudes kõveras olles :D..
Arvan, et kui mul oleks olnud meik peal, siis peale sünnitust oleksin ma üks suur ja kole pandakaru olnud. Metsas, päris karule nõnda vastu sattudes, oleks ilmselt päris karu “püksi teind” suurest hirmust.
Vot glamuuri :D!
Enne sünnitust oksendasin ma terve päeva ning kui kiirabi lõpuks haiglasse viis, siis veel terve öö, järgmise päeva õhtuni sünnitustoas passides ei oleks olnud mul sellest meigist vist mitte mingit kasu.
Samas järgmisel päeval peale sünnitust lõin end üles ning tundsin kui kena ma teiste kõrvalt välja nägin, kes hommikumantlites, räsitud ilmetega ringi kõndisid koridori peal. Ja nii hea oli külalisi normaalse näoga vastu võtta.
Kõigest natuke silmapliiatsit, ripsmetussi, peitepulka ning hügeeniline huulepulk tegid minust inimese.
Hehe..mul oli ka juhtum kui pojaga sünnitsmas käisin,ooteruumis sain siis kokku oma vana tuttavaga,see oli ka synnitusele sõjamaalinguga tulnud,kysisin ,et peolt we,vastas et ei taha ,et poeg teda koledana näeks,noo kui ta yxkord synnituspalatist välja toodi,nägi välja nagu peletis.Minujaox oli see feiss ,ikka aasta naljaks.Aga see selleks,seda ytlen ka,et mul nii poiss kui ka tydruk ja mõlemaga olin kui peletis,plikaga olin näost kui puberteedik( vinnvinniotsas) jalad olid pidevalt paistes,poisiga tulid näole tedretähnid ja huuled olid paistes nagu botoxit täis,pilte eriti polegi sellest ajast.
Kui ma esilekutsumisele läksin, siis oli minuga samas palatis üks naine, kellel kutsuti ka samal ajal esile, ja tal oligi täismeik peal. Suitsusilmad, huulvärvid.. no täiskomplekt. :D Vot siis ma vaatasin teda ja mõtlesin, et milline ta pärast võiks välja näha. :D Endal tekkis ka korraks mõte, et äkki paneks ripsmekat, aga jumal tänatud, et ei pannud. Ligunesin nagunii enamuse aega dušši all ja oleks päris kole panda pärast välja näinud :D
Heh Sister, sinu ainukene mõte , TEIE ainukene mõte on sel hetkel, et saaks see juba läbi, need valud, pressid, sünnitus ja saaks juba ometi hoida süles oma väikest tibulindu;)
Seega minu soovitus, kunstripsmed ja ongi justkui make up olemas, põsepuna on naturaalne peale sünnitust, selleks päikesepuudrit tarvis ei ole;)
Usu mind!
Meigist ei tea ma suurt midagi, seega käin enamus ajast sassis pea ja meigita. Õnneks veel pole keegi mulle kole öelnud :D