Pidasime vahepeal oma kolmandat pulma-aastapäeva ja kuigi plaanisime selle kahekesti veeta, liitus ikka paar parimat ja lõpetasime üldse väljaskäiguga.
Hakkas hommik aga sellega, et meil olid ka reedel olnud külalised, kes ei taibanud enne nelja hommikul lahkuda ja kui ma neli tundi hiljem Hedoni ärkamise peale ärkasin, siis mul oli tunne nagu ma oleksin puuga pähe saanud. Ja kuigi me olime mõelnud ühe kaltsukatiiru teha, siis.. Ei viitsinud. Passisime hoopis voodis ja rääkisime…
Arutasime pikalt-laialt seda oma kodu värki, tööle mineku värke, Hedoni lasteaeda minekut jne. Kuna Meelis on haiguslehel ja tegelikult üsna pea lõppeb tema tööleping, siis ametlikult oleme varsti kahekesti töötud. Aga arvestades, et oleme siiani ikkagi kuidagi elus püsinud oma väikeste sissetulekutega ja sääste on ka natuke, siis… Me oleme mõlemad vist natuke imelikud. Ma parem istun väikese raha eest kodus, kui lähen väikese raha eest tööle, et kaotada veelgi suurem aeg oma elust olla parega, või blogida (natuke ikka toob sisse ka, eks). Arutasime kuidas panna blogi rohkem teenima, kas müüa end maha igasugustele reklaamidele või jätkata nii nagu siiani, et kirjutan reklaamposte neist asjust, mis mulle endale ka reaalselt meeldivad või…
Meelis on samamoodi seisukohal, et enne peaks tööle minema tema kui mina, sest mina olen kodus (blogides) produktiivsem. Ühtlasi teen ma mingeid projektipõhiseid asju, noh, nagu blogiauhinnad näiteks ja millise töö kõrvalt ma saaksin nö enda asjadega tegeleda? Väga ei usu, et mõni tööandja käsi plaksutab, kui ma paar tundi nö tema ajast enda asju teen. Kui ma teeksin neid pärast tööd, muutuksid mu päevad hirmus pikaks.
Suht saba kinni, nokk lahti, nokk kinni, saba lahti teema.
Ütlesin siis Meelisele, et aga prooviks aasta aega to the max tööd teha, saaks selle kuradi laenu kätte, ostaks oma maja kasvõi kuskile maale ja oleks seal rahus ja vaikuses ja elaks ja nokitseks siis teha seda… Aga Meelis ütleb, et ta ei usu sellesse, et sissemaksuraha tuleb ikkagi kuskilt saada ja seda me ju naljalt aastaga töötades kõrvale ei pane ja üldsegi, millal see lotovõit meie õuele tuleb…
Aga tulles tagasi nüüd selle laupäeva juurde, siis lapsehoidja pakkus, et võtab lapse ööseks endale, et saame ka tähistada. Nii armas temast. Käisime siis kinos “Kaunitari ja koletist” vaatamas ja kuigi ma olin üsna skeptiline sellise “elava lossi” suhtes, siis ma arvan, et see on üks parimaid filme pärast “Titanicut”, mida ma võiks ka kaheksa korda veel vaadata ja iga kord uluks nagu eit.
Väga hea film oli. Ja koletis oli koletisena ka nii nunnu, et kui ta printsiks tagasi sai, siis ma olin, häh, oleks võinud koletiseks jääda.
Tulime koju, Meelis oli laua katnud, lilled toonud, kingitusegi lauale poetanud… Ma tegelikult lootsin, et ta ei tee mingit kinki ja ma saan sujuvalt 23:59 öelda, et hahaaa, aga mul on sulle kingitus. Jälle sain üle! As usual, eks.
Ma sain kingiks kokaraamatu, kukkbook – mis on tegelikult tühi retseptiraamat, kuhu ma saan hakata ise kirja panema endale meelepärast kraami. Ma tegin kohe nalja, et täidan ära ja siis müün kalli raha eest maha, ikkagi eksklusiivne ainueksemplar.
Meelisele kinkisin rahakoti, sest vana oli juba üsna ludru ja kuna kolmas pulmaaastapäev on vanarahva või ma ei tea mille järgi nimetatud naha-aastaks, siis sobis VonBaeri rahakott nagu rusikas silmaauku.
Külla tuli kolm parimat sõpra ja nii me siin veini jõime, niksenäkse nosisime ja otsustasime, et läheks välja. Käisime pool linna läbi ja tulime nelja paiku koju tagasi. Hommikul ärgates… Oli ilm nii ilus, et esimese asjana läksime turule, ostsime head-paremat ja otsustasime ka enda hoovis esimese grilli maha pidada. Külla tulid samad sõbrad, kes ka eelmisel päeval.
Lõikasime veel oksi, põletasime neid, tegime grilli, kiikusime ja tšillisime mitu tundi õues. Väga mõnus oli.
Kui Meelis kastma hakkas, et muruseeme paremini idanema läheks, siis Hedon käitus nagu koer. Ausalt. Ta täiesti hullus selle vee peale mis voolikust tuli. Lõpuks oli ta läbimärg, sest nii mõnus oli ju lompides hüpata, mis tekkisid, kõhuli maha porri kukkuda.. Ega Meelis ka tagasi ei hoidnud ja lasi ta konkreetselt voolikuga üle, et talt pori maha pesta. Kiskusin lapse õues paljaks, viskasin enda dressika talle peale ja kribinakrabinal tuppa sooja vanni. Karastatud poiss.
Eile oli ka tema esimene lasteaia proovikas jälle ja kõik oli tore ja mõnus, mängis teiste lastega ja ei kartnud kedagi, aga… Kui Meelis ütles, et “ma lähen käin korra poes”, siis oli kisa lahti.
No täna uuele katsele. Lohutav oli see, et üks tuttav just teatas, et tal kaks kuud laps karjus igal hommikul. Ohjah, ma ikka mõtlen, et kui karjub ja mul pole mingit tungivat vajadust teda sinna viia, siis las olla kodus. Aga loodetavasti läheb sel korral harjutamine paremini ja vähemalt sügiseks on ta siis valmis sinna üksinda jääma ja siis juba iga päev.
Meelis just kirjutas, et andis ta üle ukse üle ja siuke draama läks lahti, et hoia ja neela. Eks näis, mis sest saab. Ei oska see laps ilma meieta olla, nii harjunud ilmselt, et alati üks meist olemas. Samas lapsehoidja ja sõpradega jääb ilusti. Ohjah, ma pole seal ukse tagagi, ei kuule seda kisa, aga süda tilgub verd.
Mul oli poiss ka väga minu küljes kinni enne, kui lasteaiaga alustasime. Alustasime sügisel siis proovimist, kui teised olid harjunud ja ei karjunud seal seal. Mina käisin temaga päris mitu nädalat lasteaias kaasas ja olime seal koos, et ta harjuks laste ja töötajatega. Õpetajate arvates oli see ka hea, sest ta oli nii väike teistega võrreldes (nüüd märtsis sai 2). Siis hakkasin vaikselt harjutama tunni kaupa algul jne. Käis kuni nüüd märtsini lõunauneni aias ja koju tõin magama. Märtsis proovisin magama ka jätta ja jäi kenasti. Mul on võimalik kodust natukene tööd teha ja ei pidanud kiiresti harjutama. Äkki teie lapsele sobiks ka see paremini, et ei jäta last kohe üksi võõrastega.
Ma andsin selle töö Meelisele sel korral. Minu närv ei pidanud sügisel vastu kui ta kaks nädalat seal nuttis, ma loobusin! :)
Mulle meeldib teie suhtumine oma aega ja töösse, ise nii ei suudaks kuigi südamelähedane see mõtlemine on.
Kui te juba talumaja arutasite ja nokitsemist siis miks te ei otsi võimalusi pangata osta, kas või ajutiselt. Notari juures tingimused panete kirja, kolite sisse ja vaikselt nokitsete. Teete nii palju kui võimalik ja oma tempos. Maja väärtus aina tõuseb, 5-10a saate laenu ja maksate omanikule kogusumma välja.
Aga kui mõlemad kodus, võtke mõni laps hoida. Tallinnas nõudlus ju meeletu ja pealegi võite ju vaid 2-3päevaks võtta.
Edu teile oma õige “tee” leidmisel.
Peab tõesti hakkama uurima seda nö järelmaksuga ostmist. Olen sellest ainult kuulnud.
Vaata, järelmaksuga leidsin esimese sellise, aga vaata kv ise teisi analoogseid pakkumisi:
http://kinnisvaraportaal-kv-ee.postimees.ee/muua-avar-ja-hubane-renoveeritud-3toaline-korter-k-2901668.html?nr=1&search_key=ddaaf1a792df470f0688c81e5c54afdc
Ma just hakkasin enne blogima sel teemal.. aga jäi pooleli, mahti saan siis lõpetan.
Hei,
Ma vaatasin kodukalt ka ja tundub, et sendi-mündi lahtrit seal üldse ei ole?
Ei ole jep. Meelis kasutab ülivähe sularaha ja kui kasutab, siis senditops meil autos :)
Heiihei,
Meie elukaaslasega saime just oma kodulaenu asjad korda ja saime eelmine nädal kolida oma koju :) juhuu.
Kas olete uurinud ka teistest pankadest ? Kuna meie küsisime mitmest pangast pakkumisi, siis laenusumma kõikus kahe panga vahel pea 20 000 :O :O
Meie valikuks lõpuks jäi Nordea, kes oli kõige mõistlikum, näiteks küsisid ja uurisid palju meil praegu üürika peale iga kuu läheb, mida näiteks teised pangad pole uurinudki, ja see mõjutas ka meie laenusummat natuke, et kui oleme ikka mitu aastat üüri suutnud maksta, ju suudame ka väiksemat laenu maksta. Teisi panku nagu väga ei huvitanudki, palju me oleme võimelised iga kuu eluaseme peale kulutama.
Meie oleme noored inimesed (21 ja 22 ning sissetulekud ei ole meeletult suured) ja meid aitas ka KredEx, kas sinna alla Teie pere ei lähe ? Ja äkki Teie perel/vanematel/sugulastel on mingit kinnisvara, mida lisatagatiseks panna ? Meie nende kahe asjaga saime oma kodu 0 sissemaksuga :)
Palju-palju edu Teile, olete väga armas pere ja loodan, et saate oma unistuste kodu !! :)
Peresid meil pole ja kinnisvarast võime und näha. Proovisine Meelise emaga sel teemal rääkida.. sama hästi oleks võinud metsas puuga vestelda.
Kuna Meelis haiguslehel ja mina töötuna arvel, siis pole pointi panka minna, kui me sissetulek kahe peale on a 600€ hetkel :D
Kui meelisel tööleping lõpeb, kas siis fotograafia ei võiks olla tema uus kutsumus? Hakata sellega põhjalikult tegelema, ennast edasi harida ja juurde õppida? ma ei tea firmandusest suurt midagi, aga kas teil koos teha üks fima eri tegevusharudega ei oleks mõistlik/võimalik? Kokandus ja fotograafia saavad käia nii käsikäes kui lahus – täpselt nagu vaja. Sina oled ürituste organiseerimiseks loodud, need tulevad sul hästi välja. Kui seda pakkuda teenusena, koos cateringi ja fotograafiga – asjal võiks ju jumet olla? Kodurestoran saaks samuti seal kõrval tegutseda jne. Mulle lihtsalt tundub, et te mõlemad ei ole kohe üldse palgatöö inimesed. Te olete oma hingelt vabad ja sõltumatud ja oma firmas oma äranägemise järgi tegutsedes oleks ehk ka teie hinged rahul. Olete mõelnud sellisele võimalusele?
Olen selle kõigega nõus. Aga et normaalne laen saada, peaks me kuus teenima mõlemad tonni kätte, mis oma firma puhul tähendaks igakuist 2000€ palgaks + 1400€ riigile maksudeks. Annab vist teenida sellist summat… pluss ma mõtlen, et 1400€ maksudeks.. Me peaks veel vähemalt 1000€ teenima, mida sissemaksuks kõrvale panna.
Me oleme nii ja naapidi mõelnud. Meie jaoks soodsam olekski aasta aega kuskil mõlemal tonnise palgaga töötada, ühe palk sissemaksuks kõrvale ja teise omast elaks ja kui laenu saaks, võiks oma asja ajama hakata.
OÜtades on targem endale firma omanikuna dividende maksta. see on siis 1000 eur “palgaks” ja 250 eur maksudeks.. et odavam kui palka maksta
teine asi on see, et saab oma firma alt kulusid “optimeerida” a la elektri vms ülalpidamise kulud teha endaga kui firma omanikuga “käskkiri” ja siis ntx 1/2 kuludest igakuiselt endale kanda vastavalt käskkirjale, sest kasutad kodukontorit. Leia endale mõni hea raamatupidaja, kes nõu annab ;) Ma olen ise teind oma firmat 8 a-t, peale emapuhkust taas palgatööl (jah JUBE KALLIS on endale palka maksta) aga muus osas ikka dividendidena või käskkirjade alusel maksan endale lisa firmast + ülalpidamiskulud (internet, telefon vms). abiks ikka ning palgatöö, seda armastan lausa, aga kahjuks siukse töö eest elamiseks palk natuke väike. Ja oma firmas teen tööd ka mis on nagu hobi, aga palka liiga kallis maksta :) Ole loov!
Presidendi kilu on nii hea, et mul on täielik sõltuvus tekkinud!
Üldse mitte pahaga, aga kui suured on kohustused teil peal? Meie pere keskmiseks on umbes 1800-2100, aga sellest säästa väga ei õnnestu. Mind lihtsalt alati paneb imestama kuidas inimesed suudavad nt terve perega (maksud, jooksvad kulud jne) nt 1000 ära elada :P
Meil õnneks polegi rohkem kohustusi kui üür ja kommunaalid, telefoni ja koduneti arve. Ja toidupoes oskan ma väga säästlikult käia :D Autoga eriti ei sõida ja noh.. annab elada küll. Elatakse vähemagagi.
alustuseks võiks Meelis hakata rohkem fototeenust pakkuma ja sina tee oma blogiga rohkem reklaampostitusi. Selles pole midagi hullu, reklaampostituse peale teed alati juurde ka 1 niisama postituse, siis on võrdne ja nagu öeldakse – lambad söönud ja hundid rahul. see oleks esialgne variant ja vbl hakkab su blogil hästi minema ja Meelisel saab rohkem kliente olema. Ega algus polegi lihtne ega kerge aga kui teed asja hingega ja armastusega – see toobki leiva lauale.
Rahaliselt niigi ja raske ja ~ 50eur rahakott? Poest/turult saaks u 10-20. :)
Nüüd ma tean, miks ma pean teid “rikasteks”- seepärast, et te teete alati nii kalleid kingitusi.
Mul oli see raha suht viimase rahana arvel, ja mõtlesin, sitta kah, ostan. Küll kuskilt peale tuleb :) jätan endale paar veini ostmata ja olemas
Tahaksin mainida, et oma hinnaklassis oleme kõige odavamad. Turul sellises kvaliteedis 20-eurose rahakoti ei saa. Kaubamajas leiaksite sarnase kvaliteediga toodet hinnaga alates 100 eurot.
Uurige järgi, kui palju maksavad Mont Blanci tooted.
Ma olin muidex sama meelt, et ta koletisena(film) oli parem, ja pärast samuti pettunud((
Uuh, jube raske pankade silmis ” hea ” olla, ei huvita ettevõtja või iseenda tööandja sissetulekud. Nii paljud teenivad kodus töötades ja elavad hästi, samas krediidiasutuse arvates oled null, vaatamata sellele, et maksad riigile makse ja nt nagu Te siiani olete üürinud elamispinda. Ajuvaba. See võiks muutuda, aeg edasi läinud ja neid tavalisi palgatöötajaid aina vähemaks jäänud. Minu suures tutvusringkonnas enamasti kõik palgatöölt ära tulnud ja ajavad oma asja, nt kes teeb käsitöö-tooteid, kes rendib suvilat /korterit välja, kes ehitab midagi spetsiifilist ( ahjusid, grille) või tegeleb ( mahe) toiduga , kes teeb torte või kasvatab ökokanu , ka hea näide Umami omanikud;)
Paku cateringi-toitlustust nt laste sünnipäevadel, ära aja hinda kõrgeks ja paljud oleksid huvitatud, no äratüdinenud Selveri viineripirukatest ja krõpsudestSamas alati nii kiire, et midagi originaalset ja lastele meeldivat annab tavalisel emal mängutuppa kaasa vedada. Saad ise kohale ka viia, mugav ju.
Ma ise tegelen kaks aastat ettevõtlusega, aga kodulaen võetud palgatööl olles, ainuke pluss oli see palgatööl käies, et sai kodulaenu Ka Nordea, samuti kiidan, enamus tuttavaid sealt saanud.
Nii ta kipub olema jah, et panga jaoks nt see, et ma iga kuu suudan üüri maksta ja kui laenumakse väiksemgi oleks, siis nad on mingi “aga millest sa maksad?” Mis see sinu asi on, peaasi, et makstud on, eksole.
Tead, ma kardan, et ma teen laste jaoks liiga maitsvaid asju. Sellessuhtes, et ma ise tellisin sealt beebigurmeest vms ja seal olid jumala maitsetud asjad, minu tuttavatele kellelegi ei meeldinud, aga paljud kiidavad… Seega see võib üsna riski olla. Ja minu ja sõprade lapsed söövad praktiliselt kõike. Hoidsin ükspäev sõbranna last, lasi siin plovi ja kodujuustu kahesuu poolega, kodus ei pidanud proovima ka. Kas asi on selles, et mu toitudel on MAITSE või et võõras kohas ei pirtsuta, ma ei tea :)
Et mismõttes liiga maitsvaid asju? Lapsed tahavad ju samamoodi maitsvaid sööke. Millegipärast usun, et jah, sinu toitudel on maitse. Sa nii kirglikult räägid alati toidust ja selle valmistamisest, järelikult tead, mis on hea :)
Aga lastecateringi teemat edasi arendades – miks mitte teha koostööd mängutubadega? Neid ju tallinnas nii palju. Teed ettepaneku kööstööks, vastutasuks võid nt neid mängutube oma blogis reklaamida. Usu mind, kui toidud on maitsvad, siis sõna levib ja küll tellitakse ka! Ma telliks su käest enda sünnipäevalauale ka toite, kui sul vaid oleks koduleht ja menüü, kust tellida :) Sina tegeled toitudega, Meelis saab vajadusel söögid kohale toimetada.. ja K ideedel on jumet!
Mulle nii meeldivad need postitused, kus sa räägid tšillimisest! Et on mingid söögid ja pere ja sõbrad ja olemine. Tegelikult ju tavalised elu-olu kirjeldused, aga minu arust tulevad need sul kuidagi eriti hästi välja, on sellised vabad ja väga mõnusa meeleoluga.
Kui sa sellistesse tšillgrilli postitustesse peidaksid paar reklaam-linki ära, siis see vist oleks päris hea reklaam ka. Reklaami üks osa ongi ju meeleolu/rahulolu/hea tunde müümine, mitte ainult mingi asjakolaka pakkumine. Minu arust sa oleksid küll väga hea nt maitseainete vmt toidu värgi koostööpartner, et saad aga hullema papi ja muudkui kirjutad, kuidas tšillimine käib :D
Ega reklaam mingi häbiasi pole! Tobe on lahterdada postitused “reklaamiks” ja “mitte-reklaamiks”. Vahet pole, postitus on postitus – kirjuta hästi, lisa elulisi lugusid ja kõik loevad. Muidugi hakka ise firmadega ühendust võtma, koostööd pakkuma, tuimalt end ja oma numbreid müüma. See on siiski sinu elatis! Ega varasemalt mainitud Paljas Porgand ja nt Mallukas ju ka ise ei oota, et raha nende õuele jõuaks. Nad on ikka meeletult end promonud, helistanud, kirjutanud ja ukselt uksele käinud, et kuskilt järgmised 100€ saada. Teie eelis on see, et te pole Meelisega mingid tühikargajad, vaid andekad ja oskajad inimesed. Pange end maksma! Cateringi/peokorralduse/fotograafi/PR teenuseid on igal pool vaja, olge nahaalsed ja leidke ise oma kliendid üles.
Mina arvan ka,et ainuke võimalus on täiskohaga aasta/kaks tööl käia ja üks palk kõrvale panna. Saan aru,et tahad oma asju teha,aga seda tehaksegi “päris” töö kõrvalt. Mainisid blogi auhindu,mis on ju tore projekt,aga sisse see sulle ju ei too? Ja samamoodi saada tasuta kreeme/šampoone või 1000€ palka? Ei ole ju raketiteadus. Teed tööd,saate selle sissemaksu ja laenu ja siis tee,mis sa tahad kasvõi elu lõpuni? Mingeid ohvreid peab ju tooma,isegi kui see on aeg pere arvelt.
Kui meil majalaenu oli tarvis,siis käisin 3 kuud 5/6 ööd järjest tööl (haiglas),päev vaja ja jälle. Nutsin ja käisin ja saime majalaenu. Nüüd käin kaks korda nädalas ja saan ülejäänud aja kodus lastega olla. Minu kogemus on inglismaaga,kus oli tarvis kolme kuu palk vaja ette näidata pluss sissemaks.