1 + 1 = 4




Kui me Tenerifel olime, siis leidsime me end jälle teisest lapsest rääkimas. Ega see polnud esimene kord, oleme sellest umbes viis aastat rääkinud. Igal juhul võtsime vastu otsuse, et jumala eest, kui ta tahab tulla, las ta siis tuleb. Phuketi reisi ajal rääkisime sellest uuesti ja ma võtsingi plaastri ära.

Jah, meile võib õnne soovida! Täna täitus täpselt 12 nädalat ja ma imestan ise ka, kuidas ma olen suutnud vait olla ja seda teemat nii kaua skippida. Olenemata sellest, et ma kohe pärast seksi ei torma storytama, et ma vist rase, pean ma siinkohal seda eriolukorda tänama, sest tänu sellele kohtusin ma inimestega (sh sõpradega) kordades vähem ja oli kergem oma suu kinni hoida, sest vastasel juhul teaks suurem osa sõpradestki juba praegu mu rasedusest. Nüüd loevad ka nemad seda siit :)

Alustame algusest

Kes mäletab meie eriolukorra ajal tehtud laive, see teab, et meie põhiline “probleem” oli see, et me ei saanud seksiaegu klappima. Endalgi on naljakas mõelda, sest tegelikult olime saanud need ajad üsna tihti klappima ja… Kui päevad aprilli teises pooles ei hakanud, ma isegi ei imestanud, ei mõelnud, et appi, äkki. Ma teadsin, et nii on.

Kui ma testi tegin, siis.. esiteks nii selgeid triipe poleks ma oodanud, aga ma teadsin, et need tulevad. Kohe oli see tunne…

Igal sajal juhul panin ma terve selle aja, mis ma “salaja” rase olin asju kirja..

24. aprill (5+0)

Ma olen suures plaanis kaks päeva rase olnud ja mul on tunne, nagu ma kujutaks seda endale ette, kuigi jah, need sümptomid võivadki kõik olla – tundlikud rinnad (juba enne testi tegemist olid nibud nii hellad, et mul oli rinnahoidjat ebamugav selga panna); metsik väsimus (keha harjub millegi uuega, kulutab energiat ja seepärast oled unine).


Nagu, mina, kes ma ärkasin veel paar nädalat tagasi üles 6:30, tegin tööd, kokkasin, õppisin Hedoniga, tegin tund-poolteist laivi, olin veel üleval ja läksin magama ühe paiku öösel, et jälle 6:30 ärgata.. Ma ärkasin täna 6:45 ja kell pole veel 19, aga ma olen teinud kaks lõunaund!!! Ja mitte mingit pikutust, vaid korralikku paaritunnist und ja ma läheks hea meelega ööunne. Ma olen nii väsinud! Ma jäin enne magama vahetult pärast jäätise söömist, suhkur ometi peaks erksamaks tegema.

Kui söögiisudest rääkida, siis tahaks hullult värsket. Ma üldse ei mäleta Hedonit oodates, et mul oleks mingid hullud tundemärgid olnud. Ma lihtsalt olin rase ja kõik. Mul polnud mingit häda, välja arvatud pärast seda kui ma olin kõigile öelnud, et ma rase olin ja mul verejooks tekkis ja selgus, et mul on platsenta eesseinas ja ma pean rahulikult võtma. Kirjutasin sellest siin!

Arstiaeg

Esiteks ei ole mõtet sinna ronida oma 4-5nädalase rasedusega, üldiselt soovitatakse end arvele võtta 7-10 nädalal. Arvestades, et me oleme hetkel eriolukorras, ei taha ma oma nina nt Pelgulinna sünnitusmajja üldse pista. Seda ka sel põhjusel, et kui ma mõnd blogilugejat günekoloogi ukse taga näeks, oleks üks asi, aga ämmaka ukse taga oleks üsna selge. Ei taha kuskilt foorumist kellegi ettekujutusi lugeda, miks ma seal olin – raudselt saab kaksikud, raudselt nurisünnitus, raudselt.. (mõtle ise sobiv väljend). Ma hea meelega läheks dr Šoisi juurde, aga ta on hetkel samamoodi kinni nagu paljud teised erakliinikud. St ta on avatud, aga teeb koroonateste ja uusi rasedaid vastu ei võta.

Saatsin dr Šoisi kliinikusse kirja, et kohe kui nad end taasavavad, sooviksin aega kirja panna, hetkel 5+2.. Nad helistasid kohe tagasi ja ütlesid, et kuna meetmed hakkavad leebuma, järjekorrad on niigi kaks nädalat, siis ta pakub mulle aega 11. mai. Niiet.. Kaks nädalat ootamist ja siis saame juba veidi targemaks.

5. mai (6+4) Arstile sain nädal varem

Kuna mulle tuli töölt uus teatis palga kohta, mis mulle mokkamööda polnud, siis tõstsin oma Šoisi aja nädal varasemaks, et olla ikka sada protsenti kindel, et ma ei hakka tööandjale niisama ütlema, et ou, ma olen rase.. Pärast kujutan endale ette mingit fantoomrasedust või lihtsalt on keha hormoonidest segi vms.

See oli niiiii äge. Ma nägin seda täppi kohe ekraanil ja nägin juba seal all, et ta vastab 7+2 suurusele ja on 1,1 cm pikk. Šois lasi mulle loomulikult ka tema südamelööke (141x minutis!), õnnitles mind – palju õnne, ei ole kaksikud, üks terve loode on. Ma ei tea, kas ta päriselt vaatab oma vanade klientide andmeid, et ta nii personaalne on, aga eelmisel korral (2014 aastal!) seal käies ma ütlesin talle, et võivad vabalt kaksikud olla, sest meie suguvõsas seda ette tulnud.. Või tegi ta lihtsalt oma muhedat nalja. Ütles, et mehelt võin kõik kallirallid sisse nõuda ja lahkudes hüüdis järele, et ma teeksin oma päeva täna ikka magusaks. No vinge. Kinnitatud. Ma tean, sellises staadiumis rasedused võivad katkeda juba paari päeva pärast ja ma ei tohiks enne õhtut hõisata, aga..


See beebi on väga oodatud, kindlameelse otsusega vastu võetud, et tulgu millal ta tulla tahab ja selge on see, et ta ootas seda luba juba ammu, kui ta kohe naksti valmimas on.

Ma pean tunnistama, et mul polnud esimese rasedusega mitte mingisugust tunnet, et oo, ma olen nii rase. Praeguse beebiga ma räägin juba praegu, ennast pole teda veel suurt ollagi, aga ta on niiii oodatud ja nii mõnus on temaga vestelda enne magama minekut.

Hedon ei tea veel midagi, kui ta just kuuldud juttudest pilti kokku ei pane. Hetke seisuga teavad mu rasedusest vaid mu parim sõbranna, sest naiste värk – kellegagi on ju vaja jagada igat mõtet, isu ja tunnet.. Ja nüüd siis ka tööandja – otsene juht ja tegevjuht.

PS! Šoisi juures käisin ma nö rasedusetuvastamisel (85€), tahtsin panna aega ka Pelgulinna ämmakale, aga nad teatasid, et võtavad arvele alles 10ndast nädalast, niiet sain selle aja 28. maiks. No hästi, eks tuleb oodata mõned nädalad.

No igal juhul 12nädalal tehakse OSCAR-test ja 20ndal nädalal looteanatoomia uuring. Kuna minu teada seal vahel mingit konkreetset UH’d ette nähtud ei ole ja ka Hedoniga käisin ma 16ndal nädalal Šoisi juures, kavatsen seda ka nüüd teha. Maksab see 195€ ja tean omast kogemusest, et iga senti väärt. Šois oskab näha murekohti ka varem ja siis on hea selline vahepealne ülevaade saada. Ilmselt lähme koos Hedoniga ka 3D uuringusse (95€ + 15€ pildid; 10€ maksab kui need nutiseadmesse saata) sest ikkagi on äge kui saab need pildid, mälestustekarbis hiljem hea vaadata.


Aga mis me kiirustame ajas ette. Aega veel on. Päris palju. Tähtaeg on.. paramparaaa.. jõululaupäeval :)

22.05 (9+0) – rasedus on ikka haigus?

Ma ütlesin eelmise raseduse ajal, et phh, ega rasedus pole haigus. Mitte, et ma seda nüüd väidaksin, aga.. Omaigad, ma olen lihtsalt nii väsinud, ma ainult sööks võileiba (tahan räigelt lihtsalt tomati ja tiliga võileiba) ja lebaks. Või magaks.

Nagu te isegi aru saate, siis Dr Simeonsi dieeti ma sel korral teha ei saanud, kuigi laivis suure suuga leelotasin..

Ma ärkan 6:30, käin pissil, teen kohvi ja avan arvuti ja asun tööle. Kell üheksa tahaks ma juba uuesti magama minna. Venitan tavaliselt üheteistkümneni. Heal juhul üheni. Mõni kord õnnestub üldse nii, et ei magagi. Aga väsimus murraks mind igal sekundil. Üks päev Hedon läks poistega õue ja Meelis käis linnas, ütles Hedonile, et meie läheme, et ma saaks rahus toas tunnikese magada.

Ma tunnen end nii halvasti, et pesukorv kuhjub ja nõud lihtsalt seisavad masinas, aga ma ei viitsi midagi teha. Lugesin, et see on okei. See on nagu mägimatk ilma ettevalmistuseta. Mu keha kasvatab praegu kedagi teist, lisaks platsentat ja see on loogiline, et mu energiavaru on null. See pidi teisel trimestril üle minema. Hedonit kandes – ma ei mäleta, et ma oleksin ainult maganud või nii kohutavalt laisk olnud, mul oli totaalselt power sees.

Etteruttavalt – kaks päeva hiljem see metsik väsimus kadus ja täna (26.05) on kolmas päev mil ma ei ole lõunaund teinud! Wuhhuuu!

Kuidas ja kellele teatada?

Kui ma eelmisel korral ütlesin juba seitsmendal nädalal kõikidele sõbrannadele, siis täna on neid teadjaid ikka konkreetselt käputäis. Päris hea, et see eriolukord on ja veel natukene saab ise seda venitada.. Siis ei kohtu inimestega, sa ei räägi end sisse. Varjamine on mu jaoks ilmselt kõige keerulisem asi.


Ma imestan, et ma olen suutnud nii kaua vait olla, kuigi oleme paar korda külas käinud ka Hedoni parima sõbra juures. Aga tundub kuidagi jube vara veel kilgata sel teemal.

28.05 (9+6) arst ja pildistamine

Kuna liiga vara kõikidele teatada ei tahtnud, siis otsustasime, et teeme seda mu ema sünnipäeval (kahjuks me seda tähistada ei saa, sest teda enam meie seas ei ole, aga kuidagi armas ja märgiline), ehk siis kui rasedus on 12 nädalat.

Käisin siis lõpuks arstil ka ära, sain end arvele võetud (nägin meie beebi südametööd ja et ta on peaaegu 3cm pikk) ja hea uudis on see, et.. tulevased visidiid on telefoni teel (koroona you know!). Jumal tänatud, ei pea kuskil edasi-tagasi käima.


Ja siis läksime pildistama. Hedon ei teadnud ikka veel midagi, sest nii palju kui me oleme seda teemat jutuks võtnud, ütleb ta – ei mingit beebit, ta ilastab mu asjad täis. Talle ei meeldi beebid. Pole väga kunagi meeldinud. Nad ilastavad, näpivad ta asju.. Samas meenutasime heldimusega üks päev, et lapsehoidjad rääkisid samas kuidas Hedon oli väga abivalmis nende lapsele lutti suhu toppima ja veepudelit vedama ja mähkmeid ette tassima jne.

Kõige naljakam oli seal pildistamisel see kui Hedon mingi hetk mind kallistas, nii et ta oma pea mulle kõhu sisse surus. Siis mul oli küll, ups, sa saad aru.. Aga ei saanud ta väidetavalt midagi aru. Kuigi ma julgen arvata, et eks ta ikka kuuleb mis me räägime, lihtsalt ootabki ehk, millal talle ka öeldakse.

Mõni päev tagasi seda faili täiendades kilkasin ma, kuidas ma pole mitu päeva lõunaund teinud. Täna ärkasin kell 6:30 ja 9:30 olin ma juba uuesti lõunaunes. Ärkasin mingi veits enne 11, tegin veits tööd, kell on 12:38 ja ma läheks hea meelega uuesti magama.

31.05 (10+2) homme tööle

Ma ei ole kontoris käinud kolm kuud. Reaalselt. Veebruari lõpus tulime me Tenerifelt ja mind pandi nädalaks karantiini, sealt edasi lendasime me juba Phuketile ja tagasitulles olime karantiinis ja siis suunati terve kontor kodudesse tööle. Homme on see päev, mil ma pean jälle kontorisse minema ja.. mitte, et see mind hirmutaks või midagi – mu laud on ilmselt sama koha peal, arvuti tolmusem kui varem ja inimesed ikka samad kes enne, aga.. Ma siin hõiskasin vahepeal, et uni on läinud. Ma olen kõik need päevad (v.a. kaks päeva) teinud lõunaund, ausalt, mingi aprilli keskpaigast. Ma mõtlen õudusega, kuidas ma need päevad kontoris vastu pean. Lisaks panin ma endale veel üheks õhtuks sõidutunni. Õnneks oli mul oidu, kahel teisel päeval need hommikuks panna.

Ma tean, et mul on õigus paluda nö kergemale tööle üleviimist, mis minu puhul tähendaks kodukontorit ja nö vaba graafikuga töötamist, peaasi, et kõik oleks tehtud – ala teengi 6:30-12 ja siis teen oma lõuna ja õhtupoole teise osa tööst.. Aga mulle tundub see teiste suhtes mitte aus, samas.. see on mu õigus, eks. Ei pea vist teistele mõtlema nii palju raseduse ajal kui pigem enda heaolule ja mugavusele. Aga ma olen kord selline, alati arvestan enne kõikide teistega, siis tulen mina.. Noh, mõtlengi, et kõigil oleks võimalikult mugav.

2.06 (10+4) esimene tööpäev selja taga

Huuh, polnudki nii surmav kui ma eeldasin. Suutsin terve päeva olla lõunauneta, olenemata sellest, et õhtul ei tulnud uni ja ma ärkasin 5:35 ja enam magama ei jäänudki. Ei teagi, oli see ärevusest või millest. Veider oli üle kolme kuu taas kontoris oma laua taga istuda. Ma olin viimati tööl st kontoris 20. veebruaril ehk kauem veel kui kolm kuud tagasi.


Mul endal vist on mingid parakad peal, et kõik saavad aru, et ma olen rase. Paks enivei, aga mulle endale tundub mu kõht mega suur. Tegelikult lähenen ma vanale heale 70le kilole ja kui ma ei poseeri ja kõhtu õhku täis ei tõmba, olen vana hea Leenu, aga mul on pidevalt tunne nagu ma jääks vahele. Ma lihtsalt pole tahtnud veel karjuda, et ou, ma rase.. See aeg tuleb. Juba kümne päeva pärast.

8.06 (11+3) te saate kohe varsti kõik teada

Juba loetud päevade pärast saate te seda postitust lugeda ja teada meie saladuslikust kolmest kuust, mistõttu on blogis olnud veidi rahulikum (olen ju siia faili kõike kirja pannud), igal pool vähem pilte (et kellelegi kahtluseussikestki ei tekiks mu kõhtu vaadates), vähem vloge ja videoid.. no ikka selleks, et end sisse ei räägiks ja vahele ei jääks.

Kui te arvate, et ma ei muretsenud selle laivides joomise (ja suitsetamise) pärast, siis te eksite. Aga õnneks, ei joonud mina isiklikult igas laivis ja teiseks, polnud see õnneks ka puhas viin mida ma kõrist alla oleksin lasknud. Ma jõin väga tihti alkoholivabasid jooke, ilma et ma oleksin seda teile seal öelnud :) Suitsetamise koha pealt, peaks jälgijad juba teadma, et ka Hedoni puhul ei käinud mul seda maagilist klikki (sõltlaste värk) ja sain suitsetamisega pidama viiendal kuul. Sel korral hakkasin sellega tegelema varem ja loodetavasti olen peagi ka sellest pahest vaba.

Alles hiljaaegu kirjutas keegi blogisse kommentaari, et ma olin viimases laivis täis.. Ma tean 101% et ma ei olnud, aga vaielda ei ole mõtet, sest noh, kui keegi on endale pähe võtnud, et ma olin täis ja ülemeelik olla saab ainult täis peaga või südamest naerda kainena pole võimalik, siis las talle jääb oma arvamus. Ma olen liiga vana selleks, et vaielda, kas me pissime liivakastinurka, et märga liiva saada või ei.

Aga see selleks. Ütlen kohe ära, et kõik selleteemalised kommentaarid (aga sa jõid, ma ei usu, et sa alksi ei joonud jne) jäävad vastuseta.

Söögiisudest kolm kuud hiljem:

Mind isutavad kõik asjad. Seniks kuniks nad valmis on. Ükspäev tegin ribisid. Panin viieks tunniks ahju 150 kraadiga, et tuleks ikka megarebitavad ja liha kondilt maha kukuks. Vahepeal määrisin soja-mustsõstramee kastmega, et ikka eluhead saaksid. Kui need valmis olid, siis võtsin ühe ampsu ja olin.. beeee… andke võileiba.


Ma lähen poodi ja tahaks kõiki maailma asju – pirukaid, värsket salatit, ei, ikka koorega salatit või võtaks sushit. Oo, pardifilee.. Oo, võtaks kala. Mm, kitsejuust. Ja isegi kui ma need asjad kõik korvi laon, siis söövad neid Meelis ja Hedon.

Mingi päev tegin tootepilte, kus ma pidin tegema viis erinevat suppi. Kõik need viis tundusid nii isuäratavad. Sõin kolm lusikatäit seenepüreesuppi ja kõik. Ma konkreetselt viskasin need supid minema, sest mina neid ei tahtnud ja Meelis ka ei jõua viite erinevat suppi larpida. Õnneks proovisin kogused hoida minimaalsetena.

Käisime mingi päev Eveliisi juures, tal oli mingi eriti hõrk kaheksajalg. Ta tegi ülihea salati kartulitest, jääsalatist ja kaheksajalast, peale küüslaugu-petersellikastme.. Ja mida tegin mina. Nokkisin salati seest kartuleid. Ettenägelikult – võileivahulluses, tegin eelroaks seenesalati ja pikapoisi-värske soolakurgiga võileibu. Grill-liha mind üldse too päev ei isutanud.

Ükspäev pakkus tuttav, et kas ma maasikaid tahan hea hinnaga, ma mingi jaaaa.. kujutlesin juba kuidas ma neid värskeid maasikaid näost sisse ajan.. Konkreetselt kaks maasikat võtsin ma sellest viiest kilost. No ei. Andke võileiba. Ma ei tea, mis leivavajadus see mul on. Singi ja atleetjuustuga. Kurgi-tilli kodujuust läheb ka kaubaks. Kõik muu on.. niiii isuäratav, kuni esimese ampsuni.

Noh, õnneks ei ole mu menüüks ainult Karumsi šokolaadikohukesed, kummikommid, Tupla ja Fanta nagu Hedonit oodates.

Täiega lahe on mõelda, et Hedonist saab suur vend. Teistpidi nii veider, sest ma ei ole kunagi mõelnud endast kui kahe lapse emast, aga samas tundus mulle see alati „miks mitte“ variandina ja kuigi vanusevahe ei saa neil olema just mängukaaslaste oma, siis usun, et vanemat venda on ikkagi äge omada.

Eile õhtul teatasime ka Hedonile ja kui te ootate mingit “ameerikalikku” reaktsiooni, nuttu ja kisa, et miks ometi, siis seda sealt ei tulnud.. Äkki näete ise selle nädala vlogist kui see kunagi valmis saab :)

Muuseas, kõik riided, mis meil (mul ja Meelisel särgid-kampsunid) siin piltidel seljas on pärinevad uuest e-poest ABOUT YOU – meie Insta storyst leiate kõik pildid ja lingid ja 33%lise sooduskoodi, mis kehtib ainult kaks päeva!


54 thoughts on “1 + 1 = 4

  1. Palju õnne!!! Väga lahe, et saate perelisa. Endal mõned nädalad veel oodata.

  2. Palju õnne! Mul on 14+1, TA 11.12
    Kusjuures just eile lugesin su aasta taguseid nö ennustamismeetodeid kumb tuleb.
    Meil ka teine tulemas, vanusevahe tuleb 8a.

  3. Oo super vahva uudis! Sa ju lausa särad nendel piltidel

    Meil kah oma isiklik päkapikk sel aastal tulemas, tähtaeg 25.12. Hetkel kolmas rasedus, esimesega pidin kaks aastat tagasi meditsiinilisel näidustusel aborti tegema ja teine katkes 7ndal nädalal. Oscar on täna ja esimeses uhs Šoisi juures käies sain justkui panniga näkku, sest loode on emakakaela kohale pesastunud ja kohe kõrval on üsna suurte mõõtudega hematoom. Peale toda korda olen juba kaks korda kontrollis käinud, loode kasvab ja südametöö on ilus, aga hirm on nii suur, et enne igat visiiti peksab maomahlu üles. Tahaks nii väga juba kõikidele sõpradele rääkida, aga oht ei kao enne mitte kuskile, kui verevalum ära imbuma hakkab ja loode emakaga kaasa venima hakkab ning emakakaela kohalt ära nihkub.. Kaks kuud praegu voodirežiimil olnud ja Gepretixi nosinud, hetkel tundub küll see rasedus kõige hullema haigusena üldse.
    Aa ja võikudeisu – mul oli paarinädalane periood, kus isutas ainult majonees+tomat+sidrunipipar võikude järgi

  4. Palju õnne teile! Endal ka teine laps tulemas 14.01 ning muidugi on see veel suur saladus :) Ning thanks koroona, see tegi varjamise oluliselt lihtsamaks. Kuid mina suudan vaid värskeid marju süüa ja muud ei midagi….

  5. Palju Õnne, minul sai täna 34 nädalat täis ja ootan kaksikuid, meie hoidsime lausa 34nädalat saladuses, ma oleks sünnini välja hoidnud, aga käisime pildistamas ja mees nii väga tahtis pildi üles panna :D meil oli peallirjaga 1+1=5, esimene laps praegu 4 aastane :)

  6. esiteks palju õnne! teiseks, kas sooduskood ei tööta või kehtib ainult täishinnaga toodetele?

  7. Palju õnne. Tunduski veidi raiskamisena kui selline vahva isa nagu Meelis kasvatab kõigest ühte last. Usun siiralt, et armastus ja pere on need asjad mis elus kõige enam loevad.

  8. Olen ühe korra šoisi juures käinud, oscarit tegemas, siis ka oli tema esimene lause- võtame kohe pinged maha- kaksikud ei ole, on üks laps :) palju õnne teile ja kerget rasedust!

    1. Mul nii hea meel teie üle! Natuke kade ka kuna pole ise veel seda tegu ette võtnud aga juba on jutuks korduvalt olnud et võiks see kolmas tulla ;) vanus pressib ka peale :) aga… just vaatsin sinu neid pilte hommikul instas, veel ei olnud rasudusuudist ja mõtlssin, et hmm, nagu oleks kõht… et alles jagasid pilte kui olid supervormis ja ei mingit sellist kõhtu! Et pole võimalik et rase ;)

    2. Mul pole praegu ka mingit erilist kõhtu, piltide jaoks sai korralikult punnitatud ja valitud kleidid, mis välja tooks.

  9. Suurepärane uudis!!!!!
    Tohutult palju õnne ja rõõmu kogu Teie perele!!!

    Ja tõesti Sa lausa särad❤️
    Kas Meelis on sama elevil ja õnnelik ning ootusärevust täis?

  10. Väga kihvt!
    Palju õnne teile, suurest vennast saab kindlasti hea abiline. Minul oli poiss 1,6 a kui sündis tüdruk ja poiss ikka suur abiline emmelNüüd oleme koos eksisteerinud 4kesi pea 5 kuud ja elu on imeline, kuigi megaaa väsitav. Niiet jõudu ja jaksu!

  11. Palju-palju õnne Sulle ja Meelisele ja Hedonile! Mul on niii hea meel :)
    Kerget raseduse jätku ja naudi igat päeva!

    Mul endal oli ka teise raseduse ajal isu kõige värske järele (õnneks oli suvi niiet värsket kraami jagus).

  12. Palju õnne, nii tore uudis! :) Kas tarbisid eelnevalt ka mingeid vitamiine? Minu arst soovitas ainult foolhapet.

    1. No ma kirjutasin sellest mõni aeg tagasi siin:

      Lõpptulemusena on mul juunist üks uus väljakutseterohke projekt lisaks juhtida. Olgem ausad, mulle meeldivad sellised nullist alustamised, sest siis saab neid hästi mõõta ja tulemusi analüüsida.

  13. Nii vahva uudis! :) Ja palju õnne, et oled suutnud nii kaua varjata!
    Ise olen ka beebiootel aga alles 9-s nädal, aasta alguses oli katkemine. Nüüd mehega naeramegi, et eelmine kord jäin rasedaks reisi ajal. Et see reisibeebi ei tahtnud tulla, seekord siis saame hoopis koroonabeebi :)
    Üks päev just mõtlesin, et ei tea, kas see koroona mõjutas nüüd eestlaste iivet positiivselt? Et kas on rohkem lapsi sellel ajal eostatud :D

  14. Super uudis! Palju õnne teile :)
    Muide, tahtsin sinuga täiesti nõustuda – selleks, et olla lõbus ja ülemeelik, ei pea alkoholi jooma! Jeee! Ma olen ise samasugune. Teistele võib paista küll, et ma olen nagu purjus, aga suvaaaa.
    Ilusat ootust! Ja nosi neid võikusid ikka, kui isu on – millal veel ;)

  15. Uudis on tore Aga igasugused tühised raharaiskamised (85.- jne) oleks võinud ära jääda…

    1. Ma ei tea miks teiste rahakott sulle nii oluline on? Kuna Pelgulinn mind nii vara arvele ei võtnud, siis kuskil tuli see ju tuvastada? Oleksin pidanud EMOsse minema viieks tunniks passima, et teada saada?

    2. @murumutt, mis see sind torgib`? kes kuidas oma raha kasutab? pealegi minu arust parim pohjus yldse.
      @marimell, supper uudis :) palju onne ja olge ikka sama tublid ja onnelikud edasi!

  16. Vauu, super uudis! Kogu perele palju õnne ja kerget ootust vanusevahe ei ole mingi probleem meil lastel vanusevahe 7 a (vanem on poiss ja noorem tüdruk) suurem laps tundis ennast kohe suure mehena ja koguaeg abivalmis (seda siia ka 10 aastat hiljem) ei olnud mänguasjadega kaklemisi vähemalt

  17. Palju õnne, vahva, et lõpuks ta saada otsustasite! Issand kui suur kõht sul on, kas lihtsalt lihased n-ö vabaks lasknud seistes ja no polstrit ka või kolisid juba tulnud?
    Ilus ja särav oled!

    1. Poseeritud, tegelikult nagu sa võid ka teistelt piltidelt näha, need kõik samal päeval tehtud ja paljudel pole mingit kõhtu ollagi.

  18. Palju õnne! Meie perre sündis just mõni nädal tagasi beebi, vanem laps on 6- aastane. Ta on suur nunnutaja, musitab ja kallistab beebit kogu aeg :) aga tõsi ta on, et väga väsitav on, paratamatult suurema lapsega tegeleb valdavalt hetkel mees, sest noh, beebi vajab tihti tisse :D

  19. Palju õnne teile!
    Aastaid tagasi hakkasin teid jälgima kui Hedonit ootasid sest ootasin ka ise beebit. Meie lastel ongi paar kuud vahet. Ja nüüd olen 9+5 beebiootel ja kui nägin fb et teie ka siis tuli nii naer peale. On nüüd rohkem põhjust teie tegemistel silma peal hoida .

  20. Beebiuudised on alati nii toredad! Ja eriti lahe, et niigi pikalt suutsid enda teada hoida. Ma ise olen oma rasedusi väga pikalt ainult üksikutele teatanud. Et eks ülejäänud, keda vb hvõiks huvitada, näevad ühel hetkel ise ka… Elu palju lihtsam kohe. See teiste nädalate lugemine ja uurimine jne on mulle alati pigem närvidele käinud. Ämm ja äi said teisest lapsest teada nt allessiis, kui ta sündinud oli. Väga mõnus ja rahulik rasedus :D Kolmandast said nad teada vast paar nädalat enne tähtaega teada, aga kuna kandsin maksimaalselt üle, siis jõudis ta ikka selle kuu ajagagi liiga palju pinda käia ja nõmedaid kommentaare edastada. See uudise jagamine ei õigustanud end üldse. Aga eks blogi muidugi põnev jälgida, kui on otsustanud seda jagada :) Palju-palju õnne!

  21. Palju õnne! :)
    Ma oma kolmanda lapsega (poeg) sõin ka aind leiba palju, värske isutas meeletult ja aind magaks :D.

  22. Palju õnne :)
    Mul oli raseduse ajal ka meeletu võileiva isu. Eriti läks peale Rukkipala koorikleib, kukeseene sulajuustu(Merevaik) ja värske kurgiga. Sündis tüdruk. Nii et äkki Hedon saab omale pisikese õe :)

  23. Palju palju õnne mul on kodus ka 5 aastane poeg kes on suur vend 1 aastasele õele . Kellest ma ei uskunud et ta oma õekese nii hästi vastu võtab kuna oli hästi minu küljes kinni . Midagi sellist ei tulnud mida kartsin .Mul endal on täpselt jõululsupäeval sünnipäev.

  24. Paljuuu õnne :) niii vahva :)
    Mina üritand maksimaalselt varjata :) ja raseda pilte netis pole, alles beebi pildid niii 6a, kui ka 3,5a tagasi :)
    Aga ilusat rasedust!
    Kuna enesetunne teine, siis kas lootust, et piiga tulemas :P niii tore, kui komplekt ju koos :) ma ise kahe piigaga plaanin ka kolmandat tulevikus, et äkki tuleb poja, aga kui ka kolmas piiga, siis saavad õed veel rohkem õelutseda :D :D

    Jään nyyd Meelise postitust ootama, loodan, et väga kaua ootama ei pea :)

    1. Mis teema selle komplektiga on? Mul on vapsee suva kummast soost laps tuleb, oluline oleks, et ta terve on, ägeda ellusuhtumise meilt saab, laseks öösel magada, teeks nalja, kasvaks tubliks ja viisakaks jne.

      Kui ma nii üldse mõtlen, oleks poisiga ilmselt lihtsam, üks ees, tean mis vaja teha juba jne. Harjunud.

      Tüdruk oleks lihtsalt äge vaheldus, aga oh, jumal seda raha, mis kuluma hakkaks. Õnneks ma vist pole oma tüübilt väga roosamanna ja sitsi-satsi usku (raudselt söön oma sõnu kunagi :D)

    2. Eks ja oma sõnu on siin kõik söönud :D aga just tervis on kõige olulisem :)

  25. Ootused ikka niii erinevad, mul mõlema piigaga oli ikka 12-15 nädalani mega paha ja ropsisin terviseks :D Esimese lapse ajal töötasin söögikohas ja raseduse lõpuni ei kannatanud kala ja küüslauku, ei maitset ega lõhna. Teise piigaga töötasin toidupoes ja tööle minnes oli hoovis suur prygikast, mis täiega lehkad :D et igat tööpäeva alustasin ropsides :D
    Aga erilisi isusid polnudki, magus ja värske kraam on mulle koguaeg hästi peale läinud :D

    Tore, et mõni jälgitav blogija jälle rase, niii tore on sellele beebimajandusele kaasa elada :)

  26. Suured õnnesoovid! Me ka kaaslasega pikalt rääkinud, et võiks. Varem oli see plaan, et äkki aasta II pooles, kuid kui tuli koroona ja palga kallale läks tööandja, siis lõime mõlemad käega, et mis seal siis enam oodata, et kuna nii kui nii plaan, et siis võiks ju veidi varem alustada – siis on pärast vanemahüvitis ka sama mis enne koroonat ja noh eks lõppkokkuvõttes tuleb see laps millal ta ise otsustab tulla.

    Nüüd juba pea ~3 kuud möödas sellest, kui pillid ära jätsin, kuid siiani ootan oma kahte triipu. Ma olin varem 6a pillide peal ning kahel esimesel kuul peale pillide ära jätmist olid päevad, kuid nüüd päevad ei taha kuidagi tulla (viimati aprilli lõpp). Seega nagu 17 päeva hiljaks jäänud. Tegin küll eelmine nädal testi, kuid negatiivne. Lugesin kuskilt, et kui pikalt pille võtnud ja üks hetk lõpetada siis osadel naistel võibki tekkida see, et mõned kuud päevi ei ole. Natuke kurvaks teeb, sest hinges ma nii ootan seda kahte triipu.

  27. See kollane kleit (see pilt kus Hedoni nägu su kõhus :D) sobib sulle niiiiiiii hästi

Comments are closed.