Itaalia on mu jaoks nagu lugu, mis kunagi otsa ei saa – igas linnas on oma iseloom, iga tänavanurk räägib mu jaoks mingit armastuslugu ja iga toit viib sind uuele maitsetereisile. Sel korral viis mu teekond koos sõbrannaga Veronasse – linna, mis on tuntud Shakespeare’i Romeo ja Julia armuloona, aga ausalt, see linn ise väärib palju rohkemat kui üks traagiline romantikalugu.

Lennud ja hotell

Lennupiletid saime ausalt öeldes ülisoodsalt – ostsin eelmise aasta septembris juba, 384€  kahele, Lufthansaga, ümberistumisega Münchenis ja seal oli tegelikult meil 4,5tunnine vahemaandumine, mis pani meid korraks isegi mõtlema lennujaamast lahkumisele, aga veetsime selle aja siiski Saksa sekti ja võileibadega.

Ööbimiseks valisime koha, mis tundus liiga ilus, et olla tõsi – hotell otse Julietta maja hoovi lähedal. Casa Mama – hind oli üsna krõbe – viis ööd 1062€, aga samal ajal oli linnas ka suurim veinimess Vinatily, mis ilmselt hinda kergitas. Aga kuna tahtsime elada nii, et igale poole oleks kerge jalutada, valisime selle koha. Koht ise oli igati aus – meil oli oma köök, elutuba, magamistuba. Väga mõnus ja muhe omanik ja toidupood kohe kõrvaltänavas ehk suurema osa hommikusööke ja hiliseid õhtusööke tegimegi kodus.

Toidukoha soovituse siiski annan: Locandina Cappello, suht ööbimiskoha lähedal – reaalselt ma ei ole nii head sööki oma elus saanud kui seal. Tellisime jagamiseks mitmeid roogi ja see metssearaguu trühvliga oli lihtsalt i-m-e-l-i-n-e, reaalselt teenindajad käisid meie lauast mööda, et kas kõik on okei, sest iga amps mis me mis iganes taldrikult võtsime, me mõmisesime mõnust.

Vinitaly festival ja unustamatu õhtusöök

Meie sealviibimise ajal toimus Verona kuulsaim veinisündmus – Vinitaly, Itaalia suurim veinifestival. Kui sa armastad veini, siis see on kohustuslik kogemus. Ja kui sa veini ei armasta, siis lihtsalt mine ja vaata, mismoodi need asjad käivad! Esimesel õhtul kutsus meid Perlage Winery eksklusiivsele õhtusöögile ühte väga stiilsesse restorani. Saime osa tõelisest maitseelamusest, millele lisasid vürtsi itaallaste otsekohene soojus ja professionaalsus – kui läksin pilti tegema, tuli kohalik kelner kohe tooliga appi ja suunas: “Mine leti peale, aga nii, et meie nimi ikka peale jääks!”

Kes Perlagest midagi ei tea, siis mina avastasin nad enda jaoks juba ca 10 aastat tagasi, sest neid müüb gurmeepood.ee ja kunagi tegime nendega koostööd beebitoitude osas ja hiljem jäin neilt igasuguseid asju tellima, sealhulgas itaalia oliivõlisid, pastasid, stevia baasil moose, krõpse jne ja loomulikult mulle. Perlage mullid olidki neil valikus, millest lemmikud on Col di Manza ja Canah. Võite siit uudistada – neil lisaks mullidele ka suur valik muid häid asju.

Verona võlus igas sammus

Jalutasime meeletult palju. Ilma igasuguse kindla plaanita, lihtsalt seiklesime mööda tänavaid, avastasime erinevaid aedu, galeriisid, kohvikuid, väikseid poekesi ja mõnusaid söögikohti. Kõik see oli kui stseen mõnest filmist – aeglaselt kulgev, maitseküllane. Ma ilmselt ei suuda lugeda kokku neid kohvikuid ja restorane, kus me jälle korraks aja maha võtsime, ühe aperoli või mulli tellisime ja igal pool nagu.. näljased, ka midagi süüa. See on kohutav kui palju me seal sõime, aga no kui üks köök on hea, on see Itaalia oma (okei, Tai oma ka – kui ma peaks valima, ma ausalt ei suudaks!). Ükskõik kuhu läksime, kõik lihtsalt meeldis.

Sirmione – muinasjutuline linn Garda järve ääres

Ka väike seiklus ei tee paha, hüppasime Verona bussijaamas bussi peale ja sõitsime Sirmionesse. See linnake Garda järve ääres on lihtsalt… imeline. Kitsad tänavad, järvevaated, loss, termid, limoncello ja parim jäätis, mida ma üldse elus saanud olen. Võta jalgratas või jaluta ja lase endal lihtsalt olla. See linn ei peta. See linn hellitab. Ausalt, must have koht kuhu minna kui sealkandis juba olla. Kes on Veneetsias käinud, siis veidi selline Murano-Burano saare vaib.

Ausalt, ma võiksingi igal aastal ainult Itaalias käia. Ja kui varem oli plaan, et igal aastal üks uus linn Itaalias, siis nüüd kaalun, et äkki kaks. Verona andis nii palju – energiat, elamusi, maitseid, hetki ja mõnusat aurat.

Järgmine peatus – hoopis Albaania!