Meelis kirjutab: UMF2018 analüüs – miks meie hoovikohvik põrus?

Olgu alustuseks kohe ära öeldud, et mingit ilusat ja roosamanna juttu siit ei tule, sest noh, kui elu ei ole roosamanna, siis miks ma peaks selle ka selliseks maailma ja suures vales elama. Minu silmis on selleaastane hoovikohvik läbikukkumine ja kuna ma olen seda teemat oma peas analüüsinud juba pikemat aega, siis mõtlesin, et panen selle alanüüsi ka juba kirja. Äkki teilgi huvitav lugeda.

Kui mõned teist arvavad, et marimelli hoovikohvikul läks hästi ja mul ei tasuks nuriseda, siis mina olen kindlal arvamusel, et nii see kindlasti ei olnud. Jah, rahvast käis, inimesed said kõhud täis, kellele meeldis, kellele mitte, aga suures pildis on ikkagi tegemist läbikukkumisega. Tõesti, see on võibolla pisut liiga karm, aga siiski – midagi kiiduväärt ka ei olnud. Läks hästi, aga mitte edukalt.

Saatuslikud 30 meetrit

Esimene probleem on meie asukoht. Kuigi meie kohvik on suhteliselt peatänava juures, siis selgub, et oleme siiski liiga kaugel. Kui palju olid neid inimesi, kes tulid ja ütlesid, et oi, te olete nii nurga taga ja kui ma ei oleks batuuti näinud või seda silti tänavaotsas, siis ei oleks osanudki siia tulla.

Ja nii igal aastal. Eelnevatel aastatel oleme võtnud vaevaks niiöelda tähelepanu meie kohvikule pöörata juba tee algusest ja katnud selle kas siis “punase” vaibaga või õhupallidega nagu eelmisel aastal. Kuid see on meie jaoks jällegi kulu. Ja mitte väike kulu.  Sellel aastal otsustasime taolisest tsirkusest loobuda ning jätsime ainult sildi.

2015:

2016:

2017:

2018:

Oleks meie hoovikohvik 30 meetrit rohkem tänava poole oleks kõik hästi, aga paraku see nii ei ole. Reaalselt see 30 meetrit on nii määrava tähtsusega, et ise ka ei usu. Kõndisin ise õhtul tänaval ja vaatasin, et kui me oleks niiöelda oma naabrite aias, kes on peatänavale lähemal, siis oleks külastajate arv palju suurem. Aga paarkümmend meetrit hiljem enam mitte, sest siis on juba näha autot ja suur puu varjab samuti meie telki.

Vinguvad ja igavad naabrid

Meie Videviku tänav jääb väga kenasti festivali ala sisse, aga ometigi on see tänav, kus mitte midagi ei toimu. Miks? Põhjus on naabrites, kellele tegelikult see üritus üldse ei sümpatiseeri.

Nimelt on neil kõikidel suur problem sellega, et kahel päeval aastas ei saaks nad oma autoga maja ette sõita, vaid peaksid 100m eemal asuvas parklas oma autot parkima. Ja siis ongi ainult üks vingumine ja hala, et miks seda festivali vaja on ja miks te seda siin peate tegema, sest ma ei saa ju autoga otse ukse ette sõita.

Need naabrid, kelle hoov on 30 meetrit lähemal võiksid ka oma hoovikohviku lahti teha, kuid vot, ei ole inimestel seda viitsimist. Ega kedagi ju sundida ei saa, aga lihtsalt kurb. Ka meie majast oli muideks selle aastal ühel härral probleem, kes oli vist ära unustanud, et see festival toimub ning ei olnud ka oma postkasti vaadanud ja kui ta üks hetk koju jõudis ja oma autot hoovi parkida ei saanud, siis te ei kujuta ette ka kui paanikas ta oli. Reaalselt ta oli nagu peata kana. “Mis ma nüüd teen? Kuhu ma auto panen? Kas ma tuppa saan? Kauaks mu auto tänavale peab jääma? Mis see maksab? Kes selle eest maksab? Vaene mees oli nii paanikas. Vot kui vähe on mõnel inimesel vaja, et ta endast väljaks läheks.

Korraldaja on süüdi?

Rääkides endast väljaminemisest, siis mind viib endast välja ürituse peakorraldaja ja tema ustav abiline ja seda iga aasta. Ja just korraldaja on ka see, kellel lasub sellel aastal kõige suurem süü, et meie hoovikohvik ebaõnnestus.

Miks? Kohe seletan või noh, õigemini näitan pilte.

Kuidas peaks siit olema näha see, et festivali külastaja saab siit läbi ning 50m kaugusel on üks hoovikohvik. Ei ole ju näha. Pigem lõhnab siin kõik selle järgi, et tee on kinni ja mine kuhugi mujale. Vahepeal tõsteti üks aed üldse kõnniteele. Pole sul sinna ka asja.

Just selline on korraldaja ja tema ustava abilise nägemus sellest, kuidas inimesed meie hoovikohvikusse peaksid pääsema.  Tegelikult käib meil alati selline omavaheline kemplemine, et nemad tõstavad oma väravad nii, et keegi meie juurde ligi ei pääseks ja siis meie tõstame jällegi nii, et inimesed saaksid sealt vahelt läbi.

Sellel aastal läks aga ÕNNEKS meil tõsiseks sõneluseks ja eesti keeli mölisemiseks, sest no mul sai ka hing täis. Hommikul vara ta tuleb ja hakkab oma kuradi väravaid mulle jälle ette tõstma. Ma reaalselt ütlesin, et tead, tõsta paika ja ma nagunii liigutan need ringi. Loomulikult hakkas ta minuga õiendama, et mis ma päriselus ka käitun nii ülbelt või?

See ongi muidu päriselu kus me elame ja oma kohvikut teeme. Või elab tema mingis muus mullis? Lõpuks tuli kohale ka päris korraldaja ja seal me siis sõdisime nendega. Peakorraldaja hakkas mulle muidugi rääkima seda kuidas tema Kalamaja päevadel teeb. Aga vot, meie ei ole Kalamaja päevadel vaid Uue-Maailmas, kus tänavad on teistmoodi. Sõimlesime ja sõdisime seal natukene aega, (ma jõudsin veel mitu korda vestlusest lahkuda lausega “fuck this shit” ja tagasi tulla ning edasi sõimelda), lõpuks ma ei tea mida Liis neile ütles, aga selle tulemusel siiski natukene neid aedu liigutati ja lõpuks nägi see välja selline.

Ehk siis nüüd oli inimesel vähemalt mulje, et oo, sealt saab läbi.

Jah, okei kohvikut ei ole kohe näha, aga vähemalt on näha läbipääs ja ma ütlen teile, et see andis ka kohe tunda. Me ju nägime, et tuli palju sellist võõrast rahvast, selliseid, kes sattusid meie juurde esimest korda.

Seega oli lõppkokkuvõttes sellest sõimlemisest ja sõdimisest kasu. Aga miks ei oleks võinud see algusest peale nii olla? Ja juba mitmendad aastat? Jah, ma saan aru, et hipsteritele on jalgaratta parkalt vaja, aga nii suurt? Oli vist mõeldud, et sinna saaks parkida 40 ratas. Maksimaalne arv, mida ma nägin oli kaheksa. Ratas ei ole enam moes. Hipsterid vuravad tõuksidega ringi. Ja festivalile tulevad nad üldiselt jalgsi. Siin pole kuskil rattaga tiirutada.

Selline käitumine korraldaja poolt on minu silmis äärmiselt ebaprofessionaalne. Jah, ma saan aru, et ka tema peab mingeid asju jälgima, aga selline aedade ette tõstmine on konkreetne takistamine.

Just meenus mida peakorraldaja siis mulle ütles: “Aga hoovikohvik ei peagi ju olema  festivali ala sees.” Mida? Sisuliselt ma võin teha oma hoovikohviku Piritale ja öelda, et näete, ma siin Uue-Maailma festivali raames teen midagi. Mulle tundub, et lõpuks läks see ütlemine selliseks, et lihtsalt oleks midagi öelda, sest kohvikute nimekirjas olime me esimene. Ometi ei leidnud inimesed meid üles. Kes tiirutas kaks korda ala läbi ja ikka ei leinud.

Klounid ja muud esinejad

Olgugi, et ma olin alguses skeptiline nende esinejate suhtes, kes selle nii öelda teesulu juures esinesid, siis tagantjärgi tuleb öelda, et neist oli natukene kasu. Ehk siis me sättisime oma sildid nende esinejate taha, et publik lisaks tsirkuseartistile näeks ka meie kohviku silti. Sellest tundus kasu olevat, sest peale esinemist oli tunda, et tuli mingi mass sisse.

Meie telgi all olev kokteilimeister tegi ka omale sildi, kuid selle otsustasid esinejad vapsee ära varjata. Seega ei mingit austust ega mõistmist ka nende poolt. Kehtib igivana tõde: oma perse on ikka kõige kallim. Igaüks seisab ikka enda eest, seega kui tahad, et su silt silma paistaks, siis tuleb ise selle eest hea seista, mitte loota kellegi heatahtlikkusele või mõistmisele. Järgmisel aastal tõmbame bänneri kahe maha vahele, ma ütlen!

Kuidas olukorda lahendada?

Kolida naabrite juurde ja teha collab? Üheks mõtteks oli ka tõesti see, et “kolime kokku” nende naabritega, kes on 30m meist peatänavale lähemal. Aga see oli kõigest mõte, kuigi ma kahtlustan, et mõtteks see ka jääb, sest kui senimaani ei ole midagi tehtud, siis vaevalt kunagi üldse tehakse. Kuid siis võib tekkida visioonide ja ideede kokkupõrge ja jälle tulemus ei ole see mis peaks.

Võtta puu maha? See suur pappel on juba tegelikult aastaid pinnuks silmas ja seda üldse mitte hoovikohviku raames vaid kevadel ja sügisel ka. Kuid nagu ennist mainitud, siis naabrid on apaatsed ning neid väga miski ei koti ja neid ei huvita see puu absull, seega jätkab see vohamist ja lehtede levitamist ja kevadeti mingi magusa pläusti eritamist, mis autot kõik kleepuvaks teevad. Aga kuna seal majas autosid väga pole ning need, mis on pargitakse mujale, siis taaskord see puu neid ei koti. Äkki peaks isegi kuhugi teatama?

Kui aus olla, siis ma juba sellel aastal ei tahtnud seda tralli kaasa teha, aga noh, kuna Leenu nõudis ja …. happy wife happy life, siis läksin ikka kaasa. Ma siiralt, väga siiralt loodan, et järgmisel aastal me seda pulli ei tee. Või kui teeme, siis hoopis teistmoodi. Üheks lahenduseks ongi see, et me kolime oma hoovikohviku tänavale. Kuid siis ei ole see enam hoovikohvik vaid suvaline telk, ehk kaob ära see mõnus kodune olemine.

Viimane lahendus, mida ma näen, on üldse ära kolimine. Ehk siis kolida kas siit piirkonnast üldse minema või lihtsalt teise majja, kus on hoov ja mis on peatänavale/melule lähemal ja järgmisel aastal seal oma telk püsti lüüa.

Seega anna ka, sina, kes sa meie juures käisid, teada kas meid oli kerge või raske leida? Oli meid tänavale näha? Mida sina soovitad, kuidas võiks selle olukorra lahendada, kus ühelt poolt korraldaja tahab ratturitele parkalt teha, kuid samas paneb sedasi kinni juurdepääsu tänavale ning meie kohvikusse.

44 thoughts on “Meelis kirjutab: UMF2018 analüüs – miks meie hoovikohvik põrus?

  1. Kuna ma seda kanti absoluutselt ei tunne, siis mina ei oleks ilmselt üles leidnud. Aga ma teadsin, mida ja kust kandist otsida, nii polnud raske. Ehk siis ma arvan, et need, kes plaanisid teie juurde tulla, neil polnud probleemi, küll aga mõistan ma, et kogemata sissesadajaid sinna ei saanud väga olla, sest vaikne kõrvaltänav. Minul külastajana on muidugi hea meel, et oli selline rahulikupoolsem, sest ma sain sõbrannaga mõnusalt istudes juttu ajada ja lapsel oli ka lõbus (lisaks ei olnud lapsi liiga paljud:D). Kohviku korraldajana saan ma aga aru, et ajab ikka närvi kui tee niimoodi kinni pannakse. Ja 30m “vales suunas” võib väga saatuslik olla.
    Mida teha uuel aastal sõltub ju ka sellest, mida te ootate kohvikult? Kas metsikut möllu ja palju teenistust või sellist rahulikumat chillimisala, mida teie kohvik sel aastal pakkus?

  2. Ruupuriga kellegi tänava otsa panema kisendama kus teie kohvik asub või tegema sellise plakati nagu välismaal ka et inimesed selja ja kôhu peal ja las kõnnib ringi ja teeb reklaami..
    Ise ei käinud, olen liiga kaugel aga kaasa elasin teile ikka

  3. Ma ei saa nüüd aru. Igal aastal räägite et teete, sest see on fun ja kasum ei ole oluline. Nüüd selline nutt ja hala ja arusaadav, et kasum on väga oluline. Miks ka ei peaks olema sellise töökoormuse eest? Sel puhul ärge vingerdage ja rääkige stiilis “teeme just for fun”, vaid “teeme raha pärast ja natuke fun-i ka”. Ps. Naabrid ei ole süüdi ja ei peagi olema, kõik ei pea teie algatusega kaasa minema. Korraldajad seevastu on küll imelikud.

    1. Ma ei saa ka aru milles probleem. Asjad said ju müüdud ja kasumlik oli ka. Mida sa veel ootad ühelt hoovikohvikult? Kui raha tahad teha, mitte hoovikohvikut, siis mine peatänavale ja proovi seal paremini teha. Kui liikuda ei viitsi, siis tuleb tõesti kulutada raha selle peale, et ennast nähtavaks teha.
      Mina kõndisin peatänaval sildist mööda, aga kuna tundus, et see Videviku 33 võib olla mine tea kui kaugel melust väljas, siis ei pööranud teie tänavale. Kui oleksid ka sel aastal need vaibad olnud, siis oleks ehk saanud aru, et see on tegelikult väga lähedal.

      See viimane ähvardus, et tuleb nüüd sellise asja pärast minema kolida… jeerum küll. No tehke siis seda.

  4. Kodukohviku korraldamine peaks olema meelelahutus, sa võtad seda küll kaugelt liiga tõsiselt.

  5. Mingi hoovikohviku pidamise pärast võtta maha vana ilus puu? Veits ülemõtlemine pole?

  6. Mõistan!
    Ütlen ausalt, kui eelnevalt ei teaks teie kohvikust, siis sel tänaval alles olles, poleks vist tõesti sinnapoole suunda võtnud.
    Nii, et rahvale tasub alati panna sildid silme alla, kui tundub, et on piisavalt, siis veel lisaks panna! Sest kui silma all pole, siis ega inimene ei tea ega näe. Tänapäeva inimene on mugav ja pole harjunud ise otsima ega vaeva nägema!

  7. Ma pole Tallinnas kohalik, aga leidsin hoovikohviku üles ilma suurema vaevata. Tuleb hoida silmad lahti, vaadata festivaliala kaarti ja jõuab kohale küll.

  8. Aga Leenu postitusest sain ma aru, et kõik mis kokkasite, sai ka maha müüdud. Seega mida veel rohkem oleksite oodanud? Et rahvast oleks olnud rohkem ja siis oleksite pidanud pooltele ütlema, et toit on otsas? Lõppkokkuvõttes ju vahet ei ole sellisel juhul, sest rohkem kasumit te ju siiski teeninud ei oleks…

  9. Olin sealkandis võõras, kuna olin blogist lugenud, et teil on ainult batuut, siis tänavalt ma seda silmasin ja kohale jõudsin. Kui ei oleks teadnud, siis ilmselt poleks kohale jõudnud

  10. Meie püüdsime ka teie kohvikut leida, aga ei leidnud. Ei tunne neid tänavaid seal ja kuigi sai ringi vaadatud, ei näinud.

  11. Leidsime tänu sellele, et oleme mitu aastat Sinu suppe käinud söömas. Sel aastal need väravad olid aga nii segadusttekitavad, et tulime lihtsalt teist kaudu :)

  12. Minu jaoks silt ikka põhiline, nagu teil ka oli. Okei, ja kui rahvas sildi suunas siis liigub ja äkki varjab puu lõppvaatevälja ära, kas tolle puu külge või juurde ei annaks siis nt teist silti orgunnida – kohe suurt ja vbl neoonvärvi osutava noolega? :-)

  13. Mina leidsin kergesti, aga ma ka spetsiaalselt otsisin, aga kohe leidsin. Nägin silti just, siis teadsin, et õiges kohas.

    Kui ma oleks olnud külastaja, kes midagi teist ei tea, vot siis ma mõtlesin ka, et ma poleks väga osanud sinna minna.. see silt oli ka professionaalne ehk oleksin arvanud, et see mingi ettevõtte reklaam.

    Kui teil need vaibad olid (ma saan aru, et kallis), siis ma ei teadnud, et te seal olete ja jäi kohe mega silma.

  14. Ja mina mõtlesin et need väravad on pandud rahva ohjeldamiseks, et tekiks selline lennujaama järjekord kus kõik läbivad selle raja sinka-vonka kuniks saavad teie toidud kätte :D

  15. Üldse ei saa aru. Süüdi on teie korter, mis asub 30 m vales kohas. Süüdi on korraldaja, et pani AUTODELE keelumärgi? Süüdi on igavad naabrid, kes ei taha oma maja ees laata korrdalada ja osavõtlikud olla? :D
    Te asute seal, kus olete – kui tahate end nähtavaks teha, siis peategi silte, vaipu ja õhupalle kasutama, et end nähtavaks teha. Ega siis terve festival just teie asukoha pärast midagi ringi tegema ei pea. See keelumärk on autodele ju. Inimestele on ju jäetud sissepääs. Oleks märgil, et inimeste sissepääs keelatud, oleks teine asi. Ja miks Te ei võinud sinna sissepääsu poole mingit suurt bännerit lasta teha? Kõige hullem on naabrite süüdistamine, et nemad ei tõmba teile tähelepanu. Nagu what, olgu nad nõmedad või misiganes, aga inimestel ei ole kohustust festivalil osaleda, kui nad ei taha.

    1. Naljakas on see, et terve piirkond on kinni, aga meie tänav, mis on keskel, on mingid 2 maja, kes ei saa kaheks päevaks vabaks lasta.

    2. Nõustun sellega. Te olete eelnevatel aastatel neid vaipu ja asju ju samal põhjusel pannud, seekord ei pannud ja inimesed üles ei leidnud- makes sense ju? Või ma ei saa aru miks seekord nüüd keegi teine järsku süüdi on.

  16. Mina ka spets otsisin . Kui oleks niisama jalutaja olnud, poleks ilmselt silma jäänud.

  17. Naabrite süüdistamine on küll too much, kõigile ei peagi see pinget pakkuma. Lisaks pole kõigil sponsoreid taga või ei ole köögis osavnäpud.

    1. Leenu: jah, aga nende kahe pärast on meie tänav kinni. Kaks päeva ei suuda ilma maja ette parkimiseta elada? Okei, saan veel aru hostelist, kes on nö taga pool ja kui kinnisõit pannagi tema maja ette, oleks meie nähtavad ja tema inimesed saaksid autoga ikka tema majani. Aga see maja, kus need räuskajad elavad, seal ma saan aru, on kolmel inimesel parkimisprobleem :D

  18. Küll võib kiunuda nagu kibestunud eit. Kogu kraam sai myydud kiiresti ja ikka on häda. Inimesed ju leidsid yles ega muidu poleks nii vara viimased portsud olnud. Kurb kohe lugeda kui paljud on tulnud ja syya just teilt ostnud ning kiitnud..

  19. Meie sattusime teie juurde juhuslikult. Laps märkas batuuti ja võttis suuna sinna poole. Jäime värava ette lobisema, telgis oli järjekord. Mingi hetk tuli üks neiu ja ütles, et pakutakse suppi. Ostsime suppi, oli hea supp küll. Kui oleks teadlikult tulnud, oleks aadressi järgi otsinud. Seekord “aitas” batuut :)

  20. Sel aastal oli UMFil nii tohutu suur söögipakkumine, pole ime, et jäi muid kohti enne teid ette

  21. Kõige paremini töötaks ilmselt see, kui paar head suhtlejat kutsuks tänavanurgal rahvast supile. Kostüümid ja fun sinna juurde. Ise kasutasin korraks mapsi, kuni silti märkasin. Kollane karri maitses hästi.

  22. Olemasolevaid fotosid vaadates on jah miinuseid, mida ise parandades saanuksite selgemalt ennast märgatavaks teha: see silt seal aial – teiepoolne sildiots võiks olla noolekujuline (see plakatil olev prinditud nool ei paista kuigi kaugele), mitte kandiline, siis on kaugelt näha kuhu poole suunduda + õhupallid ja sissepääsu juurde sellele samale puule (mitte kuidas maha võtta, vaid “kuidas saan olemasolevat enda kasuks tööle panna” mentaliteet!!!!) ja aiale sama värvi õhupallid lehvima – nii tekib seos. Ei pea olema fancy-pancy logodega tellitud kümned pallid – tavalised 2-3 tk poe kollased on samahästi nähtavad.
    Aitaks ka see, kui plakatil oleks lihtsalt SUURELT marimell – lühike ja äratuntav, sõna hoovikohvik võib vabalt väiksemalt olla ja muud kamarajura (need päevade pikad nimetused ja logolillekesed) pole vaja – tähtis on ju, et mis ja kus suunas. Täpsustused ja muu saab juba hoovis plakatitega öelda ja olete seda ka blogis ja fb teinud.
    Tuleks mina kaugemalt, teadmata kus täpselt mis asub, aga omades eesmärki leida marimelli hoovikohvik olekski vaja neid kahte lihtsalt välja tuua – sõna marimell suurelt plakatil ja suur selge nool – lihtsalt mõlemad peavad olema kaugelt juba näha. Lihtsus ja selgus ja kärage ikka järgmisel aastal ka :)

  23. Tulime laupäeval festivalile kolama. Eelnevalt olin mehele rääkinud, et tahan teda viia ühte kohta, kus pakutakse Tai toitu. Ise olin jube põnevil ja tahtsin proovida Larb Mood. Aga kuna saime tuttavatega kokku ja asusime koos seal ringi rändama, läks mul täiesti meelest marimelli hoovikohvikut otsida. Silma ka ei jäänud, muidu oleks meelde tulnud. Pühapäeval läksime uuesti UMF-le, kuna laps käis eelmisest päevast peale nagu uni, et tahab suhkruvatti. Ja siis täiesti kogemata nägime silti ja tulime uudistama. Mees sai viimase portsu miskit pannirooga, marimelli-Meelis lubas, et sellest portsust saab kõhu täis. Saigi. Ja mehele väga maitses! Aga jah, oma Larb Moost jäin ma ilma, ise süüdi.
    Ehk et kui oleks otsinud, oleks kindlasti marimellid guugeldades üles leidnud. Kuna aga ei otsinud ja lootsin lihtsalt otsa koperdada, siis oli lihtlabane vedamine, et sildikest märkasin.
    Imetlen teie energiat, et viitsite jännata. Tublid olete! Tehke see viies kord ikka ka ära!

  24. Ma vist vanamoeline aga kriidid ja fantaasia oleks teie probleemi ruttu lahendanud ju :) Ja ei maksa palju ka :D

    1. hm… tänavad nii rahvast täis, et keegi vist ei vaata maha :) Aga… odavam kui vaip tõesti, peaks ainult kõik tänava lapsed joonistama kutsuma, siis teevad oma vaiba :)

  25. Aga ehk nüüd on järgmiseks aastaks reklaam ära tehtud nende kirjatükkidega!

  26. Me tahtsime ka tulla aga seal melus läks täitsa meelest ja. Ei jäänud silma ka kuskil. Lapsed oleks batuudil kindlasti mängida tahtnud.

    1. Nüüd on festivali melu ka veel süüdi, et inimesed hoovikohvikut üles ei leia :D Jah, kui üldse rahvast poleks olnud, siis oleks ju kõik koha üles leinud :D

  27. Mind need väravad absoluutselt ei häirinud ja kuigi tulin esimest korda, oli seda ikka väga lihtne leida (silt, tõsi, ka aitas). Nii et see kriitika korraldajate aadressil on minu meelest kohatu. Neil kindlasti oli suuremaid probleeme lahendada, kui teie kohviku piisav nähtavus ja ligipääs.
    Ülidselt mulle meeldis, et oli natuke vaeva nähtud, lauad-toolid ja batuut toodud jne. Toit oli v-olla nats suvakam, kui ma arvasin (laupäeval), aga kindlasti mitte halb. Ma arvan, et teil olid lihtsalt liiga kõrged ootused, et rahvas nüüd jookseb murdu. Lihtsalt valikut oli ju ka mujal ja kõigile ei istu see Tai / Marimelli teema, mis teha.

    1. Meie toit oli suvakam? Ma saan aru kui sa seda pühapäeva kohta ütleks, aga pakkuda 4€ eest Eesti suurimate krevettidega Tom Yumi, ei saa kuidagi suvakas olla. Ja noh, meil oli klassikaline Tai toit – tom kha, tom yum, larb moo ja kollane karri :)

  28. Võõras inimene tänavalt teid üles poleks leidnud. Mina olin ennegi teie juures käinud ja mina leidsin. Seda juttu lugedes tahtsin kohe pakkuda varianti, et kolige tänavale. Kui te leiate äkki omale parema üürikorteri selles piirkonnas, kus on hoov, siis oleks ka see üks võimalus. Aga kohviku reklaamplakat oleks võinud olla suur ja erksate värvidega. Mul oleks kahju, kui teid järgmisel aastal seal poleks :(.
    Olete väga tublid olnud kõik need aastad ja suur tänu teile!

    Toit ja kõik oli super, aga järgmisel aastal tehke toidud 1 chilli tugevuses. Lauale aga pange muud chillimanti pudelites-purkides. Kes tahab, paneb juurde. Uskuge, kõik jäävad rahule ja juurde tuleb uusi inimesi, kes tarvitavad vähem teravaid toite. Ausalt öeldes, ma pole siiani aru saanud, kuidas või kelle maitsemeele järgi pannakse neid 1-2-3 chillikauna toitudele? Äkki oskad vastata :)

    1. Pannakse nii nagu nad originaalis loodud on. Tom Kha on ka tais vähemvürtsikam kui Tom Yum. Retseptis juba tšillit vähem. Nad mõõdavad tšilli astet tšilli arvudes 1=1 jne..

Comments are closed.