Pool rasedust läbi! JUBA!?!



Jah, tänase seisuga lõi minu raseduskalendris ette 20+0, see tähendab, et täpselt pool on möödas ja pool on ees. Eile oli mul ka ametlik LA uuring Pelgus ja.. räägime esmalt headest ja toredatest asjadest :)

Meie beebiga on kõik korras, aju vastab suurusele, süda lööb, ninaluu on nagu peab jne jne ehk siis kõik on korras nagu Norras ja muretsemiseks pole põhjust. Tähtaeg jäi 24.12! Tüdruk mis tüdruk (see oli tegelikult ennegi 101% kindel tänu Niptify testile), niiet kokku skooritud asjad ei vajagi väljavahetamist. Nüüd võib vaikselt hakata käru ja muid asju piiluma.. Nendega kipub mul see jama olema, et kui ma midagi näen ja pähe võtan, siis selle pean ma saama.. Viimane “nägemus” oli üks valge.. Millesse ma armusin, niiet vaatame, kas miski võidab mu südame veel vahepeal või jääb see viimane armumine selleks õigeks.

Ainult et pilti ta endast teha ei last, kord olid käed näo ees, siis keeras end kummuli, siis olid käed risti ees.. profiili sai arst ära mõõta, aga pildile ei õnnestunud püüda, aga olgem ausad, ta oli sama nunnu kui eelmisel korral.



Nüüd tõesti, kui pool rasedust on käes, hakkab see raseda tunne ka tulema. No välja arvatud väsimus ja võileivad, aga kõht on ees ka ilma pingutamata ja vaikselt hakkab koostööpakkumisi tulema ja igast vankri ja hälli ja voodimõtted jne.

Kas erasünnitamine on ka võimalik?

Ma ei ole mingi miljokas ja pirtsperse, aga sain Pelgus viimane kord jälle nii nõmeda vastuvõtu, et tahes tahtmata tekib tunne, et vahetaks haiglat, vahetaks kõik üldse mingi eraämmaka, kodusünnituse või erahaigla vastu.

Meelis muidugi pidi krambid saama kui ma ütlesin, et ma kodusünnitust tahaks.. “Sa tahad verest tühjaks joosta vä???” Noh, arvestades, et ma eelmisel korral 950ml verd kaotasin sünnituse käigus, siis ma saan tema murest aru, aga.. miks ma peaks verest tühjaks jooksma?

Raseda hala, jäta vahele kui tahad:




Meil oli juba paar nädalat tagasi beebigrupis juttu, et maskid pole enam kohustuslikud kui ultrahelisse või arsti vastuvõtule minna, et olukord hakkab taas normaliseeruma. Viimane kord Šoisi juures sai end jälle nagu inimene tunda, ei mingeid maske ja koroonajura.

Täna siis läksin ettenägelikult üksinda, et Meelist jälle poole pealt välja ei saadetaks vms nagu eelmisel korral. Haarasin vahetult enne toast välja minekut ka maski kaasa – no jumal teab, eks.. Hea oli!

Tere asemel saatis mind kohe mingi nähvav “ärge ronige siia koos sisse” – läksime mingi naisega koos uksest sisse. “Mask ette, käed puhtaks!” nagu kuradi sõjaväes. Panin siis oma maski ette ja pobisesin, et ma arvasin, et enam ei pea.. “Mis ei pea, peab küll, see on uus normaalsus, nii jääbki,” ja ta ei öelnud seda mingi meeldiva tooniga. Arvestades, et tal oli paha tuju juba 8:50 hommikul, siis ma ei taha teada mis tuju tal õhtul neljaks oli.


Täitsin siis seda tervisedeklaratsiooni ja panin sinna, jah, käisin reisil. Kirjutasin kohe eos juurde riigi ja näitaja (ma lihtsalt teadsin seda) ja jälle mingi käratus.. “pange kuupäevad ka millal te seal olite!” Siis krabas ära selle paberi ja küsis, kelle juurde. Ma ütlesin ausalt, et ma ei tea, ultrahelisse lähen.. Minge siis.. “Võtke see paber ka kaasa, mida meie siin sellega teeme..” Ma oleks tahtnud vanduda, mul jumala pohhui mida te selle paberiga teete, lihtsalt paberiraiskamine ja lollus kuubis seda iga paari nädala tagant täita. Võiks mingi ipad seal olla kus seda digikujul teha, sest 90% neist paberitest lihtsalt.. on linnuksed kastides EI EI EI EI EI EI EI ja pole mingit koroonaohtugi, aga raiskame paberit ja möliseme hommikul vara.

Läksin siis paber näpus oma ultrahelisse ja see arst lihtsalt võttis selle paberi, pani lauale ja isegi ei vaadanud seda. Tore!  Vähemalt oli laps ilus, nunnu ja terve :)


Aga sealt ära jalutades mõtlesin ma tõesti, et kas erasünnitust ei saa kuskil? Ma ei taha samas ITKsse ka üle minna. Fertilitases sünnitada ei saa. Saangi aru, et isegi kui eraämmakas võtta, siis sünnitamiseks on ikka Tallinnas kaks varianti – Pelgu või ITK. Ideaalne oleks kui Fertilitases sünnitada saaks, ma kutsuks kohe Troosti ka kohale, tehku mulle 2in1 ja lõigaku üleliigne nahk ka maha :D

Okei, nali naljaks, aga kui see koroonapaanika nii edasi läheb, siis sünnitan ma ilmselt üksinda (mille vastu pole mul midagi; saadaksin Meelise ilmselt välja nagunii), külalistest näen und. Ainus lootus on, et saan kiirelt minema sealt, sest teine laps.

Instagramis keegi just küsis.. Rasedus 35+ vanuses

Mis on teisiti? Kas ämmakas kohtleb teisiti? Ma ei saa midagi aru. Mu meelest kõik samamoodi kui viis aastat tagasi, v.a see, et kohal peab vähem käima (koroona!) ja ämmakas helistab ja täidab seda rasedakaarti, mis muidu su käes on, hetkel on tema käes.

Ma saan aru, et esmaste rasedate jaoks on see võib-olla hirmus ja olen kuulnud ka üht kehvalt lõppenud lugu soeses visiitidel mitte käimisega, aga suures plaanis mind ei sega. Mul on doppler kodus olemas, millega südamelööke kuulata. Sel korral ma ei paanitse kui ma iga päev liigutusi ei tunne, ma ei põe kuidagi nii palju ja võtan kogu seda rasedust loomulikumalt. Mis siin ikka tõmmelda, ta liigutabki veel vähem, on väike – ma ei saagi teda nii tunda, et ma jalatalda kõhul näeksin jne. Aga see ilmselt tuleb sellest, et teine rasedus.


Või näiteks mul on jumala fine käia üksinda ultrahelis või arstil, vanasti oli ikka see, et Meelis, tule kaaa.. kuidas ma üksinda lähen. Mida see tegelt annab, et ta kaasas jõlgub? On armas? Ta võib muud moodi ka mu vastu armas olla. Näiteks masseerib ta õhtuti mu jalgu magneesiumiõliga ja sellega väldin ma hommikul kella viiest ärkamist krampide peale.

Ma mäletan, et Hedoniga oli suht sama, et kui rasedus oli poole peal ehk kui sügis vaikselt tuli, siis läks kõik juba nii kiirelt et olidki jõulud ja aastavahetus ja juba beebi. Mul ei jõudnudki seda rasedustüdimust tulla, sest nii tegus ja toimekas oli, talv on meil alati kiire olnud tänu Jõuluvana hooajale, eks sel aastal ole näha, mis sellest üldse saab.


Kindel on see, et sel aastal oleme me uues kohas, meil on nulu jaoks palju rohkem ruumi kui varem ja.. üldiselt ma ise olen kuidagi seda tunnet, et uus beebi tuleb detsembri alguses, et ta ei “riku” meie pere jõuluarmastust ära, et jõuludest saavad ikka jõulud jääda ja laste sünnipäevadest laste sünnipäevad. Aga ega ei tea, mis sel plikal plaanis on, kes viimases ultrahelis lihtsalt lollitas ja käed risti ette endale toppis.

Mis teie arvate, millal sünnib marimelli teine beebi? Peaks mingi ennustuse tegema ja auhinna välja panema sellele kes täppi paneb..


24 thoughts on “Pool rasedust läbi! JUBA!?!

  1. Mul sõbrannal pidi ka sündima laps 24.12 aga õnneks noormees otsustas ikka mitu nädalat varem tulla. Napilt õigeaegsena
    Ma arvan, et Marimelli veebi sünnib vahemikus 10-15.12

  2. Minu beebi pidi sündima 9 aprill. Juba jaanuarist alates rääkisin, et sünnib märtsi lõpus. Keegi ei uskunud, naersid et eriti kergelt loodan pääseda. Ämm naljatas et tuleb aprilli nali (01.04). Ja 22 märtsi õhtul hakkasid veed nirisema, mees veel kommenteeris enne haiglasse minekut, et pole vaja midagi kaasa võtta, ma ei usu, et sa juba sünnitama hakkad. Ja 7 tundi hiljem oli beebi käes.
    Korra nägin ka unes beebi sünnikaalu ja pikkust. Kaalu enam ei mäleta, aga pikkus oli unes 44cm ja sündis 48cm

  3. Tule sünnita Kuressaares :) Hästi läheb, siis oled üksinda haiglas ja saad kogu tähelepanu endale :) Minul nii oli :) Ninnu-Nännutati ette ja taha :)
    Aga spekuleerime siis, et beebi sünnib 20.12.2020, suht hea kuupäev ju selleks.

  4. Mine sünnita Võrus, päris ausalt. Saad sama kogemuse nagu erakliinikus. Poputatakse ette ja taha ja seda enam, kui meea kaasa ei saa tulla, just pärast lapse sündi oleks hea, kui keegi aitaks. Saime perepalati ilma pikema anumiseta, ja perepalati saad igal juhul, isegi kui neid ei ole, nad tekitavad selle. Aga nh, vist ei hakka tallinnast võrru tulema..
    Laps sünnib, siis kui sünnib. Võib ka juba novemris tulla või üldse uude aastasse jääda..
    Kuidas muidu teiste inimeste poolt poputamisega? Mäletan, et võõrad inimesed olid nii viisakad ja abivalmid, isegi kui abi ei küsinud.

  5. Kusjuures need arstid kes seal haiglates valves on ongi minu meelest üks ‘hunnik õnnetust’ ja väga vihased ning torisevad. Käisin juuni alguses Tartus, lastega silmaarstil. (Oli vaja minna, kohustuslik nägemisteravuse kontroll prillikandjal ja teisel niisama kontroll).. sa juudas mis vastuvõtt meile osaks sai. Üks torisev kõvasti üle keskea olev proua oli nii pahur . .. .miks lapsed siin, kui tulete haiglasse siis ei võeta kaaslasi kaasa ….a ma pole papist tüdruk, vastasin viisakalt…et olgu, palun lapsed on siin,neil on 7min pärast silmaarstile aeg, viige nad sinna. Olen kenasti siin haigla ees ja ei roni kaasa..
    …seal olnud üks noorem preili purskas sedasi naerma selle peale et jh.. aga see pahur memm pobises vaid, et on ikka ülbikuid maailmas. Hmm…

    Ma arvan, et neil lihtsalt on paha meel et peavad sellist tööd tegema..
    Seega tuleb teinekord ennem minekut veidike endal seda meeles hoida, et neil seal paha tuju.

    Aga nüüd beebile mõeldes siis usun,et beebsuntuleb ka varem. Kusagil 10da kuupäeva paiku..

    Mõnusat ootusaega..

  6. Ma juba hakkasin ütlema, et aga sünnita Tartus, aga siis meenus, et ahjaa.. siin on ka loterii allegrii, milline vahetus juhtub olema….. Mul kolmest sünnitusest kahel korral sattunud ebameeldivad inimesed sünnitust läbi viima. Ma kaaluksin kodusünnitust. Viimasega tahtsin ka kodus sünnitada, aga kahjuks rasedus venis üle igasuguste viimaste võimalike tähtaegade ja siis tuli ikka haiglasse kerida. ….et seal puid alla saada igast asjade est, mis pole nagu otseselt minu teha…….

  7. Meie esimene laps, tüdruk sündis ka 24.12, aastaks küll 2009 :) Ja sünnitasin pelgus..kahjuks. Kõige õudsam kogemus. Lapsel eluaegne trauma.
    Teised 2 last sünnitasin itk’s ja kõik super, suhtumine hoopis teine. Mitte iial keegi ei nähvnud, torisenud, porisenud. Sünnitused ja kõik sellega kaasnev sujusid ka hästi.
    Mina julgeks küll soovitada itk’s sünnitamist. Isegi era ämmakat ma ei võtnud, need kes tol päeval tööl olid tegid oma tööd suurepäraselt. ❤

    1. Ka seal võib mitte vedada, mul juhtus ämmakas sünnitusel ütlema “katsu nüüd olla”. Oleneb ikkagist ämmakast, kes juhtub olema. Seda ükskõik millises haiglas.

  8. Ma ei tea mis tõrge sul itk on, kuid ma 3 last seal sünnitanud. Ämmakas on nii tore, hooliv olnud. Kahe viimasega oli sama ämmakas. Kuna mul 2 viimase rasedusega olin jälgimise all, siis jälgiti korralikult.
    Üks ämmakas on küll itk väga eba sõbralik, juhtus olema teise lapsega aga õnneks 45min sai olla, oli laps käes. Vahel ei mõista inimest, kes töötab sellisel alal, kus ta ei soovi olla.
    Sünnitada oli ka seal väga super , eriti viimasega, trehvas nii tore ämmakas ja kuna ma pidin sünnitama üksi, siis oli ta igati toeks.
    Kui sa kardad, et kes juhtub olema tööl, sel ajal kui sa peaksid sünnitama, siis võta tasuline ämmakas. Mina soovitaks haiglas sünnitada, pärast on verekaotus, saadakse kiirelt tegutseda ja turvaline on haiglas olla.
    Pelguga mind pole kunagi tõmmanud, kuulnud mitmeid tuttavaid, kellel nii halvad kogemused olnud seal, siis valisin kohe itk.
    Tüdrukud on nagu on, mul viimane oli samuti tüdruk, kandsin rõõmsalt 2n üleArvan kas tuleb 14.12-20.12 vahemikus või hoopis peale jõule 28.12-03.01.
    Jaksu

  9. Kas mask Pelgus võis enda oma olla? Või andsid nad ikka selle meditsiinilise maski?

  10. Teie rasedusest lugedes, meenub enda aastatagune rasedus. Pidin ka jõulubeebi saama, aga kahjuks ei jõudnud nii kaugele. Teil sai täna pool rasedusest, meil on homme tähtaeg, küll aga pole enam kedagi keda sünnitada.
    Aga on endalgi mõttes kuskile erakasse minna, nii kontrolli kui sünnitama, kui peaksime julgema kolmandat teha.

    Aga pakuks, et sünnib 2.jaanuar

  11. Mina sünnitasin täpselt koroonapaanika keskel oma esimese lapse tallinna haiglas ja ütleme nii, et ei jäänud head mälestust. Olin kodus valutanud juba üle 24h siis hommikul läksin haiglasse, saadeti koju tagasi, et ei hakka siin veel midagi pihta tulge õhtul tagasi. Okei, surin veel siis kodus ja läksin veidi enne 22 õhtul tagasi, valud juba mega suured, väsinud, jõuetu.. Ja kuna KÕIK asjad pidin ju ise sisse vedama(lapse riided, enda asjad jne) siis ei olnud eriti tore. Nii vaadati siis läbi, saadeti palatisse ja mõtlesin, et see tädi kes mind saadab võiks veidigi aidata asju hoida mul kuna reaalselt iga 2min järel pidin põlvili kukkuma aga eii.. Sain siis lõpuks tuppa, esimene ämmakas oli isegi päris tore, soovitas vanni minna jne.. Okei läksin, aga järsku tundsin, et ei jõua ollla enam, välja ka ei saanud sealt, päris hirmus.. Piinlesin korralikult veel terve öö ja järgmine päev kella 14-15 paiku hakkas alles asi pihta ja ainuke asi mis ma kuulsin mida ämmakas mulle karjus ” sa pressid valesti, sa ei tee üldse nii ngu ma näitan” kuigi asi oli lihtsalt selles, et enam tõesti ei jõudnud. Seal tekkis aga tunne, et asi minus, kuigi tegelikult oli lapsel nabanöör ümber kaela ja selle tõttu ei liikunud ta edasi lõpuni.

  12. ITK’ s saad end tunda nagu kuninga kass! Ma olen super rahul olnud alati koigega ja eelkõige just personaliga! Eraämmakas ka alati olnud aga tegelikult seal enam ei võtaks.
    Mine sinna yle ja sa ei kahetse kindlasti. Meil yks tuttav kunagi pakkis Pelgus poole synnituse ajal asjad ja läks Ferti yle

  13. Mina soovitan ka sünnitada Pärnus. Ma olen ekstra sõitnud Tallinnast Pärnusse kahte last sünnitama ja väga rahul. Super ämmakad ja super personal.

Comments are closed.