Meie Tartu: miks ma kardan kalleid hindu?

Mida aeg edasi, seda rohkem saan ma aru, et kallis ei ole alati ülehinnatud. Nii nagu mulle tundus kunagi Lottemaa pilet kallis (mis siis et ma käinudki polnud), arvasin ma alati sama ka Ahhaa keskuse kohta. Kallis ja ülehinnatud. Njah, nüüd söön oma sõnu. 29€ perepilet (või 13€ täiskasvanud ja tasuta eelkooliealine) on igat senti väärt.

Neljapäevast Tartu lainel

Ühesõnaga, algas meie Tartu juba neljapäeval kui käisime Forresti avamisel.

Foto: Andres Raudjalg
Foto: Margit Randla

Mulle see koht meeldis, kohalikud ütlesid, et tundub nagu Till. Seal ma pole käinud. All on valgusküllane restoran, üleval korrusel saab pinksi mängida, kokteilitada. Muuseas, kokteilid olid seal põnevad ja head. Söögid, mis meile pakuti, olid samuti mõnusad ja maitsekad ampsud. See võiks olla küll selline koht, kuhu pärast tööpäeva istuma minna.

Foto: Andres Raudjalg
Foto: Andres Raudjalg
Foto: Andres Raudjalg

Ja kuigi meid transporditi Tartusse bussiga, siis mina tagasi ei läinud, läksin hoopis Tartu sõbrannale külla. Meelis sõitis tagasi, et järgmisel päeval Hedoniga koos tagasi tulla.

Ma ei teagi, miks me alati arvame, et Hedon suudab end meie sõprade juures ise lõbustada. Kui vinüülimängija ja klaveriga oli tutuvust tehtud, oli huvi päris kesine.. Suures plaanis, kui nad jõudsid ja me söönud olime oli.. hmm, mis nüüd. Üheksani on nagu aega – siis pidime minema Tasku Moegalale, kus pidi esinema Stefan, Hedoni aasta lemmik.

Poisid läksid siis hoopis mängima (Eedeni keskuses on (vist) uus mängukoht lastele – Pallipesa kuhu nad suuna võtsidki) ja meie sõbrannaga valmistusime õhtuks. Väike iluuni ja jälle söök ja oligi juba kell sealmaal, et saime end Taskusse sättida.

Hilisõhtune moegala Taskus

Teate, lust on käia üritustel, mille korraldajad teavad, mida nad teevad. Ma mäletan kunagi vanast ajast neid fashion weeki kaubanduskeskuste moeshowsid, mis olid haigutama ajavalt igavad. Aga mitte siis, kui selle taga on Ženja Fokin. Kõik on läbi mõeldud ja natuke veel. Ma kirjutan sellest eraldi, sest see oli ülivinge!

Hedon pidas nii hästi vastu, ma isegi imestasin. Lõpuks kella poole kaheteistkümne ajal hakkas ta koju kibelema, aga ma tahtsin ikka Liina Steini pulmakleidis Marilyn Kerro ära näha. Nii ma siis vahepeal Hedoniga jooksin ja keerutasin, kuniks kogu show läbi sai ja kõik mis tahtsin, nähtud oli. Uni tuli lapsel olenemata sefiiri ja limpsi kogusest minuti pealt ja ta magas… Nii kaua, et me ei suutnud ära imestada, et millal me laupäeval nii kaua magada saime. Meie ärkasime 8.30, Hedon põõnas veel edasi. Tavaliselt ärkab ta nagu kellavälk kell seitse, olenemata päevast. Minusse vist :)

Hommikul vaatasime, et jälle on aega laialt käes, mis teeme. Otsustasime minna Ahhaa keskusesse. Ma ei oleks elus arvanud, et see nii pop koht on ja et seal niiii palju inimesi on. Aga nagu ma alguses kirjutasin, oma hinda täiega väärt. Isegi mul oli põnev ja lahe, rääkimata Hedonist, kes noh, muidugi nautis kõiki pallidega tegevusi :)

Kuna minul oli laupäeval Tai kokakool mingite tšikkidega, siis kutid läksid jälle mängima ja kuna Hedonile see Pallipesa megalt meeldis, siis nad läksid uuesti sinna.

Õhtul kui kokakool oli edukalt läbitud, siis tulid meile paar sõpra külla. Ööbisime samas kohas kus eelmisel korralgi – Tähe apartmentis, mille sel korral oli broneerinud mind kokakooli tegema kutsunud blogilugeja, aga kuna pleiss juba oli, siis sobis hästi et saime seal öö veeta. Kella kahe ajal hoidsime hinge kinni, et Hedon kell seitse jälle ei ärkaks. Joppas, ta tegi silmad lahti alles pärast üheksat. Tegime hommikusöögi ja et teda väsitada, siis läksime Metsapere mängutuppa, et ta traalivaaliks ja tagasiteel oma lõunaune teeks.

Jätkuvalt: igalt poolt leiab ta üles pallid!

No ja kui te arvate, et ta pärast kahetunnist traali-vallit ära väsis, siis te eksite. Ta ei maganud sekunditki autos.

Tallinnasse jõudes läksime sünnipäevale, või noh, sünnipäeva tähistamisele – lihtne, mõnus kodune olek ja esimene grill meie jaoks. Polnud kuu aega sealiha söönud, päris hea oli. Ja no kui sünnipäev, kook ja küünlad, siis loomulikult on Hedon platsis. Küünlaid puhuma. Muu teda nii väga ei huvitagi.

Ma just sain aru, et seekordse nädalavahetuse postituse tegin mina. Kümme korda lühemalt kui Meelis. Aga ta arvas, et kirjutab mängutubadest lähemalt :) Mis te nädalavahetusel tegite?

2 thoughts on “Meie Tartu: miks ma kardan kalleid hindu?

Comments are closed.