Rasedablogi 25+0: tüdruku tulek ajab segadusse

Meil ilmus beebigrupis teema. Tegelikult juba mõnda aega tagasi, aga mul jäi see mustand seisma ja nüüd jõudsin taas selle jätkamiseni. Suures plaanis mure selles, et kuna tulemas on tüdruk, siis ta tunneb poiste emana süümekaid, et ta ei saa tüdrukuga hakkama. Terve elu end poiste asjadega kurssi viinud ja nüüd äkki hakka roosamannat kokku ostma ja lilli ja liblikaid sobitama.

PS! Luba antud emalt küsitud selle postituse tegemiseks!

“Käisin eile poes, tahtsin igasuguseid nunnusid asju osta, aga ma ei leidnud mitte midagi. Ma olen 4 aastat end poiste asjadega treeninud, ja tüdrukute maa on nii tume. Halloooo…. isegi peput peab neil teistmoodi pesema. Mul on beebi ees nii suured süümekad.”

Kusjuures, mul endal on sama teema. Kuigi ma ei ole püsside pooldaja, siis neid on poest viis korda lihtsam valida kui nukke ja mängumaju ja kleite ja sitse ja satse. Ma pole oma tüübilt üldse mingi roosamanna, aga piilume korra sinna sahtlisse, mis ma praeguse hetkega olen kokku skoorinud.. Noh, õnneks mitte kõige roosam! Või siiski?

Poes käies ma ei oska lihtsalt tüdrukute asjades üldse orienteeruda. Ma ei taha, et kõik asjad oleksid roosad, aga samas kui ma midagi näpin, on nad ikkagi lõpuks roosad. Eile poes: võtaks mingid sokid ja mütsid.. ja mis mul näpus oli? Roosad sokid ja roosatriibuline müts. Sama teema Paavlis. Sobran seal neid bodysid, aga lõpuks on käes ikka ainult roosad..

Ja siis ma mõtlengi, et need riided ei sobi absoluutselt Hedoni asjadega ja me tahame ju alati terve perega mätšida ja.. äkki hakkaks ostma ainult must-valgeid asju ja valiks nt ühe tooni lisaks (ala punane, roheline, kollane vms nö neutraalne ja mõlemale soole sobiv), et ma saaksin ikkagi panna lapsed omavahel mätšima (mitte, et Hedon roosat välja ei kannaks, aga..). Ehk siis veidi segadust tekitab küll see „soovahetus“ me peres.

Ma mingi aeg tagasi lugesin mingit artiklit, kus üks ema ütleski, et eelistab ühe brändi riideid seepärast, et saab lastele osta mätšivad asjad ja toonid on alati samad ja sobivad omavahel. See on veits igav ehk, aga ausalt, tundub megalihtne. Samas, vaadake igasuguseid Ted Bakeri kleite, sellised nunnundused, et sure maha või Molo kleidid, samas.. Molo poisteosakond on jumala lamp. Ainult suveks saab veel midagi ägedamat, aga mingeid automustriga dresse võin ma Lindexist ka osta, kus nad ei maksa 100€ komplekt.

Miks tüdukud viis korda päevas riideid vahetavad?

Nüüd olen aru saanud, et issand, kui palju asju peab tüdrukutele ostma, ei ole, et paned lihtst püksid jalga vaid kleit, sukad ja sandaalid..

Poistega on jumala lihtne, lühkarid, pikad püksid, särgid ja pusad. Kui ma sõbranna lapsi vaatan, või kasvõi Eveliisil külas käime, siis Ida jõuab selle ajaga kolm korda kleite vahetada :D Seega, kleidid, sukad, sitsid, satsid, juuksekummid, peavõrud.. This is my life now! Okei, soon!

Ma üldse ei orienteeru selles ja ei oska sobitada nii paljusid asju. Kas keegi tahaks seda minu eest teha? Ja ma ei salli silmaotsas kui lapsed näevad välja nagu mingid Kalamaja bohemmid, et neil on ala sitsikleit ja nailonist dressipluus ja ma ei tea, kummikud. Ehk siis mu jaoks on mega raske see kombineerimine, et juhuks kui ta tahab ise riideid valida, et savi mida ta kapist võtaks, need asjad sobiks.

Hedoniga ongi sesosas veits lappama läinud (vt ülemist pilti – mina temaga nii välja ei läheks, Meelis ei näe probleemi!), et seal on palju selliseid “emme järeleandmisi”, ja kui ta neid ise kombineerib, siis ma haaran tihti peast, õnneks läheb ta siia majade vahele ja on aru saanud, et on LINNARIIDED ja koduriided.

Punapea ei = tulekahju

Mina tüdruku tulekuga olen pigem mõelnud kaugemale tulevikku ja kuidas suuta tüdrukust kasvatada enesekindel ja tugev neiu. Tänapäeval sotsiaalne surve mitmetes valdkondades tundub eriti naisterahvastele niii tugev olevat. Kuidas küll selle kõige juures vaimult ja hingelt terveks jääda?!

Oh, ma ei oska üldse muretseda. Jaa, ma saan aru, et igast kaaluprobleemid ja enesekindluse asjad tulevad, eriti kui sul on mingi ahv rühmas/klassis, kes võib sulle ühe lausega terveks eluks trauma tekitada. Ainuke asi mida ma üleüldiselt kardan ongi igasugune kiusamine.

Seepärast ma tahangi lihtsalt, et maast madalast tuleb selgeks teha, et paks on ka inimene (äkki ta on haige?), punase peaga poiss pole tulekahju, vaid samamoodi laps kellega mängida ja tumadanahaline on jumala okei olla, sa lihtsalt ei päevitu nii pruuniks kui tema.

Mul tegelikult sellessuhtes on hea meel, et Hedoni lasteaed pagulasi vastu võtab, nii kasvab ta rahvusvahelises keskkonnas, neil on hindusid, mulatte, mustanahalisi. Nad teevad alati rühmas erinevate maade laste traditsioone – mango lassit, küpsetavad safranisaia (neil oli üks tüdruk Rootsist), õpivad india tantse jne. Minu meelest on see äge ja igati tervitatav.

Jah, ka nende seas võib olla neid kes löövad (Hedongi on molli saanud), aga samamoodi on ta eestlasest lapse käest piki lõugu saanud. Ma sellises väikses nääklemises ka probleemi ei näe. Jah, lüüa ei ole ilus, aga samas peavad nad omavahel hakkama saama ja mina ei pea seal vahel neil vaidlema ja targutama. Hedon teab, et lüüa ei tohi, see pole ilus ja nii ei tehta, aga ta teab ka seda, et endale pähe istuda pole vaja lasta.

Ja mille pärast muretseb Meelis?

Meelisel on üks mure – kas kõik tüdrukud on sünnist saadik “eided” ja kriiskavad ja vinguvad nagu naistele kohane. Mida rohkem ma olen hakanud tüdrukuid jälgima, igas vanuses – siis tõesti, mis neil viga on, nad kriiskavad ja undavad iga väiksema asja peale…

Kuidas teie olete lasteriiete asja lahendanud? Eriti kui vanusevahe pole ka enam see, et suurema lapse asjad saaksid jääda väiksemale. Ma ei näe küll pointi hoida alles näiteks Hedoni kombet selleks, et seda kuue aasta pärast kasutada.. Ja ma ei osta talle ju täna musta värvi Bredeni dresse, et need kuus aastat hiljem õele selga panna.. Kas teie jaoks on oluline omavahel sobimine jne. Ja vastake Meelisele kriiskamise osas ka, palun :)

 

 

36 thoughts on “Rasedablogi 25+0: tüdruku tulek ajab segadusse

  1. Ma käisin siin just paavlis alles kuna ka beebi tulekul aga veel ei tea mis soost siis ei saa midagi väga kindlaid asju osta. Vaatan oh tundub äge body olevat, võtan ta sealt stangelt välja ja näen, et roosa lipule kuskile joonistatud, nagu miks on vaja igale asjale peale panna midagi roosat kui see asi just ise roosa pole ja vahest on roosa esme peale pandud veel eri värvides roosasid lilli jms‍♀️
    Mulle jäi silma ka üli armas tumesinine kleidike aga ei julgenud osta kuna ei tea ikkagi kas poiss või tüdruk

    1. Minu lastel vanusevahe suur-tüdruk 14 ja poiss 3. Kui tüdruk sündis siis enamus riideid olid roosat värvi. Nüüd mõtlen, et miks? Kas värvivalik oli piiratud v mingi stampmõte, et peabki ainult roosa olema. Kui 3 a ultrahelis sain teada, et sünnib poiss…. Esimene mõte oligi, et appi, ma ei oska, kõik on ju teistmoodi. Hakkasin siis poodides ja netis ringi vaatama, et mis riideid jne olemas on. Ja avastasin, et Gugguu, Dadamora, Lindex, Next, Molo, Breden pakub ilusa tegumoega ja värvidega riideid ka poistele. Ei pea kõik olema tumesinine, must, roheline ja hall. Kindlasti leiad ka mätšivaid riideid, natuke rohkem peavalu ja otsimist aga… Ja Meelisele – oleneb vanematest ja kodusest kasvatusest. Seoses tööga tean väga palju imearmsaid, toredaid jne mitte vinguvaid tüdrukuid.

  2. Oijah, mul poisid 14 ja 18 aastased ja nüüd sünnib roosamanna. Ma esiteks ei mäleta enam sellest titevärgist eriti midagi, kokku on ostetud 3 kummuti sahtli täis riideid, haiglakotti kokku pannes sügasin pikalt kukalt, millised riideid vaja on ja enamus asju on roosad. Eile käisin juku mänguasja poes ja vaatasin poiste asju ja oleks seal veel ilusti orienteerunud, aga no roosa poole peal ei osanud midagi vaadata Samas on mõnus elevus sees, et tuleb väike roosa pesamuna ja saan ikka seda tüdrukute värki nautida.
    Kriiskamise kohapealt niipalju, et töötades aastaid lasteaias, siis enamus tüdrukuid on ikka ehtsad tüdrukud, riideid vahetatakse mitu x päevas jne. Aga nendel kellel kodus vanem vend-vennad, siis nendele meeldib rohkem poiste asjad ja mõni ei ole tahtnud isegi kleiti selga panna.

    1. Johhaidi, miks sul nii palju asju on :D See on nagu mul Hedoniga, julgelt 25% jäi kandmata, sest asju oli liiga palju. Meelis küsis mu POOLE SAHTLI peale, et kle sa üle ei pinguta :D Ma ütlesin, et ideaalne oleks kui igat suurust oleks 7-10 asja. Mul hetkel ei ole. Mul on nipet-näpet 50&56&62 suuruses olemas. Üks kombe, üks puuvillane müts. Aga näiteks sokke pole üldse, sest eile juba võtsin.. roosad ja mõtlesin, et no ei. Ma ei osta ainult roosat kokku :D

  3. Tere, ära muretse selle pärast, et kõik asjad roosad mul olid esimesed kolm poissi ka oli raske leida tüdrukule ka õigeid riideid-värvi algul olid tüdruku riided rohelised, sinised, siis tulid alles lillad, kollased ja muud värvid

  4. Minul on poisslaps, aga riideid vahetan küll tihti :) mingi kerge oma kiiks, et isegi kui toas olen pannud just uued riided, siis õue minekuks panen ikka teised. Kui näiteks maalt koju sõidame, siis isegi autosse panekul vahetan riided ära, mis sest et ainult autosse ja autost tuppa, aga uued riided peavad olema :) Ema ja õde siiamaani nokivad ja itsitavad selle üle :)

  5. Meie lemmikud riided tüdrukule tulevad sellistelt brändidelt:
    Mayoral (leitav nt kaubamaja, kidzone kauplus jt)
    Ted Baker (next.uk)
    Lindex (vaieldamatu lemmik,kvaliteet nii hea)
    Sirel boutique ❤ (parim õmbleja keda tean)
    Gugguu

    Ma tunnen ka et tüdrukuga kuidagi eriti hull asi.
    Mul ka kaks vanemat last ja neile ostad paari teksapükse, paari dressipükse (näitlikult) ja ongi kõik.. aga siis see kolmas-piiga .. õudukas!!! sukkpüksid erinevates toonides, mustrites..sandaalid , kingad.. kleidid lv ja pv, pidulik ja casual .. ühesõnaga hulluks ajab.

  6. Mina olin ikka täiesti hädas selle teemaga rasedana, kuni selleni välja, et see mõte ajas mind endast välja, mul oli ju peas plaan kahest poisist. Tundsin isegi, et ma ei taha üldse teist last enam. KOHUTAV! Õnneks läks see üle kohe kui beebi kõhule sain :) Huhh, milline kergendus see oli, eks ma ju ikka kartsin, et äkki olengi peast lollakas ja hakkan oma vanemat last, poega, eelistama ja tüdrukut ei hakkagi armastama. Näe, hakkasin :)
    Riiete osas on lihtne see, et nt kui sa ostad Bredenit, siis Hedonile poistekomplekt pluusiga ja beebile siis bodid tüdrukutekomplektist vms. Uhke kleidi ostsin tüdrukule sellise, mis matchiks vanema venna piduriietega (on üks sündmus tulemas).
    Dadamorast on kenasti võimalik saada neutraalseid matchivaid asju… Lindexist kohati ka, mõned mustrid sobivad mõlemale ja on saada nii suurte särkide kui beebiasjade hulgas, kuid seda on väga harva. Kuigi Hedoni piltide järgi ei paista see ja Dadamora ning muude selliste neutraalsete brändide asjad eriti sinu maitse olevat, aga võibolla leiad midagi.
    Ma ka ei hoiaks alles 6a vanu asju. Selleks ajaks on juba muud teemad, mingid uued blabla-tech tehnoloogiad. Endal laste vahe 2a ja katsun nüüd poisile veidi neutraalsemaid asju osta, just neid kalleid, kombesid ja saapaid nt, aga eriti ei õnnestu :D Must ongi kindla peale minek.

  7. Mõnus lugemine kohvi kõrvale.

    Igatahes mulle tundub, et roosa sobib igale tüdrukule On ju nii? Paned aga selga ja no niii nunnu.

    Mul on keskmine laps poiss. Niii raske oli talle ilusaid riideid leida. Siis veel õnneks eksisteeris Nexti pood Kristiines ja see oli mu lemmik. Seal oli parim valik poistele. Samuti oli häid leide M & S.
    No ja nüüd mul jälle tüdruk kodus.
    Kui ma vaatan tema riideid, siis seal on kõike värve. Roosa ei ole domineeriv. Palju helesinist, kollast, punast, sinist
    Ema tõi mul hunnik riideid Primarki st, olen ka tellinud.. Näiteks babyshop.com lehelt.. Või lekmer.fi ja jollyroom.fi
    Kindlasti on ka palju riideid zarast ja lindexist.
    Beebi esimene kombekas oli Ted Baker oma.. Tumesinisel põhjal lilledega. No megaaa. Ja tõesti, nendel on meeletult ilusad kleidi ja kõik muu.
    Näen, et teilgi Bakeri kombekas ootel
    Ühesõnaga ei ole hullu üldse hullu nende tüdrukutega. Ma pojaga põdesin palju palju rohkem.

    Ja siis see tüdrukute kriiskamine Mul kodus ka 11a tüdruk. No tõesti seda kriiskamist ja kummalist käitumist jne ikka jagub. Eriti veel kui mõni sõbranna ka külla satub. Aga tundub et see on selline aeg praegu.. Keegi neist pole nagu selline rahulik ja chill. Kõik rapsivad ringi.Koguaeg on kiire ja kool ja huviringid ja vaja instas olla ja mingeid tiktokke teha
    Ma ei mäleta et ma 11 aastaselt selline olin . Pigem rahulikum ikka.. Kindlasti kohe

  8. Endal on vanim tütar 13.a, teine tütar 7.a ja poeg kohe 2.aastane. Pole neile kunagi samasuguseid riideid selga ajanud kuna tüdrukutel on nii erinevad iseloomud. Vanem tüdruk on beebist saati pigem poisilik olnud, nukkudega ei mängi ja eelistab kanda tumedaid, pealuude jm riideid. Samas noorem tütar on no nii plikalik kui veel olla saab. Mida rohkem litreid ja satse seda parem, päevas võib oma 5-6 korda garderoobi vahetada. Kui vanemal tüdrukul on riietumise suhtes pm suva, paneb seda selga mis ostan siis ilma nooremata ma poodi minna ei saa. Tahab ise valida ja kui juhtungi midagi ostma mis talle ei meeldi siis selga see asi ei lähe kordagi.
    Mätchida saab alati ka nt nii, et paned mõlemale triibulised pluusid, olgu siis ühel sinist ja teisel roosat värvi. Või siis heleduse/tumeduse järgi…. Valikuid on tglt mitmeid kuidas lapsi sarnaselt riietada.

    Kriiskamise poole pealt arvan, et asi on pigem kasvatuses kui selles, et tegemist tüdrukutega.

  9. Mul oli täpselt sama mure. 3 a ennem oli poeg siis 3 aastat hiljem sündis esimene tütar. Ja ma reaalselt veetsin tüdrukute osakonnas ala mingi 2h et leida selga midagi sellist mis sobiks veits kokku ka poja omaga.
    Aga nüüd kus ootan 2 tüdrukut siis on asjad ikka väga palju muutunud. Nüüd tuleb see juba ise enesest kriiskamise osas olen ma vist tähele pannud jah et poisid ei kriiska ega karju pidevalt iga asja peale (emme) aga selle eest tütar läheb õue ja jõuab ala olla 5 min ja ma pean juba aknapeal olema sest plika lihtsalt kriiskab õues. Täiesti lampi. Plikad tahavad rohkem tähelepanu kui poisid.( vb see ainult mul nii) aga õige kasvatus teeb meist igastühest hea inimese. Olgu see poiss või tydruk.
    Küll sina ka selle kõigega väga hästi hakkama saad. On ju peresid kellel on ainult tüdrukud näiteks 2-3 tüdrukut ja siis äkki sünnib poiss. Ka temal on samad mõtted ja tunded nagu näiteks praegu sinul te olete üks vahva perekond ja igast olukorrast tulete välja et see tüdruk on teil just kirss tordil ♥️

  10. Ei mõista seda teemat. Miks ennast üles kütta pseduprobleemidega.
    Kui sünnib tüdruk, küll oskad ja saad ja suudad kõike.
    Ja Meelise suhtumine tüdrukutesse ja naissoosse on kummaline, isegi inetu.
    Loodame, et oma tütar muudab šovinistlikku maailmavaadet.

    Ps mul erisoost lapsed

    1. Me ilmselt poistega harjunud, siin majas ka suurem osa on poisse, kellega Hedon hängab. Üks 9aastane tüdruk on ka, teist nii arukat pole ammu näinud :)

  11. Minul olid samad hirmud kui sain teada , et teine laps on poiss kuna esimene oli tüdruk. Mõtlesin ka , et issand jumal ma ei tea poistest midagi.Kuidas teda pesen jne. Tüdrukul nii nunnud asjad ja poistel alati palju kitsam valik.Lapsed on erinevad aga mina ütleks , et mul tüdruk on sünnist saati olnud palju rahulikum . Magas paremini ja oli rahulikum üle üldiselt. Poisiga hakkas ikka tõeline möll pihta :) Isegi riiete valimisel on mul poeg nõudlikum kui tütar. Samas kui räägin juttu mis neile ei meeldi võtab poeg mind alati kiiremini kuulda kui tütar :) Need hirmud on täiesti normaalsed aga tegelikult harjud kiiresti uue olukorraga.

  12. Räägid, et kõik rahvused ok, aga samas paanika, mida teha tüdrukuga – teed sama, suhtud sellesse neutraalselt. Riietel ei pea olema poistele/tüdrukutele, niii palju sootuid riideid võid ju tüdrukule autopildiga pluusi selga panna, mis siis ka juhtub. Ja mis kõige olulisem, lastel ülimalt suva mis neil seljas (ja seda veel enam beebi eas, nad ei näe väga kaugele). Kui otsid stereotüüpe, siis ka saad need. Naised vinguvad – vingub ka tüdruk. Otsin riideid suuruse järgi, mitte soo.

    1. 1. Kriiskamine. Ei, kõik ei kriiska. Päriselt ka. Mossitavad küll.. või on lihtsalt mul elamises see ‘eelpuberteet’ sisse kolimas.. Aga selle kriiskamisega ongi vist ikka nii, et kuidas kasvatatud on. Sama lugu selle liigse, ülemäärase tibilikkusega. Või on see liigne naiselikkus …või ma ei teagi.. ma pole ise iial olnud selline …istun sirge seljaga,käed põlvedel, malbe naeratus näol vaikne korralik tüdruk. Sama on ka tüdruk. Ronib ja möllab, sõidab rulaga ja tõuksiga skatepargis, ronib puu otsa, mängib saalihokit ja üldse selline elav, abivalmis ja ääretult rõõmsameelne. Pole asju mida kardaks. Ka madusid lasi endale kaela panna..(emme oleks ammuilma selle peale minema jooksnud).. ..Seega oleneb kuidas ise oled,kuidas lased lapsed ise uudistada ja avastada.

      2. Mul esimene tüdruk. Ja siis tuli poiss.. mänguasjadega pole probleeme. Mul esimene mängis ka mudelautodega,rongiradade jne vahvate eludega. Riietega ses mõttes läks justkui lihtsaks onju.. ses mõttes, et nagu pole enam niipalju asju -särgid,püksid(pikad,lühikesed) ja põhimõtteliselt ongi kõik. AGA ..kui elada väikelinnas siis on kohati tunne, et osta see roosade liblikate punane särk ja pane poisile selga. Sest nuta või naera, kaks valikut pluusid ja needki vaid sinised ..äärmisel juhul rohelised/hallid/mustad. Kõik. Rohkem justkui polegi poistele. Omavahel matchimine…noh nii ja naa.. vahel oleks tore .. näiteks igal aastal septembris teen lastest pilte täpselt samas kohas. Siis olen küll matchivad riided pannud. Enamasti on teemaks siis teksa,kollane,roheline.
      Aga igapäevaselt ei ole oluline.

  13. Mu tütred küll ei kriiska ja usun, et teie beebi tuleb ka rahulik, te ise nii tasskaalukad ja rahulikud :)
    Ja usun, et see tütre majandus pole ka miskit hullu, roosa on ju armas :) ja see, et sa lapsi sildistasid riietuse pärast, natuke riivas. Kui laps ise valib ja tuleb naljakas kombo, las ta siis olla. kôik vanemad ei ole moe teadjad ja pole raha osta sobivaid asju v ei saa neid kingiks, nagu teil blogijatel :) aga loodan, et sa H kuuldes ei kritiseeri teisi lapsi ja nende riietusi. Muidu saab temast koolis see, kes teisi halvustama/kiusama hakkab, kuna tal pole teatud moe ja brändi asju :)

    1. Ma omast arust pole kuskil kedagi riietuse pärast sildistanud, lihtsalt ütlen, et ma ise olen liiga palju järeleandmisi mingite xn asjade osas teinud, et üldse sellist jama kapis leidub. Ala olen ostnud üheks konkreetseks fotoshoodiks 1€ püksid paavlist ja siis osutuvad need mingiteks erilemmikuteks, aga mulle tegelt üldse ei meeldi..

  14. Alguses on tüdrukutega lihtne. Paned asjad selga, mis sulle endale meeldivad. Kui ongi kõik roosa, mis siis sellest. Endal on praeguseks 5 a tütar ning ootan ka teist printsessi. Rasedust siis tänaseks 24+0. Printsessi aeg tuleb neil kõigil, eriti kui näevad ema või kedagi enda lähisugulastest meikimas vms. Meie peres on selleks eeskujuks 17 a kasulaps. Kes siis vastavalt tujudele ka 5a ära meigib.
    Ega need tüdrukud ja naised nüüd kogu aeg ka ei kriiska. Tuleb lihtsalt isal ka tütar oma tegemistesse kaasata. Ka tüdrukud võivad koos isaga peadpidi kapoti all askeldada ja aidata teha remonditöid jne. Aga ka isa võiks saada selgeks kuidas teha tütrele lihtsamaid patse ja kuidas õelda ei igale armsale näole, mida need väiksed printsessid paludes teevad. Siis on ka seda kriiskamist ja nn eidetsemist tunduvalt vähem.

  15. Sellele viimasele Meelise murelõigule oskaks vist nii palju ainult kaasa öelda, et see “undamine” tekib kasvatusest. Poisse ja tüdrukuid ju ilmselgelt lõhestatakse titest saati peale. Kui tüdruk peaks mänguhoos põlve katki kukkuma, siis on piltlikult öeldes paanikaosakond lahti – käib hoogsalt rahustamine, kogu tähelepanu koondub juhtunule, hellitatakse ja murest murtud südamega lapitakse haavad ja antakse veel pulgakomm ka tasuks, et nii vapper oli. Samas stsenaariumis mühatatakse poisile tema pisarate peale, et “ah, mis sa nutad nüüd, mehed ju ometi ei virise! Oled mingi plika või?”.
    Eks niimoodi kasvavadki meil Eestis mehehakatised, kes peavad nõrkuseks emotsioonide/tunnete näitamist, on tulevikus külmad ja napisõnalised ja tütarlapsed kes õpivad, et üle võlli asja keerates saavutavad nad oma vajaduse kas tähelepanu või millegi muu järele. Selle tagajärjel sisendataksegi tüdrukule, et see on normaalne olla nõrgem ja abi saada, kui poistele aina programmeeritakse sisse, et oma muredega ja mõtetega oled tegelikult üksi ja on häbiasi abi otsida.
    Sellest stereotüübist on muidugi raske välja tulla, sest ilmselgelt praegune põlvkond on sellise “mees ei tohi nutta” põlvkonna peal üles kasvanud. Mingil määral ju ikka kopeeritakse oma vanemate kasvatust alateadvuslikult.
    Nagu keegi kommenteeris, et Meelisel on šovinistlik vaade, siis ma sellega ei nõustuks. Täiesti loomulik on märgata soolistevahelisi erinevusi ja uurida millest on see põhjutatud.

    TLDR; tüdrukud undavad, sest neid hellitatakse ja kasvatakse “nõrgemaks” sooks kui poistele öeldakse, et nutmine pole okei.

    1. Ma just tahtsin öelda, et õnneks me ei ole ka Hedonit kasvatanud nii, et ära nuta, sa oled poiss. Olen alati öelnud, et nutta on okei ja kui mõnikord on tuju paha, siis nuta, karju.. me teeme vihakalli ka. Ehk et kui ta on kuri millegi peale ja tegelikult nt üleväsinud või ei saa midagi mida ta tahab, selline jonn.. Siis ma kallistan teda ja ütlen, et teeme vihakalli, et pane see paha tuju kõik sinna kalli sisse ja kallista mind hästi kõvasti. Siis ta pigistab mind ja tuju läheb kohe paremaks, sest ta justkui annaks selle paha emotsiooni ära, tegelikult aga teeb ja saab kallistuse :)

  16. Riietega on nii, et minu tüdruk ühel hetkel lihtsalt ei olnud nõus kandma minu valitud riideid ja kandiski reaalselt 2 komplekti kogu kapist, sest ülejäänud asjad talle ei meeldinud niiet tuli ostma hakata riideid mis talle meeldisid. Ma ei pea enam igal hommikul vaidlema, mis ta selga paneb. Hakkasin ka mingil hetkel ostma igaks juhuks sooneutraalseid riideid. Aga tüdruk on ikka tüdruk ja kollane kombekas ei sobinud. Ta lihtsalt keeldus seda selga panemast, sest see oli tema arvates kole. Müüsin maha ja sain aru et see ei tööta. Isegi kui ma alles hoian, kes garanteerib et poiss selle 4 aasta pärast selga paneb ja siis on kehva müüa. Olgugi et kandmata kombekas.
    Nii, et kõik riided omavahel sobiks on minu meelest võimatu, sest ta tahab ikka selga panna just neid riideid, mis minu arvates üldse ei sobi. Ja et kõik kapis kokku sobiks. No ma lihtsalt ei jaksa nii palju oma pead vaevata. Lasteaias käib nii nagu ise tahab. Kui ikka hilpharakas on siis katsun ümber veenda, aga kui ta arvab et täna võiks erinevad sokid jalga panna siis andku minna. Kriiskamise koha pealt siis minu tütar vähemalt ei ole nii suur draamaqueen. Kui ise temaga rahulikult räägin on tema ka rahulik. Pigem olen ma tähele pannud, et poisid on isegi suuremad vingujad.
    Kui välja arvata see riiete teema muidugi. Riiete koha pealt vingumises on mul tütar meister. Naudin sajaga, et saan oma poega riietada veel nii nagu mina tahan. Nüüd teise lapsega tunnen ka rohkem, et need on kõigest riided ja pole vaja nii palju üle mõelda.
    Kui kuulsin, et poiss sünnib olin algul ka ehmunud. Aga elu õpetab. Siiani avastan poiste kohta asju, millele tütre ajal ei pidanud üldse mõtlema.

  17. Mul ka 5 aastane poiss ees ja nüüd kohe-kohe sündiv tüdruk. Ütlen ausalt, algul olin kerges masenduses kui teada sain, et tüdruk on tulemas (jajaaa, nõme niimoodi mõelda, peaasi et terve laps jne) aga ikkagi, kui on olnud unistused kahest poisipõnnist, siis lööb hetkeks enda sisemise maailma segamini küll. Nüüdseks olen muidugi leppinud ja ootan :)
    Kui nüüd riietusest rääkida, siis selles on õigus küll et poistega on niiii lihtne, põhivärk t-särgid ja dressid, paar teksaseid, suvel lühkad. Ongi pmst kõik, ei ole sadaviiskümmend erinevat kombot vaja.
    Tüdrukule olen totaalselt üle ostnud riideid (90% nendest pärit kaltsukast või taaskasutusest)… Ei saa lihtsalt midagi nunnut ostmata jätta, kui see maksab ainult 50 senti või 1€…siis mõtledki et suva, nii odav, las olla :D Viimasel ajal olen hakanud kaltsukaid vältima, sest tean et tühjade kätega sealt nkn ei lahku ja kummuti sahtlid on juba kodus täis.
    Väga roosamanna-sitse-satse siiski olen siiani vältinud, ei istu mulle see värk, või pole harjunud (sest poisiga ainult kogemused), aga mine tea mis siis saab kui laps käes :D

    1. Kuidas sa leiad igast pahna, mida osta. Ma lappan ka neid beebiasju, aga ükski ei tundu sobivat :D Kas liiga roosa, siis mõtlen, et kamoon, kõik ei pea olema roosa. Siis samas kõik teised toonid tunduvad ka valed :D Ma olen nipet-näpet ostnud nagu ka pildilt näha, aga tegelt on varsti aeg sealmaal, et mul ikkagi võiks olla 7-10 komplekti igas suuruses olemas, aga noo.. ei ole :D

  18. Minul oli ees juba kaks poissi, kui selgus, et kolmas on tütar. Olin konkreetselt paanikas, sest ma ei teadnud tüdrukute asjadest mitte midagi! Kuigi, pean tunnistama, et tütre soov oli ammu, aga kui see reaalsuseks sai, siis olin hädas.. Ei tahtnud samuti tütart roosamannaga üle uputada, aga paraku läks nii, et terve kapp oli roosasid asju täis.
    Praegu, kui mul on 2 tütart ja 2 poega, on oluliselt lihtsam. Tüdrukud on vanemad ja nt. 6a tirts ei tahagi roosat, vaid eelistab helesiniseid või kollaseid riideid. Mingil hetkel olen ka mõelnud seda mätšimise teemat ja tegelikult saab seda üsna lihtsalt teha. Muidugi vanemate lastega on natuke keerulisem, sest nemad ei taha “tittedega” samasuguseid või mätšivaid riideid, aga vähemalt pildistamise hetkeks on nad kõik nõus enam-vähem samasuguseid riideid kandma. Ausalt- ühele emale sellest täiesti piisab! Nüüd tekkiski üks idee. Meil on traditsioon igal aastal täpselt samasuguses asendis pildid teha, kuni kõige noorem saab 18. Riided üritan kõigil ikka mätšima panna. Sel aastal mõtlesin, et iga laps on kindlat värvi riietes. Et nagu üleni sinine, üleni roheline, üleni kollane jne. Eks paistab, kuidas see välja kukub, aga julgustükk võin öelda, et kui beebitüdruk teil ära sünnib, siis enamus asju tuleb justkui iseenesest ja hiljem mõtlete ise ka, et kuidas ometi?

  19. Kaks esimest last olid poisid. Lisaks ma ise ka vendadega üles kasvanud ja üldse igas mõttes suht mehelik naine.. :/ (no umbes nagu see nali et aastatega saab naisest endast see mees, kellest ta kunagi unistas :D ). Kolmas laps tuli rüdruk ja sama tunne, et ei oska seda tüdrukute värki, kõike mingi maxxx roosat ei taha jne. Samas meenus väga hästi aeg enne seda, kui mul lapsi polnud ja kingitusi tuli osta vennalastele. Poiste mänguasja osakonnas orienteeruda tundus kuidagi palju keerulisem. Peale esimest last tundus mulle, et ilusaid asju tehakse vist ainult tüdrukutele. Siiani tundub mulle, et see on nii, sest et taskukohaseid ilusaid riideid saada, tuleb aina kuskilt välismaalt tellida. Poiste lühikesed t-särgid meie kaubanduses on koledad. Bredeni mustrid käivad juba ammu närvidele, ja ülejäänud firmanimed jäävad meie pere jaoks liialt kulukaks. Nagu miks ei võiks meil siin müügil olla lihtsaid ja ilusaid t-särke, mida ostja ka jaksaks…
    Tüdrukule polegi ma ise vist midagi ostnud. A okei, kombed ja väliriided, neid olen. Beebina haarasin kaltsukast mõned bodid ja pluusid ka. Enamus sain tuttavatelt ja kuna mu oma laste vanusevahed suht väiksed, siis osad poiste riided läksid ka tüdrukuga käiku. Ehkki… ma ei tea… need riided vist nii eelmiste laste näod kuidagi omandanud, et panin tüdrukule selga ja kuidagi tekkis tunne, et kuidagi poisilik. Haha. A noh.. õnneks see päris titeaeg on möödas ja edasi valin ise mida ostan. Roosa vastu pole otseselt midagi, eks nad on tüdrukute seljas ilusad ka. Küll aga eelistan ma iga kell nt vana roosat või mõnda muud tooni (heledamat/tumedamat) roosat, mitte ei haara kohe selle esimese barbie roosa järgi vms. Pastelsed toonid õrna mustriga on ilusad. Seda pole küll iial taga ajanud, et kõik pereliikmed välimuselt omavahel sobituksid. Kui, siis ainult niipalju, et kõik on spordi/vabaaja riietes, või kõik on viisakamalt riides või kõik on teksades vms. Samas mitte ka alati. Lapsed õue lähevad ikka alati mäkerdama, õueriietes. Ise panen end ikka ilusti ja viisakalt riide, kui on ainult mänguplatsile minek. Poes pole küll iial nii vaadanud, et kas see või too asi klapib minu X x Y asjaga garderoobis :D Keeruline saab see riietumine pigem olema vist lasteaias, kus hakkab rolli mängima see, mida teised tüdrukud kannavad, mis teistele meeldib, millega teised hooplevad ja kelgivad. Lisaks on ka pidulike sündmuste puhul poistega lihtne. Neil on mingi üks-kaks viisaka riietuse komplekti, mida nad neil puhkudel (2-3x aastas) kannavad. Tüdrukute puhul on tunne, et vaja vägevamat kleidi/tuunikate/boolerote/kingade jne kogu…. Oeh. Aga elame-näeme. MIs ma ikka ette mõtlen. Sisimas on mul muidugi oma nägemus, kuidas ja milliseks tahaks oma last suunata, et… ta ei oleks selline teiste moe järgi jooksja. Eks tõesti paistab.. MA kavatsen igatahes kodus au sees hoida seda põhimõtet, et less is more, kleit ei pea koguaeg nagu sefiiritort välja nägema, värv ei pea olema koguaeg teab mis kirev, pilt ei pea kogu aeg olema mingi printsess või bämbi või superman või spiderman või transformer… Vanem poiss mul ise ükskord ütles, et emme, tahan ju ühevärvilist särki täna. Andsin talle alul värvilise särgi, mingi triibud ja värgid, aga ei midagi ülepakutut. Igatahes olin meeldivalt üllatunud lapse eelistuse peale :)
    Niiet mu meelest kogu see teema on praegu veidi üle mõeldud sul (et peab mätšima). Tegelikult ei ole tüdrukutel ka midagi teistmoodi ju. Lasteaedades on retuus ja t-särk igapäevane riietus. Neid annab ju alati kombineerida ja sobitada, kui ei osta kõiki asju mustrites või ülikirevates toonides. Või siis igapäevasemad kleidid lihtsalt….

  20. Meil nüüd 9 kuused kaksikud, poiss ja tüdruk… Eks see riiete sobitamine ole oma ette teema. Ikka tahaks, et sarnased riided oleksid seljas, kui minek kuhugi… Õudukas kohati. Aga saab hakkama ilusti.
    Palju asju on isegi sooneutraalsed, mida panna siis emmale-kummale selga… Hetkel on hea. Käivad sellega mille selga neile panen. Ei taha teada ka kui ise valima hakkavad

    Ja meie 9 kuune preili vahest lihtsalt kriiskav. Ilma igasuguse põhjusteta… Kutt vahest isegi vaatab teda täpselt sellise näoga, et mida sa kisad

  21. Esimene lause: ‘Luba antud…küsitud antud …’ :-O
    Vähemalt viis korda lugesin, enne kui aru sain, mida see võiks tähendada.

  22. Apolcalypto Kidsist saab väga vahvaid matchivaid riideid ja suur osa nende riietest on täiesti unisex. Teile peaks meeldima ka, väga värvilised ja ütleks, et isegi kergelt ekstravagantsed. Mul küll ainult üks laps, poeg, aga piduriided ostame kõik sealt. Muidugi ma ei tea, kas see teie rahakotile vastav on.

    1. Vaatasin, seal paar asja olid lahedad, aga suurem osa isegi minu jaoks too much, kannaksin selliseid mingi 1 kord stiilipeol ja siis ei maksaks sellist hinda :) Ma olen vist hinnatundlik, eriti lasteriiete osas kui seda paar korda kanda saab. Kombedega on teine asi, olen nõus 200€ maksma, aga ta käib sellega praktiliselt iga päev ja on soojas. Lasteaeda teda 150€ kleit seljas vist iga päev ei saadaks.. Või noh, võiks saata, aga tundub ajuvaba nii palju lastaeda mineku kleidi eest maksta jälle.. Ma tean, ma olen imelik. Enne ostaks lennupiletid sellise raha eest :D

  23. Kuidas te küll kogu aeg oma enda “kuldmõtted” ära unustate- mõelge kastist välja, ärge halvustage ja kritiseerige, ärge võtke asju üleliia tõsiselt? Ja siis selline postitus- silmaklapid, halvustamine, ülikitsaks piiratud maailmavaade. Paanika nii tühise asja pärast, nagu imiku sokkide värv ja kirsiks tordil Meelise onuheinolik suhtumine naistesse ja tüdrukutesse. Ehk siis Meelise meelest on nii tema abikaasa kui peagi sündiv tütar “kriiskavad ja vinguvad eided”? Piinlik…

  24. Mul on tütar ja poeg ja iga hetk sünnib veel üks poiss. Vanusevahed on sellised, et vaatan küll enamus suuremaid asju selles toonis, et tüdruk saaks poisile edasi anda. Õueriided ja no mingid universaalsemad jalanõud. Kui on tumesinine kombe, siis tüdruk saab juurde roosa mütsi jne, et päris sooneutraalne ka ei ole. Nüüd kui tütar saab juba 5, siis saab ikka ka oma roosa kombe kui tahab, enam nii ruttu ei kasva ja ta on ikka tüdruk mis tüdruk. Tahab olla ilus ja vahetab 10 korda päevas riideid. Samas oli ta esimestel aastatel ikka sada korda raskem laps kui mu poeg. Temperamentne ja kange. Tüdrukute riided on ka tegelikult sellised, et isegi ei ole niivõrd roosad, aga no ikka ju tüdruku elementidega, et väga palju toariideid on sellised, mida ikka vennale edasi ei anna. Mul kahene poeg on minimalist. Talle ei meeldi ei mustrid ega teatud lõiked. Väga naljakas minu arvates, aga lihtne kombineerida ka. Ühevärvilised särk ja püksid ja mitte mingil juhul lühikesed varrukad (halloo suvi ).
    Aga üldiselt ma arvan, et see on väga hea lapse arengu suhtes kui sul on teisest soost mängukaaslane. Mul olid ainult õed ja ausalt öeldes see poistega suhtlus oli mingil määral ikka kartlik ja võõrastav. Nüüd ma näen kuidas õde-vend mõistavad seda poiste tüdrukute asja kuidagi loomulikult, et see on tegelikult väga hea edasiseks eluks. Enesekindluse mõttes ka.

  25. Naised (tüdrukud) jah kiunuvad läbilõikava häälega. Mis on enamiku meeste jaoks füüsiliselt valus aisting.
    Keegi vist pole neile kunagi seda öelnud kuidas see kõrvalt tundub. Või mis tõenäolisem, neil on pohhui.
    Sama valus ja ebameeldiv on kuulata ka naistekamba omavahelist kädinat ja kajakakisa meenutavat põhjuseta naeru, tavaliselt siis kui esmane joove hakkab võimust võtma.

    Muide. Valusalt riivab silma see á la pidev valesti kirjutamine.

  26. Mul oli sama mure: esimene laps oli poiss ja teine tüdruk. Kuna neil vanusevahe väga väike (1a11kuud), siis sai palju asju alles hoitud. Mingi vanuseni sai panna tüdrukule poisi riideid, aga eks neid kleite ja sitse tuli ka ikka. Proovisin poisile osta neutraalseid riideid, et saaks ikkagi tütrele jätta, aga no enamus poisi riideid on sinised või mingi auto/multategelasega ja neid tüdrukule kuidagi ei tahtnud panna. Ja ongi üks kleidimajandus. Ning ma enne tütre saamist üldse ei sallinud, kui nägin tüdrukuid üleni roosas. Kõik asjad olid roosad. Ja no siis… sain riideid sõbrannadelt, ostsin ise, ja oligi endal ka üks roosamanna kärus. Täitsa lõpp, kollaseid/rohelisi/lillasid asju tüdrukule üldse ei ole! KUi vähegi mingit värvi, siis poisilikud tegumoed või lennuk peal. Prageu tüdruk kohe 6a ja valib ise riideid. Kui talle ei meeldi, siis ei pane selga ja kõik! Ning riietusstiil…appikene :D Ongi reaalselt sädelevad sukad, printsessikleit, mingi vana pusa ja kummikud. Ja ikka väiksest peale on mel kodus väike Mutt, kes avaldab arvamust ja karjub, kui kimdagi ei sobi. See ongi enda väljendamine. Aga õnneks on ta enamuse ajast väga mõistlik ja isegi saan vahel riidesse panna enda soovi kohaselt. Tüdrukuga on jah teine tera :D Edu!

Comments are closed.