Lasteaed – here we come!
Ka meie saime lõpuks kauaoodatud kirja, et meie lapsele on lasteaia koht olemas, õigem oleks siis öelda sõimekoht.
Kui aus olla, siis ma teda kahepäevasena kirja pannes ei mõelnud üldse, et peaks panema sõimejärjekorda ja lasteaiajärjekorda, et tekitama endale mingi valiku. Ma valisin suvalt kolm lähimat lasteaeda ja panin ta kirja.
Sel aastal hakkasin aga peaga mõtlema, et lasteaia rühmad hakkavad kolmandast eluaastast, ja sõimerühmad 1,5aastaselt. Seega vaatasin lähimaid lasteaedu, kus on ka sõimerühmad ja kirjutasin otsejoones haridusametisse, et millistes reaalselt kõige väiksem järjekord on ja sain kaks nime – panin Hedoni siis sinna kirja ja läks umbes kuu mööda, kui ühest tuli kiri, et nad on valmis alates sügisest meie lapse sõime võtma.
Ainuke AGA oli asjal see, et tegemist on venekeelse sõimerühmaga. Mul polnud selle vastu mitte midagi. Kuna ta veel ei räägi nagunii, siis arvan, et väikesel lapsel on väga hea hoomata seda, et kodus on üks keel ja lasteaias teine. Ja seda kiiremini ta omandab teadmised ja…
Kuna ma ise olen pubekast peale mingi venekeelevastane olnud, siis täna saan aru, et pubekana olin ikka veidi idioot, seisin kindlalt terve keska selle eest, et venelane peab Eestis rääkima eesti keelt, kui ta siin elab ja kui õpetaja teatas, et poodi minnes küsib ta vorsti vene keeles, siis mina oma jalga sinna tundi ei tõstnud. Klassiõega saatsin kodutööd ära, mis olid tema pealt maha viksitud ja lõpetasin keska venekeele viiega. Tase!
Kindlasti sai määravaks ka see, olenemata venekeelsest rühmast, et tegemist on väga pisikese lasteaiaga, kus on vaid neli rühma, rühmad on 16-20 last, igas rühmas kaks õpetajat ja abiõpetaja. Seega peaks silmapaare jaguma ja usun, et venekeelsed käsklused “käsi pesema, sööma, õue” omandab Hedon kiiremini kui ma arvata oskan.
Blogilugeja, kes meil külas pole käinud, ei tunne ilmselt Heduuni äragi :)
Nüüd aga jõuame selleni, et ma ei tea mitte midagi mida lasteaias vaja on. Okei, sisejalanõud ja hunnik riideid kappi – aga mis riideid, lühikesi või pikki? Mis asjad on vihmariided? Palun linke ja õpetusi, mida mul vaja varuda on. Emapalk saab kohe-kohe läbi, hea oleks vähemalt esimeseks aastaks tavaari ette osta. Ja ühtlasi, kui keegi teab kedagi, kes otsib minusugust loomingulist, kirjutada armastavat, turundust hoomavat, mõnusat särasilmset töökaaslast, kes on otsekohene ja kiire õppija, siis let me know!
Mis on lasteaias must have? Kui palju neid riideid peaks olema? Kas kõiki asju kaks paari? Ma mõtlen, ala õueriideid kaks paari, et kui käib väljas ja märjaks saavad, siis teine paar juhuks kui ka õhtupoole välja minnakse, et oleks ikka kuivad? Ühesõnaga, nagu ma ütlesin, ma ei tea midagi!
Ja kellel on pakkuda 86 suuruses lasteaia kraami (ma ei tea ju, mis seal vaja on – kombekad, tunked, saapad, kingad blabla), ma olen üks suur kõrv. Pakkumised võib meilile saata. Me lähme nüüd laulutunni kevadkontsertile :)
Lasteaed vol 2 ehk selle jutu jätkuks loe edasi siit…
59 Kommentaari
Mine kõigepealt sinna lasteaeda kohale ja räägi kasvatajatega,kelle rühma Hedon läheb. Saad sealt ka juba teada, mida nad ootavad, et lapsel olemas/kaasas on. Ma olen kogenud, et erinevates lasteaedades on erinevaid nõudeid (soovitusi) nii riiete kui ka muude asjade osas. Ja siis näed ka seda, kui umbkeelsed need kasvatajad on – hea, kui kasvataja ikka vähemalt veidikenegi eesti keelt mõikaks.
Aga kui palju sa ise vene keelt räägid? Ole valmis ka selleks, et Hedon hakkab sind vene keeles käsutama või ei kuuletu eesti keeles öeldule :D
Üks asi veel – temperament ja lastega käitumine on vene ja eesti lasteaedades erinev – ikka üsna erinev. Tasub lihtsalt arvestada, et seal võidakse probleeme lahendada hoopis järsumalt kui eesti lasteaedades.
Vene rühma õpetajad on tunduvalt paremad lastega suhtlejad just oma temperamendi tõttu. Eesti omas (kõrvalrühm) pidevalt õpetaja karjub ja õues kunagi ei mängi lastega. Vene tädid teevad igast pulli :)
Mu arust on see puhta loll jutt,et vene lasteaedades lahendatakse probleeme “järsemalt” . See ikka kasvatajas ja lapses kinni,mitte keeles!
86 suurus kaks kombekat saab minult. Mõlemad vee ja tuule kindlad ;)
Selge, siis sellega mure murtud :D
Üldiselt on lasteaias väga kitsas, nii et less is more põhimõttel tuleks läheneda. Kahed õueriided+koju minekuks veel eraldi riided on väikse kapi jaoks liiast, lapsel on raske sealt asju leida kuna kõik on väga üksteise otsa topitud.
Sees siis kas lühikesed püksid ja särk v pikad püksid ja särk, talve poole kerge pusa ka kui jahedam, see oleneb kõik kui soojad on ruumid. Sisejalanõuks korralikud sandaalid, mida laps ise jalga ja ära saab.
Õues siis vastavalt nagu ilm on.
Võimlemiseks on hea panna eraldi riidest (kindlasti!) kotti särk ja lühikesed püksid, jalanõude vajalikkus sõltub lasteaiast, osades on tossud vajalikud, osades võimeldakse paljajalu.
Pidžaamat on ka magamiseks vaja, kas lühikest või pikka oleneb siis jällegi kui soojas ruumis ja millise teki all magatakse :)
Mul on hoopis küsimus, et kui sa ise vene keelt ei valda, kuidas sa õpetajatega rääkida kavatsed?
Muidu minu isa on vene keelses lasteaias käinud ja oskab vene keelt väga hästi. Nii et kui on soovi keelt õppida, siis paremat algust ei saakski olla :)
Ma eeldan, et õpetajad/kasvatajad/direktsioon valdab ikka eesti keelt ka. Vähemalt siiani olen nendega eesti keeles suhelnud :)
no tänapäeva kõrgharitud inimesed, kes lasteaiaõpetajad olema peavad, ikka peaks valdama eesti keelt ka. Võibolla abiõpetaja on mingi vene mutike, aga õpetajad kindlasti räägivad mõlemas keeles. Mina vene keelt ei kardaks, just tore, et laps õpib nii varakult kahes keeles rääkima.
Lasteaedades on ûldiselt väga soe, seega lûhikesed püksid+särk on vâga ok. Vihmariided ehk kummipûksid või kilepüksid… Piisab ühest komplektist, meie lasteaias on nt kuivatuskapp, kuhu riided vahepeal kuivama pannakse ( usun et enamustes lasteaedades see). Jopesi varusin küll sügiseks 2, üks lasteaeda trööpamiseks ja teine viisakam mujal käikudeks.
Nii suur poiss juba!
Ja ma usun, et see venekeelne rühm tuleb kasuks:)
Tegelikult on lasteaia riietega nii, et less is more. Ehk siis ei ole kindlasti mõistlik kappi viia hunnikuga riideid – kaks paari vahetusriideid on üldiselt täiesti piisav (no ehk kui on mähkmevabaks harjutamise periood ja õnnetused kipuvad juhtuma võib pükse rohkema olla). Meil eelistatakse, et vahetusriided ongi komplektina koos – pluus, püksid, alukad ja sokid. Õueriietega on nii, et laussaju ja poriga üldiselt väga väljas niikuinii ei käida ja kui on korralikud õueriided, siis neid kahte komplekti ei ole lasteaeda vaja (ja kapid ka väikesed ülidelt, et ega sinna mahugi), sest riided võivad küll pealt märjad olla aga läbi nad ei anna ja selle ajaga kui süüakse-magatakse-süüakse on nad juba ka pealt kuivad.
Meil on klassikaliselt dressipüksid lasteaia jaoks, sest need on lapsele mugavad – pehmed, lihtne jalga ja jalast ära saada ning mugavad mängida, joosta ja kõike muud teha. Lisaks siis saärgid vastavalt soovile pika ja lühikeste varrukatega, hooajalised õueriided ja jalanõud, ning sisejalanõud (eelistault kinnise kannaga rihmikud).
Ja lasteaia puhul soovitan küll jälgida õueriiete puhul, et oleks korralik vee- ja tuulepidavus, sest kui lapsed on 2-2,5 tundi kevadel ja sügisel järjest õues, on oluline, et riided peaks vett ja püsiks kuivad kuid oleks hingavad. Ehk siis näiteks see viimati ostetud kirju kombekas mida näitasid lasteaeda kindlasti ei sobiks oma omadustelt (vähemalt silma järgi tundub nii).
Meil anti lasteaiast see nimekiri :)
Meil vahetusriieteks 2 pluusi, kahed püksid(hetkel pikad, suvel kindlasti ka lühikesed püksid), kahed aluspüksid ja sokid.
Õueriiete juures on jope, vest ja pusa. Ise valivad ilma järgi mida selga panna. Ühed õue püksid(nt. dressid/retuusid) ja kilepüksid. Kindad, sall, müts ka.
Jalanõudest toas käimiseks sandaalid(heleda tallaga), õues käimiseks on vastavalt ilmale kummikud, tossud, sandaalid.
Meil peab lasteaias kindlasti kamm ka olema.
Ja magamisriided.
Kuna su laps veel mähkmetes, siis kindlasti mähkmed ja niisked salfakad. Ja vb pudipõll(ei tea kas su laps kasutab).
Vb nii väiksele lapsele vaja rohkem varuriideid, kui peaks ennast rohkem mustaks tegema või kui harjutavad ilma mähkmeteta olekut.
Ja vihmariided on sellised (suvakas link) http://www.d-wear.ee/et/c/laste-vihmariided
Rühmas sees ollakse tavaliselt toariietega. Meil on toariieteks tavaliselt t-särk ja kas lühikesed püksid või retuuspüksid (poisslapsega tegemist). Mina eelistan pikki riideid seepärast, et neile saab õueriided (kombeka või komplekti) otse peale tõmmata ja õpetajatel pole vaja hakata veel lühikesi pükse pikkade vastu vahetama hakata. Õueriideid on piisanud ühest komplektist. Riietusruumis on enamasti olemas stanged mille peal märjad või mudased riided kuivavad. Kui ilm on nii märg, et riided läbimärjaks jäävad siis ilmselt teist õuetiiru niikuinii ei tehta. Ehk siis õueriideiks võiks olla 2 komplekti, üks on lasteaias müttamiseks ja teine minemiseks-tulemiseks. Saab ühe komplektiga ka hakkama aga vahel lähevad mängud poriseks ja riided ei pruugi kojuminekuks ära kuivada. Kombekas on mõnes mõttes parem kui komplekt kuna nii on õpetajatel vaid 1 asi selga panna ning mängides ja püherdades on laps soojas ja kaetud.
Magamisriideid on lasteaeda vaja (pidzaama), varuriideid on meil 1 komplektist piisanud (üks särk, ühed püksid, ühed sokid), kui mähkmed kasutusel siis kindlasti lasteaiakappi varu, meil soovitati hoida kapis ka paari väikest kilekotti millesse õpetajad saavad märjaks saanud püksid panna kui õnnetus juhtub.
Ehk siis mingit tuumateadust pole, aias käimiseks sobivad täitsa tavalised riided. Vaata, et lapsed mugav oleks ning et nende asjade selga paneks oleks lihtne (õpetajatel on vaja 16 last riidesse saada, paelte sidumine võtab liigselt aega). Õueriieteks asjad mis on mugavad, hingavad ja vastavad ilmale. Tuppa asjad, millega mugav mängida.
Kindlasti küsi aiast üle kas neil on mingeid erisoove (tuukrimüts, tuppa lühikesed püksid, kas peab käima potil jms)
Ja võta harjutamiseks paar nädalat aega. Algul mängivad lapsed rõõmuga aga mingil hetkel tekib tagasilöök kui saadakse aru, et peabki seal iga päev mängimas käima. Ja siis harjutakse ja juba nõutakse aeda.
eestlane paneb oma lapse venekeelsesse rühma… segi täitsa! mnjaa, ega te niisama seal hundisilmal ei jõlgu…
lapsele muidugi palju õnne – uus keskkond, võõrad näod, lähedased kadunud pooleteiseaastaselt ja siis veel täiesti arusaamatu keel ka. vaene laps, ausõna!! niigi ennast sõnadega väljendada ei oska ja siis ei saa veel aru ka midagi, tore!
te nägite ju oma “superlaheda” reisi pealt, et laps jäi kohe haigeks, kui te ära olite. järelikult on talle raske teist eemal olla ja muutused mõjuvad rängalt, kuigi ta ei protestinud (vist). tema keha näitas kurbust teistmoodi välja.
kui oma vabadus on olulisem kui lapse heaolu, siis andke minna.
Ta ei jäänud haigeks :D Palavik pole haigus ja tal tulid hambad enne meie reisi ja pärast, ikka pisikese palavikuga.
Mu meelest õpib ja omandab väike laps kiirelt keeled. Teiseks – kasvatajad suudavad ka eestikeeles talle asju öelda. Miks kohe nii negatiivselt kõike võtta, et appi, läheb lasteaeda ja kohe kõik on megahalb. Ma mõtlen just teistpidi, et mõnus et läheb, saab lastega mängida jne :)
Mul tuli selle õiendamise peale meelde, kuidas Urmas Sõõrumaa, kes pole kindlasti rumal mees ja suudaks oma lapsed vabalt panna ükskõik millisesse eralasteaeda, pani oma kaks viimast tütart teadlikult venekeelsesse rühma. Eelkõige mõeldes just keeleõppele aga usun, et positiivset on sellise valiku juures veelgi :)
Siin ei ole miskit imelikku- ka Sõõrumaa pani oma lapsed vene keelsesse rühma. Eestlasele, kes oskab puhtalt inglise ja vene keelt on ärimaailm avatud.
Hei! Kõige lihtsam ja kindlam on küsida lasteaiast nimekiri vajalike asjadega. Üldiselt kõik lasteaiad on sellise koostanud ja jagavad neid uutele vanematele (tavaliselt tehakse uutele vanematele millalgi ka tutvustav koosolek, uuri ka selle kohta). :)
Kahed õueriided, piisaval hulgal toariideid, et saaks vahetada kui märjaks/mustaks läheb, pidzaama. Kingad toas kandmiseks. Mõnes lasteaias tahetakse, et kapis oleks niisked salfad.
Sõimes on laps nagu väike “käsn”, uued oskused hakkavad väga ruttu külge. Selles mõttes on hea kui laps on emakeelses keskkonnas. Tavaliselt on nii, et kui tahetakse mõne muu keelega lasteada panna, siis paar aastat käib laps emakeelses lasteaias ja siis teise.
Aga igatahes lasteaia aeg on jälle uus ja tore etapp, nautige
Hedon on niiarmas ikka, nii palju juukseid juba peas. Väga ilus poiss on.
Teemast välja natuke, aga Sulle väga sobib turundustöö, just selline organiseerimine. Ma olen korduvalt mõelnud, miks sa ise Cherry.ee ei kandideeri, Sinule oleks selline kliendihanke-organiseerimistöö ju väga sobiv.
Et üks blogija selle tööga absoluutselt hakkama ei saanud ei tähenda et sina ei saaks. Sa oleksid nagu kala vees sellisel töökohal, Cherry tegi lihtsalt valele inimesele pakkumise, oleks pidanud hoopis sinule tegema, Nüüd nad ilmselt blogijaisse väga respectiga ei suhtu, aga soovitan ikkagi teha katse sinna. Kaotada pole midagi.
Saladuskatte all olgu öeldud, et esimesena tehti ettepanek mulle. Minu summa lihtsalt ei sobinud neile. Aga eks muidugi võin uuesti end pakkuda :)
Ja Hedoni juuksekasvu ajan selle kaela, et esimesel eluaastal pügasin ta iga kahe kuu tagant nulli :) Nüüd kasvavadki kenasti!
Cherry lõpetas just tegevuse küll, aga paku muidugi :)
:) hilja juba, lõpetab tegevuse.
Cherry löpetab homsest tegevuse.
Mis seal enam, Cherry pani ju pillid kotti
Lugesin jah :)
Vihmariided on need kilest või sellisest paksemast materjalist riided,mida saab edukalt ka tavalise kombe otsa panna ( traksidega püksid ja joppe). Kasvatajale mõeldes kindlasti labakindad kaasa (sõrmikuid on ok kätte sikutada 1 lapsele aga proovi seda teha mt. 15 lapsega ja kui lõpetad on pooled oma sõrmikud ära juba sikutanud). Sisejalanõud, sandaalid on head, sussid kipuvad libedad olema ja ära tulema. Kindlasti talveks korralikud soojad saapad, et väljas külm poleks ja kihilised riided, et saaks vastavalt ilmale kombineerida, et lapsel poleks ei palav ega külm. Tuppa nii pikad ja lühikesed riided, oleneb ilmast ja sellest,kui soe toas on ja kui aktiivne laps on. Siseriideid mittu paari kindlasti, õnnetusi juhtub. Kui mähkmeid kannab siis korralik varu neid kaasa. Magamiseks ka eraldi riided ja kui lapsel on kallis asi millega magatakse kodus nt. Kaisukas või lutt siis see kaasa, lohutab last eriti harjutamis perioodil. Räägin oma kogemustest lastehoiu töötajana aga eks kõigil ole oma soovitused ja eelistused :-) kindlasti küsi ka lasteaiast,mida vaja oleks, nad kindlasti annavad omapoolseid soovitusi.
Lutid ja lutipudelid on enamus aedades siiski keelatud ja sellest tuleb aeda minekuks lahti saada :)
Kas sa said siis koha sõime (kus ongi lapsed kuni 3a) või lasteaeda (kus on nii sõmed kui ka aiarühmad)? No kas Hedon peab kolmeaastaselt lasteaeda vahetama või liigub samas lasteaias edasi? Ja kui liigub samas lasteaias siis ainult sõim on vene keelne? Muidugi loota, et ta ühest aastas sõimes veedetud ajast vene keelt oskab on suhteliselt naiivne :D keel ikka omandub ja kinnistub suheldes ja praktiseerides kui teie seda edasi kodus ei arenda ja ta edasi õpib eesti keeles (ja vahepeal vene keeles ei suhtle ja kokku ei puutu) siis on see suhteliselt karm oma lapse suhtes, kes niigi läheb uude keskkonda ja lisaks veel võõras keel? Kui aga te tahate, et ta kogu oma lasteaiaelu vene keeles õpiks, milles ma sügavalt kahtlen, on see teine lugu!
Minu arvates ei ole lasteaeda vaja kõiki asju topelt! Välisriideid on topelt vaja ainult tõesti siis kui sa iga päev peale lasteaeda temaga poodi või teatrisse lähed kui aga ei siis pole ju oluline, mis riietega ta koju liigub :) eelista kombekaid, neid on lapsele endale kergem panna ja selg on koguaeg soojas! :) eraldi on tavaliselt vaja magamiseks riideid (küsi õpetajatelt kui soe neil seal on kas vaja eelistada pikki või lühemaid tuduriideid) ja liikumistunniks riided (lühikesed püksid ja t-särk). Samuti pane kappi vahetuseks t-särk (juhuks kui ajab toidu peale või peseb liiga hoogsalt käsi :D ) ja kui aeg mähkmevabaks eluks kindlasti vahetusaluspükse ja tavapükse :)
Kindlasti tuleb sul varsti lasteaias koosolek, kus tutvustatakse süsteemi ja igasugused küsimused saad seal küsida (milliseid riideid õpetajad eelistavad, kuidas näeb välja harjutusperiood jne) ;)
Seal on nii sõime- kui lasteaiarühmad. Sõimerühmad on venekeelsed ja kakskeelsed. Lasteaiarühmad samamoodi kas eesti või venekeelne. Praeguse seisuga on ka variant ta juba kaheselt ringi tõsta kui kohti peaks olema, muidu käib venekeelses kuni 3seks saamiseni ja siis uuesti valik – kas eesti või venekeelne. Sinna aega on, ei mõtle ette.
Aga kas sa ei võinud veidi oodata, et saada pakkumisi kuskile mujale? Eesti keelse õppega? Praegu tundub, et sa lihtsalt krabasid esimese võimaluse peaasi, et üldse saab kuigi otseselt kiiret sul ju ei olnud (alles ootad tööpakkumisi). Seost vene keelega sul ka nagu ei ole (kakskeelsus) ja edasi arendada sa ka seda nii ei kavatse, et vene lasteaiarühma, koduseks keeleks vene keel jne? Kas see on ikka lapse suhtes see üks ja see õige otsus?
Ma olen ju endiselt mujal järjekorras ja kui ma jõuan uuesti valiku ette, kas tahan lasteaeda vahetada, on mul see võimalus. Ega teised lasteaiad sp ära kao. Lihtsalt mul on veel nii 100 kohta minna…
Mis edasi arendada ei kavatse, koolis tuleb see ju nagunii programmi ja hea kui tal juba basic selge on.
Ja mitmendas klassis kooli vene keel tuleb? Kuuendas? :D vahepeal ju jääb suur auk ja tühemik, mida sa ei kavatse edasi arendada sellest ma ju räägingi, mitte sellest, et keeli osata on kuidagi halb! ;)
Minu teada, kui ühe koha vastu võtad siis sa enam järjekorras pole.
Pole ju päris nii ka asjad, et täna hakkan lapsele kohta otsima kuskile, sest homsest lähen tööle. Mu meelest on õige tegu ennetavalt aeda/hoidu/sõime laps panna, kui kavatsed lähiajal tööle minna. On ju tähtis, et lapsel oleks hea ja ta keskkonnaga rahulikult harjuks, st paljudes lasteaedades on alguses harjutamisperiood, kus lapsevanem ka pool päeva kohal on. Aga kui mõlemad vanemad sellel ajal juba peavad töökohustusi täitma, läheb raskeks. Kuidagi ikka saab, peab saama, aga on raskem.
Ise ei paneks enda last venekeelsesse rühma, üks põhjus on, et ise ei jaga ei maad ega mütsi vene keelest ja ei tahaks, et õpetajatega mingeid möödarääkimisi oleks. Või teiste lapsevanematega (ja nendega paratamatult tekib kontakt – lapse sõprussuhted või mingid probleemid laste vahel jms, kus ikka on vaja suhelda lapse rühmakaaslaste emade-isadega), sest kui õpetajatelt eeldan veel eesti keele oskamist, siis kõikidelt lapsevanematelt seda oodata ei tasuks. :)
Ja kui ikka rühm, õpetajad, lasteaed ei sobi, siis saab ju tõesti ümber vahetada. Ei ole kursis, kui palju sõimekohtasid Tallinnas on, kuid aiakohtasid juba jagub.
Muidugi ma loodan, et valik sobib ja lapsel on Sinu valitud rühmas hea ja turvaline olla. :)
Kui vene/eesti keeles suheldud ei saa, aitavad inglise ja kehakeel :)
Olenevalt sisekorrast on tuduriided, teinekord magavad ka aluspesus. Minu poisil on vahetuspüksteks rühmas lühikesed püksid ( eeldusel, et ruumid ja põrandad soojad). Sügisel ja kevadel õues dressid, kilepüksid (dresside laadsed) ja üleval pool tuulekas või fliis ja peal vest. Kapis hoidsin ka igaksjuhuks paari sokke ja aluspükse tagavaraks, kui peaks vaja minema. Talvel eelistasin kombekaga viia, sest siis hea kohe vupsata rühma ja lapsel ka mõnusam õues olla ja ise ennast riietada. Praktilise inimesena ma viisin lapse õue riietega aeda- sest eraldi ei näe mõtet, et uhked riided viimiseks, siis aias omakorda õues olemise riided. Küll aga lasteaias käies peab arvestama, et riie ikka kulub hirmsasti- põlved pükstel kulunud jne. Seepärast on kodus kaks kombekat- üks uuena ostetud ja teine teiselt ringilt lasteaia tarbeks. Kui laps veel pisi, siis Ta kasvab nii kiiresti, et ei ole mõtet lihtsalt 2x 80-100 € kombedesse investeerida. Et mitte igal aastal kombesid osta, siis olen paar nr suuremad valinud. Vahetusjalanõudeks olen eelistanud Ecco sandaale ja mingi periood olid ka nahast võimlemissussid. Crocse üldjuhul ei lubata, ega musta tallaga jalanõusid (jutte ei tohi teha). Talvesaabaste valik olnud selline, et lihtsalt torkab oma jala sinna sisse- ei mingeid krõpse, lukke ega paelasid. Columbial hea valik taolisi laste talvesaapaid. Ja siis kummikud muidugi- neid kulub ka palju, sest häid raske leida, mis ei läheks ruttu katki ja ei hakkaks lekkima. Olen ostnud 20 €-d ja 75 €-d ikka samamoodi pastlad. Parimaks olen tunnistanud Crocsi kummikud, mis kerged ja justkui ühes tükis vormitud valmis. Lasteaedades toimuvad ka liikumistunnid- siis selleks puhuks ripub lapsel kapis väikeses kotikeses T-särk ja lühikesed püksid, paar sokke.
Vihmariietega on meie peres nii, et moepärast ostetud- kordagi ei ole vaja läinud- esiteks see kummine pealispind ei lase hingata ja teiseks rühmasid ei viida õue, kui sajab. Minu jaoks olnud mõttetu investeering. A ja siis kindad- neid olen oma elus pidanud ostma rohkem, kui leiba. Koguaeg kaovad ära. Kevadel ja sügisel sõrmikud ja talvel soojad Huppa labakud. Mütsidest olen eelistanud tuukrimütse- siis salli eraldi pole vaja ja ei ole muret, et külmetaks kael ega kuhugi sallipidi kinni ei jää. ‘
Ja muidugi pidulik riietus- meie eelistanud tumedaid viikareid/ teksad ja juurde valge särk (nii pika, kui lühikese varrukaga), vest, kikilips ja tavaline lips, pidulikumad kingad. Vastavalt sündmusele ja aastaajale, siis saab kombineerida.
Mina ei saa sellest süsteemist aru, et lasteaeda ostetakse teise ringi kombe ja “linnas” käimiseks siis uus ja uhke kombe. Minu loogika on just vastupidine – lasteaeda – kelgumäele uued kvaliteetsed riided, sest seal on laps ju pikalt väljas ja peab soe ja kuiv olema ning siis linnas/poes/külas võivad olla kas teise ringi või lihtsalt soodsamad riided, sest seal ei ole laps pikalt lumes-poris jne ja liigutakse ka siseruumides, kus paksu talvekombega oleks niikuinii palav.
ma arvan üldse, et pole mõtet üle kuhjata end riietega ja ka pigem seda meelt, et lasteada praktilised ja soojad riided; poodi võin teksade-jopega ka minna – täpselt nagu sa ütlesid, ega ta seal lumes ei istu.
Selle peale annab tulla ikka, et teise ringi asi on külmem või vett läbilaskev kohe, kui on odavam.
Asi pole ilmselt selles, et ta kehvem oleks, vaid pigem selles, et inimesed ostavad poeskäimiseks uhke kombeka ja lasteaeda saadavad mingi odavama variandiga, kuigi see uhke oleks ehk lasteaias parem. Ma olen väga taaskasutuse poolt ja ühe komplekti juba soetasin teisel ringilt :)
Ma ei arva, et teise ringi asi on külmem või vettläbilaskev aga jah kui on kaks komplekti – üks tutikas ja teine teise ringi oma, siis iga kell lasteaeda paneks uue ja siis teise ringi kaubaga käiks linnas või kus iganes.
Ma rääkisin tuttava lasteaiakasvatajaga just nendel teemadel.
Jalanõude koha pealt tuleks vaadata, et oleksid krõpsudega. Seda nii lapse, kui ka õpetajate seisukohast võttes. Pole ohtu, et lapsel joostes pael lahti tuleb ja kukub. Ortopeedilisi taldu ei tohiks kindlasti olla, kui just ortopeed pole neid “välja kirjutanud”.
Müts võiks olla tuukrimüts, mida vähem paelu seda parem. Samas tuleb vaadata kindlasti kuidas lapsel istub, mõned mudelid jätavad kõrvad kohati paljaks. Tuukrimütsi puhul pole vajadust ka eraldi salli järele. Kui salli on vaja, siis kaelussall, et ei oleks ohtu salliga kusagile rippuma jääda. Mugavam panna ka ning hoiab kaela ilusti soojaks. Kindad peaksid olema mugavad kätte panna ning kindlasti parajad, mitte 3 numbrit suuremad. Laps ei saa muidu normaalselt mängida ning hakkab neid käest ära kiskuma.
Siseriided olenevad täiesti ruumide temperatuurist. Küll aga ei soovitata teksapükse või muid kangeid pükse, dressipüksid või retuusid on mängimiseks kõige paremad.
Normaalsed vanemad, kes raamidest välja mõtlevad. Ei usu, et Hedon trauma saab :D
Lasteaeda vajaminevast – no 2x lasteaiakogemusega ütleks, et mida vähem ja praktilisem, seda parem. Sisejalatsite puhul soovitan adidase sandaale-sellised kummised ja ülikerged ( hea hinnaga ka!). Riietest puuvillased lühkarid ja t-särk. Varuks kappi sukapüksid ja pikkade varukatega särk – on juhtumeid,kus on rühmad külmad. Meil nt lasteaias nö varukapp, et kui laps sõimekas püksi tegi,võeti varukapist asedusriided ja hilj tagastasime rühma. Minul isiklikult polnud probl sellise süsteemiga.
Sokke vb jh mitu paari olla..alukaid ka. Pidzaamat ilmselt soovitakse ka.
Tundub,et paljud inimesed seda blogi lugedes unustavad selle,kui suur eelis on osata võõrkeeli. Ise kasvasin ülesse eesti/vene peres,lisaks räägin inglise ja türgi keelt. Ma vist ei hakka siin osadele mainima milline eelis on tööturul kui sa valdad mitut võõrkeelt,võimalik, et need “issand miks sa tekitad lapsele sellise trauma vene keelega” inimesed on natukene peast segi. Lisaks oleks nagu kergem ka reisida, ainult inglise keelefa kahjuks ei saa igalpool hakkama. Minu tädi panemi enda lapsed kelle kodune keel oli vene keel,eesti lasteaed ja mõlemad lapsed said ilusti hakkama ja rääkisid eesti keelt ja ilma aktsendita juba lasteaias. Igatahes jõudu ja jaksu sulle ja usu mind sa tegid väga õige otsuse.
Keegi ei kirjutagi siin ju et keeli osata on halb? Keelte oskus on väga hea! Aga sa kasvasid kakskeelses peres. Hedon ei kasva! Isegi kui ta sõimes mingid fraasid endale külge saab vene keeles (enne kui emakeelsed?) siis lõpuks läheb ta ikkagi eesti keelsesse rühma ja ka kooli. Vene keelt ei arendata edasi ka kodus (nagu nt oli sinul). Seega jääb tühimik/auk enne kui ta koolis (kuuendas klassis enamasti) uuesti vene keelega algust teeb ja selleks ajaks on tal kogu baassõnavara paraku ununenud (sama kiiresti kui see sõimes tekib see praktikata ka ära läheb). Muidu on keeleõpe väga hea ja kakskeelsus on väga suur eelis aga see ei ole ju see juhtum ;)
Lasteaednikuna ütlen, et kummiriided (konkreetselt kummist) on must have. Kummipükse tõmmatakse kombedele peale ja nii ei saa sa pärast päeva lõppu porikäkki tagasi. Kummikindad on ka superhead, üleüldse võiks lasteaias kaks paari korralikke kindaid. Kaelussall või see 2in1 müts. Kapuutside ja nööpidega asjad jäta koduseks kasutamiseks, samamoodi ka sõrmkindad ja/või paeladega asjad. Võid arvata küll, et ah mis see ära pole, aga kui õpetajal on 20 last sõrmkinnastega (kes ise neid kätte ei oska panna) või paeladega botastega, siis on see ikka ohutu töö ja ajakulu. Kui sisejalatsid kohustuslikud pole, siis on kumminaksudga sokid head või tegelikult ju paljajalu olemine oleks kõige ideaalsem. Kui siiski jalanõud peavad olema, siis vali sandaalid, millel on kand kinni, nii soovitas mulle laste füsioterapeut. Korralikud kummikud on ka hea investeering, kerged ja vastupidavad on crocsi või demari omad. Ja kui keelelisest poolest rääkida, siis ise töötan inglisekeelses rühmas, kuhu tuli 1,5a vene poiss. Inglise keelt võtab väga hästi vastu, kuid vanemad ütlevad, et praeguseks eelistab laps ka koduses keskkonnas inglise keelt vene keelele. Sama on ka mõn vanema (3-4a) lastega.
ma arvan, et kui ma kodus eesti keeles vastu räägin ja ei lase end häirida, et ta segamini ajab keeled, siis peagi saab ta aru, et kodus on üks keel ja lasteaias teine. ma arvan, et nii väiksena on hea, et ta kahes keelekeskkonnas on ja seda iseseisvalt õpib.
Olen nõus:)
Selle teemaga meenus mõneaasta tagune EE artikkel Viktoria Ladõnskaja sulest. Soovitan läbi lugeda :) Link: http://ekspress.delfi.ee/kuum/viktoria-ladonskaja-mamochka-appi?id=67007996
Minu laps läks samuti vene lasteaeda, kakskeelsesse sõimerühma. Venelannadest õpetajad on nii armastavad ja hoidvad, et laps läheb lasteaeda suurima rõõmuga ja mina ei ole oma otsust hetkekski kahetsenud!
Minu arvates on see väga hea,et ta vene lasteaeda paned! Laps saab varakult keelekümblust ja vene keele oskus on väga oluline.
Mis puutub lasteaia varustusse siis ei tasu üle muretseda. Lasteaia jaoks täpselt samas asjad mida muidu ka laps kannab ehk siis kummikud, õueriided, kindad jms. Võimalikult ilmastikukindlad ja kvaliteetsed asjad!Siis kindla peale minek, ei lapsel kuiv ja soe olla.
Eks kõike kuuled täpsemalt koosolekul. Näiteks osades aedades magatakse pidžaamadega, osades aluspesu väel jne. Neid asju saad üle küsida.
Aga raudvara:
Tuukrimüts ( nii talve kui kevade oma)
Kummiriided ( kah tasub uurida lähemalt, kõige odavamad on väga umbsed )
Kummikud ( kerged, nt nagu Crocks aga samalaadsed saab Magaziinist 10€ eest).
Sisejalatsiteks on parimad tavalised võimelmissussid, neis saab lapse jalg hea treeningu, need nö ületoestatud sandaalid pole üldse head.
Üldiselt nagu, sind huvitab rohkem arvamus, mida OSTA kappi (Materiaalne väärtus), kui et püstidada küsimus, kuidas lapsel algus lasteaias kulgeb.. kohanemine jne. Sina ilmselt ütled et, ahh hedontsikkk nii tore laps, hakkab esimesel päeval meeldima (jap.. iga ema arvab nii)? Oled ikka üks rumal inimene.. kahjuks tõestad seda iga oma postitusega.. ei jõua kohe järgmist postitust ära oodata :) (ründa nüüd täiega nagu sul kombeks on)
Miks ma sind ründama pean, kui sina loll oled?
No ilmselgelt ma pean ostma ju asju, kui laps lasteada läheb – on asju, mida on vaja OSTA! Olgu nad siis materiaalsed või ei, ilma riiete ja asjadeta ma last sinna nagu saata ei saa. Või tead mõnd nudistide lasteaeda?
Ja teiseks, ma olen väga kahetisel seisukohal seoses sellega, kuidas ta hakkama saab. Teen kohe eraldi posti sellel teemal, et sul oleks mingit lollust jälle lugeda :D
Ega muidu, kui laps lasteaeda ei läheks, siis ei ostaks talle riideid, saapaid, sandaale, kombesid jne :-)
ostaks jah, aga ilmselt mitte selliseid millega mudaaugus onni ehitada :D
Ma oskan vaid nõnda öelda, et on kogemus lapsega, kellega aias rääkisime eesti keelt ja kodus oli vene.
Mul on sellest lapsest siiiralt kahju,tal oli nii raske ja keeruline sõprust luua ja hakkama saada.
Tihti hakkas end vägivaldselt väljendama, sest ei saanud sõnadega hakkama. Ja ega ta lõpuni eesti keelt ei rääkind. 5 aastat igapäevast lasteaeda ja oskas vaid lihtlauseid. “mina sõin ära, mina lähen õue”
Ja siis tuli kooli minna, ideaalis oleks võind ju vene kooli panna..AGA ta ei osanud venekeeles tähti ega miskit.
ja eesti keelega olid sama viletsad lood.. tal polnud kumbki keel täiuslik, nii nõme :(
Kogemused kolme lapse ja kahe sõimega.
Toariideid võiks olla kapis varuks kaks komplekti, sellest peaks piisama. Kui peaks juhtuma selline haruldane olukord, et laps ka kolmandat korda oma riided kasutuskõlbmatuks mäkerdab, siis üldiselt on sõimeõpetajatel aastate jooksul kogunenud väike tagavara riietest, mida leiukastist keegi omaks tunnistanud pole. Ja kui tõesti sellist tagavara pole, siis laenatakse mõnelt rühmakaaslaselt. Paljaks ega märgade/pudruste/värviste riietega ei jäeta.
Ühes sõimes eelistati toariietena õhukesi dressipükse, sest siis sai lapse õueminekuks kiiresti riidesse: sokiservad püksisäärte peale ja siis õueriided sinna otsa. Ei läinud lapsel sääred paljaks ega midagi. Sukkpükste toppimine on väga aeganõudev.
Õueriiete puhul arvesta, et sõimekad üldiselt end ise riidesse ei pane. Ja kogu rühma peale on kaks täiskasvanut neid riietamas. Jah, mõnes sõimes on selline töökorraldus, et ka näiteks muusika- ja liikumisõpetaja lähevad appi lapsi riietama, aga mitte igal pool. Seega: mida lihtsamalt ja kiiremini on võimalik lapsele riided selga saada, seda parem. Sõrmkindaid tahetakse lasteaias näha alles siis, kui laps ise suudab need endale kätte panna. Tuukrimütsid on väga head. Põhimõtteliselt kõlbavad ka üle pea tõmmatavad kaelussallid, aga tavalised pikad sallid on mõnes sõimes ohutuse tõttu lausa keelatud.
Kombinesoon. Talveks piisab ühest korralikust ilmastikukindlast kombinesoonist. Kui see pole just mitmenda ringi hilp, mida on kas valesti või lihtsalt juba liiga palju pestud, siis see tegelikult eriti ei määrdugi. Igaks juhuks juurde jope + püksid ja olete igaks puhuks varustatud.
Soojal sügisel on alguses parem dressipluus + tuulekas, et saaks vajaduse korral riideid vähemaks võtta. Kui kindlasti ilma jopeta olemise ilma enam pole, siis on taas mugav kombinesoon. Väga praktilised asjad on kootud või fliisist aluskombinesoonid.
Jalanõud. Minu laste sõimeõpetaja kiitis kord, et meil olevat tolleks talveks rühma parim jalanõuvalik sattunud: väga lihtne jalga panna ja lapsel talv otsa iga ilmaga jalad kuivad ja soojad. Tol talvel olid mu lastel Viking Thermo kummikud.
Kinnastest on minu laste sõimeõpetajad kiitnud selliseid, mille saab varruka peale tõmmata ja siis on veel randme ümber krõpsuga pael ka. Näiteks Lenned, mis on ilma selle krõpsupaelata, kipuvad sõimekatel teinekord käest vajuma – talveks kindlasti ei soovita.
Kummipükse mu esimese lapse sõimerühmas ei tahetud, teiste sõimes aga kasutati neid palju. Olid praktilised küll. Tegelikult kasutasin ma kahe noorema puhul üldse Lassie kombinesooni, mis oli tagant vöökohani ja eest hargmikuni kummist – meie kolmveerand aastat kestva s… suusailmaga sõimeealistele äärmiselt praktiline asi.
Sisejalatsid vali selle arvestusega, et need on jalanõud, mida su laps tegelikult suurema osa päevast kannab. Milline jalanõu talle mugav oleks?
Pidžaamat ükski minu lastest sõimes ei kasutanud, seda hakati alles aiarühmas tahtma. Sõimes magati pesuväel või pluusi ja mähkmega. Aga küsi oma sõimest, eks nõuded ole erinevad.
Mis erinevatesse nõuetesse puutub, siis mu vanima lapse sõimes oli vaja isegi pott ja põll ise viia. Nooremate sõimes olid need olemas. Ja mähkmeid nõuti ka erinevalt: nooremate õpetajad eelistasid püksmähkmeid, aga vanima sõimes taheti just neid krõpsudega, sest seal käis mähkmevahetus nii, et kui just lapsega duši alla minema ei pidanud, siis pükse päris ära ei võetudki, vaid lükati lihtsalt alla. Profid mähkmevahetajad ja aja kokkuhoid :)
Sai vist enam-vähem kõik.