Meeste- ja naistetööd – miks mehed rohkem palka saavad?

Eilne Meelise postitus pani rahva nii kihama, kuigi Meelis ei kirjutanud poole sõnagagi, et see kirjatükk või need näited oleksid need, mida tema pooldab.

Ütlen siis veelkord, et me oleme vägagi seda meelt, et mehed ja naised on võrdsed ja seda kõiges, nii töös, kodutöödes, lapsekasvatmises kui muus.

Taaskord sain aru, et õhtuti pole mõtet postitada (mis ma praegu just teen :D), sest hommikul oleks ehk mõte nõks selgem ja ma suudaksin natukene arusaadavamaks Meelise poste toimetada, et ei tekiks selliseid valearusaamu. Aga noh, mis lännu, see lännu.

Jube palju arutleti meeste- ja naistetööde üle. Millised on siis meestetööd rohkem kui naiste tööd? Ma olen oma elus puid lõhkunud ja lund rookinud ja isegi rehvi vahetanud, ei leia üldse, et ma ei tee neid, sest need on justkui meestetöö.

Täna hommikul pesi Meelis enne tööle minekut nõud ja põrandad, sest mul tuli pärast laulutundi sõbranna lapsega külla. Ma ei leia, et kodukoristamine oleks ainult naiste pärusmaa.

Kui nüüd rääkida ametitest, siis… Kommentaaridest jäi silma see, et naised valivad pehmemad alad ja keegi Mann vastas täpselt naelapea pihta:

Oot, keegi kommentaator väitis, et naised valivad sellised pehmemad alad?

Toome siis mõned näited naistest ja pehmetest aladest, kus justkui kerge töö: lasteaiakasvatajad, õpetajad – meie laste kujundajad, väga suur emotsionaalne pinge, ei suuda isegi ette kujutada kui väsinud on naised õhtuks sellest “kergest” tööpäevast ja siis peavad veel oma kodus kõik korras hoidma.

Haiglaõed, väga raske töö nii füüsiliselt kui emotsionaalselt.

Sotsiaaltöötajad, see jama mida need naised iga päev näevad ja klaarima peavad, võtab meestel lihtsalt junni jahedaks (sots töötaja ei ole vaid kontoris istuja, muide).

Ja lõpuks kõige lihtsam naise töö: kassapidaja Maximas või Säästukas – igal hommikul ja õhtul, kui poodide alkokell kukub, peavad tuhanded naised Eestis kuulama pohmas meeste sõimu, imalaid meelitusi ja vahel ka käperdamist. Lisaks päevased kliendid, kes oma paha tuju esimese ettejuhtuva, ehk müüjatari peale välja valavad.

Ja toome mõne näite ka meeste töödest, mida tänases ühiskonnas üha rohkem on. Justkui ainult mehel on õigus roppu raha saada: automüüjad peentes salongides, maaklerid, müügimehed ja kontorimehed igasugu “tähtsaid” asju ajamas.

Või et naistel on traditsiooniliselt pehmed alad?? Ei tundu just kerged ametid olevat?

Ma ei saaks rohkem nõus olla.

Ja palgalõhest, millest see tilliteema alguse sai – minu meelest tekib vahe nagu samuti keegi kommenteeris – kes kui palju palka küsib.

Pane end korra tööandja seisukohale – sulle kandideerib mees, kes küsib 1000€ kätte ja naine, kes on nõus töötama 600€ kätte. Valid naise, sest makse on vähem lõppkokkuvõttes. Siit tekibki see palgalõhe… Või siis… Kui rääkida, et samal kohal, samade töökohustustega…

Töötasin kunagi kokana, meil oli kahe vahetuse peale seitse kokka – meie tööülesanded olid kõigil samad – süüa teha, nõusid pesta, menüüd välja mõelda jne. KÕIGIL oli erinev palk, sest palgaläbirääkimised olid personaalsed ja kes mis summa endale nö kauples. Mõni käis ja küsis vahepeal juurde jne.

Kui meie ühiskonnas naine tunneb mõnes olukorras, et ta on sitem kui mees ja küsib vähem palka, siis me ei saa ju tööandjat süüdistada, tema hoiab ikka oma konto pungil.

Mina näiteks olen nii mõnestki tööst ilma jäänud, sest arvan, et olen rohkem väärt kui pakutud summa. Ma olen samamoodi nii mõnestki tööst loobunud, sest minu meelest pole töökohustused ja palk tasakaalus. Aga kui sul valikut ei ole, sa pead nüüd ja kohe tööle minema, siis sa võtad selle vastu – ja nii see palgalõhe tekibki. Ei?

Ja nüüd ausalt, saab ju anonüümselt – kus sa töötad, oled sa mees või naine ja palju sa palka saad?

Samal teemal

32 kommentaari

  1. Töötan müügi peal, olen naine ja sissetulek oleneb kuust, kindlasti üle 1500 kätte, muu oleneb boonusest. Enamasti tuleb lisaks mingi 400-600, aga on olnud ka mitu tuhat lisaks.

    Palgale teemal nämmutamine on tüütu, ära ole kalts, tee suu lahti ja küsi oma tööle vastav tasu.

  2. Nõustun. Mina ei usu, et Eestis on sellised tööandjad, kelle põhimõte ongi naistele vähem maksta kui meestele. Noh, et tema on naine ja sellepärast maksame talle vähem kui tema kolleegile, kes on mees. Pigem jah iga ühe palk kujuneb välja läbirääkimiste käigus ning oleneb väga ka haridusest ja kogemustest.

    Kui aus olla siis mina pole üldse palgalõhet tunnetanud. Terve mu elu on mu ema näiteks saanud suuremat palka kui mu isa ning olen kohtunud suurepäraste naistega, kes on ennast ilusti üles töötanud ning teenivad hästi. Keegi pole mulle kordagi kurtnud, et tema palk on väike, sest ta on naine.

  3. Issand, milleks nii keema selle teema peale minna.. Ma elan siin võrdõiguslikus Norras, eksole. Aga meie pere ei taha võrdõiguslik olla. Mina ei tahagi, et mu mees minust vähem teeniks! Meile nii sobib :) Raha on peres niikuinii ühine ju. PTöötan ettekandjana.

    1. Jah, sest võrdõiguslikkus tähendab ju seda, et mees teeni naisest vähem ja on üldse naise ori.

  4. Olen naine, kolisime laste sündides Tallinnast maale elama, säilis töökoht nö kodukontorina (vahel Tln-s), palk 750 neto. Tln kolleegid saavad kindlasti rohkem, aga tuleb näha ka muid huvesid, mis kodukontor kaasa toob, st laste seisukohast on ikka väga tore töötada kodus ja vahel end Tln käia tuulutamas ning eelkõige teha erialast tööd, Seega olen palgaga rahul, sest ega maapiirkondades erialast tööd pole, kui siis mõnes linnas naabruses, aga see eeldaks jälle igapäevast linna sõitmist, kontoris kellaajalist istumist, haiguspäevade võtmist, mis hetkel olemata on. Seega tööandjad saavad pakkuda ka muid lisaväärtusi peale palga (spordiklubide külastused nt).

  5. Elan ühes väikelinnas. Töötan abitöölisena ja saan igakuiselt palka 224 eurot. Töö kõrvalt õpin veel kaugõppes uut ametit ning lisaks veel kõige selle kõrvalt teen kooli praktikat,mis on tasustamata.
    Heameelega töötaksin suurema palgaga koha peal,aga kahjuks ei ole meie linnas tööd naistele. Kõik pakkumised,mis on,on suunatud meestele.
    Kui mul hea palgaga meest kõrval poleks,oleksin ilmselt juba ammu suurtes võlgades.
    Lisaks oma tihedale päevagraafikule pean korda hoidma ka kodus ja söögi valmistama,sest minu mees on selleks liiga väsinud. Nimelt ta ei saa aru,kuidas mina oma mõttetu töö ja mingi praktika tõttu väsinud saan olla.

  6. Töötan klienditeenindajana riidekaupluses ning teenin 4.10€ tunnis BRUTO. Ma ei väida, et töö on raske, aga üleüldiselt tundub, et teenindaja tööd alamaksustatakse, sellise palga juures ei saa pangalaenust või mõnest liisingust rääkidagi.

  7. Töötan politseis ja seal kindlad palgad. Mõtlengi, et kui sealt lähen, et siis kuidas palka küsida:) aastaid nagu harjunud et läbirääkimisruumi pole ja on see palk, mida seadus lubab. Hetkel kuskil 1000 ringis kätte.

  8. Mina olen naine, töötan alal mida peetakse väga meestekeskseks – olen tarkvaraarendaja, saan 1000€ kätte ja olen alles esimest aastat üldse oma alal tööl pärast ülikooli lõpetamist, enne töötasin oma teaduskonnale ja sain samuti üle keskmise palka.
    Eks palk ja selle küsimine oleneb ka naisest, muidugi tahetakse maksta vähem, aga pole minu arust väga vigagi. :)

    1. Mida? Arendaja ja 1000 kätte? Ole hea ja mine küsi kohe heaga homme juurde :) Firmas, kus mina töötan, saavad arendajad kätte siiski 2000 ja peale.

    2. Hea näide naise allahoidlikkusest “pole väga vigagi” :D Kas sa oma kursavendadega oled palkadest rääkinud? Neil kukuks lõug põrandast läbi vist ja hakkaksid ise sinu eest feministideks suurest šokist.

      Ma ütlen alati naistele – mõelge välja enda mõttes omal alal suur palk, millega oleksite enamgi kui rahul, ja lisage sellele veel 500 otsa, siis saate mehe palga. Võib tunduda uskumatu, aga elu ongi selline, illustratsiooniks kohe võtta üks tarkvaraarendaja siit. Kui 1000 “pole väga vigagi”, siis 1500 peaks olema jube hea palk, nüüd lisa sellele veel 500 ja saad mehe algpakkumise, millega palgaläbirääkimisi alustatakse. (V.a muidugi kohad, kus palgad on fikseeritud või kus pole vaja erilist spetsialiseeritust jne.)

  9. Postitus pani kihama pigem sellepärast, et klubikultuuriinimeste pealt oli tehtud üldistus tervele ühiskonnale.

    1. Täpselt. Mitte teie ebapädev väljendusoskus, vaid teie lausrumalus pani inimesed “kihama”. Aga see ilmselt antud postituse eesmärk oligi ju. Muidu keegi enam teie soperdisi väga lugemas ei käi?

  10. Minu ema saigi näiteks vähem palka ja ülemus ütleski umbes nii, et sa oled naine ja ei pea nii palju saama kui mehed sama asja eest (tegu on müügitööga suures ettevõttes), mu ema siiski nõudis ikka võrdset palka, mille peale meeste palka vähendati ette teatamata, et kõik võrdne oleks. Ja eks Eestis ikka on veel osad kohad, kus arvatakse, et nii on okei teha.

  11. Hea läbirääkija või mitte. Mees või naine. Ükskõik milline amet aga kui inimene käib tööl täiskohaga, siis niipalju peaks ta ikka teenima, et saaks inimeväärselt ära elada. Lihttöölised on Eestis absurdselt alamakstud.
    Headel töökohtadel noortel naistel on hea rääkida, et ära ole kalts ja küsi palka. Reaalsus on see, et kui sa oled vanem, kõrghariduseta ja sa võid olla nii töökas ja tubli ja kohusetundlik aga normaalse palgaga tööd sa ei leia. Peadki leppima enda õnnetu miinimumiga, sest sinusuguseid hädalisi on veel ja mitte vähe… Söök tuleb lauale tuua, lapsed üles kasvatada ja korterit ülal pidada.

    1. Mul ei ole mingit head töökoht, pole olnudki, kus ma mingi megaraha teeniksin.. Lihtsalt ma tõin näite, et suures osas on palk ka läbirääkimiste küsimus ja nagu ma ka mainisin, siis hädaolukorras – kui midagi muud pole silmapiiril, võetaksegi vastu see kehv palk, sest süüa on vaja jne

    2. Ma nõustun, et lihttöölised on absurdselt alamakstud, aga samas ei arva ma ka, et nt müüja, koristaja või laotööline peaks saama sama palju palka kui nt õpetajad (ka lasteaia), pankurid, IT-spetsialistid, logopeedid, otse loomulikult arstid jne jne, kelleks õppides on vaja vähegi oma ajunatukest mõlgutada ja mitte kolmeks päevaks vaid aastateks.

      Nimelt, mida rohkem inimene õpib, seda rohkem on ta võimeline arenema ja tooma paremaid tulemusi nii ettevõttele kui ka iseenda silmis, sest inimene EI MANDU. Kõik oskavad triipkoodi sisse skännida ja kassat lahti vajutada. Kodu koristab ka igaüks (tase pole ehk küll sama, aga see on õpitav paari päeva, mitte aastatega) :) Maitse asi. Tagantjärele muidugi midagi muuta ei saa, kui keskiga juba ületatud, aga 40-50 on veel täiesti adekvaatne aeg õpinguteks – ei ole mõtet viriseda, kui pole ise viitsinud (või eluvalikute tõttu saanud) aju liigutada. Terviseprobleemid jätan siinkohal välja – nendega on loomulikult teised lood.

      1. No tegelikult on minu meelest ei peaks keegi vaidlema, et just lihttöölised, st sellised, kelle töö ei eelda ettevalmistust (kuigi vahest pisut annet või sobivust vajab iga töö), on ju need, kelle jaoks miinimumpalk ongi välja mõeldud. Jama on lihtsalt selles, et Eestis, erinevalt nt Skandinaaviast jms, kus sotsiaalse poolega on paremini, ei ela miinimumpalgaga apsull kuidagi ära. Seda oleks vaja tõsta lihtsalt vähemalt kahekordseks.

  12. Olen eralapsehoidja/ koduõpetaja. Igakuine sissetulek on 700 euri + lisatöö mõni nädalavahetus. Olen täiesti iseseisev naisterahvas.

  13. Töötan õena intensiivis, olen naine. Palk olenevalt kuust 1000-1200 kätte (sh mõned lisavalved, koduvalved, lisatasud). Ei leia, et see raha oleks just üüratult väike, kuid kui arvesse võtta, kui stressirohke ja väsitav see töö on (eriti öövalved), siis leian, et Eestis makstakse õdedele ikka naeruväärselt väikest raha, kuid see on juba teine teema. Nii palju, kui olen kõrvalt näinud, siis õdedena töötavad mehed “põlevad läbi” tõesti kiiremini, kui sama ametit pidavad mehed.

      1. Paljudes kohtades saavadki, aga intensiivis ja EMOs on tunnipalk kõrgem kui tavaosakondades, sealt ka palgavahe. Ja kui teha normtunnid kuus, saavadki tavaõed kuskil 600-700 ;) ületunnid annavad palju juurde, sest paljudes kohtades makstakse need topelt, lisaks öötundide tasu jne.

        1. Töötan õena tavaosakonnas maakonnahaiglas ja saan norm tundidega 700 euri kätte. Meil kahjuks ületunde makstakse sama tasuga kuigi peaks 1,5 kordselt. Isiklikult arvan et palk on liiga vähe selle töö eest, mida igapäevaselt teen.

    1. Minu jaoks on ka üllatus selline palganumber, sest minu õde töötab ka õena ja intensiivis ja kuigi ma otseselt ei käi teiste rahakottides uurimas, kes ja kui palju, siis mulje on küll jäänud selline, et õde töötab vähemalt 1,5 koormusega, et midagi 1000 kanti kätte saada. Võibolla isegi saab vähem… Aga ma pole väga uurinud, mis tunnitasud on. Ei taha selliseid asju otse küsida… Isegi oma õe käest…

  14. Olen klassiõpetaja. Palk on 850 neto. Ei ütleks, et vähe, aga palju kohe kindlasti mitte. Õpetajate palgad erinevad kohalike omavalitsuste lõikes. Ka selle palgaga on pea võimatu saada kodulaenu või võtta korralikku autot liisingusse.

  15. Mina olen kiirtoitlustuses ja saan 3€/h kätte. Ma olen rahul. Graafikuga töö ja NV vabad! Mis sa hing veel tahad?

  16. Naine, kõrgharidus, lastekaitse spetsialist, kätte kuus suts üle 700€, mõnitamine.

  17. Töötan kokana. Töötasu on alati olnud 800+. Teenin paberi peal mehest rohkem, aga kui kõiki boonuseid ja palgalisasi arvestada siis pangakontole tuleb tal minust umbes 100 eurot rohkem. Paberi peal on meil palgavahe ligikaudu 200 euri. Tema töötab E-R 8st 17ni. Ametiauto. Vähem füüsiline töö kui kokal. Mina töötan nii kuis jumal juhatab ja 12h tööpäev. Üldjuhul 16 tööpäeva kuus.

Comments are closed.