Eile kui ma küsisin Liisilt, kas võin tema tsitaati blogis kasutada, ta ütles, et ikka, aga võib ka kokkuvõtte teha Hedontsiku seal oldud ajast…
Tere!
Mina olen Liis, mul on kolm poega, üks mees, üks koer, üks kass ja muud metsaelukad.
Me elame Lääne-Virumaa metsade keskel tavalist maakate elu. Juurikad kasvatame ise, leiba-saia küpsetame ise, piima toome laudast ja liha kohaliku seakasvataja juurest. Puuviljad poest, va. õunad, nendega varustab naabrimees.
Mees käib tööl, vanim poeg ja mina käime koolis ja väikesed käivad lasteaias. Niivõrdkuivõrd – nad on kasvanud suhteliselt isolatsioonis seega rohkem aega kodus ravime kui lasteaias mängime. Nagu lasteaia esimene aasta ikka.
Aga aitab nüüd meist, teid ju huvitab kui “raske” meil Hedoniga oli.
Seda kirja panna on mul lihtne, sest alates päevast mil Hedoni meile tõime olen pidand päevikut. Sest vaatamata sellele et me suhtlesime 24/7 siis mõtlesin, et Leenul ja Meelisel on nii hea ülevaade Hedoni siin oldud ajast ja nad ehk tunnevad nii et ei jäänud millestki ilma.
Kui algselt oli plaan, et nad toovad ise lapse meie juurde, siis selle mängisime vahetult enne minekut ümber, sest nad ei oleks iial saanud siit rahulikult minema minna. Läksime ärasõidule eelneval õhtul linna ja kui Meelis-Leenu taksosse istusid, siis meie istusime autosse ja sõitsime koju.
Kuna me enda lapsed olime ämmale viinud siis sai Hedon rahulikult uudistada kuniks mees meie omad ära tõi ja trall algas.
Minu poistel oli lõbus ja Hedonil oli lõbus. Kohe samapäeva õhtuks hakkas “käima”, noh ta tippis ka kodus aga kuna meie kodu on veits suurem kui ta päris kodu, siis siin ei olnud enam kuskilt koguaeg tuge otsida ja ta pidi lihtsalt üle toa ise minema.
Magamaminekud ja söömised olid kõik ühised ja harjumisega ei temal ega meil probleeme ei olnud.
Kui ma hakkan siia iga päeva eraldi ümber trükkima, siis tuleb sellest üks väikese raamatu mõõtu postitus, seega ma parem panen kirja suurimad plussid ja miinused. Alustan miinustest ja lõpetan plussidega, et te ei saaks mind negatiivsuses süüdistada.
Esimene suurim miinus oli neljanda hamba tulek. Mis täna muidugi on juba unustatud ja naljakas siia kirja panna, aga kui ma seda ei tee siis saan ilustamis süüdistusi :)
19 vastu 20. veebrari hakkas Hedonil neljas hammas lõpuks lõikuma. Paistetas ta juba ammu ja nüüd oli viimane etapp vaja läbida ning hammas tahtis lõikuda. Kui Hedon oli öösel juba 1,5 tundi röökinud ja vaikinud ainult siis kui ma hambale vajutasin siis tuli mulle meelde, et kodus ei jaura Hedon kunagi üle tunni (Leenu sõnad); ma pidin enda põhimõtted maha suruma ja tegin talle piima. Jõi ära ja röökis edasi. Noniii mina suur geelide ja jamade vastane läksin otsisin ta hambageeli ja panin seda. Esimene kiht ei aidanud, teise kihiga magas kaunilt hommikuni. Hommikut alustasime kohe hamba masseerimisega ja lõikunud ta oligi.
Selle panin kirja miinusena, sest nagu minu enda lastegagi on mul raske kui ma näen et neil valus, siis Hedoniga oli seda enam. Pole ju päris oma ja tahtsin et tal oleks kõik koguaeg hästi.
Teiseks miinuseks on palavik. Jah palavik! Ikka kohe 39.3 ja nii kolm päeva jutti. Õnneks vedas nii, et Leenu oli just selleks päevaks kui palavik tõusis lapsehoidja saatnud. Jah, Leenu oli nii ettenägelik, et muretses lapsehoidjale lapsehoidja et ka mina saaksin natuke end tuulutada.
Kahjuks juhtus nii, et ka minu väiksemal tõusis palavik ja siis istusimegi lapsehoidja Hedoniga ja mina enda lapsega. Minu teised lapsed said ilusti mängitud ja kui isa töölt tuli sai lapsehoidja raskesüdamega koju sõita ja mees võttis Hedoni üle. Hedon üldse eelistas mu meest mulle.
Kolmandaks miinuseks oli kellegi Anni kommentaar, kus ta nimetas Meelist ja Leenut rongavanemateks, sest nad üldse julgesid reisile minna. Noteretorerumalinimene! Kuidas sa enda aastase lapse kõrvalt nii sappi täis saad olla? Kuidas on võimalik, et kui sul kodus kasvab aastane rõõmupall lähed sa hommikul esimese asjane kuskile blogisse võõraid inimesi solvama? Soovitan sul enda väärtushinnangud ümber kalkuleerida ja keskenduda paremaks inimeseks olemisele. Ma ei kahtle et sa ei ole hea ema, kindlasti oled, aga teades kuidas Leenu ja Meelis on 24/7 Hedoni esimese eluaasta tema ümber ja jaoks elanud, siis on alatu nende reisil olekul ajal püüda nendes halba enesetunnet tekitada.
Mina suhtlesin nendega 24/7. Mina tean kui raske neil tegelikult oli lapsest eemal olla. Mina tean kuidas nad õhtuti üksteist lohutama pidid, et Hedonil on kõik hästi ja nad PEAVAD natukenegi puhkama! Niiet, kui sa järgmine kord üleväsinuna otsid kus sappi pritsida siis vali selleks mingi tootearvustus postitus!
Neljas miinus on see, et ma ei tahtnud üldse Meelis ja Leenut muretsema panna ja siis pidin nende eest palavikku ja hamba tuleku jauramist varjama. Natuke olid süümekad, et äkki pärast solvuvad, samas ma tean et nad oleks end seal haigeks muretsenud nii et ma tunnen et tegin ikkagi õigesti. Ma vabandan, et valetasin aga teil oli niigi raske eemal temast olla.
Plusse tuleb kõvasti rohkem :D
Esimene ja kõige tähtsam pluss on see, et Hedon on väga hästi kohanev ja üüberhästi kasvatatud laps.
Teine pluss on see et minu lapsed olid temaga juba nii harjunud, et tema siin olek oli loomulik.
Kolmas pluss on see, et ta ei vingu niisama. Ta reaalselt teeb ainult siis häält kui midagi kuskilt kätte ei saa, kuskilt läbi ei mahu, süüa või juua või tuttu või mässuvahetust tahab.
Neljas pluss, kuna ta nii hästi kasvatatud on siis oli mõnus saada kiitusi kui tubli laps ta on kui sõbranna külas käis. Ta ei jõudnud ära imestada et aastane laps püüab öelda sõnu järgi ja saab aru mis miski on. A’la külmkapp, laud, tool, õun, lusikas. Väga tubli laps.
Viies pluss – pahandust ei tee. Või noh, eks ta püüab ikka prahti suhu toppida, kuuma kaminat katsuda, pliidi ust lahti kiskuda, aga kohe kui ütled et ei tohi, siis jätab järgi ja tuterdab mujale.
Kuues pluss, ta ei vali toitu. Ok, makaronid hakklihaga ei läinud aga no ta sööbki kodus peenemaid toite :D
Seitsmes pluss, Leenu ja Meelis usaldasid meid 200% ja tänu sellele olime ka meie kindlad et saame hakkama.
Kaheksas pluss, ta eelistas mulle mu meest. Seega nädalavahetused ja õhtud sain mina teha oma asju ja Hedon mängis meestega.
Nüüd vist aitab.
Kokkuvõtteks saan öelda, et kui ma täna peaks uuesti otsutama, et Hedon hoida võtta nii pikaks ajaks siis teeksin seda veel suurema enesekindlusega ja saaksin jälle hakkama sest Hedon sai ilusti hakkama.
Mida teeksin teistmoodi – ei loeks kommentaare ja ei tekitaks endas paanikat, et Hedon äkki eelistab pärast meid oma vanematele. Nii ei ole, sest kui vanemad on suutnud luua lapsega nii tugeva ja armastust täis sideme, siis ei unusta laps seda paari nädalaga, seda enam et me näitasime iga õhtu ja hommik talle emme-issi pilte ja rääkisime et varsti tulevad. Nii et jah!
Teistmoodi teeksin veel seda, et kui järgmine kord lapse üleandmine on, siis suruksin enda emotsioonid alla ja oleksin Leenule ja Meelisele rohkem toeks.
Vot selliselt läks see eluke meie reisiloleku ajal! Taaskohtumisest lapsega saad lugeda siit!
Kuidas teil sellega olnud on? Kellele olete kui vanalt oma lapse ja kui pikalt usaldanud? Kuidas ja milline oli taaskohtumine?
Mina isiklikult olen siiski seisukohal, et nii väikest last nii pikaks ajaks lapsehoidja kätte anda on liig! Olgugi, et lapsehoidja on tore, oma inimene, ta sai ju hakkama jms. Nagu näed ei olnud kõik roosiline. Juba varem kui sa selle mõte välja käisid oli kommentaariumis ka uuritud, mis siis kui laps jääb haigeks. Samuti kirjutasid sa ise “Loomulikult, ideaalis ei juhtu Hedoniga midagi ja ta ei jää haigeks ja ei kuku pead lõhki, aga.. selline väike hirm on küll.” Ja mis juhtus?! :O 39,3 palavik 3 päeva jutti on ikka liig. Ja emmet ega issit ei olnud kõrval sest nad puhkasid palmi all? :( Hedon pole varem nii haige olnudki seega ei teadnud ei sina ega lapehoidja kuidas ta keha palavikule reageerib jne (palavikukrambid selles vanuses on hirmus nähtus).
Samuti see, et esimene laps õpis käimist lapsehoidja silma all, mitte teie endi. Vot selliste hetkede pärast nii pisikest ma nii pikaks ajaks lapsehoidja kätte ei jätaks! Samas see olen mina ja need olete teie! ;)
Jah, me oleme erinevad :)
Sa Marileen oled ikka üks kohutav ema ja mis isa see Meeliski on :D.(Huumor)
Ausalt, kui mul oleks nii suurepärane lapsehoidja siis ma läheks ka reisile ilma lapseta aga kuna ma olen ka selline ilge põdeja siis ma väga ei taha kellegile oma tütart nii kauaks jätta. Sellel on muidugi omad põhjused, et mul pole kellele nii kauaks hoida anda, et saaksin usaldada 200%, et lapsel on lõbus,tore, vaadatud jne jne.. Kuigi ta on 5.aastane juba varsti :D. Oleme reisil käinud kull mitu korda aga alati lapsega, ma lõõn alati põnnama ja ostan ikkagi tüdrukule ka pileti. Kuna pigem on see, et ei taha kellegile koormaks olla ja mõtlen kas tal on ikka nii hea kuskil mujal olla.
Te olete nii tublid,et ära käisite ja saite Meelisega kahekesi olla. Lapsele on siiski kõigetähtsam see,et tal oleks õnnelikud vanemad!
Hangi elu!
See polnud siis Mari-Leenule mõeldud..
Kui see oli mulle suunatud siis: elu täitsa olemas and i’m lovin’ it ;)
Aga seda soovitust võiksid iseenda juures rakendada sest su “elu” paistab nii tore olevat, et pead siin käima ja teistele põhjendamatult ära panemas (see sinu “hangi elu” ei ole just põhjendatud kriitika või mis)? ;)
Kas vanemad oleks pidanud seda ette teadma, et Hedonil palavik töuseb? Väga mitte ju. Suht lambajutt sul
Meil on ka see nagu raudreegel olnud- nii kui lasteta reisinud oleme, on nad haiged! See vist ikka sisse kuidagi kodeeritud, et korjavad siis kõik ülesse.
Minu meelest on see bullshit, kui laps peab haigeks jääma, siis ta jääb. Kui hammas peab tulema valuga, siis ta tuleb. Kui hammas tuleb märkamatult, siis oli nii ette nähtud. Ehk et ma ei usu, et reisimine või minu eemaolek või what ever muudaks last nii, et nüüd jään haigeks. Kui ta peab nohu saama siis ta selle saab, olenemata kas ma käin temaga õues, poes, lasteaias või ei. Nagu tuulerõuged – osadele hakkavad külge, osadele ei hakka 40 aastat külge.
:) just nii ongi :)
Gripi ja erinevate viiruste hooaja tipul ei pea selleks küll ennustajavõimeid olema. Pigem on õnnelik juhus, kui laps haigeks ei jää. Suuur hulk mu ümberkaudseid lapsi on järgemööda haiged olnud. Ja osad ikka haiglas mitu päeva. Enamasti terve pere rivist maas kohe.
Mul on tõsiselt heameel, et teil nii suurepärane lapsehoidja on! :)
Kõige rohkem on laps olnud eemal 5 päeva kui vanaema/vanaisaga leedus puhkamas käis. Tagasi tulles hakkasin mina nutma kuna ma ei uskunud, et ma võiksin teda nii palju igatseda. Paar päeva elas mul palju seljas ja tahatis kaisus magada aga see loomulik ta ju minuga harjunud palju koos olema.
Rongavanemad olete ikkagi :D
Minu meelest on kõik ok ,et palju hullem väsind ja kurnatud vanemad .Vanemad peavad puhkama ja hea ,et on selline lapsehoidja kes ei kukku näägutama ,parastama õpetama ja veel hullem last ümber kasvatama :) Respekt!
Kuidas suhtusid, et lapsehoidja ei rääkinud tõtt? Mis nad üldse hamba lõikumise/röökimise ja palavku ajal (kolm päeva) rääkisid teile, et kuidas neil läheb?
Ei ole kuri, et ei rääkunud, sest tegelikkuses poleks me midagi teha saanud ju! Lihtsalt rääkis lambijuttu, ala mida sõid, kes kellele palli viskas jne
Kus sinusugune diiva ja talunaine sõpradeks said ja kui kaua juba?
Irw @ talunaine! Kui inimene on öko ei tähenda, et ta maakas on! Kas Merle Liivak, kes oli Cosmo peatoimetaja (diiva), ja kui lapsed sai ja maale kolis, sai automaatselt maakaks?
Tunneme Liisiga juba mõnda aega ja saime tuttavaks ühes naistegrupis :)
Kui keegi ütleks, et minu laps on üüberhästi kasvatatud, siis ma ei suudaks ette kujutada ühtegi kiitust, mis võiks veel parem olla. Eks see oleneb muidugi kiitjast ka, aga muidu ikka jäävad meelde need, kes alati kiruvad, et last pole kasvatatud. Mitte, et mul laps(ed) oleks, aga kohe jäi silma kasvatuse mainimine. Väga lahe.
Kuidas see hamba masseerimine välja näeb?
Pestud sõrmega vajutad sellele punetavale igemele :)
Tubli lapsehoidja
Ei ole ma kibestunud midagi. Aga oma arvamuse avaldamine ei ole ju keelatud? Ise sa räägid, et kipud oma väljaütlemistega kohati liiga aus olema. Aga samas ei soovi ausat tagasisidet enda käitumisele? Käin su blogi lugemas, sest mulle meeldib ja tore on. Aga see ei tähenda, et mul erinevat arusaama ei ole. Ja no tõesti ei mahu pähe, kuidas on võimalik oma lapsest nii ära väsida, et peab temast kaks nädalat puhkama. Nii ema kui ka isa, väikse lapse kaks kõige lähedasemat inimest. Saaks veel aru, kui tegu oleks üksikvanemaga või kaaslane on pikalt ära (nt välismaal tööl). Aga olete ju saanud puhata, spaatada, pidutseda küll ja küll. Teil ei oleks probleemi veeta kahekesi nädalalõpp. Aga ei, ikka on vaja kaks nädalat ja hästi kaugele. Eks ma näen elu ja armastust teisiti aga tõesti oma lapsele ma nii ei teeks. Mu mees ka mitte. Ja ei ole tegu äärmusega- et kui me oma last kaheks nädalaks hoidjaga ei jäta, järelikult kanaema ja kanaisa. Ma pigem nimetan seda hoolimiseks. Ei ole meiegi 24/7 kodused aga lapse seame siiski esikohale. Tema on pisike ja vajab vanemate hoolt. Minu laps on olnud mitu korda haige ja taaskord- sellises olukorras vajab vanemate hoolt ja armastust topelt. Ma jõuan soojamaareisidel käia terve elu (kuigi olen kindel, et koos lapsega). Õnneks on ka mu mees samat meelt. Oleme ju perekond ja ühised ettevõtmised ikka koos. Oma aega meil jagub ja kohtingutel käime ka. Hoidja oli su lapsel muidugi hea ja hooliv. Aga vanemaid ei asenda nii pisikesele lapsele keegi.
Ma pigem käin korra aastas kaks nädalat kui iga kuu nädalavahetuse!
Käid korra aastas 2 nädalat ja iga kuu ka veel väljas
Aga ma ei käi päevadeks ära, vaid mingi paar tundi ja üldiselt on üks meist siis lapsega. Aasta jooksul oleme Meelisega mingi 2-3x koos väljas käinud ja lapsehoidjaga lapse jätnud ja sedagi tegelikkuses ta und valvama.
Me just käisime oma 6,5 ja 1,5 a lastega kolm nädalat Tais ja tagasi vaadates mõtleme, et parem olnuks lapsed koju jätta. Kuigi üldjuhul me käime alati koos lastega reisimas.
Jäime ise reisil olles haigeks ja siis mõtlesin hirmuga, et kes küll laste eest hoolitseb. Parem olgu nad kodus hoidjaga haiged, kui nii et oleme kaugel ise korraga haiged ja nende eest hoolitseda ei jõua.
Ma ka hoian pigem paar nädakat jutti, kui iga nädalavahetus! :D
Kas esimeste hammastega oli ka nutt ja palavik? Pole nagu kuulnud Sind seda mainimas. Paljud haigused tekivad stressist ja emotsioonidest, arvan, et Hedon põdes just niioodi teie lahkumist…
Tal on iga hambaga olnud palavik ja viril tuju, ma ei ole pidanud seda küll mingiks maailma tähtsaimaks informatsiooniks, mida blogis kirjutada. See on loomulik asi nagu gaasivalud titena, nagu nutt kui ta end ära lööb.. Ma ei tea, mu elus on muud ka, kui iga kriimu ja hambatulekut blogis peaksin mainima ja eraldi postituse tegema.
Ja ma olen sellessuhtes üldse “kehv ema”, et ma olen oma last ehk 2-3x elus kraadinud. Kui tunnen, et on kuum ja viril – järelikult palavik – laps paljaks ja kui öösel magada ei saa, siis küünal. Ma tunnen ise oma last piisavalt, et teada, millal mida teha. Liis on harjunud lapsi kraadima, kraadis minu oma ka. Ja lastel, eriti nii väikestel pole 39 mingi metsik palavik.
39,3 on väiksele lapsele ikka väga suur ja kurnav palavik. Mis on sinu arvates siis aastasele metsik palavik kui 39,3 pole mingi palavik? :D see ei muuda ju fakti, et laps oli teie ära oleku ajal kolm päeva kõrges palavikus…nagu sa ise kirjutasid see ongi kogu tõde! :)
No oli palavikus ja siis?
No ja ei midagi! Ma ju kirjutasin kommentaari konkreetselt selle kohta, et sinu arvates ei ole 39,3 väiksele mitte mingi palavik (ja seda veel 3p jutti). Seega milline palavik on Hedonil varem siis hammastega olnud küll? Või milline palavik on su jaoks pisikesele piisavalt suur?!
Ehk see polnudki hammastest kuna teisel lapsel oli ka samal ajal selline häda….ehk oligi viirus sest neid üllatus-üllatus viiruste tipphooaal liigub! ;)
Kuule, ära targuta, ausalt :D
Ma arvan, et selles teemas tõde ei ole, inimesed on erinevad, nende kombed ja harjumused ka. Kui keegi tahab aastat last jätta võõrastele, siis see endi valik. Kes oleme meie seda hindamaks? Elagem ise oma elud õnnelikuks ja ärgem halvustage teisi.
No mitu a Liisi tead? Ja kui tihti külas käite?
Ning kuidas pole maakas, kui laudast tuleb piim, jne?
Mitu aastat – mis vahet sellel on, kas ma tunnen inimest aasta aega, viis aastat või kakskümmendviis, kui ta on minu inimene, õige inimene ja parim ema ja lapsehoidja :)
Kas mõni piim ei tulegi laudast? Et tuleb poest? :D
Selle jama peale lähen parem Malluka blogi lugema, sest lugeda mulle meeldib…miks mitte, siis juba blogi. Aga AUSALT, seda jama, mis siin toodetakse, on raske kommenteerida
See jutt ei käinud siis selle postituse kohta, vaid blogi enda. Ja su suhtumise: ise olen k6va mutt ja ytleja, aga pliiis ärge mulle t6tt näkku öelge, sest muidu solvun.
Ma ei solvu :D
“Ok, makaronid hakklihaga ei läinud aga no ta sööbki kodus peenemaid toite :D” – ma hakkasin täiega naerma :D kujutasin kohe ette, kuidas Hedontšik laua taga vaatab seda taldrikut makaronidega ja seda, kuidas teised isuga söövad ning ise mõtleb “whaaaaat??? mis asi see on?” :D
ise ma lapsena ainult makarone süüa tahtsingi. Ja veel parem, kui seda sai piimasupina :)
Ma jah, ei tee ise mingeid makarone väga :D Lintnuudleid tavaliselt… Ehk oli võõrastav, ei tea :) Aga hea, et vähemalt muljet ei jäänud, et ta kodus ainult sushit ja böffi sööb :D
Mis hambageeli kasutate Hedonil, et see kohe aitab?
Calgeli