Meie viimane reis toimus täpselt siis kui Eestis kuulutati välja eriolukord ja me olime üsna kindlad, et uuesti reisile saame me alles järgmisel aastal kui siiski. Aga soovidel näib olevat kombeks täituda. Jaanipäeva paiku saime Go Travelilt ja Tez Tourilt koostööpakkumise minna Kreetat avastama. Aastatagune Rhodos jättis meile unustamatu mulje ning mina isiklikult armusin Kreekasse samamoodi nagu kaheksa aastat tagasi Taisse. Loomulikult olime nõus.
Koroonajärgne reisimine – omamoodi kogemus
Esiteks alustame sellest, et hetke seisuga on oma “taevaväravad” reisimaiastele avanud vaid Kreeka, küll teatud eritingimustel, aga siiski.
Kreeka suurim ja turistide seas populaarseim saar Kreeta ootas meid suviselt sooja (30-34kraadise) kuumusega. Maismaast lahutab saart 160 kilomeetrit. Kreeta on suuruselt viies saar Vahemeres. Kogupindala on 8336km² ehk siis umbes kolm Saaremaad. Saare suurim linn, ühtlasi pealinn, on põhjarannikul asuv Heraklion (Iraklion). Kreeta saarel elab umbes 650 tuhat inimest, kellest suurem osa elab väikestes külades.
Teiseks oli minu jaoks uudne reisida rasedana. Kuna on “koroona”, siis ämmaemandad ja arstid lennutõendeid ei väljasta ja reisimine toimub omal vastutusel (ja reisikindlustuse olemasolul). Kirjutasin sellest pikemalt eelmises reisipostituses.
Naljakas on kogu asja juures see, et näiteks kui Bulgaaria on oma piirid turistidele sulgenud, siis välja nad oma inimesi lubavad, st et kohe kui Kreeka nad sisse lasi, tõusis nende 1,6ne “koroonanäit” 3,4 peale ja kui nad lasid sisse britid, tõusis näit paugust 4,6 peale. Koos meie minekuga, samal päeval avati piirid ka Rootsile, kus on üks kõrgemaid näite kogu aeg olnud. Kuna me vahepealseid andmeid ei saanud, reisime lootuses, et 4,6 nädalaga 16 peale ikka ei tõuse, mis meid kohustuslikku karantiini suunaks. Tagasitulles oli näit langenud õnneks 4,1 peale.
Kuna rasedad otseselt riskigrupp ei ole, mina oma vanuselt riskigrupp ei ole ja lootele ei mõju see kuidagi, kui mina ka koroona läbi peaksin põdema ja dr Šois andis suusõnalise loa, siis võtsime selle riski ikkagi lennata.
Mis oli teisiti?
Esiteks tuleb Kreeka jaoks end registreerida (mida varem, seda parem, hiljemalt 24h enne! selle info saad enda reisikorraldajalt!), sealt saabub sinu emailile ööl enne lendu QR kood, mille alusel sind maale lastakse, passikontrolli asemel tšekatakse sinu QR koodi, millest ka juhuslikkuse alusel valitakse neid keda lennujaamas testida. Meile õnneks keegi mingit ora kurku ei ajanud.
Tallinna Lennujaam oli minnes meeldivalt tühi, aga ega seal pole ka suurt imestada kui päevas läheb ca kaheksa lendu, millest vaid üks on suur tšarter. PS! Lende lisati juurde, sest reisihuvi kasvas korralikult piiride taasavamisega.
Lennukisse lasti viie rea kaupa, alustades tagumistest ridadest. Välja lasti “20 kaupa”, aga bussides oli ikka ca 50 inimest. Niiet kasu suurt polnud sellest “heast plaanist”.
Maski kandmine kohustuslik
Maski kandmine lennukis oli kohustuslik (kuni 12a ei pidanud maski kandma), v.a. juhul kui sa sööd, paar kavalamat tellisid endale kohe veinid ette ja said ilma maskita mõnuleda. Meie reisil oleku ajal võtsid Euroopa Liidu transpordiministrid vastu otsuse, et Euroopasisestel lendudel on näomaski kandmine edaspidi kohustuslik kõigil, kel vanust 6 aastat ja rohkem.
Suures plaanis arvasin ma, et see maksiga lendamine on hullem, aga kui sa oled supermagaja nagu meie pere, kes juba kiirendusrajal silma looja lasevad ja vabalt pool aega lennust, kui mitte rohkem, magavad, siis on maski kandmine kökimöki.
Ja kui aus olla, siis oleneb maskist ka. Ma mäletan, et Tais olles see meditsiiniline mask ajas ikka korralikult higistama. Aga hetke seisuga, on kohustuslik MASK, mitte keegi ei sunni sind kandma meditsiinilist maski või, et see peab olema valge, sinine, riidest, kilest või hoopis gaasimask.. Soovitan maski tellida Votexist ja valida satiin, sest minu ausõna – puuvillast või see meditsiiniline, mis ka üldse õhku läbi ei lase, on maksimaalselt ebamugavad. Ma käisin omal ajal arsti juures selle Votexi puuvillasega ja higistasin seal all korralikult, aga lennukis olid meil mitmekordsest satiinist maskid ja Meelis juhtis sellele tähelepanu, et kuule, üldse pole palav ega ebamugav. Niiet, meie garantii, saate lennu kenasti üle elatud satiinist maskiga.
Hotellist lähemalt
Meie hotell Aldemar Knossos Royal asus lennujaamast ca 25minutilise sõidu kaugusel, seega hea valik lastega peredele (lühike transfeeri aeg). Kohapeal jagub tegevust nii suurtele kui väikestele. Lisaks pearestoranile on ka kolm a la carte restorani, mis on samuti hinnas (broneeri laud ette!), erinevad snäkibaarid, rannabaar jne. Nälga kohe kindlasti ei jää. Kõikvõimalikud kokteilid, vein, isegi mull on hinnas.
Hotelli täituvus oli ca 50%, mis tegi olemise pigem mõnusaks. Meie õnneks olime me ka suhteliselt suure alaga hotellis, mitu erinevat basseiniala, oma rand jne et saad soovi korral kohta valida ja ei pea kellegagi pead-jalad koos olema.
Olemas ka jõusaal, tenniseväljak, ööklubi, sisebassein jne, aga osad kohad olid tänu viirusele suletud. Animation team oli olemas, kuid samuti limiteeritud tegevusega. Laste päevane mängutuba oli kinni, kell kaheksa oli disko ja siis sai ka mänguväljakul soovi korral hullata.
Õnneks Hedonile piisab juba basseinist. Ja ta isegi käib vahepeal päikest võtmas :)
Suur basseiniala (mitu suurt basseini) õues koos liutoruga. Oma rand (kivine!) ja lastebasseiniala (territooriumi teises otsas, mere ääres!). Kui valida tuba mereäärses või villade poolses osas, on kasutada veel eraldi basseinidealad, kus on mõnevõrra rahulikum.
Meil oli vip bungalow seafront tuba, mis oli otse mere ääres, oma väiksema basseinialaga (merevesi!) ja suure terrassiga. Esimene kord kui mul oli kahju, et ma ei ole suitsetaja ja et ma rasedana seal veinitada päikeseloojangus ei saa. Siin ülevaade meie toast:
Hotelli ala on tegelikult hiiglaslik. Mida merele lähemale, seda rohkem allamäge sa oled. Rasedana mitu korda päevas üles restorani vantsida polnud kõige lõbusam, aga õnneks mitte veel ka ületamatu. Palmide-allee oli niii ilus, nii päeval kui õhtul.
Kohapealt leiab erinevad poed (suveniirikad, juveelipoe, väiksema toidupoe (kust saab isegi mähkmeid, beebitoitu, piimapulbrit), kleidi- ja ujumisriieteta ei jää siin samuti keegi. Pealegi, VÄGA MÕISTLIKE hindadega, kuigi võiks eeldada, et hinnad on laes.
Mina ostsin lõpuks sealt samast poest nipet-näpet endale kaasa (maitseaineid, õli) ja marimelli “Kreeta üllatuspakki” üht-teist, mille saab endale keegi, kes seda sama blogipostitust Facebookis jagab :)
Kas ja kui palju piirangud segasid?
Ütleme nii, et piiranguid oli, aga need oluliselt ei seganud. Kogu hotellipersonal kannab maske, kõik saabuvad kohvrid desinfitseeritakse. Sööma minnes juhatati sind lauda. Kõik lauad restoranis läbisid täis desinfitseerimise pärast klientide lahkumist. Restos süüa ise midagi võtta ei saa, kõik tõstetakse sulle soovide järgi, isegi näpuotsatäis soola antakse minipakiga. Baaris ei tohtinud jooki oodates letile toetada. Pigem eelistati lauateenindust. Tegime sellest ka kiire videoülevaate kuidas õhtusöögil olukord oli:
Ühtpidi hea – ületarbimist, kokku kahmamist ja lauda vedamist oli kindlasti vähem, teisalt mulle tõsteti kogu aeg pigem liiga palju. Salatid ja magustoidud olid osaliselt juba portsudena serveeritud – mugav.
Klientidele maskide kandmine hotellialal kohustuslik ei olnud, küll aga nägime paari hirmul turisti, kes läksid hommikusöögilauas süüa tooma maskid ees.. et siis meie kõrvallauda istuda, maskid eest võtta ja nosima asuda.
Kuigi ühistranspordis (ka transfeerbuss ja takso), poodides ja suuremas osas avalikes kohtades (v.a. kirik) on maski kandmine kohustuslik, siis tegelikkuses oli linnapildis maske pigem vähe näha. Kuigi trahv on 150€. Meil olid maskid kotis ja poodi minnes tahtsin neid ette panna, aga kuna kellelegi ei olnud, ei hakanud ka toppima.
Ütleme ausalt, et me ise ka ei ole koroonapaanikast väga mõjutatud, sest mis “tappev viirus” saab olla miski, mida ravitakse paracetamoli ja kätepesuga. Mina isiklikult olen arvamusel, et tegemist on massihüsteeriaga, et kõigutada majandust, vähendada tarbimist, säästa loodust, panna inimesed nägema inimesi enda ümber ja rohkem mõtlema sellele, mis on tegelikult oluline. Aga see selleks.
Kus me siis ära käisime
Mul on tegelikult natuke kurb kui siia satuvad lugema inimesed, kes tahaks hullult teada, millised vaatamisväärsused on väärt külastamist või kui palju kohti me lühikese ajaga jõudsime läbi sõtkuda – kahjuks see pole meiemoodi puhkamine. Meie jaoks on puhkamine ikka see, kui midagi tegema ei pea ja niisama basseini ääres passida saab, puuvilju ja jäätist nosides.
Tavaliselt raatsime me kaks päeva “raisata” ringisõitmisele, sest tundub suisa patt 30kraadises kuumuses autos olla ja punktist A punkti B sõita. Seega naljalt meid kuskile saare teise otsa miski ei vii.
Rentisime auto hotellist, paberil oli hind 105€ kaks päeva, ta pakkus kohe 90€ ja mina kaubelda ei viitsinud. Hind sisaldas kõikvõimalikke kindlustusi (avarii, vargus, rehvid, klaasid (need olid millegipärast eraldi välja toodud), lapsetooli jne).
Häid leide ja ideid saime ka Üllatav Kreeta IG kontolt.
Esimene sihtpunkt – pealinn – Heraklion
Ilma milleta ei möödu ükski me reis ega puhkus – shopinguta. Meie pikaaegsed lugejad teavad, et Eestist me eriti riideid ei osta ja seda just selleks, et keegi sama kleidiga vastu ei jalutaks. Seega, alati kui välismaal, proovime leida mingeid kohalikke poode, kust head-paremat kokku skoorida. Sel korral avastasime mingi poe BSB, kus olid tegelikult pigem kallimapoolsed tooted, aga kuna kõik oli -50%, siis tegi Leenu otsa lahti, öeldes, et see mis mul siin kulub, on ka poiste riidepoe eelarve. 126€ hiljem ei leidnud me aga ühtki poodi kust Meelis või Hedon midagi saaks. Tänavalt turistiputkast sai ta kaabu..
Kuna autorendi tüüp soovitas meile ka mingit kohalikku turgu, siis võtsime suuna sinna. Farmers Market Pateles – igal neljapäeval ja laupäeval juba seitsmest hommikul. Hinnad puu- ja juurviljadel olematud. Mesimagus arbuus 50senti kilo, tomatid euro, oliivid viiekas. Sekka riided, kotte, jalanõusid ja muud tilulilu, hinnad algavad sentides ja lõppevad maksimum 15 euro juures. Kusjuures, riiete kvaliteet oli jumala hea. Korralikud linasest kleidid ja särgid maksid ca 10€.
Palm beach club
Meie üheks soovituseks oli rand Palm Beach Clubi vastas.. Aga arvestades, et me reisime ikkagi hedonistiga, kes eelistab iga kell enne basseini kui merd, lõpetasime ikkagi viieeurostel toolidel viieeuroseid smuutisid juues. Hedon sai ujuda, meie korra hinge tõmmata ja 26€ vaesemana lahkusime sööma kõrvalasuvasse restorani.
Agios Nikolaos
Linna peetakse Kreeta St. Tropez’ks – kaunis vaade järvele ja linnale, ilusad tänavad, hea kvaliteediga suveniirid.
Ehe turistikas, kus kõik kohustuslikus korras käivad, nii ka meie. Kuna ma olen aastatega saavutanud vilumuse, igast suvalist nodi mitte kokku osta ja et kõikidele sõpradele pole vaja midagi viia, siis lahkusime sealt konkreetselt Hedoni kaabuga.
Tänavad on kohutavalt kitsad (igal pool, mitte ainult seal), jumal tänatud, et mina sõitma ei pidanud. Parkimine on nagu laoks tikutopse ritta.
Sealt edasi tahtsime kõik ujuma minna. Ideaal oleks olnud pikk valge liivaga rand kristallselge veega.. sellise vee me saime, aga valge liivaga oli keeruline. No mis seal ikka. Kuna lõunaaeg tuli peale, siis.. Meelis lihtsalt googeldades leidis.
Koht oli konkreetselt eile avatud ja piltidel ei jäänud see üldse nii äge kui seal kohapeal oli. Oliivipuude vahel valged lauad, merekohin, mõnus tuuleke.. Ja söögid superhead. Üldse mitte kallid, aga kodused ja tõesti imemaitsvad. Tzaitziki oli paks ja ehe, mitte kuskilt viieliitrisest plastämbrist võetud. Värske kreeka salat, hea kitsejuustuga (mitte mingi suvalise odava plönniga), värskelt pressitud mahlad ja kuumalt grillilt tulnud liha.
Tagasiteel põikasime läbi St. Gergiose (Selinari) kloostrist. Tõesti, rahulik, mõnus aura.. Ühtlasi saab kohapealt kaitsvaid käepaelu osta. Me ainult kuidagi eeldasime, et see ala (klooster ja aed) on suurem, arvasime, et seal kulub pool päeva..
Lõpuks ka lapsele midagi
Ja lõpuks midagi ka Hedonile – Labyrinth park ehk väiksem park lastele, kus põhiatraktsiooniks labürint koos ülesannetega. Lisaks oli kohapeal Trooja hobune, mini farm (loomad ja linnud), karussell, võimalus ATVga sõita, kohvik kust jubedat jääjooki osta jne. Kindlasti oma 10€st piletihinda väärt (lapsed 6€). Ühtlasi, kui lahendad labürindi ülesanded ära, saad diplomi, millega on sul eluaegne tasuta sissepääs :)
Kus me oleks võinud käia..
Ehk kohad, mis ma endale enne reisi üles märkisin “tunduvad huvitavad”, aga kuhu me ei jõudnud. Lisaks avastasime kohapeal, et helikopteriga saaks teha tiiru Kreeta kohal, mõtlesin, et kui see paarsada eurot maksab, siis võiks ju.. aga 1900€ tundus tiba palju. 3900€ eest oleks saanud Santorinil helikopteriga käia. Päevane tripp kaatriga maksaks 136€. Otsustasime Santorini tulevikku jätta, et seal ikkagi pikemalt kui päev veeta.
Amazonase loomapark. Lahe nii lastele kui suurematele. Paikneb Neapoli-Plaka tee ääres.
Vai rand. Asub saare idaserva põhjatipu lähistel. Ilus rand mille juures haruldane palmimets.
Chryssi saar. Ilusate randadega saar Kreeta idaosa lõunarannikust 15km kaugusel.
Agia Triadas. Minose aegse kuningliku villa jäänused. Paikneb saare lõunarannikul Phaistose lähedal.
CretAquarium. Vinge akvaarium Heraklionist 15km ida suunas.
Aquaworld Aquarium. Korralik akvaarium-muuseum, Hersonissos.
Acqua Plus. Täiesti korralik veepark. Asub Hersonissoses.
Watercity. Heraklionist 14km ida poole asuv teine korralik veepark.
Limnoupolis Water Park. Chania lähedal asuv veepark.
Botaanikaaed. Asub Chania läheduses. Igal nädalal toimub seal huvitavaid üritusi.
Next destination..
Esiteks ärme kiirusta asjades ette, sest vlog on teil täiesti vaatamata veel meie reisist:
Aga kui kiirustada, siis Kreetat sihtkohana soovitame (kuigi meile endale meeldis Rhodos rohkem, aga söök on igal pool hea, Kreeka köök st), hotelli soovitame täiega. Neil on tegelikult kolm hotelli suht kõrvuti, võimalik, et mõni teine on parema disaini või teemaga, aga Aldemar Knossos Royal on meie heakskiidu igal juhul saanud! Meie isiklik uus sihtkoht on Kreekast kindlasti Santorini. Kui rääkida laiast maailmast, siis talvel tahaks Taisse.
Teie aga küsige julgelt pakkumist liis.hein@go.ee ja koostöös TezTouriga võite juba homsele lennule koha(d) saada! PS! Lende lisati suure huvi tõttu juurde!
Seda “ravitakse kätepesu ja paracetamoliga”, sest hetkel muudmoodi ei osata. Ma saan aru, et teil ei ole vanemaid pereliikmeid, kellest hooliks, aga paljudel meist on. Pluss ei teie ise ega teie laps(ed) pole immuunsed, nagu üle maailma igapäevaselt tõestatakse. Ja selle tõttu on ka mõistlik pigem ettevaatlik olla.
Ärge vaadake ainult oma varba ette vaid veidi kaugemale ka ikka, palun :) vähemalt suurel, populaarsel ja avalikul platvormil.
olgem ausad, kes meist teab, kui mitu inimest suri koroonasse ja kui mitmel oli tegelikult (gripi)tüsistus? See kui ma põen AIDSi ja suren kopsupõletiku tagajärjel, siis millesse ma tegelikult suren?
Tegelikult oleks pidanud juba koguaeg hügieenile mõtlema mitte nüüd kritiseerima tugevalt teisi. Mul oli väga kehv immuunsus aastaid, kõik ümberringi naljatasid, kui desinfitseerisin käsi ja krimpsutasin nina, kui keegi kõhugripiga vapralt tööle tuli, minu jaoks tähendas see pärast alati kuni nädal “haiglapuhkust”. Nüüd targutavad meil ka kontoris need, kes ise ennem pidevalt haigena tööl käisid. Ja siis öeldakse neile tähtsalt, kes ütlevad, et koroona on võib-olla mitte nii tõsine, et “issand, kuidas sa julged.” Lisaks koroonale eksisteerib palju muud ja eksiteeris ka ennem. Alles nüüd hakatakse tähelepanu pöörama, kahjuks endiselt ainult ühele haigusele, teiste sümpomitega oleks justkui OK tööl käia. Need, kellel on madal immuunsus (sh vanurid), nendele võib piisata juba a-gripist, mingist tavaviirusest, et tekiks raske seis.. Ei räägi konkreetselt kristine kommentaarist, aga üleüldiselt enda kogemusest.
Jah, see kehtibki igasuguste haiguste osas, koroonaga on see lihtsalt veelkord fookusesse toodud eriti valusalt.
See on ja peakski olema kõva wake up call inimestele ka igapäevase tavahügieeni ja nakkushaiguste osas. Koroona on hetkel lihtsalt erakordselt ettearvamatu – me ei tunne teda ja targem on tundmatut asja mitte alahinnata ja samastada millegagi, millega aastaid elatud.
Kuidas lennukites käsipagasitega lood on? Mingi aeg lugesin, et järjekordade välitimiseks ja et üksteisel seljas ei elataks, saab ainult ära-antava pagasiga reisida.
Pole kuulnud. Käekott võib sul ju ikka olla?! Mul oli käekott, Meelisel seljakott ja Hedonil enda plastikust kohver. Teise käsipagasikohvri andsime alla.
Ma ei ole kunagi mõelnud, et võiks Kreetale reisida, aga teie gotraveli insta storyde, vlogi ja selle postituse põhjal – jep, on minek ;) Nii kuuma ei taha, ehk peaks sinna hooaja lõpus või algul minema..
Mis kuuma :) Sealne 30-34 kraadi on jumala talutav. Mul oli vist 1 päev PALAV, kui me linnapeal jõlkusime, siis hakkas soe. Basseini ääres chillida, tuul puhul, jumala okei. Ma nägin ka kui see Üllatav Kreeta jagas, et 34, feels like 41.. Mulle küll mitte. Mul oli kogu aeg okeilt soe. Aga olgu, ma olen paras külmavares ka. Tais oli märtsis ikka kordades kuumem :)
Janika, ära karda, ausalt. Ka mina olen väga kuumatundlik ja põdesin hullult oma Kreeka reisi. Kuid seal ju täiesti teised olud meie 30-kraadiga võrreldes. Meretuul aitab asjale väga kaasa ja mitte mingit palavust pole tunda, vaid mõnus soe. :)
Jaaaa! :)
Küll on mõnel probleemid. Elage ja nautige. Ärge kuulake igasugu virisemist. Mina lugesin küll postitusest välja et te tegite eeltööd enne reisi ja kasutasite kaitsevahendeid.
Mulle just meeldib et julgete olla teie ise ja elada just nii nagu tahate.
Väga hea lugemine, on nii mõndagi mida ise kõrva taha sa pandud uueks reisiks perega
Ootame perega veel märtsi toimumata reisiraha tagasi, niikuii rahad tagasi, siis kindlasti kas Kreetale või Rhodosele minek. Ei jõua juba ära ootata ja no teie videot ja blogi lugedes olen kindel, et üks neist saartest saab ka meie lemmikuks :)
Lähinädalatel ilmus välisajakirjanduses kokkuvõtteid uuringutest, et ka rasedad on koroonast ohustatud. Samuti vastsündinud. Muuseas on rasedate immuunsus samuti nõrgem, sest organism peab tegelema lapse näol “võõrkehaga” ja tavapärased immuunprotsessid on häiritud.
Samamoodi olen ma rasedana gripi, listeeria, nahavähi, toidumürgituse, et telliskivi kukub pähe riskigrupp. Niiet, surra võin ma iga päev, iga hetk ja ükskõik millesse. Kas ma pean jätma elamata kuna elu ohustab? Ei. Me kõik elame elu, kuigi võib auto alla jääda, on risk saada kuskilt mingi haigus, ühistranspordis olles kelleltki ekseem või jumal teab mis. Aga vaat, surmava koroonaviiruse vastu saab kätepesu ja maskiga (mida ma muuseas kannan ja käsi pesen ka, niiet.. riskid maandatud) :D
See polnud kritiseerimiseks, vaid infoks, sest kirjatükis seisis, nagu koroona rasedaid ei ohustaks. Valiku teeb loomulikult inimene ise, milles küsimus. Aga see info võiks siin teiste jaoks olemas olla, kas pole?
Nüüd on :)