Teate ju seda ütlust, et see millest sa unistad täna, on sinu reaalsus viie aasta pärast. Mõelge kasvõi enda peale viis aastat tagasi, kus te toona olla tahtsite. Kas olete täna siin? Ma mõtlesin, et kuidas ma selle raamatu kokku võtan ja otsustasin iseendale kirja kirjutada. Kallis, Leenu, kevadest 2025!

Loe eelmisi osi siit! Ma ei saa ega taha jagada siin Meelise viimase aja taipamisi, sest see on meie lugu, aga mu terapeut ütles mulle kunagi, et tema meelest me pole Meelisega lihtsalt oma traumade kaudu kokku saanud, vaid meil on võimalus koos kasvada ja terveneda. Tookord kõlas see lihtsalt nagu ilus lause. Aga mida...LOE EDASI

Loe eelmisi osi siit! Järgmisel päeval, kui ma sellest terapeudiga rääkisin, ütles ta mulle väga lihtsalt – ära ole kuri vana Leenu peale. Ta on osa sinust, ta on su minevik, ta väärib andestust. Mitte karistust. Mitte hukkamõistu. Ainult andestust ja lahtilaskmist. No ütle mulle, et midagi tuleb ära teha ja ma keeran kohe oma...LOE EDASI

Loe eelmisi osi siit! Tais tuli mediteerimisse paus sisse, võimalik, et seda oligi vaja, et kõik see mis oli üles tulnud saaks protsessida mu sees, luua mingit selgust. Eestisse tagasi tulles painas mind ikka see teema, mida ma ilmselt olen kogu aeg edasi lükanud ja ignoreerinud, miks ma siis ikkagi joon, miks ma ei suuda...LOE EDASI

Loe eelmisi osi siit! Aga miks mul see hirm on ikka, et Meelis mind ei taha või et kui ta sinna USAsse läheb on kohe sahh matt ja lahutus. Ma ju ise kogu aeg seletasin talle, et kui ta “end üles leiab”, siis muutub kõik tema ümber normaalseks ja me mahume sinna sisse. Nii tundubki...LOE EDASI

Loe eelmisi osi siit! Ma olen terve elu rääkinud, kuidas mul on oma isast kaks positiivset mälestust, üks see, kui ma olin haiglas ja ta tegi mulle tabureti peal kalasaia ja teine, kui käisime metsas metalli otsimas (olid ajad, 90ndad!). ja ema oli alati olemas, alati seal, kuulas, toetas… 

Loe eelmisi osi siit! Algne plaan oli mul minna end avastama Taisse vaikuselaagrisse, aga terapeudiga koos leidsime, et ma lähen siis ühest rutiinist teise ja see pole see, mida mul hetkel vaja on. Mul on just vaja oma aega, et lihtsalt kulgeda, olla, mõelda omi mõtteid siis kui tahan, mediteerida jne, mitte siis kui kell...LOE EDASI

Loe eelmisi osi siit! Mõtlen loogiliselt: Mu ema kurbus, süütunne, see valu, mida ta endas kandis – see ongi see, mida ma kogu elu olen köögilaua taga näinud. See ongi see, mille pärast ta nuttis, pea käte vahel, silmad punased, vaiksed nuuksed ruumi täitmas.

Loe eelmisi osi siit! Ma läksin seekord teraapiasse täiesti teadliku otsusega. Ei mingeid kõrvalteemasid, ei mingeid poolikuid vastuseid. Ma tahtsin lõpuks teada, miks ma ikkagi joon. Sest kuigi ma olin vahepeal mitu nädalat kaine, ajas ikka miski mind jooma. Ma reaalselt ei tahtnud oma peas juua, aga miski ikka valas selle klaasi ja ma jõin....LOE EDASI

Loe eelmisi osi siit! Meelis sai sealt oma teraapiast megalt selgust, ta sai tagasi oma rahu, täpselt nagu minagi. Kõik hakkas lihtsalt super hästi minema, tal tuli igalt poolt pakkumisi, raha, kutseid… Nii ajuvaba kui see ka pole, kõik pöördus. Kuniks ma sain aru miks..

Loe eelmisi osi siit! Meelis kartis minna täpselt nagu minagi.  Ma sain temaga rääkides aru, et tal on täpselt sama asi mis minul – tuhat mõtet korraga kerimas. Aga kui minul keerles kõik lihtsalt peas edasi ja edasi, siis temal kulmineerus see muretsemisse.