Mida me arvame vaktsineerimisest?

Kui keegi oskab mulle öelda, kas lapsega peab igal aastal sünnipäevapaiku arstil käima ja millal mingeid vaktsiine tehakse, võite teada anda, sest.. ma käisin viimati Hedoniga vist “kontrollis” siis kui ta kaks sai :D Kui arstile asja pole, ei saa ma aru, mis sinna minna ja kuna keegi pole öelnud, et peaks minema, pole ma ka teadnud minna. Hambaarstile peaks aja panema, tuli praegu meelde. No küll jõuab!

Vaktsineerida või mitte? Nagu mu keskmine blogilugeja peaks teadma, olen üldiselt arsti- ja rohuusku. Pigem ikka valge tablett keele alla kui mingi kokku keedetud tee ja määre… Pigem arstivisiit kui ravitseja. Pigem kirurg kui Vigala Sass jne. Seega, kavatsen lasta teha kõik ettenähtud vaktsiinid oma lapsele.

Alles hiljaaegu oli mul vestlus ühe värske emaga, kes enda lapsele vaktsiine teha ei lasknud.. kui ma tahtsin minna last vaatama, küsis ta, kas olen vaktsineeritud.

Mina: Ei, kooliajal vast.
Tema: Nooo issand, peaksid ikka, mõtle kui beebi jääb haigeks?
Mina: Kui sinu laps pole vaktsineeritud, siis miks mina peaksin?

Nagu päriselt? Sina kardad, et su laps jääb haigeks, aga sa ei tee midagi selleks, et seda ei juhtuks? Nõuad seda aga teistelt?

Seepärast ongi Hedon näiteks vaktsineeritud, et ta haigeks ei jääks ja tuleb tõdeda, et kuni kolmanda eluaastani oli ta terve kui purikas.

Paar päeva tagasi jäi silma pealkiri, et 45 inimest on grippi surnud. Kuna Hedon vaevles parasjagu palavikus, siis lugesin.. ja veel mõne loo soovitustes ja ma ei saa aru, kus ma elanud olen, et ma midagi gripivaktsiinist kuulnud pole.

Arvan sama, mis varem:

Aga tuleme nüüd tagasi vaktsineerimise juurde. Mul on kaks sõbrannat – üks on totaalselt vaktsineerimise vastu (kes räägib mulle õudusvärinaid tekitavatest dokumentaalidest, kus vaktsineeriutud lapsed on halvatud, pimedad ja sandid) ja mul on sõbranna, kes ütleb, et mitte midagi ei ole tegelikult meditsiiniliselt tõestust leidnud ja vastased on segased ja riskivad oma lapse eluga.

Etteruttavalt olgu öeldud, et ma ei vali nüüd sõbrannat, et vot, olen tema pool. Mu valik vaktsineerimise osas oli tehtud juba ammu enne kui ma rasedaks jäin ja praegused vähesed “uurimustööd” ja arutelud, mis ma olen pidanud, on vaid nö kinnitanud mu eelnevat valikut.

Jah, võibolla on see naiivne, et ma olen suhtumisega “minu ajal toimis, miks täna ei peaks toimima” ehk et kui mina kasvasin üles Vene ajal kui kõik oli kordades robustsem kui praegu ja olen elus, on tulevikus ka minu laps elus, kui ma teda üle ei poputa.

Mul on kahjuks tunne, et tänapäeval kasvatatakse lapsi veits “vati sees” – juba eos räägitakse, et ei vaktsineeri, et kasutame ainult puuvillaseid riideid-mähkmeid, et peseme lapse riideid enda riietest eraldi, eraldi pesupulbriga – milleks? Palun tehke mulle selgeks, miks ma ei või pesta oma lapse riideid enda särgiga koos – ühtmoodi piimased mõlemad ja miks ma ei tohi lapse särki pestes kasutada Arieli ja pean kasutama Miniriski, või vapsee mingit mahedat pesupulbrit, mis nagunii kuraditki puhtaks ei tee. (PS. ma tean, mida ma räägin – tilk Fairyt peseb paremini kui pool pudelit mahenõudepesuvahendit. Enne saab kokakoolaga rasvase panni puhtaks!)

Miks ma pean juba eos hakkama kartma, et lapsel tekib allergia või et tal tulevad sellest täpid, lööve, allergia… Kui tuleb, vahetan vahendi välja. Aga miks ma juba eos pean teda poputama hakkama?

Täpselt nagu mu sõbranna ütles: “Laps peab saama pisikute ja bakteritega kokku puutuda, ainult nii saab areneda tugev immuunsussüsteem. Parem söögu maha kukkunud õuna või möllaku porilombis, kui kogu aeg käia järgi ja steriliseerida. Talupojamõistus ja loogiline mõtlemine on elus ja lapsekasvatamisel suureks abiks.”

See on nagu see nali: Kui esimene laps sööb mulda, kutsuvad vanemad kiirabi. Kui teine laps sööb mulda, pühivad vanemad tal suu puhtaks. Kui kolmas laps sööb mulda, mõtlevad vanemad, kas ta sai kõhu täis või soovib veel ka lõunat süüa?

Ma ise olen saanud oma elus ilmselt kõik vaktsiinid, viimase sain paar aastat tagasi teetanuse vastu, kui ma räigelt endale näppu lõikasin ja seda õmblema läksin. Minult lihtsalt küsisti, kas ma olen vaktsineeritud, ütlesin, et kui, siis lapsena. Suts õlga ja valmis. Mis seal ikka. Parem karta kui kahetseda.

Ma ei teagi, kas ma tahan siia lõppu küsida, mida teie arvate, pärast lähete kaklema veel. Aga jah, te küsisite, mis mina arvan, ma vastasin :)

32 thoughts on “Mida me arvame vaktsineerimisest?

  1. Tubli. Vaktsineerima peab. Et tekiks nö karjaimmuunsus, peab rahvastikust 95% olema vaktsineeritud. Harjumaal ja Tallinnas on see protsent juba 92 ehk siis vastaste lobitöö töötab. Nii kurb. Teie reisite ka palju, seda enam peab olemagi laps vaktsineeritud.

  2. Sada aastat tagasi elas ainult pool lastest eestis oma kolmanda sünnipäevani. Need I say more?
    Teisest küljest jällegi, inimesi on maailmas selgelt liiga palju ja on ainult hea, kui rumalate inimeste geenid ei levi.

    1. Kas see viimane lause oli mulle mõeldud? Et meie rumalad geenid ei leviks?
      Ja ma tahaks päriselt selle kohta mingit reaalset tõendit, et 100a tagasi elasid vaid pooled inimesed üle 3a vanuseks.

    2. 100 aastat tagasi? Võis nii olla küll, sest väljatöötatud vaktsiine oli vähe ja neid ei kasutatud laialdaselt. Näiteks tuberkoloosivaktsiini kasutati esmakordselt inimestel aastal 1921 ja seda ka ainult Prantsusmaal. Usas, Suurbritannias ja mujal Euroopas hakati seda vaktsiini tegema alles pärast Teist Maailmasõda.
      Difteeria, milliesse väga paljud lapsed surid, vaktsiin võeti laialdaselt kasutusele varastel kolmekümnendatel. Niiet jah – sada aastat tagasi suri palju lapsi väga noores eas. Loe kasvõi Tõde ja Õigust ja sa näed, et elu oligi teistsugune ning lisaks sellele, et lapsi suri palju, sündis neid ka palju.

      Aga tegelikult ei saa ma su kommentaarist väga hästi aru. Oleks justkui vaktsiine pooldav? Samas väljendad seda selliste sõnadega, nagu ei meeldiks sulle Meelis ja Leen, kes just kirjutasid, et jälgivad riikliku immuniseerimiskava? Või on see suunatud inimestele, kes oma lapsi ei vaktsineeri?

    3. See Vassiljevi lause käis ikka nende pihta, kes ei vaktsineeri., mu meelest.

    4. Mina küll välja ei loe, et rumalaks peetaks Marileent ja Meelist, vaid just inimesi, kes oma lapsi ei vaktsineeri – ehk siis nende lapsed surevad suurema tõenäosusega ära. Kuidas on võimalik sellest mitte aru saada?

  3. Olen ka vaktsineerimise poolt. Mõlemad lapsed oma sutsud saanud :) Saavad ka c-vitamiini ja d-vitamiini ja asju juurde, et nohu liiga kergelt külge ei hakkaks. Käte pesu nõuame lisaks, et kui ikka õuest-poest-lasteaiast tuled, siis kõigepealt käed seebiga puhtaks ja siis mängima-sööma, kõhuhaigused liiga jubedad :D Hedonil ilmselt enne kooli järgmine vaktsineerimine ;) https://www.kliinik.ee/teemalehed/vaktsineerimine/aid-8669/riiklik-vaktsineerimiskava

  4. Mul on nii tohutult hea meel, et sa nii terve mõtlemisega oled, sest seda kohtab tänapäeval järjest vähem kahjuks. Ma ise, minu abikaasa ja kõik mu 4 last on vaktsineeritud ja täiesti elus/terved. Olen täpselt samal seiukohal, et me ei peaks oma lapsi “vati sees” kasvatama. Õnneks minu tutvusringkonnas on väga palju meditsiinilise haridusega inimesi, töötan ka ise kooli-ja koduõena.
    Igaljuhul ma olen nii uhke su üle ja aitäh, et sa julged sellest ka avalikult kirjutada!

  5. Täpselt nii mõtlen ka mina. Ennem arvasin, et ma olen erapooletu, aga tegelikult on asi nii hulluks läinud, et olen pigem ikka pooldaja. Asi on nii hulluks läinud ja ma olen seda meelt, et tänu vaksiinidele on kadunud paljud rasked haigused. Muidugi võib vaksiin halvasti mõjuda ja keegi meist ei taha, et just meie lapsel midagi peale vaksineerimist välja lööks. Samas arvan ma, et kui midagi juhtub, siis vaksiin soodustas selle varem teket, mitte ei põhjustanud seda. Sama on pesupesemisega. Oleks ma ise julm allergik, siis ma ilmselt mõtleks teisiti, aga hetkel ma olen piisavalt tüdinud nelja inimese pesupesemisest/kuivama panekust/kappi panekust, et hakata veel eraldi beebi riideid pesema, oleks hullus :D Ja nõusid pesen fairyga :D minu asi on nõud puhtaks saada. Jah, kohvitassi ma loputan enamasti peale kasutamist kohe ilma vahendit kasutamata :)

  6. Mu laps ka vaktsineeritud. Samuti vaktsineerin ennast, alles uuendasin leetrite vaktsiini nt. Läkaköha jääb see aasta perelisa saabumise tõttu tegemata, kuid on kindlasti plaanis hiljem. Gripivaltsiin samuti iga aasta tehtud.
    Ma arvan, et probleem on see, et inimestel ei ole enam reaalseid probleeme ja keskendutakse täiedti valedele asjadele, mis põhjustab meis liigset ärevust, mure. Äkki midagi juhtub, äkki põhjustab vaktsiin seda ja teist… reaalne elu, uuringud ri kinnita ju ühtegi nendest kahtlustest. Kaine mõistus on täiesti teisejärguliseks muutunud.

    1. Gripi tegin juba :) nakkusõde soovitas läkaköha edasi lükata, aga kuna rasedus väike, vb jättis lisamata, et hiljem on ok teha. Eks uurin!

  7. Vaktsinderimine igaühe oma valik. Tahaks aga öelda, et pisikud ja bakterid ei ole sama mis keemia nõudepesu jm vahendites.

  8. Olen kahe käega selle poolt, et lapsi kasvatatakse liialt vati sees. Ja ausalt, mina ei saa ka aru sellest riiete eraldi pesemisest ja eri pesuvahendiga pesemisest jne jne. Tõsi, ma küll lapsel just liiva/mulda süüa ei luba, aga kui maal vanaema juures võtab maast õuna või maasikapeenrast veidi mullase maasika või kodus mahakukkunud küpsise ja paneb suhu ja sööb ära, siis see on igati ok ja kindlasti ma last keelama ei hakka siis… nõustun mõttega, et kuidas peaks immuunsus tugevnema, kui laps koguaeg tupsu sees on..

  9. Sul on siin korraga way liiga palju teemasid kokku lahmitud. Mis pistmist on arielil ja maha kukkunud õunal, et neid samasse ämbrisse loobid? Mul näiteks ei ole mitte vähimatki muret, kui mu laps võtab puu alt õuna ja sööb selle ära või sumpab poriloigus, aga arieliga kiiritatud riidetesse ma teda sellegipoolest ei mähi, ka mitte iseennast. Veel enam ei sööda ma talle fairyt, millest suurem osa nõudele jääb. Ja ei, ma ei ela eos allergiate hirmus, vaid ma lihtsalt teadvustan, milline koorem on ühel pisikesel maksal siin tänapäeva maailmas kõikidest nendest mürkidest jagu saada. Neid lisatakse juba nagunii meie puuviljadele ja teravilja, lihasse, seega nii palju kui mul on võimalik midagi selleks ära teha, et seda kogust veidigi vähendada, siis ma leian, et see on must do. Kusjuures leidub ökoloogilisi pesuvahendeid, mis toimivad pareminigi, kui need Fairyd, seega kui väidad “ma tean, millest räägin”, jääb paratamatult mulje, et Sa ei tea. Veneaja “robustset eluviisi” ei anna tänapäeva omaga võrelda, sest pisikul ja keemial on ikka kõva vahe.
    Miks Sa juba eos peaksid oma last “poputama”? No selle definitsiooni järgi, mida Sina poputamisele omistad ikka selleks, et laps ei peaks juba kahekümneselt tervisehädadega võitlema ja ta elul oleks kvaliteeti.
    Räägid, et oled ravimi ja vaktsiiniusku, samas ei tea isegi millal arsti juurde minna ja mida teha on vaja? Anna andeks, aga selle põhjal jääb mulje, et Sa ei ole mitte mingit usku, vaid sa lihtsalt ei viitsi terviseteemadesse süveneda ja nende sügavuti mõistmise asemel naeruvääristad neid, kes püüavad midagi oma pere jaoks ära teha.
    Nagu isegi ütled “parem karta, kui kahetseda”, seda ütlust annab mitme erineva mätta otsast vaadata.

    1. Just minu mõte! Mu laps on vaktsineeritud aga ometigi pesen nii tema kui terve pere pesu ökovahendiga. Nõusid samuti, kodukeemia valin nii keskkonnasõbraliku kui võimalik. Ja siin pole mingit pistmist vati sees kasvatamisega, sest samal ajal sööb mu laps pesemata juurikaid, õunu, marju. Elab koos kahe kassi ja koeraga vanemas majas kui meie kõik kokku ja seal lihtsalt pole võimalik kunagi tolmust ja karvadest päris lahti saada. Me võime täna mõelda, et ahh pesen Fairyga ja söön mida iganes, arvates, et kui allergiat ei ole, siis ei juhtu midagi… Aga vb see on see koht, kus 20 aasta pärast on tegemist arstidele seletamatu autoimmuunhaigusega? Fakt on see, et ühiskond muutub aina haigemaks ja aina rohkem on haigusi, millest aru ei saada… Suur roll on selle juures justnimelt sellel mida sisse sööme, sisse hingame, peale määrime ja millises keskkonnas elame.

    2. Õnneks muutuvad ka inimesed aina teadlikumaks ja teevad paremaid valikuid. Ma arvan, et Ariel on mu kodus ainus “keemia”, sest kodukeemia olen vahetanud suures osas kõik Enzipini vastu. Okei, need WC poti geelid ja kuulid on keemia ilmselt. Kuigi kui nii mõelda, suht ebavajalikud vidinad, aga Meelis harjunud neid vist ostma.

  10. Siis pole mõtet ka üldiselt mitte millegisse süveneda..kui peab siis peab. See et asi on müügil poelettidel ei tähenda et see meie tervist ei mõjuta. Laseme kõik puu- ja juurviljad pestitsiidide ja läikega üle, see ju müüb – värske ja läikiv toode :) .
    Või maname endale roosad prillid ja loodame, et kõik see ei mõjuta meie laste tuleviku. Paraku on nii, et inimese organism jääb ajaga aina hapramaks ja ei suudagi varst toimida ilma nö lisaabita.
    Ise ei poolda ega ole vaktsiinide vastane aga ma sügavalt loodan, et me eil iigu sinnapoole kus on hetkeseisuga USA. :)

  11. Vaktsineerimisest on abi käsiraamatus on hästi öeldud: “Vältimine on alati parem kui põdemine ja enamasti odavam kui haiguse ravi. Elus on palju ebameeldivamaid asju, mida ei saa vältida. Vältigem siis neid, milleks meil võimalused on!”

  12. Hea aeg meenutamaks, et gripivaktsiin on juba saadaval :)
    Sel aastal teen selle kindlasti nii endale kui 2-aastasele, sest lastaia on tõelised viiruste kasvulavad ja üldse ei tahaks, et ta gripi koju beebile toob

  13. Ei ole küll teemasse, aga teie blogi on niiii igavaks muutunud. Jah, nüüd soovitad, et ära loe. Polegi midagi erilist lugeda :(

    1. Ei soovita. Küsib hoopis, milline siis põnevam oleks? Kirjutame oma elust, aga see polegi teab mis megapõnev, lasteaed, töö, kodu, sõbrad.. simple life!

  14. Riiklikus kavas olevad vaktsiinid oleme kõik teinud, muud lisaks siiani mitte. Sel aastal teeme esimest korda ka gripivaktsiinid. Lapsed 1 ja 5.

    Perearst peaks kindlasti külastama 5-aastaselt. Nii räägiti meile. Siis enne kooli arst mingilgi määral saab tutvuda lapse arenguga jne. Kontrollitakse silmi, rühti, jalgu. Mõned perearstid pidid ise helistama 5-aastaseks saavatele ja visiidile kutsuma :)

  15. Mina ka lapsega niisama igal aastal arstile ei jooksnid. Kohustuslikud silma ja hambaarstid ikka. Vaktsineerimisega olen sama meelt- kui tuleb siis tuleb. Pole mul mingeid asjalikke vastuväiteid ka. Kellegiga antud teemal vajelda ei taha. Pisikutest last eemale pole hoidnud sünnist saati. Naljakas vaadata neid emasid, kes salfakapakk käeküljes lapsel järgi jooksevad. Keemia on paratamatu osa elust, millest kõigest hoiduda ei saa ja neid haigisi, mis ehk tulevikus tekkivad kartma ei hakka. Minu arust on nii palju mõtlemises ja alateadvuses kinni.

  16. Marimell! Sa meeldid mulle, ausalt ka. Mulle meeldib su maailmavaade ning see, kuidas Sa end väljendad. Kõige rohkem aga meeldib Su julgus asjad ilustamata välja öelda seejuures teiste arvamusest hoolimata. Jätka samas vaimus, need lapikmaallased, vaktsiinivastased ning ühe teatud erakonna pooldajad on kõik mu arvates ühes pajas ning las nad sinna jäägi. Loodus teeb oma valiku.

  17. Bakterid ja keemia on kaks eri asja ometigi. Sul on kõik asjad segamini nagu Kört-Pärtli särk.

    Mina olen see, kes kasutab MiniRiski, sest mu lastel on pesuvahendite vastu allergia. Aga ma ei pese nende riideid eraldi, vaid pesengi KOGU pesu ainult ja ainult MIniRiskiga. Osalt sellepärast, et masinas olev suvakas pesupulbrijääk tekitab samuti allergiat, teiseks sellepärast, et ega ma ise ka taha mingit ülemäärast keemiat. Eriti mitte sellist, mis haiseb üle terve ilma (näiteks Ariel).
    Muide, meie riided lähevad küll pesus täiesti puhtaks, ei mingeid plekke. Kuigi pesen “kõigest” MiniRiskiga ja lapsed on alati tohtinud end maksimaalselt ära määrida.

    Kui poest ostan porgandi, siis pesen seda, vahel ka lausa koorin. Kui peenralt võtan, siis tõmban lihtsalt peost või vihmavee kogumisnõust läbi ja kogu moos.
    Poepirni koorin alati ära, koduaiapirniga küll midagi sarnast ei tee.
    Kas tundub, et ma kardan baktereid? Ei, sugugi mitte, küll aga ei taha ma keemiat.

    Riiklikud vaktsiinid on lastel kõik tehtud, samas midagi lisaks ei ole teinud. Meil mehega on ka revaktsineerimine tegemata ja pole plaaniski teha.

    Tablettide koha pealt ülten, et vahel on hea tablett, vahel aga töötab looduslik kraam samamoodi. Kurguvalu puhul ei haara kunagi ravimi järgi, kuristan hoopis soolaveega, sama vahend on ka nohu ravimiseks. Vanarahva tarkust pean kohati mõistlikuks, ravitsejaid-posijaid aga mitte.

  18. Hea on vähemalt, et sa ei tee inimestel selle järgi vahet, kes eelistab oma lapsi vaktsineerida ja kes mitte. Eestis ei ole see kohustuslik ega hakka kunagi olema, sest meie riigil pole piisavalt ressursse, et katta tüsistusi, mis võivad vaktsineerimisel tekkida. Seda, et neid üldse pole väita ei saa, sest igal ravimil ja samuti ka vaktsiinide originaalsetel infolehtedel on need kenasti kirjas. Vaktsineerimine vaktsineerimiseks aga teha seda kõigile lastele ühte moodi, ilma eelneva põhjalikuma tervisekontrollita on laus lollus. Kui inimene jääb haigeks näiteks, siis luuakse ka tema jaoks vastav raviplaan, mis on personaalne aga näe vaktsineerida pole mingi probleem kõiki lapsi ühte moodi, siiski on neid lapsi, kes seda nii hästi vastu ei võta ja saavad eluaegse kahjustuse. See on paratamatus neile emadele ja isadele, kes sellises olukorras edasi peavad elama. See, et vaktsineerimise puhul on tegu nii ohutu asjaga nagu meil propageeritakse, ei pea paika. Millisest immuunsusest saab olla jutt, kui äsja sündinud lapsed pumbatakse igaks juhuks keemiat täis haiguste vastu, millega nad kunagi kokku puutuda ei pruugi. Kuidas neil see loomulik immuunsus peaks tekkima üldse? Inimestele luuakse lihtsalt kollektiivset paanikat ning öelda, et vakstineerida tuleb vaid neid lapsi, keda soovitakse alles hoida on ääretult alatu ja madalalaubaline. Üksi normaalne lapsevanem ei soovi oma lapsele halba. Kui vaktsiinid on nii ohutud, siis miks on vaktsiinitootjad ja arstid vabastatud igasugusest vastutusest ning näiteks Ameerika Vaktsiinikohus on välja maksnud hüvitisena välja üle 4 miljardi dollari? Teema tegelikult on palju mitmekihilisem ja diskuteerida võiks iseenesest tunde, kuid lõplikke vastuseid vaktsiinide pikaajalise mõju kohta pole veel olnud võimalik uurida, sest nii mõnedki neist on üsna uued, näiteks rota, seeda pole absoluutset tõde olemas.

Comments are closed.