Facebooki võõrutusravi

Kui me Rhodosele läksime siis ma tundsin, et mul on kopp ees kogu sotsmeediast ja blogidraamadest ja EBA teemadest ja sellest, et never ever ei saa keegi ühtki lauset öelda, et kümme vastu ei vaidleks..

Esiteks otsustasin ma teha korraliku puhastuse oma IG ja FB feedis. Lõpptulemusena otsustasin reisi hommikul, et kustutan Facebooki äpi üldse ära. Mõtlesin, mis saab juhtuda, kui ma nädal aega ei skrolli? Nö marimelli lehe jaoks on mul teine äpp, messenger on alles ja Instagram ka, milleks seda Facebooki vaja on.

Reaalsus oli see, et ma päriselt ka ei tundnud sellest mõttetust skrollimisest puudust. Telefon oli suurema osa ajast hääletu ja toas kotis. Kui me Rhodiselt tagasi tulime, siis ma ei tundnud Facebookist enam puudust. Tõesti, see sõltuvusest vabanemine läks küll kähku. Sellele järgnes omakorda Berliini reis ja ausalt, mõistlikum ja huvitavam on Tinderit swaipida kui Feissis skrollida, sest noh, ega sa kummastki kohast palju targemaks ei saa.

See aga tähendas seda, et ma ei olnud kaks nädalat lugenud mitte ühtegi blogi, mitte kellegi sulest, sest need ei jäänud mulle enam ette. Üleüldse, puhkuse ajal kasutasin nii minimaalselt telefoni, et ise ka ei usu. Aga noh, oli muudki teha kui skrollida ja kui vahepeal oli kõik jaane täis, siis nüüd oli kõik tantsu- ja laulupidu täis ja no ei kottind see samasugune sisu mind.

Aga pühapäeva õhtul tõmbasin äpi tagasi ja tegin enne magamaminekut kiire ringi. Ka blogides. Ja no ei saa need blogijad ilma draamadeta. Kui üks maha rahuneb, tuleb järgmine ja no selge on see, et mingist ühtsest blogimaailmast kus kõik kõiki armastavad, neile ükssarvikuid kingivad ja käest kinni Balti ketis seisaks, ei saa kunagi olema.

Ehk ei peagi. Inimesed ongi erinevad, neil on erinevad arusaamad, harjumused, eetikataluvuspiir jne. Kui kõik inimesed oleksid ühesugused, siis oleks ikka väga-väga igav.

Aga seda ütlen ma küll, et kaks nädalat ilma blogijate, blogide ja Facebookida oli väga mõnus puhkus :) Järgmise puhkuseni!