Oleme nüüd mitmes loos oma koduotsingutest kirjutanud. Lugejad ja kommentaatorid on meile jaganud palju ja vägagi eriilmelisi soovitusi. Mõned neist ma nüüd luubi alla võtangi.
Miks just Tallinn, mitte lähiümbrus?
Oleme ka Tallinnast väljapoole vaadanud, kuid kui nüüd aus olla, siis ega need hinnad linnas olevatega väga ei erine. Ehkki linnast välja kolimise vastu pole mul midagi. Tõenäoliselt on seal suurem šanss leida just aiaga kodu, sest olgem ausad, Tallinnas neid väga ei ole. Kuid siiski on oluline vaadata transporti linna või linnast ära. Ehkki jah, Taxify ja Uber on ilmselgelt suured abilised selles vallas. Samas näiteks Sauelt/Sakust/Muugalt taksoga linna sõita… Päris kulukas, kui oleme harjunud maks viieeuroste taksoarvetega.
Miks just Tallinn ja selle lähiümbrus, mitte Pärnu, Tartu, Rakvere?
Okei, olen taaskord nõus, et see unistuste kodu ei pea olema Tallinnas või selle lähiümbruses, vaid ka mujal. Kuid kuidas on lood tööga? Lihtne on öelda, et mis sa vahid, paki oma seitse asja kokku ja koli minema. Ma ei saa ju hakata Rakverest Tallinnas tööl käima. See ei ole just eriti tasuv. Juhul kui palk pole 2000€ kätte. Või käin, aga võtan linna veel lisaks üürikorteri – kus see loogika on? Huvi pärast siis vaatasin ka Pärnu, Rakvere, Tartu tööpakkumisi. Tartus on veel enamvähem aga Pärnu ja Rakvere on ikka väga nutuses seisus. Tegelikult on ju nii, et tööd vahetatakse kas parema palga või paremate tingimuste pärast. Saan aru, et kui kolin Rakverre ja saan oma maja, on see parem tingimus, aga töö?
Ma ei leidnud sealt ühtegi tööd, mis oleks üle 500 euro kätte palgaga. Ehitaja ma oma tüübilt ju pole. Sama lugu Pärnuga. Teeksin mingi oma asja, aga… teenuse või toote tarbijaid on vähe ning seega ei pruugi see ettevõtmine olla jätkusuutlik.
Kaugtööd on ka võimalik teha, kuid tegelikkuses ei ole selliseid firmasid just väga palju, kes seda töömudelit soosivad. Seega nagu selline nii ja naa olukord.
Kusjuures, hiljuti Pärnus käies leidsin ma ühe maja, mis on suht kehvas seisus ja seda nii seest kui väljast, kuid seda nähes hakkas mul fantaasia täiega lendama, et kui see korda teha, siis saaks sinna tehagi restorani ja ise samal ajal niiöelda teises majaosas elada. Kuid…. lagunenud maja Pärnu kesklinnas maksab 345 000€. Ja teine samapalju kulub selleks, et see korda teha. Ehkki potensiaali sellel majal on. Kuid mida teha sügisel, talvel, kevadel kui rahvast oluliselt vähem? Sellest teise linna kolimisest ja töö otsimisest ma võiks jäädagi kirjutama, parem lähen edasi.
Miks te nii uhke ja uue autoga sõidate – müüge maha!
Esiteks ei ole meie auto kindlasti mitte uhke, vaid täiesti tavaline pereauto (isegi pereautona vist ei kvalifitseeru).
Auto on meie peres hädavajalik. Seega mingisugune mahamüümine ei tule kõne allagi. Keegi soovitas, et vahetage kasutatud ja odavama vastu. See auto ongi juba ju nüüdseks kasutatud ja odavam, kui meie selle ostsime.
Kasutatud ja odavama auto puhul on miinuseks see, et see on kasutatud ja võib rikki minna. See aga tähendab, et mul on vaja seda remontida ja remont maksab raha. Kuidas see lause oligi: “Ma ei ole nii rikas, et osta odavat asja.”
Pigem siis investeerida (see on juba aastaid tagasi tehtud) ja sõita autoga, nii et ma ei pea kuhugi remondi alla seda raha matma. Kui mingi vahetus toimub, siis suurema vastu. Et noh kui kuhugi maale kolime, siis vaja suure lumega välja sõita või kevadel sula ja mudase ilmaga tahaks ka kodust välja saada. Maastur ehk ei jää nii kiirelt kinni kui väikeauto.
Miks te tahate kohe nii suurt elamist?
Sellel on väga lihtne selgitus. Kui juba, siis juba. Ma ei näe erilist pointi kolida 2toalisse, et sealt siis maks viie aasta pärast välja kolida ja kõike uuesti alustada. Kodu otsimine, remontimine ja sisustamine – see on meeletu aeg ju mis sellele kulub. Kui otsida oma kodu, siis juba sellist kus ma näen end ka 20 aasta pärast elamas.
Ma ei näe mõtet osta täna korter, see korda teha ja minema kolida ja jälle uus valida ja jälle korda teha ja.. Laenu pean ikka maksma. Kuidas on kindel, et ma saan esimese maha müüdud ja kohe uue, kus me vahepeal elame?
Loomulikult on igasugused soovitused alati teretulnud, sest juba praegu oleme saanud väga palju väärt nippe mida kasutada, kui oma kodu otsime.
Kuid siiski tuleks rõhutada, et kuigi teie soovitused on teretulnud kuulub lõplik otsus siiski meile, sest tegemist on meie pere koduga. Ma tahan, et mu laps saaks tulevikus öelda, et minu lapsepõlve kodu oli parim, mitte kurta, et “ahh, elasime kuskil 2toalises hurtsikus mingis paneelmajas“ või „lapsepõlves oli ainult üks kolimine”. See ei ole see elu, mida ma talle soovin.
Ma tahan, et meil oleks aed ja kass ja koer. Ma tahan muru niita ja et Leenul oleks oma maitsetaimede oaas. Ma tahan iga talv meile hoovi ehitada mäe, kust ka mina saaks kelguga alla lasta. Need võivad tunduda mõne jaoks täiesti ebaolulised asjad, kuid vähemalt minu jaoks see nii ei ole. Ma olen ise sellises kohas üles kasvanud ja ma tahan ka oma lapsele seda võimaldada. Loomulikult on oma majas alati midagi teha ja töö ei saa kunagi otsa, kuid see ongi kogu selle asja võlu.
Te võite minuga nõustuda või mitte – aga see on minu soov ja unistus. Kas see täitub või mitte, eks seda näitab aeg ja rahakott.
Keilal ja Sauel on väga hea rongiühendus Tallinnaga, ei pea üldse taksoga sõitma, kui siis ainult öösel. Lisaks veel marsad ja bussid. Keilast kaugemal läheb juba ühendus jamaks.
Kusjuures Keila on tõesti elukohaks väga hea kant. Rongiühendus hea ja isegi taksoga ei ole nii kallis siia tulla, et oleks kontimurdev. Me oleme öösel peale pidu tulnud mitu korda ja arve pole kunagi olnud üle 15euro (ja me elame Keilast väljas):
Enne kui ma siiakanti kolisin, kümme aastat tagasi, ei teadnud ma Keilast mitte midagi ja pidasin seda mingiks venelaste linnaks. Ma olen originaalis Tartust pärit, tegelikkus on aga hoopis see, et on täitsa mõnus linn, mis kiviviskekaugusel Linnast ja uusarendused on täitsa kobedad.
Aga ma mingil määral olen nõus, et kui juba pere on, siis miks hakata kusagilt pihta, kui unistus on ikkagi midagi muud. Pigem ikka panustada siis juba koha leidmisesse, millest saabki päriskodu, muidu võib ju üürikates ka elada. Minu esimene korter oli küll tilluke, aga ma olin 23 ja üksik, kui mul oleks mees ja laps olnud, siis ma oleks kindlasti midagi suuremat ja püsivamat soetanud.
Ühesõnaga – jõudu kodu otsingutel, loodan, et leiate täpselt selle, mis teile meeldib:)
Ilus, tore, aus postitus, mulle meeldis! Loodan, et teie unistus ühel kenal päeval ka täitub!
Mähe piirkond võiks teile sobida äkki?
Vaatame igale poole hetkel :D kuniks leiame selle, et klikk ära käib. Uusarendused on ka okei (korterite poolest), aga vanas paneelikas ei taha kindlalt elada!
Noo tegelikult pole see maal elamine midagi, et talvel jääb lumme kinni ja kevadel suure sulaga enam kodust välja ei saa. Maasturit ega jeepi siin küll kellelgi pole, golf 3 on levinud maa-auto. Ja tegelikult on ikka väga hea teedehooldus ka, esimesed sahad käivad juba öösel 4-5 paiku, et inimesed saaks öötöölt koju või kodust öötööle.
Ma ei tea mis vallast sa räägid, aga näiteks Kiili vallas(harjumaal) on talvel teede puhastamine üks paras peavalu. Kui elasin seal siis lähima bussijaamani oli 3km. Hommikul auto külmaga tööle ei läinud või oli sahk käimata ja tuli jala sumbata põlvini lumes bussikani. Ja niimoodi peaaegu terve mu põhikoolk aeg. Alev oli alati puhas aga valla kaugemad nurgad jäeti/jäetakse unarusse. :/
Tubli! Unistama peab- ja suurelt!
Kui midagi väga väga soovid, võib see täide minna!
Olen 100% nõus, et kui osta, siis juba korralik ja koht mida kohe armastad!
Unistuste kodu te jäätegi otsima.Unistuste kodu luuakse tavaliselt ise
No sisustame ju nagunii ise :) karp peab lihtsalt meeldima.
Oma maja ehituseks küll hetkel eriti võimalusi ei näe!
Mina hoian ka pöialt teile, pole midagi paremat kui oma kodu ja klikk peab käima ja õige tunne tekkima koha ja ka karbi suhtes. Kui see käib, ehk tulevad ka võiamlused. Töö osas ma küll nii skeptiline poleks väikelinna suhtes. Pigem tuleks otsida firma, kes haakuks erialaga ja tööga, mida teha tahad ja sealt kohe küsida-uurida-cv saata, mitte loota kuulut´uste peale. ma ise olen nii erialase töö leidnud ja väga paljud tuttavad samuti. Samas kõik algab sellest õigest kohast ja majast, kui see leitud, tekkivad ka võimalused, kui natuke kaasa aidata ja loovalt mõelda.
Täpselt! Kui ma ikka leiab Rakveres ideaalse elamise, siis küll ma selle töö ka sebin ;)
mul peaagu sama unistus – maja, aed, lapsed ja koer :) (kassi ei võta :D)
klikkisin kohe kõik reklaamid läbi – teen seda nagunii igapäevaselt, kui nad avanevad, aga nüüd klikkisin spetsiaalselt KÕIK läbi :D aitan teid natuke oma unistuse täitmisel :D
ise mängin iga nädal lotot, mul muud võimalust pole :(
Mängime ka lotot :)
Kas te olete ikka Pärnus töökohti vaadanud? Miks ei sobiks ühele teist näiteks Hedon spaas töötada. Otsitakse nii spaa kui ka hotellijuhti. Vaevalt, et sealne palk on alla 500 euri:)
http://www.cvkeskus.ee/view_jobad.php?job_id=450924&w=1
Lisaks on seal töötmistöölise kohti, kelle palk kuni 1100 euri kuus. Leenule koka ja abikoka tööd.
Ja see maja hind on teil ikka jälle vastavas rajoonis valitud. Ma ostin aasta alguses maja, mis maksis 50 000. Ja 20min linna kõndida. Väga hea asukohaga, aga natuke kõpitsemist muidugi on.
Soovitan ka kesklinnast kaugemale vaadata:) Ja töö leiate ka kindlasti:)
Omg kui loll jutt,et Rakveres saab mingi viis sotti palka :D
Oleneb tööst, aga seda mida Meelis silmas pidas ehk nö kuhu tema kvalifitseeruks, ei pakutagi. Meelis ei lähe ju keevitajaks või ehitajaks vms
Rakveresse ja Lääne-Virusse on mõtet kolida vaid siis, kui su juured või tugivõrgustik (vanemad kes aitaksid last hoida) on seal. Rakveres saadakse häid tutvuste kaudu, lapsi aitab sealsamas elav ema, mitte palgaline lapsehoidja hoida. Olen ise Rakverest pärit ning praegu töötan/õpin Tallinnas.. ja igal juhul lähen ma kunagi tagasi Rakveresse, sest seal on mu juured. Aga mitte siin, Tallinnas, kus mul see kodutunne puudub… seega soovitan teil igal juhul Tallinnasse jääda, postitustest kumab läbi, et hoolimata kõikidest agadest, on siiski Tallinn see koht, kus elada ja olla tahaksite. Püüelge selle poole!
Laps ei räägi kunagi suureks saades, et vot oli mul alles unistuste kodu. Laps mäletab seda, et issi ja emme käisid temaga kelgutamas ja mängisid õues peitust-kulli-lumesõda. Asukoht ei ole oluline, tee seda Tallinna kesklinnas või Paides pargis või Lasnamäe rõdul.
Minu arvates on igati okei noorest peast natuke ringi kolida. Esiteks on see rahaliselt palju kergem (liikuda järjest suurema või uuema kinnisvara suunas), teiseks saab nii palju paremini selgeks, mida sa oma kodult ootad (mis on need must-have´id). Seda et müüdud ei saa või et vahepeal kuskil elada ei ole, küll kartma ei pea. Esimese vastu aitab tark valik ostmisel (ära osta lasnaka taha otsa lagunenud majja ühetoalist, sest selle müügipotentsiaal on väike). Teise puhul on lihtne-ost müük ja välja kolimine käib kõik kokkuleppe alusel. Olen ise vabastanud müüdava korteri pm 2 nädalaga ja elades umbes kuu aega õe pool (lihtsalt tahtsin ostjale vastu tulla ja oli selline võimalus, et õde pakkus elamist), aga olen ka otse öelnud, et tore on et ostate, aga mul läheb välja kolimisega 1,5 kuud.
Te kohati mõtlete natuke üle ;)
No meil oleks suht veider kolmekesti korteritäie asjaga kellegi juurde korraks kolida :D
Ja loomulikult jäävad lapsele meelde mängimised jne, aga nt mina kolisin oma elus esimest korda 21a ja siis ka Saksamaale, pärast seda olen mõned korrad veel kolinud ja mulle see ei meeldi. Meelis on ka vaid 2x kolinud. Tahaks oma lapsele stressivaba elu, oma tuba ja mõnusat elu, mitte iga 5a tagant kastide otsas elamist ja remonti.
Ma olen 20 ja oma elus kolinud 18 korda :D Ja kusjuures mulle meeldib kõik see pakkimine ja lahti võtmine ja asjade sättimine. Nüüd püsivam kodu olnud 3 aastat. See on see elu kui oma kinnisvara ja rahalisi vahendeid pole piisavalt.
Väike parandus: “Rakveres saadakse häid töid…”
Ma olen suures osas teie loogikaga nõus. Väljaspoole (Tal)linna elamine hankida on mõistlik ainult siis, kui seal on ülihea ühistransport ja samas on sul läheduses kool, töö ja võimalus ka eraettevõtluseks. Hedon kasvab kiirelt ja varsti olete olukorras, kus Hedon hakkab ka omapäi liikuma – kool, trennid, sõbrad. Linnast väljas ja ilma korraliku ühistranspordita saab teist kui lapsevanemaist oma lapse autojuht pikkadeks aastateks. Samuti peaks siis olema peres 2 autot, et oleks võimalik sõltumatult liikuda ja kui ühe autoga peaks midagi juhtuma, oleks vähemalt teinegi võtta. Mul on mitmed sõbrad kolinud linna tagasi just sellepärast, et võimaldada lapsele normalane elukorraldus ja säästa ennast pidevalt sõiduplaneerimisest. Mujale (metsatallu või kaugemasse kanti) kolimine on minu arust mõtekas ainult siis, kui tõesti on seal ees ootamas ideaalilähedane töö või sunnib selleks maailmavaade – soov kogeda ökoelu, hakata isemajandavaks jne. Nii et unistage oma unistust edasi ja pigem võtkegi nii, et kiirustada teil pole ju vaja. Raha koguneb, mõtted selginevad, saate hea ülevaate turu liikumistest ja kui see õige koht teile silma hakkab, küllap selleks ajaks on ka vahendid olemas :) Jõudu-jaksu!
Loo alguses on päris kena maja müügis aga ma ei tea kuidas sealt transpordiühendus on. Muuga lõpp-peatusest sõidab bussiga kesklinna u 30 minutit ning 2018 a peaks siin ka lasteaed valmis saama. Me ise ostsime siia maja 2013 a siis kui hinnad veel all olid. 45 000-ga saime maja mis ise on 101 m2 suur ja maalapp on 1006 m2. Kevadel hakkame 2. Korrust peale tegema et igal lapsel eraldi tuba oleks. Hetkel on 2 magamistuba ja elutuba ning teised ruumid. Remonti küll vajab aga saame seda ka sees elades teha. Soojendame lagesid ja seinu natuke rohkem soojapidavaks ja värvime endale meelepärast värvi.
Taxify-ga tallinnas käia oleks totrus kuubis tõesti kui ise just autojuhi ehk rahateenija rollis pole. Hakka taxify juhiks ja võta keegi peale kui linna tuled, ei pea mega hinda küsima, saab ka kokkuleppe hinda määrata. Aga jah, ma isiklikult vaataks mingi koha mis jääb rongipeatuse lähedusse. (Elektri)rongiga on maru mugav baltasse ja sealt trammile ja ongi Tallinna südalinn käes. Auto korrasoleku pärast ei pea siis ka muretsema.
Ja veel unustage lapse ving, kõik lapsed nutavad. Käige mõlemad kuus kuud tööl ja vabal ajal sõitke taxify või tehke catering vms. Kuue kuupärast näitate pangale korralikku sissetulekut ja saate vabalt kohta valida. Ostate ära ja siis võib üks jälle töölt ära tulla soovi korral, et elu lõpuni lastega kodus mängida. Kuus kuud kannatusi, et ülejäänud elu lustida, ei ole ju palju palutud.
Minu arvates need nõuanded autode kohapealt, et kui raha ei ole müü auto maja osta odav ja vana. Aga olgem ausad, kõige odavama auto (u 100 euri kuus) liisingusse võtmine on sama kulukas, kui vana ja “odava” auto remontimine, paraku juhtub seal meil ikka päris tihti, et autoga midagi juhtub ja siis jälle maksa 200, 300 või 500 eurot remondi peale :) Vahest kehtib küll see ütlus, et ma ei ole nii rikas, et osta odavaid asju! Muidugi auto liisingusse võtmisel lisandub veel teisigi nüansse, kuid lihtsalt omadest kogemustest ütlen, et mõtlen isegi just vanema auto uuema vastu vahetada, sest ma lihtsalt ei jaksa mitmendat vanat autot remontida!
Krundi + elementmaja varianti pole kaalunud? :)
Kallis ma kardan?! Ei?
Reeglina ikka kallis. Krunt koos kommunikatsioonidega sobivas asukohas pole odav lõbu. Ja ilma nendeta pole mõtet, sest nende saamine võtab üüratu aja ja veelgi rohkem raha, mõnikord kõike ei saagi. On ennegi kuulda olnud, et näiteks maanteelt allasõitu teha ei lubata, reoveesüsteeme ei tohi oma suva järgi plaani võtta, elekter ei ulatu, nett ei levi.
Elementmajad ise polegi nii hullult kallid, aga nende jaoks tuleb vundament teha. Seda ise ei tee ja käpard ehitusmees ka ei tee. Firmad küsivad selle töö eest palju. Ja siis on ikka veel siseviimistluse teema õhus.
Selle variandi puhul on vaja korralikku kogust raha, aega ja kannatust. Teil tõenäoliselt on kõigi kolmega kitsas käes.
Ma ei saa aru miks ostetakse väikeste lastega neid 2toalisi kortereid. Et paari aasta pärast kolida? Kui ikka kodu osta, siis lastele kodu, mitte vahepeatus.
Olen sama meelt :)
Meie ostame oma kolmetoalise üürika ära. Kunagi oli neljatoaline, magamistoad on võrdlemisi väikesed. Aga miks ostame? Esiteks teame, et tegemist on hea majaga – me oleme siin juba ligi 2a elanud, majas on selle aja jooksul remonti tehtud, naabrid on normaalsed, kommunaalkulud mõistlikud. Asukoht on ka meile sobilik (suur pood VÄGA lähedal, abikaasa töökoht lähedal, bussipeatused lähedal, taksoga kesklinnasõit mõistliku hinnaga). Lähitulevik näeb aga siiski ette seda, et me peame suurema korteri ostma, suurem laps läheb kolme aasta pärast kooli ja kooliajaks peaks minu jaoks tüdrukul ja poisil eraldi tuba olema :) Kontorituba ja minu töötuba on ka puudu, seega tõenäoliselt on järgmine etapp hoopis maja :) Lisaks oli meil valida, kas kolida või osta ära praegune üürikas, valisime ostmise :) Vanem laps on korra kolinud, väiksem mitte kordagi :) Kui vannituba väiksemaks teha ja saun välja saaks neljanda toa tagasi :D Siis äkki püsiks siin korteris isegi kauem :) Aga see on ikkagi tulevikumuusika ja praegu sobib meile see korter just nii nagu ta on, meie poolt sisse elatud. Kusjuures kui ligi kaks aastat tagasi uut üürikat otsisime, siis piltide järgi minul usku polnud. Koledat sinist tooni köök peletas end eemale. Tulime aga siiski vaatama, sest noh, abikaasa töökoht on 3min kaugusel ja mina olin viimast vinti rase, seega uuesti tööleminekut lähitulevikus niikuinii näha polnud. Ja nii kui uksest sisse astusime saime aru, et see on täpselt meile :) Esialgu küll plaanina viimase vahepeatusena enne oma kodu ostmist aga tulevik nägi ette hoopis selle kodu ära ostmist :)
Meil tänapäeval kipub jah nii olema, et elamine muretsetakse sinna, kus on töökoht. Mitte nii, et enne ostad maja ja siis hakkad mõtlema, et oot…aga tööd ikka on siin v?)) Mis puudutab vana ja kasutatud autot…loomulikult võib vedada..aga üldjuhul ei tasu ära. See remont on ikka si***ks kallis kohati. Parem maksta mingi summa liisingut, kui sama raha või rohkemgi veel panna hakkama auto putitamisse.. samal ajal sõita taksoga jne… Ma saan aru, et teil nkn ei ole mingi tuus luksusauto ka, nii et vahet pole.
Meil pole liisingus ka :) välja ostetud 2013, kui Aussist tulime