Kuigi ma plaanisin algselt kirjutada sissejuhatuseks, et meie pere suurenemise tõttu on vaja mul ka suuremat autot, siis ütlen kohe siinkohal ära, et Captur ei ole selles mõttes suur auto, mida ma silmas pidasin. Sõidan ma ju ka hetkel väiksema autoga, mida samuti võib mõne teisega võrreldes suuremaks pidada. Näiteks Leenu omaga. Hedoni jaoks on Fiat 500 ka suur auto.
Sama lugu on ka Renault Captur’iga. Kaugelt võib paljudele jääda mulje, et tegemist on mingis mõttes maasturiga. Ja te ei eksi. Visuaal ongi tal selline. Maasturlik. Mootor samuti maasturlik. Vaatasin just ABC Motorsi kodukalt andmeid ning selgub, et see auto on 1.0l, 1.3l ja 1.5l mootoriga. Need omakorda ei tundu just kõige võimsamad, aga ometigi-ometigi…
Kui aus olla, siis ma ei ole kunagi olnud suuremat sorti mootori suuruse jälgija. Vanast ajast on tõesti jäänud see mulje, et peab olema vähemalt 1.8l, sest muidu maanteel mööda ei lähe. Täna võib aga öelda, et 1.2l mootoriga auto lausa lendab mõnest 2.0l masinast mööda. Kui ma auto kätte sain, siis ma isegi ei vaadanud, kui suur ja võimas mootor sellel on. Minu jaoks oli oluline reaalne sõit ja isiklik kogemus.
Esimese asjana meeldis mulle auto puhul tegelikult see suur ekraan. Taolist nägin ma ka Renault Talismanil. Ma ei taha öelda et sellel oleks see justkui uuendatud, aga see on jällegi kõige õigem sõna, mida kasutada.
Teine väga väike, aga minu jaoks peaaegu, selling point oli kõrvalistuja ees olev SAHTLIGA “laegas”. Päriselt ka see tundub nii pisike asi, aga teate, kui hea tunne see on, kui sa teed selle luugi lahti ja üheksa asja ei lenda sealt välja. Olgem ausad, me kõik topime sinna “ajutiselt” midagi, seni kuni me selle avame ja kõik need “ajutised” asjad sealt välja lendavad. No ei ole meeldiv tunne neid sinna tagasi toppida. Seega oli see sahtel justkui õnnistus.
Autotootjad maksavad kümneid tuhandeid, kui mitte sadu tuhandeid, et autod oleksid ilusa disainiga. Et neil oleks see miski, mis eristuks ja inimestele meeldiks. Keskendutakse nii välisele, kui sisemise disainile. Sellel korral köitis minu pilku kaks asja.
Esiteks meeldis mulle see ilus ja voolav käigukangi nupp ning teiseks veelgi olulisemaks asjaks oli see vahealus. Ma ei tea miks, aga mulle meeldis see. Kohe väga meeldis.
Lisaks see alus, kuhu saab ka näiteks kõrvalistuja oma kila-kola panna. Ehk siis juhi kraam oleks üleval korrusel ning kaasreisijal all. Ülimugav. Teiseks toimis see alumine platvorm ka telefonilaadijana. See peaks standardpaketis olemas olema. Minu jaoks tundub see juhtmevaba laadmine sama elementaarne nagu kojameeste olemasolu.
Mis oli pettumuseks?
See ei ole kindlasti kõikide jaoks miinuseks, aga mulle küll. Kuna see auto on siiski kõrgem ja meenutab linnamaasturit, siis leppis ka minu aju juba selle teadmisega. Üllatus aga saabus siis kui ma pagassi avasin.
Ütleme nii, et see oli minu jaoks ehmatavalt väike. Miks? Seda seetõttu, et ma olin ju omale juba jõudnud ette kujutada, et tegemist on linnamaasturiga. Tegelikkuses oli see siiski mikromaastur. Sestap oli ka pagass väiksem. AGA… Seda sai suuremaks teha. Nimelt saab tagumisi istmeid ettepoole liigutada. Tegelikult oli see pagass täpselt paras ja vastavuses auto mõõtudega. Lihtsalt mina ootasin midagi enamat.
Kuigi meie suurem osa sõite kulgevad linnas sees, siis tahtsin testida ka maanteesõitu. Mis saaks olla parem, kui veeta pühapäev perega Pärnus. Mõeldud-tehtud.
Ja siinkohal oligi minu üllatus ehk kõige suurem. See sõit oli sujuv ja mugav. Pisut igav küll, sest kui püsika peale paned ning aktiveerid ka sõidurajal hoidja, siis ega muud üle jäägi kui lihtsalt istuda ning aknast välja vaadata ja Elmarit kuulata (ja soovilugu tellida). Mis puudutab pikalt paigal istumist, siis mind pisut häirisid nahast istmed, sest no oli palav ja lühikeste pükste äärest jäid reied naha külge kinni. Aga samas on jällegi nahk hea, sest seda saab paremini puhastada.
Mis puudutab sõitmist ja (vajadusel) möödasõite, siis see oli tõesti väga viis pluss. Oli küll väike auto, aga kiiruse sai kiirelt üles. Supsti ja möödas. Kõik oli sujuv ja käiguvahetust polnud isegi sekundiks tunda. Kui sa aktiveerid Sport režiimi, siis tõesti on tunda sellist “vahetust” mootoris, aga reaalselt ei ole selleks väga vajadust, sest masinal on piisavalt jõudlust.
Autoga saad proovisõitu teha nii CityMotorsis (asub Laagris), kui ka ABC Motorsis (asub Paldiski mnt’l)
Kas te sakslasi vm üldse ei kaalu autodena? Või oletegi väga kindlaks jäänud Prantsusmaa/Jaapani tootjatele?
Esiteks on need kallimad, teiseks 1h proovisõit ei anna tegelikult autost mingit ülevaadet ju. Ja kolmandaks pole nad vist ka koostööst huvitatud (me pole tehnikablogi :D).
meile meeldivad ka suured ekraanid jne… ja pere juurdekasvu tõttu soov saada suuremat masinat Juke asemele.
proovisõidu tegime Renault Espace-ga ja see meile näiteks üldse ei meeldinud ja ei olnud mugav ja sõiduomadused halvad.
Skoda Superb ja VW Passat lendasid kiirelt valikust, kuna mootor oli liiga imelik ja ülivalju.
Audi meeldis kõige enam aga hind…. jälle ei sobi :) hind jäi ka teiste paremate mudelite puhul kahjuks määravaks.
Peugeot 508 oli suht ok aga… nii madal, et lausa ebamugav sisse istuda ja last sisse panna väga kehva seepärast.
tõiesti hinnasõbralik ja täitsa ok sõites oli hoopis SangYang aga hakkasime mõtlema, et kunagi on vaja maha müüa ja selle jääkväärtus ja müümine võib olla äkki raskendatud? see jäigi küsimärgiks aga auto ise oli ÜLISUUR ja lapsega perele väga hea – isegi 3realise istmereaga jäi taha veel PALJU ruumi pagassi!
Lõpuks, kuidagi lausa kogemata, sai soetatud hoopis, alguses valikust täiesti välja jäetud Mazda 6 universaal 2,5l. On ruumi, minek on masina koha hea, kõik lisad on parimas varustustasemes juba sees, mida tahta st hind tuli odavaim sellest valikust hoopis :P eks alati saaks suurema ja parema aga hetkeseisuga oli see tänu suurtele allahindlustele parima hinna ja masina suhtega, mis saada oli. liiale ei saa ju ka minna, elu paneb piirid