Uus kodu: põrand – ikka suutsin valesti tellida

Kes veel kursis ei ole, siis me ostsime korteri ja esimene asi mida Meelis ütles – põrand tuleb ära vahetada. Minu mõte on siin elada maksimaalselt kolm aastat ja siis edasi liikuda ridaka/paarismaja suunas. Lauri Pedaja omakodu projekt on toonud 101% kindla otsuse – maja – MITTE MINGIL JUHUL! Kindlasti mitte nokitsemist vajav maja. Ja üleüldse – paarismaja või ridakas oleks variant, kui mitte suurem korter rõdu/terrassi/aiaosaga.

Aga tuleme selle juurde, et meil on nüüd korter, kus on elekter veetud ja lampidel kohad olemas ja elektripistikud seinas juba ja vaja on veidi uuendada, enda omaks teha. Ühesõnaga, ma ei tahtnud ülearu palju investeeringuid teha ja kasutaksin jätkuvalt oma 30% igast sissetulekust pigem uue säästupuhvri kogumisele kui siin uuendustele. Aga nipet-näpet on vaja teha. Esimese asjana tundus kõige loogilisem vana põrand üles, seinad värvida, uus põrand peale. No oleks see kõik nii lihtne nagu mõttes tundub.

Esimene asi – põrand

Kui me korterit vaatamas käisime, siis mina esimesel korral ei pannud üldse tähele mingeid vahesid parketi vahel, mida Meelis kohe märkas. Teisel korral panin neid isegi tähele ja.. kirjutasin selle peale kohe paari firmasse, kes pakkusid teenust – paigaldust koos materjaliga. Panin endale eelarvetabelisse kirja 2500€. Selle ma arvutasin välja googeldades, et keskmine parkett maksab ca 20€ ruut ja paigaldus teist samapalju. Panin igaks juhuks puhvriga, et mingid liistud, alusmaterjalid jne – ma isegi ei teadnud, mida kõike võib vaja minna.  Vahetasime mõned kirjad paari erineva kohaga, aga edasi läksime sisetunde põhjal kõige meeldivama teenindusega, kelleks oli RM Stuudio.

Kuna oli veel padu “koroonaaeg”, siis leppisime kokku aja, et lähme vaatame materjale, et kui asjaks läheb, st võtmed kätte saame, siis saaks kohe selle asja ette võtta. Et siis ei kuluks aega enam millegi valimisele ja otsuste tegemisele. 50 minutit hiljem oli teada, mida me tahame.

Siin videos on näha kui me esimest korda RM Stuudios käisime:

Valik oli tegelikult lihtne, sest meie profiil pandi kiirelt paika. Umbes-täpselt nelja küsimuse-vastusega.

Kas kalasaba või klassika? Klassika, sest kalasaba jääks piltidel domineerima ja kuna me kasutame tihti põrandat taustana, siis selge see, et toode peab fookuses olema.

Kas hele või tume? Hele ja instagrammish.

Kas puit või parkett? Puit.

Kas õlitatud või lakitud? Mina olin lakitu poolt, et paned roboti tööle ja tehtud, Meelis oleks eelistanud õlitatud varianti, aga kui meie ette pandi kolm valikut nö mustrit, siis ühe välistasime me kohe ja siis meeldis mulle üks ja Meelisele teine. Hinnalt mõlemad ca 40€ ruut (1€ oli vahe).

Meelisele meeldis vasakpoolne, mu jaoks oli see liiga hall. Mulle meeldis parempoolne, Meelise meelest oli see liiga kollane.

Kuna me ei jõudnud kahe minutiga kokkuleppele, kumb siis ikkagi.. tõin ma sisse veel ühe kriteeriumi – et pigem odav kui kallis. Siis tekkis valikusse vinüül. Ehk siis hinnalt ca 15€ odavam ruutmeeter. Ja kuna seal oli valikuid kaks ja meile mõlemale meeldis sama, siis oli otsustatud.

Pluss, vinüüli kasuks rääkis ka see, et näiteks kui meie peagi jalad alla ajav beebi sööb peeti ja pillab selle maha, siis puidule jääb kohe plekk (kuni järgmise lihvimise ja õlitamiseni), aga vinüüli pealt tuleb see kergemini maha. Ühtlasi, kui šampanja pudel peaks ümber minema, siis kannatab vinüül niiskust mitu tundi, erinevalt puidust, kuhu jääb plekk ja mis kohe punduma hakkab.

See oli enam kui kerge. Kõik oli kokku lepitud ja jäi jutt, et kohe kui võtmed käes, anname märku ja hakkame põrandat vahetama.

Põrandavahetust me enda peale kindlasti võtta ei tahtnud, olgu see “nii kerge töö” kui tahes ja “igaüks saab hakkama”. Meie mitte. Me ei ole kohe sellised nokitsejatüüpi tegelased. Mul näiteks on jumala palju ideid, millist lauda ma tahaks vms, aga see eeldab nokitsemist ja nii jääbki tegemata, sest ma ei ole nokitseja.

Paigaldus

Igal juhul RM stuudio ostab põranda paigaldusteenust sisse Osmo Balticult ja nemad meile sisse sadasidki. Kõik vajalikud tööriistad kaasas (ma oleks pidanud neid ise rentima vms). Ühesõnaga, enam kui mugav!

Aga loll nagu ma olen.. või meie oleme. Me tahtsime muuta diivani ja teleka seina selles korteris. Selleks tuli vedada juhtmed. Meelis siis ostis kaablid, vedas need ära ja ütles sellele töömehele, et näe, telekas tuleb siia seina, vii need juhtmed liistu alt.. Okei, arusaadav, eksole. Ta ka noogutas. Tulemus (telekakapp tuleb pildi mõistes vasakule):

Ehk siis, sinna kuhu Meelisel see juhe jäi, sealt see ka välja toodi. Ise lollid, et ei täpsustanud või silti peale ei pannud. Lõpp hea, kõik hea – ta asendas selle liistu uuega, sest.. Aasta kuradi korteriomanik nagu ma olen, siis ma ei tea, kuidas ma suudan kõik maailma asjad valesti öelda, mõelda, arvutada. Parketist jäi puudu, seda oli õnneks laos kohe olemas, ja liistudest jäi puudu, neid tuli toonida, mõõta, lõigata..

Funny story siia vahele. Panime sildid peale külmikule, kubule, pesumasinale jne, et see vahetada sellega, see viia sinna, panna sinna – mis kasu sest oli, tüüp (üks teine!) oli nagu peata kana, Meelis siis ütleb, et näe, siin on sildid. “Oi, ma ei näinudki neid!” :D

Aga see pole veel kõik. Osmo vend tuli tagasi ja vahetas selle liistu välja ja siis kui tuli netikaablivend juhtmeid ühendama, ütles ta, et see kaabel mis seal liistu all on.. “Sellest ilmselt on midagi läbi lastud, sest see ei levi..” Palju õnne meile! Nüüd on see neetud kaabel ikka väljas :D Aga mis seal ikka. Vähemalt muutus üldpilt uue põrandaga juba enam kui heaks.

Siin videos on näha kõikide tubade enne/pärast videod: