Selles osas jõuan ma sisemiselt oma kõige olulisema murdepunktini. See pole enam teoreetiline arutelu, vaid päriselt elatud valik. See ei ole lugu lahkuminekust. See on lugu enese valimisest. See on hetk, kus ma astun välja päästjarollist ja hakkan elama omaenda elu, lubades teisel inimesel teha oma valikud, kandmata enam tema koormat. Kui esimeses osas tahtis lahutust Meelis, siis teises osas ütlesin mina: “Fine, lahutame siis 1. juulil”. Mis sellest lahutusest saab, selgub raamatus!