Tänane teema on võibolla mõne jaoks tabu, aga tegemist on üsna elulise probleemiga raseda jaoks. Arvasin minagi veel viis kuud tagasi, et ah, mis see siis ära ei ole, olin ju enne üle saja kilo ja sain raseeritud, ma ei võta ju rasedusega 60 kilo juurde… Aga näib, et pean oma sõnu sööma, õnneks mitte kaalu osas.
Ja alguses ma ei plaaninudki sellest kirjutada, mõtlesingi, et ilgelt tabu teema, aga eile õhtul enne magamaminekut postitati meie beebigruppi täpselt samasisuline teema: Kuidas teil karvade eemaldamisega? Mina veel kuidagi hädaga saan hakkama. Selle rasedusega õnneks on karvakasv veidi peatunud aga poissi oodates olin nagu lumeinimene, ajasid ja juba kasvas peale. Õnneks mees välja koolitatud eilmisest rasedusest ning teab, mida teha ning aitab
Täna hommikuks oli sinna kogunenud hulgaliselt kommentaare ja tõesti, see ongi probleem! See on rasedatele sama suur probleem kui rindadest tilkuma hakkav piim, pardikõnnak, ajuvabad isud, möllavad hormoonid, seljavalu jne
Kuigi naiste seas hakkas ihukarvade eemaldamine levima 20. sajandi algul ja hoogustus pärast esimest maailmasõda, siis kujutan elavalt ette, kuidas veel kolm-neli kümnendit tagasi oli naistel üsna suva, kas nende jalad, kaenlaalused ja jalgevahe olid karvased või siledad.
Tänagi ilmselt leidub selliseid naisi, kellel on üsna suva ja siis leidub mingeid friike, kes raseerivad ennast iga kord kui pesus käivad ja kui nad käivad hommikul ja õhtul, siis nad raseerivadki kaks korda päevas ja kui neil on õhtune pesu enne seksi tegemata, siis nad on paanikas ja jooksevad ka üheöösuhte juures vannituppa žiletti otsima ja jalgu raseerima. Päriselt, ma tean sellist naist!
Ma julgen arvata, et täna raseerib end 10 naisest 8, kuigi nad ei tee seda võibolla igapäev ja nii regulaarselt kui nooremas eas. Näiteks ma tunnistan, et suvel raseerin ma end kordades tihedamini kui talvel. Aga raseerimisest raseduse ajal…
No kui ma olin peenike, siis ma lihtsalt libistasin žiletti üle oma sääre ja raseerisin, jalgevahele nägin ideaalselt ja kaenlaaluseid tegin juba ammu pimesi. Kui ma olin sajakilone, siis toetasin ma jala kraanikausi äärele vannitoas ja raseerisin, tõmbasin pekid koomale ja nägin ka jalgevahet korrastada. Aga nüüd, rasedana, ma mõtlesin eile, et ma jäängi sinna vannituppa.
Ma olen muidu megakiire pesija, mul on üks kiiks – ma pean iga hommik pead pesema ja ma olen selles nii vilunud, et mul võtab see koos föönikuivatusega 3-4 minutit aega. Ma võin selga panna eilsed riided või eilsed sokid, aga pea pean ma hommikuti saama puhtaks pesta.
Igaljuhul on tavaliselt ka raseerimine aega võtnud mõne minuti, siuh-säuh ja korras. Kogu pesu peale läheb mul kümmekond minutit, kui ma just ei kuku keha koorima või maske tegema. Aga eile… Ma arvan, et ma olin pesus umbes pool tundi ja sellest pool aega ma raseerisin.
Päriselt ka. Mismõttes see kõht nii suur on. Ja mul on kaks kuud veel aega… Ma tõsimeeli pean plaani, et ma pean hakkama sõbrannaga pesus käima. Meelis kardab, et lõikab sisse :D ja tal kuluks ainuüksi jalgade peale tund, ma juba kujutan ette, kui hellalt ja aeglaselt ta teeks, sest äkki on valus või ta lõikab sisse…
Kas ja kuidas olete teie selle probleemi lahendanud või teil ei jäänudki kõht ette?
Peegliga, muidu ma oleks ma ei tea mida korda saatnud :D
Jah, see ongi probleem!! :D
Kuigi ma sain hakkama kuni raseduse lõpuni. Teine äge asi on varbaküünte lõikamine, kuigi sellega sain ka hakkama nii, et istusin rätsepaistes ja lõikasin. :P
Jaa, sokid ja varbaküüned olid tõeline katsumus ikkagi :D
Tuttav tunne, mõtlesin ka algul, et see ei saa ju ometi probleem olla, et liigutan seda kõhtu kuidagi ja saan tehtud .. üsna pea selgus, et ei saa ikka küll. Noh ja ma tegin siis nii, et võtsin peegli (tagant jalaga, et seisab püsti) ja istusin vannitoa põrandale maha ja nii sai ideaalselt tehtud ja poole kiiremini, kui varem suure kõhu alt pimesi raseerides. Jalgadega oli lihtsam, aga suure kõhuga üsna raske ikka.
Ja kuulnud olen, et paljud käivad karvaeemaduses sel ajal spetsialistide juures.
Minul esimese lapsega paisus kõht nii suureks,et ma ei saanudki ise,õde aitas,tee mis tahad aga lumeinimesena ma ei olnud nõus sünnitusmajja ka minema :) :) Nüüd ootan teist ja valmistan ennast uuesti ette,seekord mõtlen et lähen ikka proffessionaali juurde,siis on kord kuus vaja ainult sellepeale mõelda :D
Ma raseerisin kobades, midagi ju ei näinud :D Ühe käega kobasin ja teisega raseerisin :D :D Näppudega tunneb ju kohe ära, kust veel peaks võtma ja kui palju. Jalgade raseerimisega polnud probleeme. Varbaküüsi lakkis elukaaslane.
Minul on karvakasv meeletu :(
Raseerida pole mõtet. Nt hommikul raseerin siis lõunaks või õhtuks on suurem ja hullem mets tagasi.
Need karvanääpsud on veel nii tugevad ja põikpäised, et jubeee…
Proovisin ka epilaatorit. See tekitas naha põletiku.
Raseerida ei saa. Epileerida ei saa. Jäi üle depilatsioon. Mõeldud tehtud. Tavaliselt peale depilatsiooni peaks u 3 nädalat nahk puhas olema. Minul alguses olu vaid 3-4 päeva. Aasta hiljem juba 2 nädalat ja õnneks ei ole paljud karvanääpsud enam nii tumedad. Kuid jäänud siiani kasvama kolm karvskest ühest karvanääpsust.
Nüüd rasedana paljud ei saa või ei oska rasedatele depilatsiooni teha. Õnneks oli mul alles kontakt vana ilusalongi mis kinni pandi kosmeetiku kontaktid. Vestlesin temaga ning leppisime kokku. Käisin siis ära ja üllatavalt hästi sai minusuguse palliga hakkama :) ei tekitsnud komplikatsioone egacebameeldivusi. Valutu oli ka hämmastavalt. Paraku on see finantsiliselt kulukas :(
Ma lasin pimesi :D
Mäletan, et lõpus tahtis sokkide jalga saaminegi nutma ajada sest ei saa ühte kuradi sokki jalga ja kõik, ei küüni- ei paindu. Raseerimine, peegliga ja tundejärgi ning suure ajakuluga!
:-D tore lugemine.Mõtlesin minagi,et sellistest asjadest ei räägita aga näed sa siis!Esimese raseduse ajal polnud probleeme,mees tegi selle töö ära ja ilma jonnita,isegi vist nautis seda,käis ikka ise tihti peale,et no kas täna raseerime ka :-D Teise rasedusega nii lihtsalt ei läinud,kuna mees oli enamus ajast eestist ära,siis tema abile loota ei saanud,pidin ise hakkama saama ja läbi häda saingi,kuigi mitte just kõige paremini.Isegi sünnituse hommikul,kui valud hakkasid,läksin dushi alla raseerima,pidin ju viisakas välja nägema :-)
Vahepeal sai seda tööd tehtud vannitoa põrandal kausis ja aegajalt tõin tooli vannituppa ja toetasin üht jalga sellele ja nii siis pusisin seal kraanikausi ees.Väärt kogemus :-D
Ma käin vahatamas :) (aga seda viimasel kuul tiheda karvakasvuga naistele ei soovita).
Aga vahatamas olen ma käinud juba aastaid, seega minu jaoks ei ole midagi valusat ega ebamugavat.
Ja raseduse lõpus poputan end alati proffi-pediküüriga :)
:D Minu kõhu ümbermõõt oli raseduse lõpuks 130cm :D Esimesed 4-5 kuud sain enamvähem hakkama, aga viimased kuud olid ikka meeletu võitlus :D
Küll jäi kõht ette, siis hakkas selg valutama, siis ei leidnud sobivat asendit jne :D
Peeglit kasutasin ma kah, muidu oleksin tõesti metsa kasvanud :D
Raseerimine raseerimiseks, aga varbaküünte korrastamine :D :D vot see oli veel omaette tsirkus :D
varbaküüned mul õnnestub rätsepistmes korda saada :) VEEL
Sellega tuleb tegelt samasugune vilumus nagu kaenlaalustegagi. Ja kui ei tulegi, siis saab peegli appi võtta, muidugi peab siis arvestama, et kõik toimub peegelpildis :D
Ma võin juba pimesi sealt raseerida, saaks hakkama kindlasti. Vb mõni koht jääb natuke kehvem, aga noh, see pole ju nii oluline enam.
No saab jah pimesi, aga ei ulata väga selle kõhu tagant upitama :D
Ma õnneks veel saan ise hakkama(34+5) kõhuümbermõõt 103cmi :D kusjuures eile ise mõtlesingi sellepeale, et kui mu kõht suurem oleks, kuidas ma selle olukorra siis lahendaksin. Näiteks mehel ei laseks teha sellist asja, kuigi ega ta vastu ei oleks aga no mõned asjad jäägu siiski ikka oma teha. Ilmselt läheksin ka salongi või siis võtaksin peegli appi :D loodan, et saan ikka lõpuni ise hakkama :D
Üldiselt sain väga hästi hakkama,,,,lõpus küll pidin veedi kreemi kasutama ja siis selle lihtsalt määrisin huupi peale ja lootsin, et maha pestes kadusid ka karvad:D Kindel ei olnud !
See on mehe ülesanne praegu. Meie peres ei ole see mingi tabu. Olen mina tema habet ajanud, kui tal soov on olnud selleks, aitab tema mind minu mures ka :)
Mõned peavad seda küll rõvadaks aga kui kõht oli juba suur ja vaatepilt varjatud siis raseeris “sealt” mees. Tal sellega probleemi ei olnud, tegi just sellise soengu kui talle meeldis. Jalgadega sain ise hakkama.
Ma arvan, et meie peres poleks see tabu ega rõve, vaid just Meelise poolne kartus, et lõikab sisse ja siis teeb megahellalt, ja kulub tund aega :D
Osta selline raseerija millega pole väga võimalik sisse lõigata. Mingi wilkinsoni oma on selline, kus pealt jooksevad risti teradega peened “traadid”. Sellega võib nahka retsida palju tahes, siiani pole sisse lõiganud.
Algul raseerisin ennast ka pimesi aga vahetult enne sünnitust käisin vahatamas, et plats ilusti puhas oleks ja karvad kuhugi vahele ei jääks kui vaja pärast sünnitust õmmelda.
Rase pole olnud ja kõigega saan hakkama, aga juhuks kui peaks olema soov depilatsiooni minna, siis keskturu juures Depilatsiooni Buduaaris on superhea käega neiud. Olen kõigile soovitanud ja eitea kedagi, kes oleks pettunud.