Odavreis: 7 päeva, 7 riiki ja 70 eurot

See postitus ilmus üle seitsme aasta tagasi meie vanas blogis ja Õhtulehes. Mul tuli see meelde, kui praegu meie reisiblogi lehte kokku panin. Lisan selle siia, teksti ei toimeta, pilte välja ei vaheta. Oli nagu oli :) Ainult pealkirja muutsin.

Suvel tekkis idee – prooviks hääletades Euroopas seigelda. Mõeldud-tehtud. Sihtkohaks valisime Saksamaa ja Hamburgi. Aega oli meil 11 päeva ja rahakotti puuga seljas polnud.

Et end mitte liigselt koormata, võtsime kaasa vaid hädavajaliku – pikad püksid, kampsun, sall, mõned särgid, vahetuspesu, käterätik, hügieenitarbed ja pisut sööki. Hamburgini saime kahekesi hakkama kümne võileiva ja paari pudeli Kokakoolaga. Nagu varustus, nii oli napp ka meie plaan: seda, et me ühe veokiga otse Saksamaale saaksime, me ei lootnudki. Nelja päevaga Hamburgi jõudmine olnuks väga hea saavutus.

Tallinn–Pärnu

Alustasime hääletamist Pärnu maantee äärest, kus 18. buss viimase peatuse teeb. Kaasas oli entusiastlik silt – Hamburg. Inimesed sõitsid mööda ja itsitasid. Ju ei jätnud me kõige tervema mõistusega kodanike muljet. Kui lõpuks üks auto peatus, tormas ligi mehenäss, kes nägi välja kui väiksem väljaanne skulptor Tauno Kangrost, ning pressis end koos meiega peale.

Pärnu–Ikla

Uus hääletuskoht oli Pärnu sissesõidul, kust tee Ikla peale keerab. Seal teetöid juhtiv mees ütles lahkelt, et oleme natuke kehvas kohas. Et tema, hea inimene, viskab meid natuke edasi, kust on ka parem võimalus auto peale saada.

Mööda vuras Briti numbrimärgiga Volkswagen, mille pidurikriiksust algas õnn. Ross oli teel Krakówisse ning nii sõitsime koos läbi Läti ja Leedu. Poola piiril jätsime Rossi maha.

Poola–Saksamaa

Et ühtäkki saabus kottpimedus, rakendasime uut taktikat – üks seisis tee ääres, silt käes, teine näitas taskulambiga sildile valgust. Kümmekond minutit ootamist ja oligi auto kohal. Kolm lätlast – Jānis, Andris, Kaspars – olid teel Hollandisse.

Kuna Poolas tuli läbida 754 kilomeetrit, otsustasime autojuhtimisel abikäe ulatada. Üks magas, teine sõitis. Mina olin kaardilugeja.

Vältige Poolat! Maksimumkiirus maanteedel on 80 km/h. Paiguti tohib sõita ka 100 km/h, aga sealsel “slaalomirajal” kiirust üle 70 tõsta pole võimalik. Poola sai läbitud 16 tunniga.

Hamburg

Kohal! Et jõudsime sesse linna ettearvamatult vara, juba reede õhtul, siis otsustasime nädalavahetuse seal lihtsalt laiselda. Õnnetuseks sattusime sinna ajal, kui peeti neli jalgpallimängu, oli surfivõistlus ja mitu muusikafestivali. Odavaim hotell asus Reeperbahnil, kus öö ilma hommikusöögita maksis 1392 krooni. Meie eelarvesse see ei mahtunud.

Käisime Alsterdorferi metroojaamas kebabi söömas, kuid et ma ei suutnud telefonitsi tabada sõpra, kellelt öömaja paluda, oli seis hapu. Jäi kaks võimalust: raudtee- või lennujaam. Võitis viimane.

Lennujaama klienditeenindaja lubas meil lahkelt terminali põrandal magada ja nii uskumatu kui see ka pole, ei raatsinud turvatöötajad meid enne poolt üheksat hommikul äratada.

Hamburg–Tønder

Raudteejaamas ostsime pileti otse Taani. Kaardil pisikese külana tundunud Tønder tekitas hirmu – võib-olla sõidab seal üks auto tunnis ja me jäämegi sinna. Kuid juba enne rongist väljumist nägime heinamaad, mis autokaravane triiki täis. Käimas oli suur muusikafestival.

Taanis sai tehtud ka reisi kalleim ost – pudel vett. 59 Eesti krooni! Tønderist saime edasi järgmisesse väikelinna, kus meid juhatati linna odavaimasse hotelli. Tõesti – tuba maksis 2033 krooni.

Et meil sellist raha polnud, võtsime suuna raudteejaama. Keerasime end magamiskotti ning heitsime põrandale. Teadsime, et viimane rong läheb kell 2 pannakse uksed kinni ja meid aetakse välja, kuid edasine plaan meil puudus.

Rong hilines. Kell kolm äratati meid üles ja nii me seal unesegaselt keset linna seisimegi. Õnneks asus lähedal lukshotell, mille administraator lubas meil hommikuni lobibaaris istuda ning tasuta teed-kohvi juua. Meie hoopis tukkusime. Kella kaheksa ajal hommikul asusime taas teele.

Tønder–Kopenhaagen–Helsingør

Ikka maanteele. Esmalt viis meid veidi maad edasi üks prantsuse-itaalia juurtega tüüp, kes pikalt laialt pajatas, et praegu sõidab ta ema autoga, aga tal endal olevat kaubik, milles on puudega köetav pitsaahi. Temaga saime suvalisse maanteepunkti, kus meil taas vedas. 120 km/h kihutanud noormees pidurdas end meieni ja viis meid otse Kopenhaagenisse.

BigMaci eine (110 Eesti krooni) jätsime vahele. Rongipilet maksis 190 Eesti krooni – jätsime vahele.

Turismiinfo ütles, et jalgsi on maanteele paar kilomeetrit. Kuid vajalik teejupp oli jalgrattamaratoni pärast kinni. Seega tuli meil vantsida mitu kilomeetrit, aga siis vedas. Ma ei teadnudki, et mosleminaised võivad autot juhtida, aga meid nad igatahes edasi viisid. Helsingøri sadamasse saime türgi kalameestega. Laeva väljumiseni oli viis minutit, kui piletid 53 Taani krooni eest ostetud saime.

Jönköping–Stockholm–Tallinn

Paarikümne minuti pärast olime juba Rootsis, aga hääletamiseks oli juba hilja. Ei hakanud riskima. Magasime sadamas, seejärel seiklesime bussiga maanteele ning pärast poolteist tundi kestnud hääletamist halastas meile üks auto.

Nii räpast sõidukit pole ma varem näinud. Eesistuja jalge ees kõrgus prügimägi – mahlapakid, pitsakarbid ja vanad ajalehed. Tagaistmel laiutas kutsikaohtu rotveiler. Kuna sohvri sihtkoht aga meie omaga kokku ei langenud, ei hakanud me mõne kilomeetri pärast tema autosse ronima. Kümmekond minutit hiljem oli tibi koos oma prügiauto ja koeraga tagasi: “Ma võin Jönköpingi kaudu ka sõita, mul elab sõber seal!” Päris hea, inimene sõitis 234 kilomeetri kaugusele vaid meie ja ühe oma sõbra pärast, kuigi pidi hoopis mujale minema?

Jönköpingis vedas meil jälle: meid võttis peale mees, kes oli teel Uppsalasse ja sõitis sinna läbi Stockholmi. Õhtuks olime Norsborgis, kus pidasime kaks ööd vastu eestlaste Reinu ja Allani juures, kes viisid meid põnevatesse paikadesse, sealhulgas lossi juurde, kus elab kuningas.

Eestist Rootsi reisimine on üle mõistuse kallis – lõbusõit maksab 550 Eesti krooni. Rootsist Eestisse saime meie aga kümne euroga. Kokku kulus meil reisil 1177 krooni.

Googlemaps ei lase mul millegipärast otse Stockholmist Tallinnasse sõita, vaid viib mu läbi Paldiski, aga point jääb samaks! Ring sai peale tehtud!

Samal teemal

5 kommentaari

  1. Assa kui vinge! Kas tagasivaadates ei mõtle, et natuke liiga hulljulge tegu oli. Kellega käisid, kas Meelisega? Mina vist lööksin põnnama, usun küll võõraste inimeste headusesse, aga samas ka kurjusesse ja pervertidesse. :) Kardaksin, et ma lihtsalt jääksin kaduma või vägistatakse ära.. Kahjuks see tänapäeval reaalsus.

    1. Meelisega jah. Ei kartnud. Kuigi jah, seal Taanis olime mingis rongijaamas, kus olid öösel ainult mingid narkarid, suht kriipi oli.

Comments are closed.