Hommikuti, kui ma Hedonile putru serveerin, siis kuulame me arvutist muusikat. Täna sattusin ma kuidagi “soovituste” järgi mingi imeliku videoni.
Aga enne ma räägin veits, mis putru Hedon sööb. Ma olen peaagu aasta aega saanud osta otse maaletoojalt GoodGouti (link!) püreesid (hind on umbes nagu soodukate ajal poes) ja selle suve alguses tõid nad turule uued pudrud ja müsli, mida ma ka kohe igast sordist paki haarasin.
Müsli ongi Hedoni lemmik. Aga pudrud käivad kah – marjade ja puuviljadega. Niisama ta neid väga manustada ei taha. Sobivad alates kuuendast kuust ja neid saab teha ka nii vedelaid, et anda lapsele lutipudelist. Meie teeme veits paksema ja sobib hästi.
Aga mitte sellest ma ei tahtnud kirjutada. Nägin YouTube’s videot. Vist mingi pop noor juutuuber – Maria Rannaväli – pop seepärast, et antud videot on vaadatud üle 65 000 korra, tal on üle 16 000 jälgija… (UPD: googeldasin ikka, kes ta on, selgus, et üks popimaid juutuubereid Eestis, kellel on Instagramis kolm korda rohkem jälgijaid kui Taavi Rõivasel (link!)). Aga see oli nii naljakas, mis ma nägin, et mõtlesin, et blogin sellest. Vaesed, noored, mõtlesin ma. Ühesõnaga, tšikk on teinud koos sõbrannaga video “Elu enne vs pärast NUTITELEFONE”
Ohjah. Seal on siis näited: muusika kuulamine, õppimine, välja kutsumine, info levimine jne.
No näiteks enne nutitelefone pidi helistama, et öelda, tund jääb ära, või et linna viitsid vä? Aga nüüd näeb tundide ära jäämist Snapchatist või Instagramist ja kokkusaamise saab kokku leppida Facebooki kaudu. Või et kui vanasti kuulati muusikat iPodist (päriselt? vanasti?), siis nüüd saab seda telefonist teha ja kui vanasti pidi matemaatika valemeid vaatama raamatust, siis nüüd saab guugeldada.
Mul oli sellessuhtes naljakas, et VANASTI, kui mina tahtsin kedagi välja kutsuda, siis ma läksin talle ukse taha – “Tere, kas Veronika on kodus, kas ta õue võib?” Või tunni ärajäämisest sain teada enne tunni algust ja pidin koolis tühja passima. Või muusikat kuulasin vanast kassetti mängivast makist (ja see oli 90ndate keskel, kui mul veel plaati mängivat asja polnud), ja mataülesanded õppisin selgeks juba koolis, et kodus üldse minimaalselt kodutöid teha jne.
Aga noh, ega tänapäeva noored ei teagi, mis oli vanasti. Ja veel varem õpiti üldse pirru valgel ja ainsaks pliiatsiks oli süsi jne.
Eile ostsid kaks tüdrukut Pärnus R-Kioskist bussi talonge ja siis üks ütleb teisele: see on ikk nii oldschool. :D
Ma vaatasin seda videot kuni selle tunni ära jäämiseni. Ja arvan, et tal on neid jälgijaid oma jagu nende tatikate seas kellejaoks vanasti oligi ipod ( ei teata vast ilmselt misasi on mp3 v kasettpleierg ja noo.. vanasti vaadati õppimist ikka päevikust mitte arvutist) ent enamik on ilmselt selliseid vanureid nagu meie kes teame kassetidest ja floppidiskidest miskit ja lihtsalt selle rumaluse yle pead vangutavad.
Täitsa jube on vaadata ausaltöeldes.
Hahhaaa tervitab ka teine “vanur” :D just kui meie tahtsime kedagi välja kutsuda läksime ukse taha või hõikasime akna taga :P ja koolis passisime samuti kui tund ära jäi :)
Ma mäletan veel kuidas maal see värk käis, hüppasid ratta selga hommikul, sõitsid kõikide semude uksetagused läbi ja igalt poolt haarasid kellegi kaasa ja läksid järgmise juurde.. Selle asemel, et eelmisel päeval kokku leppida “kohtume homme kell xx seal” :D aga fun oli!
Samas teise vanaema juures viskasin ma öösärgile puukingad alla ja jooksin üle põllu sõprade juurde – randa lähme vä? ok, kohtume xx minuti pärast – koju, pessu, sööma, asjad kokku, randa :D
Vanasti oli ikka jh kassetikas kust muusikat kuulati ja siis tuli cd player..ja isegi kàisin pidevlt uste taga ja minul kàidi et vàlja kutsuda. Ma isegi igatsen neid aegu taga. Tànapàeval on enamus majadrl trepikojad lukus ja ilma võtme vm sisse ei saagi mison kahju :( nii ei saa lapsed ukse taga kàia :) ja mis puutub nendesse matemaatika valemitesse siis selle asemel et googeldada on lihtsam variant osta valemitega vihik ja sealt vaadata selle asenel et arvuti kàima panna ja hakata googeldama. Vanasti oli elu ikka ilusam ja parem mulle meeldis rohkem. Aga ega ma vàga vana ka pole niiet jh..kõigest 28 :D
Kirjapildi järgi ütleks pigem, et 18!
Ilmselgelt telefoniga jäetud kommentaar A4 poolt, mis ilgud:)
Haha, kuule jumala lahe piff ju :D minu meelest väga andekalt tehtud video. Ega tal ei olegi vast eesmärk jagada ajalugu, vaid kuidas see aeg tundub läbi nooruki silmade.
See telefonil patareide tühjaks saamine oli ainus, millega ma ei connectinud üldse. Helistades oli pigem probleem, et kas sõbrannat pole kodus või istub keegi dial-up internetis ja telefoniliin on kinni :D
Minu poeg küsis minu käest ja täiesti siiralt, kuidas me enne Googlet üldse õppisime, mismoodi materjali saime…, ma ikka täielik dinosauruse kaasaegne, sest käisime Tartu Ülikooli raamatukogus, laenutasime ette raamatu, siis paljundasime raske raha eest lehekülgi – see oli kõva samm edasi oma elu kergendamiseks! Lisaks konspekteerisime õppejõu jutu kõik käsikirjas kaustikusse, et kuidagigi saaks eksamid tehtud. Saime! :) Ja see polnudki ju nii ammu, 1985.aastal vaid !!! Varsti tulidki juba ka kodudesse esimesed arvutid, mina sain selle endale vist 1993-94?!!!, internet siiski palju-palju hiljem, nüüd on suvilaski kõik olemas ja OMG :) – elu nagu lill! Lapsepõlves (siis selles dinosauruste ajastus) polnud meil lauatelefonigi, aga muu eluks vajalik oli juba olemas – külmkapp, raadio ja televiisor, lintmaki “Astra” sain 1980 (vot oli kõva sõna!), seejärel juba kassettmakk ning siis järgnesid kõik need vidinad, milleta tänapäeval elu enam ettegi ei kujutakski!
Mul tekkis üks küsimus. Kust on pärit see Hedoni joogitops, rohelise kaanega? Viskasin just meie vana Tomme Tippee ära, kuna seda ei saanud hästi puhastada :/ tundub, et teie pudelit saab.
See on pärit IKEAst, aga… Samamoodi kehv puhastada, viskasin minema. Minu meelest kõige paremini puhastatavad on Brittoni joogipudelid. Neil on mingi õhutusklapp või asi, mis ei lase kuidagi mustusel sinna koguneda. Prismas on need pudelid näiteks müügil, mingi 3€ ja ma ei tea, kui sul on oluline, et sangadega oleks, siis vb ei sobi, aga meil ajab pudel asja ära. Pluss see pudel reaalselt tilgakindel. Need topsid suht saastad, ajavad läbi täiega, kui kotti panna vms.
Appikene :D Ma vaatasin seda videot ja nagu…tundsin ennast totaalse vanurina :D Kammooon ma olen 26 ju :( Mul on vist ajataju ikka totaalselt sassis või siis see aeg läheb lihtsalt niiii paganama kiiresti. Nutitelefonid on ju tegelikult suhteliselt uus nähtus, ma mäletan et mu üleelmise suhet ajal hakkasid tulema vaikselt need suurte ekraanidega nutigad, need samsungid selliste pulkadega ka veel. Ja no ma olin selle suhte ajal mingi 19 kui see algas ehk siis mingi nii võttes 7 või 8 aastat vist on see olnud mingi teema alles. Parandage kui ma väga mööda panen :D Ma hakkasin selle teema peale reaalselt oma pilte vaatama ja mõtlema millal miski siis oli. Enne neid nutikaid kui nett normaalsemalt juba toimis olid sellised nuppudega telefonid kus vist sai ka kuidagi suure hädaga midagi netis vaadata, aga no ikka väga hädaga. Ja misasja mis Ipod :D Ma kuulasin teismelisena mp3-est muusikat, mul pole endal näiteks olnudki Ipodi. Muidugi ma saan aru sellest, et kui nende tüdrukute vanusest maha võtta see ümmarguselt 10 aastat siis nad ei jaganudki udutuhka ja olid veel nii pisi pisid, aga mulle endale tundub, et ma küll olen tajunud väheke paremini neid asju mis olid vanasti, st ajalises mõttes. Ja see sõprade väljakutsumine, oi see oli lahe, juhtmega telefonid ja siis alati kui telefon helises siis ootasid innuga, et oi kas äkki nüüd helistab naabritüdruk. Muidugi ma olin siis väga väga väike, aga ma mäletan seda niii hästi. Ja no see mälestus kui me reaalselt saime koju päris esimese arvuti, oh seda õnne, tundus nagu mingi paradiis, et ma saan kodu olla ja istuda laua taga arvutis. Nii imelik oli aga nii mõnus. Mina küll tegelikult mõtlen nendele aegadele heldimusega tagasi, see oli midagi teistsugust. Nüüd on kõik kuidagi nii lihtne, saad inimese sekunditega kätte kui vaja, mis on muidugi jah tore ses mõttes, et kui juba ära harjuda siis muud moodi ei kujuta ettegi, aga ikkagi nagu kogu see tehnika areng tundub niii meeletult kiire ja tihti ma tegelt mõtlengi, et 5 aasta pärast võivad olla juba sellised asja mida praegu ka ei ole veel…Kuid nii see juba on, et inimesed arenevad, muutuvad ja elu muutub ja sellega peab lihtsalt kaasas käima. Oeh ma juba kõlan nagu mingi vana inimene:D Igatahes lahe postitus sul, pani jah nendele vanadele asjadele jälle mõtlema.
Hei! Mul tõi ka mees neid lapsele seda Gout putru aga nii tüütu valmistada seda piimaga. Kuidas sina seda teed? Sry võibolla rumal küsimus aga loen pakilt välja ainult piimapulbriga tegemise võimaluse. Ja kas mina “tavainimesena” saaksin ka otse maaletoojalt neid püreesid osta?
Hei, ma teen veega üldse. Pole piimaga proovinudki! Valan suht kuuma vee peale, tavaliselt teen endale kohvi ja Hedonile putru samal ajal.
Ja vastus su teisele küsimusele, kui hästi küsid, ehk saadki :) kirjuta mulle postkasti!
Meenub, et meil polnudki lauatelefoni ja telefonijärjekorras oodates, oli järjekord 16 aastat! :D tuli vana hea automaadiga leppida, mis asus õnneks kohe maja ees-kõne vastaja arvelt jne :). Samamoodi oli ka see, et hõikasime akna all õue sõpru ja samamoodi hõikasid emad lapsi rõdudelt koju sööma. Ohh selline nostalgia tuli peale :)
Ma ei tea kas sa mõtlesidki nii, aga tundus, et veidi halvustad selle tüdruku tehtud videot? (tsiteerin: “Või et kui vanasti kuulati muusikat iPodist (päriselt? vanasti?)”).
See neiu ju kõigest 13-aastane ja ilmselgelt tema “vanasti” ajal olidki ipodid, telefonid, lauaarvutid jne. Nagu ise ütlesid, siis päris vanasti õpiti pirruvalgel jne :)
Video idee tal ju iseenesest õige. Elu enne nutitelefone, mitte elu enne igasugust tehnoloogiat, mida meievanused mäletavad.
Minu jutu point on see, et miks peab asju negatiivses võtmes kajastama? Või nokkima sealt, kust tegelikult midagi nokkida justkui pole.
Palju meeldivam oleks sinu postitusi lugeda, kui need ei oleks niivõrd üleolevad :)
Ma mäletan veel kui telefonikõneks tuli minna lauatelefoni omava naabrinaise juurde..no olid ajad.