Kui ma rasedaks jäin, siis kuulsin nii mõneltki poolt, et ära sa ultraheli küll lase teha, see on lootele nii kahjulik.
Mina, arstiusku, nagu ma olen, jooksin alguses EMO vahet ja iga kord sain ka UH’d „nautida“, käisin ekstra ultrahelis veel Šoisi juures, täna sain üsna pika ultraheliuuringu kogemuse… Ja miks ma seda kõike ei kahetse?!
Esiteks, ma olen üsna veendunud, et arstid ei tee asju, mis on väga kahjulikud (sessuhtes, et väga paljud asjad ei ole head ja tervislikud, ometi me elame ja oleme sunnitud teatud situatsioonides elama – nt tänaval heitgaase hingama jne), teiseks ultrahelis avastatakse ikkagi vigu – neid ei tehta ju selleks, et ema oma last näeks, vaid selleks, et olla kindel, et lapsega on kõik korras.
Ma ei tahaks kanda üheksa (tegelikult kümme) kuud last, et sünnitada selline olevus, nagu tänases Õhtulehes kirjutatakse – ühe keha, kahe näoga. Ma ei tahaks seda šokki, seda valu, et teda peagi ei oleks, sest üsna tõenäoline on see, et teda ei suudetaks päästa või kui suudetaks, siis ta ei elaks täisväärtuslikku elu.
See on täpselt nagu see, et kui keegi oleks avastanud mu lapsel mingi vea, siis ma ei oleks tahtnud sünnitada haiget last. Milleks last piinata?
Ja peagi seisan ma silmitsi ühe teise sarnase valikuga – vaktsineerida või mitte?!
Mõistagi poolt, sest nagu sa ise ütlesid, siis ultraheli on ikkagi selle jaoks, et last kontrollida, mitte niisama tore võimalus last näha ( kuigi see on muidugi meeldiv lisa).
Teine asi on muidugi see, et ükski asi pole hea liiga suurtes kogustes, kaasaarvatud ultraheli.
Mina sain raseduse ajal kokku kuskil 7-8 ultraheli ja seda oli minu arvates palju. Ise nõudsin ma eraldi neist ainult ühte : Oscar testi Šoisilt. Ülejäänud olid tehtud kõik meditsiinilistel näidustustel ( ehk siis ettenähtud ultrahelid+emos käigud+enne sünnitust, sest arstile tundus, et lootevett põhimõtteliselt polegi)
Mis puutub vaktsineerimisse, siis tere tulemast radikaalsesse maailma, kus eksisteerivad ainult kaks poolt ja mõlemad arvavad, et teine eksib rängalt :D
Mulle tehti raseduse ajal kõvasti üle 10 ultraheli. Emodes, käisin 2 x Šoisi juures ning lõpus haiglas iga nädal kontrolli mõttes. Samuti muretsesin raseduse alguses doppleri ning kuulasin sellega pea et iga päev lapse südamelööke. Ja ei oleks oma rasedust teisiti ette kujutanud. Usun samuti, et ultrahelid ning ka doppleriga kontrollimine ei ole kuidagi kahjulik – muidu neid lihtsalt ei tehtaks. Väärarenguga lapsel sündida lasta on lapse piinamine. Lugesin viidatud artiklit, kus ema ütles, et isegi kui laps(ed) on elus vaid 2 päeva, on tal need 2 päeva. Kuid mida peaksid tundma need laps(ed), kes on täis juhtmeid, voolikuid, andureid ja tõenäoliselt suurtes valudes.
Vaktsineerimisega olen samuti suure suure dilemma ees. Alguses lasin teha kõik vaktsiinid, 4,5 elukuu viisikvaktsiini lükkasin edasi, sest 3 kuu vaktsiin keeras mu lapse peapeale. Nüüd 6. elukuul lasin kolmanda B-hepatiidi siiski teha. Sellega on nii keeruline. Ei julge teha ja ei julge ka tegemata jätta.
(Enda rasedusest heietan siin: http://mammuvarbad.wordpress.com/2014/04/12/rasedus/)
Mina olen ka ikkagi UH poolt, kuid mõistuse piirides. Ei pea vajalikuks, et igal visiidil seda tehakse (meie beebigrupis mõned mainisid, et arstil oli UH masin kabinetis ja vaatas igal korral beebit).
Ise sain (vist) 5 UHd, kuid kuna mu analüüsid aeti sassi, tekitati paanika ja tehti mõni UH veel. Ei olnud väga tore aeg see :/ Aga samas parem uurigu ja puurigu arstid ja tehku asi kindlaks, kui et neid oma aparaadiga eemale hoiaks.
Mina olen ka poolt. Mulle tehti raseduse aja vähemalt 10 UH. Arsti juures käisin ma iga kolme nädala tagand, sest täpselt sellel ajal kui neli nädalat möödas oli, oli arst kuskil ära :D Saksamaa asi.
Vaksineerimine on jah keeruliseks teema. Ise lasin teha kōik + rota. Kohe ongi aeg, kus poiss saab ühe aasta süsti.
Poolt. Mulle tehti üle 20 UH+koorianbiopsia ja looteveeuuring. Olin samuti veidi hirmul kuna lugesin erinevaid asju selle kohta, aga kuna oli vaja, siis pidin tegema. Laps nüüd tubli üle aasta vana ja ei ütleks, et talle need kuidagi halvasti mõjunud oleks.