Ma pean (taas) tunnistama, et tervislikult toituda on kordades kallim. Jätame välja selle, et meie nädala ostukorv on nii ehk naa kallinenud, aga kui varem sai nädala ostukorvi 50€ eest, siis nüüd alla 80 pole see võimalik. Mul on kuri kahtlus, et ma pean hakkama valima, kas säästa või osta kallimat piima. Või siis lisatööd hakkama otsima.
No oletame, kui ma teeksin mõnusa vürtsika pasta chorizoga – läheks see maksma maksimaalselt ca 4€ (suvaline nisupasta (mis ei maksa enam 59 senti vaid vähemalt euro!), pakk chorizot, tšilli ja küüslauk). Aga kui ma teen “Meelisele sobiliku” pasta kanaga, siis läheb see maksma ca 7€ (maisipasta ja kanafilee on juba kallimad). See on mõni euro kallim toidukord. Okei, me ei söö iga päev makarone, asi see euro või kaks. Samas kui iga toidukord kipub eur-kaks kallimaks minema, on see ca 5-6€ päevas, mis teeb 150-180€ kuus toidukorvi kallimaks ja see annab rahakotis kenasti tunda!
Just jäi Kristi Saare storydes silma… “Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 2,7% ning võrreldes eelmise aasta (2021) märtsiga 15,2%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 13,7% ja teenused 18,1% kallimad. Kusjuures see on ametlik statistika, mis on alati palju tagasihoidlikum kui tegelik elu. Lisa sinna juurde sellele veel eelneva aasta (2020) reaalne elukalliduse tõus ja saad valusalt sure numbri.”
Ja ma olengi jõudnud selleni, et ma pean 1) palka juurde küsima tagasi tööle naastes 2) ma pean vaatama oma kodus ringi ja müüma maha kõik mida mul tegelikult vaja pole (issand, kui te näeks mu käekotiriiulit – ma ei kanna neid! Mõnda korra aastas – mida nad seisavad, rahaks teha kõik!) Suht sama teema on tegelikult jalanõudega. Kleite sordin ma kõige enam ja neid ma ka kõige agaramalt müün ja vahetan. Mulle võiks külla tulla Ženja Fokin, kes loobiks mu kapi tühjaks ja jätaks sinna alles 10 konkreetset asja, mida omavahel kombineerida ja elu oleks lill. Aga ei, mul on ju vaja, et oleks kuldne, hõbedane, roosa, must litterkleit, üks maani, üks põlveni, üks mini ja siis veel viis erinevat litterkleiti tagavaraks :D Rääkimata muudest kleitidest.
Või näiteks Hedelini asjad, ma ostan talle 90% uued asjad (eelistan osta ainult Molo asju – korraga palju, ühest kohast, sobivad omavahel) – ma olen kottide viisi neid tasuta ära jaganud – võiks ju selle rahaks teha.
Kui ma suudaks leida endas nii palju mune, et kõik käekotid näiteks maha müüa ja nende asemele osta 1 suur ja 1 väike, mis kestaks, siis ma oleks jube uhke enda üle. Sama teema kleidi- kinga-laste riidekappidega.
Ma ju mõistusega saan aru, et mul pole igasugust kraami nii palju vaja, aga samas on ju hea, kui on valikut. Tore, et mu plaan oli kirjutada sellest kuidas toidukorv on kallinenud – nii palju siis sellest, ikka lõpetan kleidijuttudega.
Kas teie olete tunnetanud, et toidukorv on kallinenud? Selge on see, aga küsimus veidi teise leeri – kas palka olete ka sealjuures viimase aasta jooksul juurde saanud? Jep, ma tean, ma olen Kristi Saarest storydest sõltuvuses, seal just oli see teema..
Palk tõusis 21 euri kuus :D
Ostukorv… Vaatasin just eile, et pasta ikka korralikult tõusnud. Isegi tavamakaronid nagu öeldakse.
Kui kohviuba varem sain soodukas 9, siis nüüd lla 12 enam ei.. seega hinnad on tõusnud ja eks tõusevad sügisel veel, sest no… Teraviljamaal visatakse pomme :(
Just. Ma mõtlen ka, et palgad peaks ka järgi tulema. Ma lähen lapsehoolduspuhkuselt tagasi ja no.. tahaks palka juurde saada.
Mul on alati olnud põhimõte, et säästmine ei tähenda närutamist ega koonerdamist vaid hoopis oskuslikku kombineerimist. Kõike saab. Kui kasvukontosse nii palju ei saa kanda kui varem, siis läheks lihtsalt vähem, pikema aja peale on sellest ikka rohkem kasu kui üldse raha sinna ei paneks. Sest mõlemad on investeering tulevikku.
Toitumise poole pealt saab õnneks väga palju kombineerida. Muidugi on ostukorv kallinenud, aga olen tegelikult juba mitu kuud teadlikult ka varusid kogunud ning regulaarselt ka täiendanud. Algselt koroonaga seotud tarneraskuste ennetamiseks, nüüd siis sõjast tingitud toorainepuuduse tasandamiseks. Sügavkülmas on alati soodukate ajal varutud liha, juurikaid, marju jne. Tarbin rohkem hooajalisi kaupu.
Palju asju kodus küll, tublid et müüma hakkate! AGA need asjad on eelnevalt ostetud suurema summa eest, kui kasumlik see tegelikult on? Parim on lihtsalt liigselt asju mitte osta
Nõus. Aga ikkagi, vaba raha seisab kodus :) Konkreetselt seisab, sest ma ei kanna neid kotte. Jah, mõni kott on selline, et ta väärtus pole langenud ja tema väljanägemine pole langenud, aga kui ta ikka 10a kapis seisab, et ma korra aastas temaga kuskile läheksin, siis pigem 50€ investeerimiskontol kui riiulis.
Muidugi tasub oma seisvad asjad maha müüa, mis sest, et ei saa nende eest algset hinda. Ma olen vabanenud mulle täiesti ebavajalikust kraamist, kena kopikas on kontol, ja keegi on õnnelik, et sai just talle vajamineva asja. Mulle meeldib see tunne, et ma ei upu enam asjadesse ära. Tegelikult ei vaja keegi nii palju kraami, mida on kokku ostetud.
Arvutad siin ühe toidukorra hindasid välja ja rebid senti pooleks, aga ühe joogikorra pealt saaksid päriselt ka suurt säästu kuus kokku : D #domperignon
Absoluutselt saaks.