Rahast ja investeerimisest aka Kuidas me finantsdeidil käisime

Ma ei ole mingi ekspert. Ma olen suvaline “proovin kätt” tegelane ja kui ma alustasin, siis ma ei teadnud isegi seda, et investeerides.. riskid sa alati sellega, et võid kõik kaotada. Ehk et, ära investeeri sinna meelerahufondi või kodu ostmiseks sissemaksu (seda korja eraldi!), ära investeeri summasid, millest sa ei taha ilma jääda. Hajuta. Katseta. Proovi. Me kõik kukume, aga tõuseme ka üles ja elu läheb edasi. Meelis kaotas üleöö 2500€ nagu naksti. Mis teha. Juhtub. Täna on see minevik.

30% klubi – millest nüüd saab 50% klubi

Ma olen aastaid olnud 30% klubis ehk siis panin igast sissetulekust* 30% kõrvale – olgu selleks palk, koostööst saadud raha või mõni projektipõhine töö, mille eest olen raha saanud. Kokku on mul kolm “säästu”kontot – eraisikuna on mul kasvukonto** ja mõlemal ettevõttel siis lihtsalt kinnised kontod, kuhu ma seda 30% olen igakuiselt sissetulekutest kandnud. Sealt olen ma saanud katta nii sissemakseid laenu võtmisel kui sisustamisel – ma alustasin ettevõtlusega aastaid tagasi ja meelega kogusin seal seda raha, et ühel päeval dividendina välja võtta. Jah, see tähendab ka maksude maksmist. Õnneks teeb mu raamatupidaja kõik, mina ainult kinnitan ja.. ausalt, ma isegi ei vaata (ei taha vaadata!) neid summasid, mis maksuametile igakuiselt lähevad. Süda tilgub verd, aga teha pole midagi.

*igast sissetulekust – siis kui võimalik, nüüd kui kolisime ja sisustasime, siis paar kuud ma midagi kõrvale ei pannud, sest.. sisustamine võttis oma osa.

**kasvukonto – ära kasuta seda näiteks sissemakse kogumiseks, sest.. 1.) kui sa teed sealt endale väljamakse ja sama aasta jooksul sama palju tagasi ei kanna, pead kasumi eest makse maksma 2.) kui fondid lähevad miinusesse, siis on keeruline seda hädaolukorras kasutada, sest pigem kaotad kui võidad raha.

Meil joppas, kui me omal ajal alustasime, siis mina kasutasin seda justnimelt esimese sissemaksu jaoks ja meie õnneks saime me vahetult enne sissemaksu tasumist müüa kasumiga oma bitcoini fonde maha, täna oleksin ma pees. Sel aastal tuludekki tehes pidin ka makse maksma summa pealt, mille võrra ma vähem tagasi olin sinna kandnud. Ehk siis sa maksad makse kasumi pealt. Näiteks, ma olin pannud sinna 2000€, müünud vahepeal midagi maha, saanud 2500€ tagasi oma kontole. Aga aasta lõpuks (enne 31.12) olin tagasi pannud ainult 1900€ – siis 600€ jääb nö kasumiks, mille pealt tulumaks maksta.

Hetke seisuga on mul kasvukonto ca -500€, alles paar nädalat tagasi oli 1400€ga miinuses. Ehk siis selge vihje – ära pane sinna raha, mida tahad lähiajal kasutada. Miinus võib muidugi juba ülehomme olla plussis, aga samas võib see aega võtta ka mitu kuud või jumal teab, mõni aasta.

Vahepeal avastasin kulla

Vahetult enne sõda ostsin ma lastele AufortGold’i. Kirjutasin sellest lähemalt siin. Ja kui sõda algas, siis kõik pasundasid, kuidas praegu tasub kulda investeerida. Noh, kui nüüd päris aus olla, siis teadjad ikka teavad, mis nad räägivad. Kasum pole suur, aga siiski on ta olemas.

AufortGold’iga on nii, et ostad, aga saad igal ajal maha müüa kui tahad. Noh, eks kasvukontoga saad ka, aga kui ta miinuses on, siis ei tasu. 45€ pole minu jaoks aga hetkel veel nii märkimisväärne, et ma seda raha välja tahaks võtta. Uue asjana saab nüüd sealgi lisada endale “automaatse” investeerimise nagu nt Kasvukontol on, et sina panustad summa, tema taustal investeerib. Lähemalt saab sellega tutvuda siin. PS! Esimese ostu saad koodiga MARIMELL 5€ soodsamalt.

Eesmärkide Ameerika mäed

Igal aastal jaanuaris teen ma endale kokkuvõtteid, et kuidas aasta läks, mis olid ettevõtete käibed, kasumid, kuidas mu säästukontodel on läinud ja sean eriti suured eesmärgid uueks aastaks. Just selle mõttega – unista suuremalt kui reaalne, sest.. eesmärgid peavad olema, siis on mille nimel niheleda.

Siin on need eesmärgid, mis ma jaanuaris endale panin: Et kõikidel kontodel kokku oleks kõrvale pandud.. 50k, millest ca 15k võiks seal omaette investeerida erinevatesse fondidesse. Ma olin aasta alguses ikka eriti optimistlik ma vaatan. Noh, ma ei arvestanud sinna sisse ilmselt seda, et seda elamist siin on ka vaja sisustada ja isegi kui kõike korraga ei tee, siis raha kulub omajagu. Praeguseid seise vaadates ma enam nii optimistlik ei ole, aga samas.. üheksa kuud on veel ees. Ma ikka tahan seda positiivset tooni hoida nagu näha.

Vahepeal ma kirjutasin sellest ka kuidas motivatsioon on nullis midagi teha ja ei tea, kas selleks on see, et eesmärgid, mida me nii räigelt taga ajasime said tehtud või nullis covid ja sõda seda olukorda.. Ja ma olingi jumala.. kuidas ma ütlen, ma ei taha öelda augus, aga eesmärgitu.

Ja siis kohtusime Kristi Saarega, mis muutis veidi investeerimismaailma meie jaoks

Kuna meil Meelisega polnud midagi otseselt vaja teineteisele kinkida pulma-aastapäevaks, siis ma ise kinkisin meile – finantsdeidi Kristi Saarega. Kui te ei ole temast midagi kuulnud, siis.. oi, kui kahju mul on. Samas, ega minagi temast veel mõni aeg tagasi midagi ei teadnud ja parem hilja kui mitte kunagi. Mul võttis ka ca 2-3 aastat aega, et ma julgeksin talle kirjutada. Ma jälgisin tema tegemisi kõrvalt pikalt, siis avastasin ta Instagrami ja.. sealt sain ka julguse talle kirjutada. Ta jagab seal kõike rahast, seadustest, kinnisvarast, investeerimisest, pensionitest jne. Nagu ta ise ütleb: vabal ajal koolitan investeerimishuvilisi, et arendada eestlaste finantstarkust ning üritan läbi oma kogemuste inspireerida ka teisi inimesi oma rahaasjade üle kontrolli võtma.

Mis me teada saime?

Et me pole üldse lootusetu juhtum finantsvabaduse suunas liikumisel. Mina olen muidugi veel optimistlikum kui tema – ta ütles, et tavaliselt on esimene 100 000 kõige raskem nö kokku saada, teine sada tuleb juba lihtsamalt. Ta arvas, et 5-6 aastat kulub esimese saja tuhandeni. Ma loodan, et meil kulub vähem. Mis ma loodan, ma tean!

Meil on juba praegu päris palju erinevates kohtades raha (investeeringuid), kasvõi meie esimene korter – see on ikkagi investeering ja kui ma selle täna maha müüksin, oleks meil rohkem raha kui seda ostes.

Esimene mõte, mille ma sain, millele ma polnud varem mõelnud, et.. kuidas meie portfell on jagunenud – et mitu % on mille alla paigutatud. Me polnud kunagi mõelnud, et näiteks 50% on krüptos, mis pole kõige mõistlikum ehk siis kui 50% peaks ühtäkki miinusesse langema sajaga, siis on kehvasti, kui see oleks 10% – poleks kaotus nii suur.

Vaatame üle portfellid – kui peenelt see kõik kõlab. Aga hajutame nö riske ja valime natuke paremaid fonde. Müüme maha neid, mille tootlus on kehv, aga kui plussi lähevad, saaks ikkagi kopika vahelt ja suunaksime selle raha parematesse fondidesse.

Teine mõte, mille ma sain – ma ei pea ainult eraisikuna investeerima, ma ma võin seda teha lisaks ettevõtte alt. Järgmine samm – teha ettevõttele kasvukonto ja sealt tuli mul veel üks idee – hakata kõrvale panema igast sissetulekust 50% ja suunata investeerimisse 30% – siis jääb igaks sajaks juhuks alles raha kui peaks tekkima rahavajadus ja saan palka/dividende maksta, aga samas saan ka investeerida ja jõuan kiiremini selle 100k’ni.

Kolmas mõte – hajutada iganädalaselt investeerimissummat – ma olen alati pannud korra kuus või nö võimalusel sinna investeerimispotti raha (et ta siis taustal investeeriks), sama olen teinud ka laste kontodel***, et nende 60€ toetust läheks kasvukontole ja nad on erinevalt minust hetkel plussis, aga tegelikkuses oleks mõistlikum see, et oletame – mul on 500€ raha kuus, mida investeerida, jaga see nädalate peale ära – iga nädal investeeri 125€, mis siis läheb sinu valitud fondidesse kauplema.

*** laste kontod – mul on lastele avatud eraldi kontod LHV’s + kasvukontod, kus nende igakuine 60€ oma elu elab – oleks ma varem Kristit jälginud nii pingsalt, oleks ma teinud ilmselt teisiti – enda alla lisa kasvukonto (lihtsalt nö lapsele) ja seal seda 60€ investeerinud, aga kui tehtud, siis tehtud. Mis on miinuseks? Igal aastal tuleb neid kontosid deklareerida kui tuludeklaratsiooni esitamise aeg on – see pole keeruline, aga lihtsalt üks lisaliigutus. Teiseks – kui laps saab 18, on see raha seal tema oma – ta võib selle soovi korral maha juua, edasi investeerida, kasutada sissemaksuks vms – ehk siis sina ei halda seda. Oleks see sinu all talle kogumiseks, saaksid öeldagi, et näed, osta kodu – mina maksan su sissemaksu – oleks natuke kergem. Aga nagu Kristi lohutas – sul on 11 aastat veel aega teda rahatargaks õpetada.

Ja pensionist rääkisime ka – III sammas on kõige mõistlikum investeerimiskoht, sest igal aastal saad tulumaksutagastusega 20% tagasi. PS! Tulumaks tagastatakse summalt, mis ei ületa 15% sinu aastasest brutosissetulekust ega 6000 eurot aastas. Ehk siis maksimaalselt saad tagasi 1200€. Mina näiteks Kristi storyde peale.. võtsin oma II samba “raha välja” taotluse tagasi. Kuigi ma alguses arvasin, et ma võiksin seda summat investeerida, tundus mulle parema valikuna see, et mu lapsed ei pea meie pensionieas meie pärast muretsema. Õnneks elab palmi all ka kehva pensioniga paremini kui Eestis, aga sinna on mõned aastad veel aega.

Ma võtan selle teema nüüd kokku, sest see on juba nii pikaks veninud. Soovitan jälgida Kristit Instagramis, ta teeb seal iganädalaselt mingite teemade küsimustele vastamist ja sealt saab kindlasti indu, inspiratsiooni ja julgust alustada ja/või kasvada.

Kui ma muidu küsiksin, kas te säästate, kas teil on meelerahufond, kas teil on kasvukonto, kas investeerite kuskile, millesse ja kui palju, siis täna küsin hoopis – kui suur teie portfell on ja kas olete teadlikud mitu % kuhu kuulub?

 

5 thoughts on “Rahast ja investeerimisest aka Kuidas me finantsdeidil käisime

  1. Jah, ma säästan kuid mul ei ole sellist asja nagu meelerahufond, mul ongi lihtsalt säästud ja kõik exelis välja toodud (palju ise iga kuu panen, palju kaaslane). Jooksvalt mõtleme, kuidas investeerime, üldiselt siiski kinnisvarasse. Kõrvale paneme ma arvan, et mina 50% palgast ja kaaslane 80% palgast, palgavahe lihtsalt nii suur. 2 samba aga võtsin välja ja ei kahetse, a siiski ei usalda seda riigivärki ja olen 100% kindel, et ise töötades teenin oluliselt parema pensionifondi.

  2. Tulumaksu maksad ikka tulu pealt, mitte sisse pandud rahalt. Ja kui ettevõttele kannad iga kuu see 30%, siis on see omaniku laen, mille hiljem saad maksuvabalt tagasi maksta. Et see maksuvärk on veidi veel segane teile, tundub :)

    1. Ma ei kanna ettevõttele midagi. Ma investeerin a) enda palka ja projektipõhiseid asju enda kasvukontole või b) nüüd firma alt

  3. Kasvu- ja investeerimiskonto mõisted tundub on segamini läinud..

Comments are closed.