Valimiste eel: tasuta lasteaiakoht, tugiisik või toit?

Ma kirjutasin ükspäev telefoni natuke oma mõtteid valimistest ja tegelikult olin ma selle juba unustanud, kuni täna hommikul kargas mulle mingi Kristen Michaeli video Facebookis ette, kus ta ütles, et tasuta lasteaiakohad tulevad TTV sulgemisest jne. Mõtlesin siis selle teksti telefonist välja otsida ja lõpuni kirjutada.

Ma olen alati valimas käinud ja olen valinud inimest, lubadustega on minu meelest valimistel samapalju pistmist kui koeral mesitaruga. Ehk et valmisloosungid on pigem “kes valjemini karjuda suudab” ehk mitte realistlikud ja mitte täitmiseks, vaid pildil olemiseks.

Mäletate veel seda “viiema rikkama riigi sekka” jah? Või “meie teeme teistmoodi” või “teeme ära!” Mis neist kõigest saanud on? Sittagi! Jah, okei, kui üldse nii võtta, siis valjult on karjunud Savisaar ja kuigi paljudele ta ei meeldi, siis tasuta ühistransport on. Kes täna kurdab? Mitte keegi! Kindlasti on neid asju veel. Ühistrasnspordi rajad tulevad ka meelde. Kõik algul kriiskasid, aga reaalselt jõuab täna bussiga Kesklinnast Mustamäele kiiremini kui autoga.

Okei, TTVst ma ei räägi. Olles seal ise töötanud, siis… Siis kui ma seal olin, no oli mõnede meelest mõttetu, okei. Minu jaoks polnud, see oli mu töö. Täna – mind ausalt öeldes ei koti, on ta või ei ole. Mõtlen pigem sellele, et suur hulk inimesi jääb tööta kui see kinni pannakse. Kurb. Aga okei, samas saan mõistusega aru, et midagi tarka sealt ilmselt ei tule. Olen ise vahel selle dr Vassiljevi terviseliinile peale sattunud, see on ju täielik komöödia!

Esimest korda elus tabasin ma end paar nädalat tagasi keset suve mõttelt, kui lugesin mingit artiklit, et sügisest saab lasteaias tasuta süüa. Küsimärgiga lugu, mis pani mõtlema, et esimest korda elus valin ma sel sügisel vist erakonda. Keskerakonda. Miks? Sest igaüks seisab nagunii nö enda eest. Ja kui ma lugesin, et nende valimislubaduste plaanis on “tasuta toit lasteaias”, siis see kõnetas mind.

Mitte, et ma ei jõuaks seda toiduraha maksta. Mitte, et mulle meeldiks Keskerakond. Mitte, et ma just väitsin, et ma ei usu valimislubadusi. Mitte, et ma just ütlesin, et valin inimest…

Mis kasu on sellest, kui ma annan hääle inimesele, kes mulle meeldib, saab pukki (kui hästi läheb, sest ma ei usu VEEL Keskerakonna kukkumisse) ja seal midagi teha ei oska? Mis kasu on sellest, kui ma annan oma hääle erakonnale, kellega minu vaated klapivad, kui nad võimule ei saa ja midagi ära ei tee. Ma parem annan oma hääle siis sellele, mis reaalselt mu elu muuta võiks – tasuta toit lasteaias. Mina säästan raha, laps saab söönuks, erakond oma hääled, mis ta nagunii ka ilma minuta kokku saaks – winwinwin.

Tasuta lasteaiakoht tähendaks seda, mis oli mõne aasta eest – kohti ei jaguks. Kõik paneks lapsed kirja, aga paljud ei viiks teda sinna või viiks korra kuus, mis tähendaks, et keegi kellel rohkem vaja, jääks ilma. Kohatasu maksmine motiveeriks ilmselt ka lapse kohale viima, mitte niisama nimekirjas tiksuma.

Tugiisik – see on samuti praegu päevakorras seoses lastega ja see on ka see punkt, millele Mallu oma postituses rõhus, et tema toetab seda. Olen nõus, et lapsel, kellel tugiisikust abi oleks, võiks seda teenust tasuta saada, sama moodi puudega 34aastane, 50aastane või vanaduspensionär, kes enam poodi minna ei jõua ja lapsi pole vms, saaks tugiisiku, kes aitaks kevadel aknaid pesta ja vajadusel poes käia ja kuuske ehtida jne.

Samas ei leia ma, et lapsevanem peaks saama tugiisikut kasutada selleks, et rahus WCs käia, poodi või peole minna. Siin tekib mu meelest see koht, et SA said lapse. Ja isegi kui maailm lööb peapeal kokku (kellel meil poleks löönud, eks?), pole tema selles süüdi. Sina tahad peole minna, organiseeri endale lapsehoidja. WCsse saad siis jälle normaalselt (privaatselt) minna kui laps piisavalt vana on ja ei tule ukse taha kraapima. That’s life ja kes ütles, et see kerge peab olema?

Ma saan aru, et erivajadusega laps pole valik ja siis sul ongi lisaabi vaja ja siis on sellise teenuse saamine ka vajalik. Ja siin ei peaks tugiisiku vajadus tulema enam sissetulekutest, vaid lähtuvalt lapsest – kui erivajadusega, siis olenemata mis määral (puudeaste) ja olenemata milline on vanemate sissetulek, eks?

Ma olen nõus igasuguste toetuste ja tugiprogrammidega, aga need peavad ikkagi loogilised ka olema. Käärid, käärid, käärid. Kuidas seda kõike mõõta! See on alati probleemiks!

Üleval toodud näide, et olenemata sissetulekust… miks siis see, kes saab 4000€ kuus ja suudaks seda ise maksta, peaks saama teenuse tasuta, kui seal kõrval on pere 800€se sissetulekuga ja vajaks seda rohkem, eks? Aga siin ongi minu jaoks laps laps. Mis vahet sel on, kui palju keegi teenib, kui erivajadusega, siis vajab tuge, eks?

Samas olen ma ka seda meelt, et üht last teisele eelistama ei peaks. Kui puudega laps saab tugiisiku, võiks seda saada ka terve laps – jälle käärid? No kui mõni laps vajab abi pissimisel või käimisel, mõni inimene aknapesul, siis äkki mõni terve laps vajab abi inglise keeles või matemaatikas, eks? Okei, siin ma teeks reegli, et see tugi on saadavalt tervele lapsele kuni koolis käimiseni vms. Täiskasvanuna pesku ikka ise aknaid, kuigi tema erivajadusega klassiõele võib see tugi alles jääda.

Ja lastetoetus võiks olla igale lapsele sama suur. See, kui suurpere saab lisatoetust on okei. Aga ma ka tegelikult ei saa aru, miks nö esimene ja teine laps saavad 50€ toetust ja kolmas 100€. Nad on lapsed samasugused ja oma vanemate tehtud ja üldiselt saavad lapsi ikkagi mõistusega inimesed, mitte ei motiveeri neid see raha.

Kõige lihtsam näide oleks see, et kui lapsevanem on otsustanud “lastetoetuse” kõrvale panna lapse fondi, siis ühel koguneb igakuiselt 50, teisel 100€. See ongi see nö ebaõigluse koht.

Aga noh, neil teemadel võiks ilmselt kuude viisi vaielda. Kas teie plaanite valima minna ja mille põhjal teie tavaliselt otsustate, kui häält annate?

Samal teemal

49 kommentaari

  1. Ma hakkasin kommenteerima ja lõin käega. Hakkas kripeldama, tulin tagasi.
    Tugiisik lapsele pole selleks, et ema saaks lullilööma minna. Lullitamiseks on lapsehoidja. Tugiisik on erivajadusega lapsele toeks ja abiks. Ma olen nüüd kaks aastat ja peale olnud erivajadusega lapse vanem. Ilma tugiisikuta hakkama ei saaks, lapsehoidjad ei kvalifitseeru. Mul käib laps erivajadusega laste aias. Seal on proffessionaalid, kes toetavad last tema teekonnal nö tavainimeste sekka.
    Mallu puhul jäi ka kõlama arusaam, et tugiisik on sama mis lapsehoidja. Õilis eesmärk, aga märksõnad tuleks ennem selgeks teha.

    1. Aitäh! Ma juba mõtlesin, et mõistlikud inimesed on maamunalt kadunud, aga õnneks mitte.

      Marimell, sa oled sooda. Täiesti. Mine nurka ja häbene.

      Ükski asi ei ole siin tasuta. “Tasuta” ühistrasport makstakse kinni mujalt. Küsi pigem, kust ja kuidas hakatakse “tasuta” toitu lasteaedades pakkuma ja kuna KE on siin nii kaua võimul olnud, siis on põhiküsimuseks hoopis, et miks ei ole seda seni tehtud.

  2. Selle kolmanda lapsega on jah tehtud üks igasugune jant. Eile reporteris toodi hea näide. . Et olgu see on tegelt jah ebaõiglane, kõik on ju lapsed ja miks 2 esimest siis halvemad on, nõustun täielikult .. aga mina kui 4 lapse ema (2 oma, 2 niiöelda lapsendatud) ja kui kuskile tahame minna (mangumaa, lõbustuspark ja isegi paljudes SPAdes) on kirjas PERRPAKETT (mis on muidugi soodsam, kui eraldi pakett/pilet osta kõigile) 2 täiskasvanut +2 last. Ehk siis pealt tuleb see kallim pilet jälle osta.

  3. “Samas olen ma ka seda meelt, et üht last teisele eelistama ei peaks. Kui puudega laps saab tugiisiku, võiks seda saada ka terve laps – jälle käärid? No kui mõni laps vajab abi pissimisel või käimisel, mõni inimene aknapesul, siis äkki mõni terve laps vajab abi inglise keeles või matemaatikas, eks? ”
    Terve lapse tugiisik on tema VANEMAD. Ja kui nemad ei oska piisavalt inglise keelt/ matemaatikat, on selle jaoks aineõpetajatel järelaitamise tunnid.

      1. Sina, Tallinna linna elanikuna, mõtle natuke laiemalt. Kui selline tugiisiku systeem viiakse ellu, et kõik laste vanemad (räägin siinkohal vaid lastest) saavad abi, vahet pole siis milles, siis kuidas see mõjutaks linna kassat??? Pärast virisetakse jälle, et sõiduteed on nii kohutavad, valgustus kehv, lasteaia kohtadega läheb hullemaks, sest pole raha kasvatajate palkamisels… ja mida veel! Kas sa kujutad ette kui palju selline asi maksma võib minna? Millegi arvelt peab see ju tulema.
        Mina pole ka mingis aines kunn, aga algklassi tasemel oskan ikka oma last aidata. Ning mingi aeg nad hakkavad nkn ise õppima või klassikaaslastelt abi paluma.
        Ja üldse… mis on inimestega juhtunud??? Kogu aeg vaid üks toetus ette ja taha (rõhutan veelkord- ei räägi lastest/peredest kus kasvab invaliid). Kas tõesti ei saa ilma riigi abita enam yldse hakkma? Kas ma ise elan tõesti nii roosas maailmas, et arvan, et inimesed elavad valdavalt hästi ja saavad ise omadega hakkama? Ma ei taha üldse mitte õelutseda ja kuuluda perekooli sarnaste kägude hulka, aga siin on koht kus sa võiksid ise peeglisse vaadata ja kysida- mida olen mina andnud riigile, et tema peaks mulle tasuta tugiisiku andma? Jah, ma tean, et sa alles otsid omale sobivat töökohta, et sa ei taha teha seda, mis sulle sisimas tegelt ei meeldi. Saan aru! Oleks ka vaid mul julgust nii elada, selles suhtes imetlen su yolo eluviisi. Aga miks peaks riik sulle midagi tasuta andma, kui sina midagi vastu ei anna….?

        1. Ma ei tahagi midagi tasuta. Ma arutlen, et kui üks saab, võiks ka teine saada jne. Ma olen lapse saanud teadliku valikuga ja mõelnud sealjuures, kas saan temaga hakkama. Täna nt ei saa ma teist last, sest jah, hakkama saaks, aga ma ei ole kindel kui hästi mul kahele lapsele raha jaguks :)

          1. No vot, aga siin ongi vastus, miks üks laps saab tugiisiku ja teine mitte- vanemad arvestavad lapsi saades teatud keeruliste asjadega nagu beebiiga, mähkejant jms. Teevadki selle teadliku valiku, et nad saavad kõige sellega hakkama.
            Ükski vanem aga ei ole valmis selleks, et tal sünnib puudega laps, kelle mähkmeid ta peab vahetama võib-olla terve elu, mitte esimesed eluaastad. Et ta saab lapse, kes raskemal juhul vajab samasugust jälgimist ja hoolt nagu vastsündinu ka selles vanuses, kus teistel vanematel on ammu aega kergendatult hingata.
            Mõnikord ei ole kõigile võrdselt kõige õiglasem lahendus. Tobe jonn, et “Aga kui puudega laps saab tugiisiku, siis mina tahan kaaa!”

          2. Just kirjutasid ju, et tahad tasuta toitu ja valid seetõttu Keskerakonna :)
            Tegelt on enamus jutt natuke rumala ja mul endal hakkab piinlik :) Näiteks mõne aasta eest ei jagunud lasteaedades kohti seetõttu, et oli olnud beebibuum ja nüüd oli nende kord aeda minna, mitte seetõttu, et kõik panid lapsed lasteaeda ja tegelikult seal ei käinudki??

    1. Ma arvan ka, et ei saa võrrelda erivajadusega last ja tervet. Esialgu oled lapse saanud ikkagi endale, mitte selleks, et riik pakub sulle lapsehoidjat, abiõpetajat koduste tööde juurde jne.
      See hool ja vaev, mida vajab erivajadusega lapse vanem, ei anna võrrelda terve lapsega.

      1. Saan aru, aga teistpidi laps on laps, kindlasti saaks ka mingi sellise variandi mõelda, et ka terve laps saab tuge kui vaja on.

        1. Tugiisik on VAJADUSPÕHINE! Vajadused on seadustega paika pandud. Terve lapse vajadused PEAB katma lapsevanem, ja kui ta on hädasse sattunud, siis selle jaoks on samuti süsteemid loodud.

          1. Ma tõin enda loos lihtsalt näiteid, issand jumal. Arutlesin teemal, mitte sellest mis on seaduses hetkel või mis mitte. Natuke kaugemale suudad ka näha ja mõelda? Või ainult seaduses näpuga järge ajada.

  4. ma olen vist alati kõikide totrate erakondade vastu hääletanud hoopis ühe n.ö loodussõbraliku erakonna poolt lihtsalt eesti nime valinud ja kõik. kuigi nüüd on üldse teine sissekirjutis, hoopis sõidusoodustuse pärast.. ning võibolla enam ei valigi.
    pere jms hüvesid ega ühiskonna asjad minu vajaduste alla väga ei kuulu. siis jääb see tühine hääletusetrall ära.

  5. “Tugiisiku teenuse peamised sihtgrupid on:
    1) lapsed, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu (õnnetused, lein);
    2) lapsed, kes on kinnipidamiskohas või kinnipidamiskohast vabanenud;
    3) lapsed, kes vajavad abi asenduskodus, perekonnas hooldamisel või turvakodus viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asumisel;
    4) lapsed, kes vajavad abi seoses eestkostel olemisega ning eestkoste lõppedes iseseisvalt elama asumisel;
    5) lapsed, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu;
    6) lapsed, kelle vanemad on raskustes nende eest hoolitsemisega ning neile turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisega.”
    (Väljavõte Sotsiaalministeeriumi seletusest).

    Et siis tuleks siia lisada ka: 7) lapsed, kelle vanemad tahavad tühja punkti vaadata, või 8) lapsed, kelle emad tahavad end “tuulutada” ja kelle isad tahavad rahus arvutimänge mängida või 9) lapsed, kelle vanemad on laisad ja saamatud?

    Need punktid on ikka analüüsitult ja põhjustega sellised, nagu need on. Kes nende punktide alla ei kuulu, peavadki võtma lapsehoidja.

    Tugiisik puudega lapsele on samasugune nö varustus nagu ratastool või muud olmeabivahendid puudega lapsele.

    1. Olen nõus, ei ole ikka nii, et laps on laps, sama hästi võiks öelda, et kõik toiduained võiks ühe palju maksta, sest söök on söök, aga tegelikult on erinevate toiduainete tootmiseks kasutatav ressurss erinev. See ressurss, mida kulutab erivajadusega lapse vanem ja terve lapse vanem lapsele on totaalselt erinev, alustades lapsevanema jõuvarudest ja lõpetades igasugu teraapiate ja abivahenditega. Täiesti võrreldamatud suurused võrreldes terve lapse kasvatamisega. Terve lapse vanemad peavadki tagama oma lapsele abiõpetaja kui vaja ja leidma omale lapsehoidja kui vaja, ja kui lapsel mingi hälve, siis riikliku abi poole pöörduma. Mis vastutus on muidu lapsevanemal.

      1. Ma ei ole ju seda väitnudki, et üks kulutab rohkem energiat kui teine ja seepärast peaks kõik ühtne olema. Ma lihtsalt tõin näite, et toetused ja tugisüsteem võiks olla kõigile, ei tugine praegusel seadusandlusel vms. Lihtsalt enda mätta otsast kirjutan, mis mõtlen.

        1. Aga ma ei saagi sinu mättast väga aru. Seleta palun! Hetkel jääb mulje nagu sa vägaväga tahaksid riigilt vaid igakylgset abi lapse kasvatamisel. Aga mis jääb lapsevanemal endal teha siis yldse?

          1. Ma ei näe, kas see on kommentaar kellegi kommentaarile v mulle. Aga mina ei soovi riigilt mingit abi. Ma olen lapse ise saanud ja saan tema kasvatamisega ka ise hakkama. Kui riik toetab, siis tore on. Aga üldiselt ma ei hala ka kuskil toetuste üle. Siin tõin lihtsat näite.

        2. Mis mõttes kõigile kättesaadavad, ongi ju, kõigile puuetega inimestele või puuetega laste vanematele pärast vastavate avalduste ja tõendite esitamist, on neil kõigil ühtmoodi õigus saada abivahendeid, tugi jms. Need teenused ei pea olema kättesaadavad tervetele inimestele või tervete laste vanematele. Mis tugisüsteemi vajab terve lapse vanem, terve lapse vanem peaks olema suuteline ise organiseerima nt abiõpetaja oma lapsele, kui seda on vaja. või prillid, kui lapsel on silmanägemine halb jms. Terve lapse vanem peabki saama ise hakkama, ehkki nt kui on vaja psühholoogilist abi, siis seda saavad inimesed ükskõik, kas neil on puudega pereliige või mitte, mingis osas tasuta. V mis tugisüsteemi sa silmas pead , mis oleks üks nii puuetega laste vanematele kui tervete laste vanematele.

        3. Kõik peaks hoopis olema vajaduspõhine ja veel rohkem vajaduspõhisem kui praegu. Siis saavad abi need, kes seda tõesti vajavad.

          Kui raha, mida jaotada, oleks ca 1,5 milonit eurot (suva näide), siis kõigile võrdselt tähendaks, et igaüks Eestis saaks euro ja keegi ei ela paremini. Kui see 1,5 miljonit aga vajaduspõhsielt jaotada, saabs ellega palju ära teha.

  6. Lastetoetusest… kui 1 saab 50, teine 50 ja kolmas 100 (või mis iganes), siis see raha tuleb ju sulle korraga ( 300€). Ise siis ei oska seda kolmeks teha??

    1. Eks nii tulebki teha jah, aga point jääb samaks – tegelt saab riigi poolt üks rohkem. Asi on põhimõttes, mitte summas.

  7. Kas ja kui palju oled sa erivajadustega kokku puutunud? Mida sinu jaoks tähendab erivajadusega laps? Mida sinu arvates on erivajadusega lapsel vaja?

    Ema, kes tõstab igapäevaselt oma 17-aastast last, vajab abi, kuna ta ise tõenäoliselt ei jaksa tõsta. Kas tõesti peaks võrdsuse printsiibi pärast sama abi saama mõni tava lapse vanem?

    1. Aga miks mitte? Üks asi on jah, füüsiline puue, aga samas kui sul on vaimselt haige laps, võid sa samamoodi abi vajada.

      1. Jah. Sest see on vaimupuudega laps. Kas tõesti leiad, et tava lapse vanematele tuleks tagada samamoodi tugiisiku teenus nagu füüsilise või vaimupuudega lapse vanematele?
        Palun vaata mõnda Puutepunkti saadet. :) Saad vb tugiisiku vajadusest ja võimalikkusest paremini aru.

      2. keegi juba ka siin kommenteeris, et tugiisiku teenus on mõeldud ka vaimsete häiretega lastele..

  8. Palun ärge hääletage Keskerakonna poolt. Nende esinumbriks on Yana Toom, kellele on hiljutise valitsuskriisi ärahoidmise eest tagatubades lubatud vene keel riigikeeleks läbi suruda. Selliste radikaalsete riigivaenulike esinumbrite ajal ei ole aeg mõelda väikestest asjadest nagu ühistransport või lasteaia tasu.

  9. Üldises mõttes olen selle postitusega absoluutselt nõus.
    Ongi ju nii, et laps on laps on laps. Kõik nad peaksid olema võrdsed ja on hüvesid, mida peaks olema võimalik lastele jagada võrdsuse printsiibi alusel. Puudega lastele rakenduvad teised toetused ja need lähevad eriabi alla, lihtsalt kättesaadavus võiks parem olla.
    Pkalt võiks kirjutada sellel teemal, aga ei hakka. Avaldan lihtsalt toetust sellele postitusele, oli teine selline mõistlik.

  10. Keskerakond tuli välja uudisega, et sügisest on lasteaias söök tasuta (ametlikku teadet selle kohta tulnud pole) täpselt siis kui nad said teada, et sotsid kavatsevad seda punkti kasutada valimiskampaanias. Nii lihtsalt informatsiooniks

  11. Ma olen ka seda meelt, et laps on laps…aga iialgi ei saa võrrelda tavalapse ja puudega laste vajadused.
    Puudega laste vanemad ei ole keegi ju oma lapsele puuet valinud..kõik on lapse muretsenud ju heas usus, et laps on terve.
    Me ei ela enam ammu ju sotsialismis, kus kõik saavad pudrupotist ühesuuruse kulbiga. Meie lapsed olid enneaegsed ja riik kulutas nendele esimestel elukuudel oluliselt rohkem kui tavabeebile…kas siis oleks pidanud ka vahepeal rahakotilõuad kinni panema?
    Mu meelest peaks toetused olema ikkagi vastavalt vajadusele, mitte et “kõik ju said!” ja “meie peame ka saama”.

  12. Ma sellega ei ole nõus: aga reaalselt jõuab täna bussiga Kesklinnast Mustamäele kiiremini kui autoga.
    Ei jõua, kohe tõesti ei jõua. Võib-olla tõesti tipptunni ajal ja suurte ummikutega, aga muidu mitte. Bussijuht on Tallinnas kahes leeris – kas megaaeglased, kes sõidavad 20-ga või siis kihutajad, niiet hoia 10 küünega kinni, et bussis püsti üldse jääda.
    Muus osas – olen nõus sellega, et laps tehakse ikkagi endale, mitte riigile. Ja kui tulebki mõnel perel eriolukord, kumbki vanem jääb tööta/juhtub õnnetus/on üksikvanem vms, siis tuleb riik appi ja pakub tasuta tugiisikut, maksab vajadusel kinni lastekohaarve jne. Kahjuks on Eestis palju neid inimesi, kellel tegelikult vaja pole, aga kasutavad süsteemi ära (olles ise töötanud kunagi Töötukassas on kurb ikka küll kui isik iga kord tuleb vastuvõtule värvised tunked seljas, aga kuidagi tõestada sa seda ei saa; inimesed, kes kasutavad neid riigi/KOV poolt antavaid kortereid – on keegi kunagi käinud vaatamas, MILLISED autod nende korterite ees seisavad?! jne jne.
    Eestis on raske pakkuda vajaduspõhiseid toetusi, sest kohe on naabrimutt vihane, aga miks tema sai ja mina ei saanud?!
    Keskerakonda ja EKRE-t ei valiks ma kunagi – südametunnistus lihtsalt ei luba.

  13. Sellest ma ei saa aru, et miks nii palju kära selle ümber, et kolmas laps võrreldes pere kahe esimese lapsega suuremat lapsetoetust saab. Summa kontole tuleb ju üks ja kui on vaja lastele nö fondi koguda, siis jagada peaks oskama kõik. Minu meelest on selle seadusega muud moodi mööda pandud nt kärgperede puhul – kui kolmanda lapse saab ema, kes kasvatab eelmisest kooselust(abielust) lapsi, siis seda last loetakse automaatselt kolmandaks. Kui kolmanda lapse saab isa, kes maksab elatist eelmisest kooselus(abielust) lastele ja osaleb ka nende igapäevaelus aktiivselt, siis algab loendus otsast peale st see kolmas laps on äkki jälle esimene.

  14. Üldiselt on tasuta asjadega nii, et kui saad midagi tasuta, siis pole justkui õigust kvaliteedi üle nuriseda. Niion ka Tallinnas tasuta ühistranspordiga. Muidugi on tasuta tore sõita, aga muu maailmaga võrreldes on Tallinna ühistranspordil ikka pikk tee veel areneda. Rääkimata hilinemistest, teatud liinide ülerahvastusest jne, aga kellele sa kurdad, tasuta said ju! Sama võib juhtuda ka tasuta toiduga lasteaias, ei saa kurta kui kvaliteet on kehv, või saiakesed, makaronid ja viinerid võtavad võimust. Lisaks mitte kunagi ei tohi unustada asjaolu, et kõik tasuta asjad saavad juhtuma millegi arvelt. Ei ole head ilma halvata. Minu oleks pigem väga ettevaatlik selliste poliitiliste lubaduste/loosungite suhtes. Eesmärk ongi võimalikult paljusid valijaid kõnetada, selles osas 5+ Keskerakonnale. Aga kindlasti selle lubadusega kaasneb ka palju muid mitte nii toredaid asjaolusid. Lihtsalt mõtteaineks sulle.

  15. Loodetavasti jõuab eesti kunagi lahenduseni nende asjadega. Soomes saab nt taodelda tugiisiku näol endale abilist. Kõigil ei ole ema ja vanaema kohe käepärast võtta,erinevatel põhjustel ,kes on ise lastekodu laps,kel surnud lähedased jne. Iga ema vajab oma aega ja selleks ongi isikud,kes seda võimaldavad. Asi on riigi poolt korraldatud nii,et kel võimalik see maksab ja kel mitte see saab ilma rahata! Ja miks peaks eestis tasuta lasteaiad olema? Soomes jällegi väga lihtne lahendus: kõik käib palgalehe alusel,kui mõlemad vanemad on töölkäivad inimesed siis on täies mahus vaja maksta. Aga kui nt mõlemad on töötud või on töötu yksikvanem siis maksab riiik. Muretsed,et tasuta kohti hoitaks niisama kinni aga laps lasteaias ei käi? Siin jällegi lahendus:kui vähemalt 20 tundi nädalas kohal pole siis hoiukoha saab laps,kes on kohal ja hoidu vajab.

  16. Tere!Pole küll ise puudega lapse ema aga nii mõnigi ema vajab seda hetke :Sinu blogi:Samas ei leia ma, et lapsevanem peaks saama tugiisikut kasutada selleks, et rahus WCs käia, poodi või peole minna. Siin tekib mu meelest see koht, et SA said lapse. Ja isegi kui maailm lööb peapeal kokku (kellel meil poleks löönud, eks?),

    1. No ma saan aru, ma ka vajan selliseid hetki. Aga selleks on sul lapse isa, vanaema, sõbranna, hetk kui laps magab jne. Eks esimesed aastad ongi raskemad.

  17. Kõige jaburam postitus mida siin lugenud olen. Raske isegi kommenteerida midagi, paneb imestama vaid.

    Mis vahet on sellel kuidas see lastetoetus on sõnastatud. Mitmeid ja mitmeid kordi kõlab ainult läbi see kuidas üks laps saab rohkem raha aga teine mitte. Mis kuradima vahet sellel on? Pere saab selle raha ja see kulub nkn tervele perele. Mitte, et kolmas laps saab selle arvelt rohkem. Kui oleks esimene laps 50, teine 50, kolmas 50. Ja kui peres kasvab 3 last saavad lisaks 350, kui 4 siis saavad lisaks juurde…
    Lõppude lõpuks on see siiski vaid sõnastuse küsimus. Mis ora kõigil sellega on ma lihtsalt ei mõista.

  18. Mina saan küll aru sellest, et 3. ja edasi laps saab suuremat toetust. Lisatoetus, mis hakkas sel suvel kehtima on ka väga OK! Eesti iivele mõjub positiivselt just 3 lapsega pere. Ja rohkem kui 2 last on ikka materiaalselt suur väljaminek, nt kui ei taha pead – jalad koos elada, siis on vaja suuremat elamispinda.
    Minul on 2 last, kolmandat plaanis pole siiski.

    Erivajadusega lastele on tugiisik lasteaias / koolis väga vajalik! Tugiisik on sel juhul abiks lisaks lapsele ka õpetajatele. Ma ei räägiks sellest lapsevanemate kontekstis. Haridusasutustesse on vaja tugisikuid!

  19. Mind jäi häirima see 3 lapse toetuse jutt: “Aga ma ka tegelikult ei saa aru, miks nö esimene ja teine laps saavad 50€ toetust ja kolmas 100€”.
    Selgitan: lapsed ei saa seda toetust. See raha kantakse ühe lapsevanema kontole ühtse summana. Ma tean, et sa tead seda, aga ma ei saa jälle aru, kuidas inimesed niimoodi üldse mõelda saavad, et üks laps oleks riigi silmis justkui rohkem väärt kui teised? Laste arv on lihtsalt rehkenduse alus, et leida, mis tuleb kogusumma. Mina olen 3-lapseline, aga ma pole elu sees mõelnud, et tema eest saan 50, tema eest 50, aga vat see kolmas toob sisse sada! See on absurd. Oluline pole mitte kolmas laps, vaid kolm last! Saate vahest aru?
    Ja see vanem, kes käitub selliselt, nagu sinu näites: “Kõige lihtsam näide oleks see, et kui lapsevanem on otsustanud “lastetoetuse” kõrvale panna lapse fondi, siis ühel koguneb igakuiselt 50, teisel 100€. See ongi see nö ebaõigluse koht.” – noh, peaks saama ilmselt mingit ajuhälbetoetust, sest nii loll ei saa üks lapsevanem küll olla. Näiteks võiks ta teada, et otsuseid saab ja võib muuta vastavalt vajadusele…

    1. Ma ka ei mõtle, palju laps sisse toob ju.. Vaid see näide, et kui seda raha koguda, siis koguneks see erinevalt. Ilmselgelt lapsevaem kasutab seda raha kuidas tahes ja kui saabki 200 kolme lapse pealt ja neil fondid on, siis jagab selle võrdselt.

  20. Täiesti teemast mööda, aga nüüd kui mallukas areenilt lahkub ja ainult reklaami hakkab treima, on sul võimalus maarjamaa loetuimaks blogijaks saada ja parimad diilid endale tasku pista :D Nii et anna nüüd aga hagu :D

    1. Sest ma ei ole kogu aeg netis ja kammi blogikommentaare ja hetkel siin Türgis pole ka väga levi, loen ja kiidan heaks kui mahti saan.

Comments are closed.