Ma saan aru, et pole vahet, kas inimene teenib miinimumpalka ja elab sellega palgapäevast palgapäevani või teenib ta Eesti keskmist ja elab sellega palgapäevast palgapäevani või teenib ta 3000€ ja elab sellega palgapäevast palgapäevani või teenib ta viis, kümme või kakskümmend tuhat ja elab sellega palgapäevast palgapäevani – inimesed, sissetulekud ja kulud on erinevad. Mõne jaoks tundub võimatu teenida kolm tuhat, mõne jaoks paarkümmendtuhat ja mõne jaoks on võimatu hakkama saada tuhandega, aga inimesed saavad hakkama igasuguste summadega, sest nende standardid on erinevad. Kui mulle alguses tundus, et mu blogipostitus võib olla ülbe või hooplev või ma tundun eriline snoob oma summade juures, et halan, siis sain aru, et tegelikkuses ongi inimeste sisstulekud ja kulud erinevad ja hala elektrihindade üle on ka ettevõtjatel kelle käibed on miljon ja elektriarved viiskümmend tuhat.
Mul on alati kuu alguses 1-2 päeva kui ma teen enda ettevõtete alt arveid ja maksan ise laekunud arveid. Kõikvõimalikud projektide ja blogikoostööde jne arved panen endale jooksvalt kirja ja siis ükskord kuus jõuan to do listis selleni, et need ära teha ja välja saata. Ühtlasi maksan ka mulle tulnud arveid ja panen kõik oma imetabasesse excelisse kirja. Nii next level ma veel pole, et ma toidupoe ja muid arveid sinna sisestaks, aga küll tuleb see päev ka.
Ma just ükspäev ütlesin Meelisele, et minu õnneks, ei ole me pidanud siiani poes käies vaatama hinda – me küll ostame 90% ajast allahinnatud asju, sest – miks mitte, mu meelest on see ainuõige koht kust säästa, aga et suures plaanis pole meil olnud vajadust hindu vaadata ja võtta odavamat, kui mulle maitse poolest meeldib kallim. Samas tuleb tunnistada, et ma olen täiega hinnatundlik ja olen paljud asjad vahetanud odavamate alternatiivide vastu.
Pole parata, kui vanasti maksis Valio Atleet (mu lemmikjuust) soodukaga 2,19€ (täishind 3,99€) – siis nüüd on selle täishind 5,29€ ja ma pole seda ammu sooduses kohanud – ma tunnistan, olen vahetanud selle Lidli Edam juustu vastu, mis on püsivalt 3,48€. Sama teema on singiga – vanasti ostsin ma pakkidega Talleggi kanasinki (väike maksis 1,39€, suur 2,99€) – hetkel on hinnad vastavalt 1,79€ ja 3,99€ – selle alternatiiviks on Lidli kanasink või suitsukanafilee pakendis, mida ma ise viilutan – need lihtsalt on odavamad.
Ühest kohast säästad, teisest kohast tuleb kohe juurde
Meie maja piimad (0,99€ oli vanasti Alma piim, hetkel 1,09€) on asendunud kallimate mandli-, kaera-, sojapiimadega. Lastele ostan vahepeal Alma piima ka, aga seda kulub vähem kui varem. Seega kui juustult ja singilt kokku hoian, siis tegelikkuses läheb see piimavalikule.
Kui ma vanasti käisin poes ja ostsin “no umbes nädalaks” süüa, siis olid arved ca 50€, hetkel alla 80€ ma poest ei välju, kui ma just Lidlis ei käi.
Pole vist pointi rääkida elektrist, bensiinist ja kommunaalidest
Kõigil on need kasvanud, aga ma just võrdlesin meie märtsikuu väljaminekuid septembrikuu väljaminekutega (pean siis silmas kohustuslikke arveid – koolid, lasteaiad, huviringid, kommunaalid, laenud jne) – konkreetselt 274€ kulus nüüd rohkem. Ja odavamaks ei lähe ilmselgelt enam midagi.. Kui märtsis olid kommunaalid ja elekter kokku 168€ – siis praegu olid nad eraldiseisvalt 160€. Nüüd on meil kaks last, kellest üks käib lasteaias ja teine koolis ja trennides – kogukulu oli enne sellele ca 290€ (lasteaiatasu, eelkoolitasu, söögirahad, trennid), see kuu oli kahel kokku 411€. Praegu vaatan suisa heldimusega märtsi kokkuvõtet, kus kulud on alla 2000€. Ilus vaadata, sest praegu.. lähenevad need kolmele tuhandele pigem!
Kuidas, te küsite?
Okei, 2242€ on kulud kokku ilma kaskota. Mis oli mul punasega kirjas, et vaja sel kuul tegeleda/maksta 345€, tuginedes eelmisele aastale, eks. Saabus siis uus pakkumine 448€ – nagu midaaaaa.. ja see pole isegi mingi kuldpakett, et sisaldaks kuldmune ja minu (kaasreisija) surma puhul sajatonnist hüvitist. Täiesti tavaline kasko – aknaklaaside vahetus ja kits radikas. Õnneks sain ma paari kirjaga pakkumise paremaks timmitud, aga ikkagi – sott rohkem!
Ja nii ongi kohustuslikud kulud, et keegi viiviseid nõudma ei hakkaks, inkassosse ei lükkaks või võlavanglasse transpordiks – üle 2500€. Paneme sinna juurde mähkmed (võtsin viimane kord automaatselt kasti mähkmeid, hinda ei vaadanud – 38,99€! whaat!), söögid ja igakuised majapidamisvahendid, mida nagunii osta on vaja, siis alla 3000€ tegelikkuses hakkama saada on keeruline.
Kust see raha tuleb, te küsite?
Räägin kohe hea meelega. Kõigepealt ootan ma alati ära üüritulu ja palgapäeva – mu palk on iga kuu erinev – või noh, lubage natuke naerda, kui boonust ei saa, siis on tavapäraselt madal nagu neli aastat tagasi. Maksan ära esimesed laekunud arved, ootan, et pank võtaks maha laenumaksed. Siis kannan kõik summad (tulnud arved) excelisse, et näha, palju mul puudu jääb.
Siis maksan endale palka/dividende/juhatuseliikmetasu ehk oleneb meie kolmest ettevõttest, kus kui palju parasjagu vabaraha on. Seejärel maksan ära kõik ülejäänud kohustuslikud maksud. Proovin (rõhutan – proovin!; iga kuu ei õnnestu ka hetkel) – kanda midagi investeerimiskontole, midagi säästupuhvrisse ja III sambasse. Jätan endale ca 300€ söögiraha ja kõik. Nii elan järgmise palgapäevani.
Ja hakkan juba muretsema ja mõtlema, kust saada raha järgmisel kuul arvete jaoks. Ma saan aru, et ma oma 3000€ euroga võin kõlada siin nagu mingi snoob, aga tegelikkuses ei ole vahet, kui suured on summad – kui point jääb samaks – on neid, kes peavad hakkama saama vähesemaga, on võtnud endale vähem kohustusi, vähem laene, vähem lastele ringe jne – see on meie valik olnud ja seni kuni mul on võimalik, ma nii elan, isegi kui see sisaldab muretsemist, kus järgmiseks kuuks raha saada.. Ma muretsen tegelt pigem vist muretsemise pärast, sest ma tean, et mul on säästukontol piisavalt raha, et see talv üle elada, aga muretsemine on mul veres, ma arvan, vanades lapsepõlvest kaasa saadud mustrites, et ma pean kõige eest maksimaalselt vastutama, aga see on juba teise blogipostituse teema.
Eile õhtul tõstatasin selle teema ka Insta storydes ja sellest tulenevalt koostasin ühe küsimustiku, mida pole mitu aastat teinud, et kes on marimelli jälgija. Vastata saab anonüümselt. Küsitluse leiab siit!
Küsitlus ei avane ehk kirjutan siia. Ei ela Tallinnas vaid väikses linnas oma majas. Mina teenin netos 2300€ ja mees ca 2000€ (vahel rohkem) ning meil 2 last (üks beebi). Arved sh majalaen, liising on kuud ca 950€. Elektriarve on kahekordistunus võrreldes eelmise aastaga ning pole arvet, mis poleks tõusnud. Õnneks järelmakse vms pole. Toidupoes sh mähkmed jne kulub julgelt 600-700 euri, oleme haknud soodsamaid valikuid tegema. Kütuse peale läheb jälle ca 400€. Lapsed kasvavad ka kogu aeg kiirelt ja vaja uusi asju (ostan ainult kvaliteetseid asju). Ma ei kujuta ette, kuidas inimesed miinimumiga suudavad endale ja lastele normaalset elu pakkuda.
Ma nõustun täiesti, et ega vahet ei olegi kui palju teenid, sõltuvalt kuludest läheb see kõik kuhugi. Ega sina ei ole kuidagi süüdi, et on väga palju neid, kes teenivad miinimumi või alla selle. On väga tervitatav, et sa rahast nii avameelselt räägid ja minu arvates teed väga palju mõistlikke valikuid :) Võib-olla võrreldes nii mõnegi teise blogijaga…Mulle üldiselt tundub, et teie ostud ja kulud on läbi mõeldud ja teie second-hand lembus on pikalt inspiratsiooniks olnud. Rääkides rahast .. Mina teenisin eelmise kuu eest 1500 (kätte), tehes nelja erinevat tööd. St oma põhitööd ja siis erinevaid asju nipet-näpet. Kuludeks on telefoniarve, lapse lasteaed, paar väikest järelmaksu..Siis lisaks toidukulud,natuke vaja tankida ka. Olen üritanud ka iga kuu panna kõrvale pensionisambasse, Bondora, kasvukonto. Hetkel aga pooleli ehitus ja iga vaba raha läheb ka materjalide katmiseks + paar reisi ees ootamas. Elukaaslane tegi eelmine kuu üle 300 töötunni (nägin teda vähe seetõttu) aga palk oli 2900 eurot. Tema katta on ehituslikumad suured kulud. Ühtegi laenu ega liisingut kaelas ei ole aga sel aastal neelab ehitus kõik raha. Pane veel juurde lapse riided, enda riided jne.. polegi nagu meeletuid rahahunnikuid. Kulud ja tulud lähevad mul alati kirja, söögi osas vaatan hindu ja käin poes nimekirjaga ja pean end hästi kalkuleerivaks inimeseks. Muidu oleks meil ikka väga raske. Sest iga kuu ei saa mina 1500 ega mees ja 2900….
Palk kahepeale valikust 3000-5000 aga kulud…no jah valisin kuni 1000, sest see oli miinimum. Aga tegelt võiks olla ka sul nt kuni 500, sest meil on tegelikkuses (pakun et ikka teistel ka) auto+elekter+kommunaalid+telekas heal juhul 300. Korra aastas peab puid ostma umbes 400 eest.
Hetkel veel eesti inimene ei piinle, ka tegelikult pole ju teil veel häda midagi. Kui tõesti tuleb valikute aeg, siis ju ka teie nt ostate odavama auto, jälgite elektri tarbimist või mis iganes lahendusi välja mõtlete. Kui tõsine häda, siis toimivad kõik nii. Ise olen juba pool aastat tagasi valikuid tegema, et kõik üleliigne mull 0 lasta, aga sellest midagi väga üle ei jää… tuli lihtsalt kõrgemad elek. arved ja toiduhindade ühtlane tõus.
Nägin just oma endise lasteaiarühma last isaga bussipeatuses ootamas. Lapsel olid soojad riided seljas, kui puhtad ja paraja suurusega, see polegi vist nii oliline. Aga isal endal olid jalanõudest pool jalga väljas, riided korralikult määrdunud, hambaid suus polnud… Ehk siis, kui tõesti raske, siis teed ka valikuid teisi. Ise oled tagaplaanil, aga laps on hoitud ja söödud.
Mis ma öelda tahan, enamik inimesi pole veel põhja jõudnud, nad näevad arveid ja hindade muutusi, aga me pole veel radikaalseid otsuseid tegema pidanud, et teha valik, kas jalanõud või lapsele süüa.
Teil ju kulude struktuuris ka muudatusi olnud. Hedoni lasteaia tasu asendus, sa läksid tööle tagasi (rohkem bolti sõite) jne. Aga olen nõus hinnad tõusnud. Olete hästi oma kulusid ja sissetulekuid analüüsinud. Kuna teil laenujäägid suured, siis mõjutab euribori tõus seda märgatavalt (tavapäraselt on laenud seotud 6 kuu euriboriga, mul endal muutub novembris). Samasuguse analüüsi peaks tegema ka üürnikule. Kuidas tema sissetulekud ja tarbimine sõltuvad inflatsioonist? Kui üürnik jääb võlgu, on teil endiselt kohustus panga ees laenu tasuda, lisaks kommunaalmaksed otsa. Kui tegemist puuküürnikuga, siis võib korteris olla sees 3 kuud, enne kui saate midagi ette võtta. Lisaks risk, et kas leiate uue üürilise kõrgema rendiga (mis kataks euribori tõusuga tekkinud vahe).
Enda kuludest nii palju, et kodulaen (ridaka eest) oli pikalt 500 eur peal ja eks nüüd tõuseb. Autoliising alla 400 eur (mehe kohustus). Bensiini tarbime vähem, kuna kodukontor ja ma beebiga kodune. Elekter on meil fixatud eelmise aasta sept seisuga, seega talveks on kulu ette teada ja üllatusi ei tule. Enda VH-st panin ja panen 50% kõrvale, eks ole näha, kui palju selle eest saab osta nt aasta pärast. Muidu olen minimaalne tarbija, lastele enamus asju järelturult v uued asjad väga hea soodukaga. Toiduasju ostan alati allahinnatud. Clean Kitchenit kasutasin pidevalt alates detsember 2020, aga peale hinnatõusu loobusin. Mul oli nendega väga hea pakett 5 einet x 2 inmest 37 eur, aga hinnatõus 55 eurole oli minu jaoks liiga äkiline
Ma soovitan sul Clean Kitchenisse kirjutada ja uurida, kas nad saaksid sulle parema pakkumise teha kui 55€ :)