Naistekas Bulgaarias: nipid ja trikid

Meie järjekordne reisiseiklus viis meid taas Bulgaariasse, sel korral olime „naised omapead“ ja saame jagada natuke teistsuguseid kogemusi kui lastega reisides.

Alustame sellest, et minnes saime nautida GoTraveli poolt meile üllatusena infosse jäetud vouchereid business lounges.

Ma ei olnud kunagi varem käinud ja kui aus olla, polnud isegi süvenenud nendesse business lounge’idesse. Nüüd aga ütlen küll, et kui lend peaks hilinema või lastega minek – see 30€ per nägu (lapsed 7€), tasub end kuhjaga ära. Nagunii sööd-jood lennujaamas kui pikemalt olema pead. Seal aga on söök hinnas, joogid samuti. Puuvilju, võileibu, salateid. Lisaks väga mõnus väliterrass, lastele mängunurk jne.

Samas Varna lennujaamas oleks see maksnud 45€, mis tundub mulle veits kirves. Ja juttude järgi pole ka valik väga suur ja üldse, ei pidanud nii fäänsi olema. Pealegi, sai Tallinna lennujaam äsja tiitli kui parim lennujaam Euroopas.

Aga asume Bulgaaria juurde…

Hotell Slavey on parim peatumispaik ka vähe nõudlikumale reisijale, sest kolmetärnikaga seda ikka võrrelda ei saa. Mul ei ole ühtki halba sõna öelda ka meie eelmisekorra Pliska kohta, aga Krete küsis esimesel õhtul söögilauas, et.. huvitav, mida seal viietärnistes veel süüa antakse, siin on ju valik nii suur.

Tõesti, süüa oli megapalju. Kõik oli nö eraldi – kuumad söögid, otse grillilt söögid, salatid, leivad-saiad, puuvilad, joogid, magus.. Ja valik oli tõesti metsikult suur. Hommikusöögil oli ainuüksi viite erinevat sorti vorstikesi-peekonit, nö singi-vorsti valik külmas lauas oli nii suur, et isegi parema tahtmise juures ei jõua kõike ära proovida. Mingi 10 erinevat singilist-vorstilist kindlalt.

Iga päev oli lõunaks-õhtuks kaks erinevat suppi. Nö puljongisupid – frikadelli, kana, sealiha, borš, need olid väga maitsvad, püreekad mulle ei meeldinud. Viimasel päeval oli KALASUPP. Ja ma ei ole mingi kalasupi fänn, aga nüüd olen :) Ohtralt peterselli peale ja imehea. Pluss puljongid olid head soolased ja hästi maitsekad. Tundus nagu neid oleks päev otsa keedetud. Väga head supid, ma olin tõsine fänn.

NIPP: kui söömine algab, tasuks mitte tormata, sest siis tormavad kõik. Umbes pool tundi pärast algust on letid jälle lookas ja rahvas juba istub ja sööb, pole erilist järjekorras seismist. Istekohti on piisavalt nii sees kui väljas, aga võib juhtuda, et jagad kellegagi lauda. Oleneb seltskonna suurusest.

Süüa saab põhimõtteliselt kogu aeg. 7:30 tehakse köök lahti ja kella 21ni vitsuta palju tahad, snäkibaarist saab salateid, sinke, pitsat, friikaid, magusat ja pirukaid. Ma saan erinevusest aru, et on lõuna aeg, ainult siis kui minna teise restosse sööma, sest kogu aeg on valik nii suur ees. Veini-õlut tuleb vaadist tavalise kümnest kümneni asemel üheteistkümneni välja. Kohvi-teed saab alates 8:30st. Ühesõnaga, ainuüksi söögivaliku pärast võib selle hotelli valida.

NIPP: kohv on parem lobby baaris kui söögisaalis. Kuigi nad on seal megaaeglased ja näod suht torssis ees, siis kohv tuleb käpaga masinast, mida nad eriti kasutada ei oska, aga on vähemalt kohv, mitte kohvivesi.

Hotell ise on puhas, toad suured ja avarad, ikka teine klass, kohe tunned sisse astudes. Me olime küll väga rahul. Ainult liftid on imepisikesed, neljakesti sees olles on juba kergelt tikutopsi tunne. Aga muidu üldse ei kurda.

NIPP: hotellis on kokku kaks liftiala, algul me läksime näiteks sööma nii, et sõitsime alla vastuvõttu ja sealt kõmpisime läbi esimese korruse teise liftini, mis viis korrus allapoole sööma. Siis mõtlesime, et samasugune lift peab ju meie korrusel ka olema. Oligi. Kuskil totaalselt tubade vahele peidetud. Kes otsib, see leiab :)

Fun fact: meie hotellitoas (nr 403) oli selline külmutuskapp… et ostsime esimesel päeval endale poest jääd ja veini. Mõtlesime, et noh, kui ühe õhtu selle kotiga hakkama saame on hästi, panin lihtsalt külmutuskappi, mitte sügavkülma, sinna see poleks mahtunud. Viimasel hommikul sain jääd veel äragi visata. See pidas ideaalselt nädal aega KÜLMUTUSKAPIS vastu!

Basseinialas on kaks eri tasanditel basseini, vali sügavuse-suuruse ja päikeseliikumise järgi vaid välja, lisaks veel sisebassein ja saun. A, lastebassein on veel eraldi.

Ja animation-team teeb päevad läbi pallimänge ja saapa viskamist ja.. lastele on diskod ja mängutoad jne. Ühesõnaga, sinna läheks vabalt tagasi. Aga samamoodi läheks ma vabalt ka sinna kolmetärnikasse, kui selle jälle 215€ga peaks saama. Lihtsalt sa ise tead, et kui maksad 200, siis ei saagi palju loota, kui 500 rohkem siis juba on ka tase teine.

NIPP: enne hommikusööki mine vali basseini ääres koht välja. Kui tahad päikest, siis võta koht basseini sellesse nurka, kus ei ole treppi. Kõige paremad kohad on umbes 10-12 esimest basseini otsast suunaga trepini (pildil siis all paremas nurgas). Aga ka külgmised (pildil keskel) on okei. Seal paistab päike kuni lõunasöögini.

Enne kui lõunat sööma lähed, me tavaliselt läksime suht hilja, 13.30-14 ajal, siis viige oma rätikud alumise basseini juurde. Eriti väärt kohad on viis eraldi kohta nõks enne basseini. Sinna paistab õhtupäike maksimaalselt kaua.

Paljud toovad muidugi oma rätikud kell 7 sinna, kaovad ise randa ja tulevad jumal teab millal. Meie viisime rätikud sinna, käisime söömas ja juba olime tagasi. Maks 20 minutit. Ega me seal söömas väga venitanud ka. Kiirelt paar amspu ja päikest võtma.

https://www.instagram.com/p/BkVIHXdFDZd/?taken-by=marimell.eu

Shop til you drop

Esimesel päeval käisime kohe shoppamas, et siis on tehtud, rahad raisatud ja võib puhkama ja päikest võtma hakata. Kuigi ma tahtsin minna Varna Malli, siis tegelikult oli see ikkagi vist Grand Mall, kus me ka kuus aastat tagasi käisime, sest poed olid samad. Või ongi seal siis samad poed. Väikese vahega.

Igaljuhul käisime me mitu tundi mööda poode ja kuigi meil midagi vaja polnud otseselt, siis vahelduseks oli hea, et sai niisama asju vaadata. Nagu selles mõttes, et tavaliselt käin ma poes Hedoniga, kiiruga vaatan ja haaran mis vaja, aga lihtsalt vaadata ja proovida ja mõelda, kas ikka on vaja, seda aega lastega koos pole. Ma mõned asjad ostsin ka, hinnad on pigem soodsad. Kohalik HMilaadne pood oli ka, ja no loomulikult LcWaikiki, kus ilmselt siis kõik kohalikud oma kraami kokku skoorivad.

Bussiga linna

Täiesti teostatav. Buss number 409. Võtab aega 40 minutit, maksab 3 kohalikku. Slavey hotellist bussi peale saab nii, et hotell Sunrise eest läheb tee alla, lookleb paari hotelli eest läbi ja paremale jääb üks väga päevinäinud trepp, sealt üles ja ongi suur tee ja bussipeatus – Madara, just nagu meil siin Põhja-Tallinnas.

Ma ei tea miks, aga google maps ei leidnud üldse, et buss sõidaks, seega peatust peate ise hotellist küsima, või kui olete Slaveys või kuskil Sunrise’i lähedal, saate ise üles otsida mu kirjelduse järgi.

Maha peaks minema Autobussijaamas, aga üldiselt näete te isegi millal nö poekesed mõlemal pool teed hakkavad ja Grand Malli ees ongi peatus. Hea, kui teil oleks Internet, saate ise teed jälgida ja õiges kohas maha minna.

Internet

Lennujaamas pakuti mulle kohe 10 kohaliku ehk 5€ eest netikaarti. Neil oli mingi kampaania 4+4 ehk siis 8GB. Või oli see 3+3, ma ei mäleta, see oli nii soodne, et haarasin kohe härjal sarvist. No minul kulus kuue päevaga mingi 2,2GB, aga ega ma suurt polnud netis ka. Aga odavam kui Elisa nädalapilet, mis oleks mulle 12€ maksnud ja ainult 2GB andnud.

Taksosõit on ikka klass omaette

Esimese taksosõidu tegime lennujaamast hotelli. Nimelt õnnestus meil kuidagi esimesena bussist maha saada, passikontroll läbida ja kohvrid kätte saada, teised alles hakkasid kogunema. Mingi taksojuht kohe pakkus, et nonii, kuhu minek, viib ära.. Mõtlesime, et oh, jumala lebo, ei pea siin passima, ei pea bussiga loksuma läbi mitme hotelli ja kauplesime natuke hinda ja juba olime me teel hotelli poole. Lennujaamast meile maksis 30 kohalikku.

PS! Kui plaanite takso võtta, siis teavitage ikka reisijuhti ka, muidu ta otsib teid mööda busse taga, “tibud” on vaja ju kokku lugeda. Meie ütlesime kohe, et me võtame takso ja info tundi ei tule :)

Ja veel taksosõidust. Ma lihtsalt pean sellest eraldi kirjutama. Käisime kaks korda linnas, mõlemad korrad tahtsime bussiga minna, õnnestus alles teisel korral. Me mõtlesime, et lähme bussiga, maksab 3 raha ja no näeme natuke rohkem ehk.

Igaljuhul ootame siis bussi, kui tuleb taksojuht, et nii.. 25 raha, 25 minutit ja viin teid ära. Ma mingi, et ei-ei, me tahamegi bussiga minna. Okei, ma teen 20ga. No ei saanud inimene aru. Moosis meid seal ikka taksot valima ja.. tuli järgmine naistepaar, kes ka tahtis shoppama minna ja siis ta kauples seal nendega.. Pakkus siis meile, et tulge koos, nemad maksavad 10, teie 15. Ma automaatselt hakkasin kohe kauplema, et tavai, kümps ja tuleme. Läksimegi. Olime tõesti kiirelt kohal ja hind oli hea. Viis kohalikku näkku.

Tagasitulles otsustasime jälle bussi kasuks, olime juba bussipeatuses, kui peatub mingi päevinäinud taksoloks, juht küsis, kuhu minek, no Golden Sandsi ikka.. No tavai, neli raha, ma viin ära.. Takso peale korjati veel inimesi ja kõik talle natuke maksid ja noh, kohale jõudes sai oma 25 kätte kamba peale.

See kusjuures pidi siin tavaline olema, nii et ärge ära ehmatage – nii ongi!

Sööma ei jõudnudki

Välja sööma me ei jõudnudki, hotellis oli valik suur ja kui sa iga paari tunni tagant sööd, siis enam nagu eriti ei taha ja mahu, kuigi tahtsime sinna Paati ikka minna, aga see-eest avastasime me, et siin on kolm erinevat Mojito baari rannas ja kõigis neis on IMELINE mojito. Nime väärt.

Mujalt ma mojitot osta ei soovita (oleme proovinud tänaval, seal kohalikus Eiffeli tornis) – tehakse mingi jama ikkagi kokku siirupitega, seal ikka värskest piparmündist ja laimist. Hind 10 kohalikku ehk siis viiekas.

Süüa pakutakse iga nurga peal, rahvast isegi on, eriti kui jalkamäng on. Aga me just imestasime, et suurem osa inimesi tuleb siia ju ikka „kõik hinnas“ paketikatega, et kes siin üldse söömas käivad. Aga näed, rahvast täitsa on pubides-restodes.

Ma nüüd ei teagi, kas midagi jäi kirjutamata ka. Küsige julgelt kommentaarides.

Võib-olla see, et takso on minu meelest ainuke koht, kus hinna üle saab kaubelda. Poodides, ka nendes tänava omades, ei anna viite kohalikku ka alla rääkida. Ja tuleb tõdeda, et hinnad on ka suht samad. Ma ostsin sandaalid, igal pool maksid 25.

Ainuke milles kerge hinnaerinevus on, on need ujumisrõngad ja mänguasjad, mida kaugemale merest, seda soodsam. Samas on see vahe paar euri, mis puhkusel olles ilmselt inimesi surema ei pane. Ma just kuulsin mingit uudist, et keskmine eestlane kulutab reisimisele 800€ näkku ja puhkusel olles raha ei loe. Seega, eur-kaks siia sinna ei muuda suures plaanis midagi.

Tähelepanek: ühes poes proovis, meie meelest vähemalt, poemüüja meie tähelepanu hajutada ja rahaga sahkerdada. Krete ostis nipet-näpet, arve oli 18 kohalikku, maksis 50sega. Kutt andis mündid tagasi ja oo, siin teile kauba peale kingitus.. Ja sulle ka üks kreem prooviks ja sulle ka veel üks kreem.. Krete oli ikka, et.. kuule, ma maksin 50nesega, anna raha tagasi. Oo, sorry, sorry.. No ei usu!

Sellest, kuidas me lend hilines, üldse orbiidilt vahepeal kadus ja et ma ainult kaks tundi maganud olen, kirjutan järgmises postituses. 

10 thoughts on “Naistekas Bulgaarias: nipid ja trikid

  1. Palju need ujumistarbed seal maksavad? Eestist vist pole mõtet kaasa osta? Või…?

  2. ma ka aastaid tagasi käisin esimest korda inglismaal, ostsin marks and spencer poest smuuti, taheti umbes pool kuni nael vähem raha tagasi anda, käidi eemal öeldi sorri vaikselt ja sain oma raha õigesti ikka hiljem tagasi.

  3. Kas ka riided sama hinnaga, mis Eestis? Mis Guessi kotti hind näiteks oli?

    Kahju, et Te kuskil mujal ei söönud, oleks sellest lugeda tahtnud, kuna ise ei suudaks kogu aeg hotellis süüa .

    1. Kolmetärnikas läheb üksluiseks, neljatärnikas enam mitte :)
      Guessi kott oli soodukaga 78€.
      Aga riided odavamad või samad.

    2. Paljud firmad määravad tihti hinnaklassid, vahet ei ole oled sa Eestis või USAs või mujal. Ise töötan selliste ettevõtetega (partnerina), peame jälgima nende etteantud hindasid. Need on lepingutes fikseeritud (nt. sa ei tohi müüa alla selle *** hinna). Nii paraku jah ei saa, et Eestis saad Guessi nt 150-ga, aga mujal kuskil 50-ga sama toote originaalhinnaga.

      Meil oli neljatärni hotellis ka nii, et söök oli ikka väga vaheldusrikas, ei läinud üksluiseks ja iga päev oli ka erinev valik.

  4. Olen ise minemas 6 september ja sain väga palju infot. Aitäh selliste postituste eest.
    Küsiksin ainult kas hotelli wifi oli olemas ?Sinu soovitusel Egiptuse ostsin ka lennujaamast netikaardi ja mötlen kas sama teha Bulgaarias vöi on mötet loota hotelli wifile?

    1. Meil oli hotelli wifi väga hea, levis igal pool hästi, aga kuna kolmetärnikas oli kehv, ei julgenud sellele loota :)

  5. Kuidas su sõbrannale reis meeldis? Mallukas blogis, et ei naudi üldse reisi, sest hull laste igatsus on. Su sõbrannal veel noirem laps vist.

    Mul alla aastane laps, aga ei tea, kas mõnele suvefestarile raatsin minns, et öö ära olen. Kuidas sellega küll harjuda?!

    1. No me läksimegi niisama “jalad seinale” puhkusereisile. Ma usun küll et talle meeldis, ei vingunud kordagi :) Roosiaeda ainult ma ei viitsinud temaga minna ja ma pole nii suur ostja kui tema (ups, vaatab pilti uuesti).. Lihtsalt ma ei viitsi iga päev mööda poode kolistada ja vaadata ja kaaluda – nagu tema :) Aga me saime hästi läbi reisil olles ja pärast seda ja.. tore reis oli.

      Eks lapsi igatsesime ka, aga selline kõrvulukustav kisa igalpool, kuidas ma nii igatsen, pole minu stiil :) igatsesin, siis helistasin, rääkisime ja tegime videokõnesid ja me ei olnud mingi sajand Siberis vaid nädal reisil :)

Comments are closed.