Sisuturundus ei ole reklaam!
Wikipedias on kirjas, et sisuturundus on tekstireklaam, mis sarnaneb ajakirjandusartikliga. Ma ei tea, kes selle sinna kirja pani, aga sisuturundus on midagi palju enamat, kui roosal põhjal reklaamtekst. Las ma selgitan teile, kuidas me selle enda jaoks tööle panime, kasvatades käivet vaid paari kuuga 47%.
Arvestades neid „teistvärvi“ reklaamartikleid online-väljaannetes, ei imesta ma, et inimesed ei tea, mis on sisuturundus. Aga kuskil keegi rääkis. Pidi hea asi olema. Tahan ka. Olen nõus maksma. Palju. Peaasi, et saaks sisuturundust, teadmata mis see on. Heh.
Mul on hetkel pooleli üks tellimustöö, kus ettevõte uuris, kas saaksin neile sisuturundust teha. Vastasin, et see ongi mu töö. Käisin välja omapoolsed hinnad, avaldamiskanalid ja ajad, neile sobis ja töö võis alata. Kui ma neile siis teksti ülevaatamiseks saatsin… Selgus, et nad ei teadnud üldse, mida nad tellisid.
Aga nagu ma ütlesin, ma ei imesta, et inimesed arvavad, et iga roosal taustal reklaamtekst ongi sisuturundus.
Jah, sisuturunduse üks eesmärkidest on sama mis reklaamil – suurendada kasutajaskonda ja müüki, aga sisuturunduse esimene eesmärk on olla lugejale kasulik. Sisuturunduse läbi kasumi saamine on nö pikaajaline protsess.
Kuidas?
Toome näiteks Linea Natura, mu lemmik juuksehooldustoodete müüja Eestis. Kui nad tahavad, et ma neist kirjutaksin, siis on kaks varianti – postitus, kus ma arvustan nende tooteid, lisan hulgaliselt pildimaterjali ja linke, või kirjutan loo, kuidas ma endale lokke tegin, muuhulgas mainin, et kasutasin lokkide kinnitamiseks nende juuselakki, mis hoidis soengu kaheksa tundi perfektses vormis.
Esimesel juhul on tegemist reklaamartikliga, kus lugeja saab kohe aru, et tegemist on kinnimakstud reklaamiga (isegi kui see ei pruugi olla) või teisel juhul näeb lugeja brändi positiivses kontekstis – kuidas teha lokke.
Kuidas me tõstsime sisuturundusega enda käivet ligi 50%?
Kui mitut reklaami te nägite meie blogis detsembris, mis kutsus üles jõuluvana tellima? Kui te vastate null, olete te õigel teel.
Me ei pakkunud teile mitte kordagi, et telli jõuluvana, samas tegime me seda kõik eelnevad aastad ja imestasime, miks ei taheta.
Kui eelmisel aastal saime me igapäevaselt promodes „telli jõuluvana“ kokku 24 tellimust terve detsembri peale (sh jõuluõhtu), siis sel aastal oli 24. detsember välja müüdud juba oktoobris ja enne 24ndat oli kirjas 31 pidu.
See ongi sisuturundus – eesmärgiks on sisu läbi panna inimesed tarbima asju, mida nad isegi ei teadnud, et neil vaja võiks olla. Olla pildis, tuletada end meelde, aga mitte otseselt müüa.
Seega, sisuturundus tõstis meie puhul nõudlust 80% ja kasvatas tellimuste arvu ligi 50%.
Hea töö, ütlen ma ja patsutan endale õlale! Uuel aastal samasuguste numbritega igas vallas edasi! Mõnusat jõuluaega ja ärge üle sööge!
48 Kommentaari
Usu mind, vahet ei ole, kas kirjutad kuiva reklaamteksti Lineast või pika jutu sellest, kuidas lokke teed kasutades Linea tooteid, LUGEJA SAAB IGAL JUHUL ARU, et tegemist on reklaamiga. Päris pakju on juttu olnud, et peidetud reklaam võib lugejad isegi veel rohkem pettumust valmistada kui selline avatud kaartidega reklaam.
Ja äriettevõtte eesmärk on ALATI kasum. Mitte lugejale kasulik olemine. Lihtsalt kadumine teenimiseks on erinevaid viise.
Keda sa lollitad? :D
Kirjavigasid tuli nüüd palju, paksud näpud noh. Ja automaatne parandus :S
‘Palju
‘Lugejates
‘Kasumi teenimiseks
Me räägime vist kahest erinevast asjast :D
Mis erinevatest asjadest me räägime? Palun seleta lahti.
Sa kirjutad, et kuiva reklaamteksti puhul saab inimene kohe aru, et tegemist on reklaamiga, aga teise variandi puhul justkui ei saa, hoopis “näeb brändi positiivses kontekstis”. Ei näe ju. Paljud on hoopis pettunud, sest postituse sisse oli peidetud reklaam. Näiteks siin on sellest juttu. http://pilleblogi.com/blogimine/blogijate-eetikakoodeksist-ja-filtrita-hommikupudru-keetmisest/
Ka sealsed kommentaarid peaksid Sulle mõtteainet andma, sest räägivad täiesti vastu Sinu sellele just avaldatud teooriale.
Ja sisuturundus on ja jääb alati vahendiks, kuidas äriettevõttele suuremat kõlapinda, kliente ja kasumit tekitada. See on eesmärk nr 1.
Panin selle kommentaari sinna ka, aga kopin siia ka.
Sattusin ka nüüd seda postitust lugema. Mul tekkis aga küsimus, et kui ma reaalselt avastangi midagi, mida ma ise ostan ja tarbin ja sellest kirjutan, siis rahvas eeldab, et iga postitus, mis hakkab sõnadega “jäi facebookis silma” või “avastasin uue e-poe” on reklaam.
Kuidas ma neid postitusi siis alustama pean? SEE EI OLE REKLAAMPOSTITUS: ja siis plapla mis ma avastasin ja leidsin?
Okei, saan aru, et suures plaanis kui alguses/lõpus oleks viide, et tegemist on koostööpostitusega, sisuturundusega, sponsoreeritud postitusega, siis jah, need postitused, mis ma teen kui ma päriselt ka ise midagi avastasin, oleksid ilma viiteta, aga inimesed ikka eeldaks, et see on reklaam… Aga siin on see sama Henry point, et kõik pole alati nii must-valge. Inimene eeldab juba eos, et on reklaam vms
Noh, siit blogist saan üldse aru, et ma võiks pillid kotti pakkida ja lakata olemast, sest kõik mis ma teen on kohutavalt ebaeetiline, ennast haipiv, sekka natuke labane jne Mina näen täna oma blogi kui kanalit, millega ma saan teenida ja pinda, mida firmadele rentida. Ja kui asi on sitt, siis ma ei kiida, makstagu või ei, aga ma kiidan 5€ rinnahoidjat vabalt ka kaks aastat hiljem, kui see reaalselt ongi vastupidav. Mis muuseas oligi väga hea ja on juba aasta aega suht igapäevases kasutuses ja väsimusjälgi polegi.
Ja “raha ei haise” – tõesti ei haise, kui paar postitust maksavad kinni mu puhkusereisi, siis ma arvan, et lugeja unustab ja andestab, et ma selle vastu võtsin ja teda nii häirival teemal kui kiirlaen kunagi kirjutasin.
Inimesed ongi erinevad ja EBA peaks minu silmis olema nagu Eurovsioon, mitte Intsikurmu festival Seal peaksid olema ja osalema inimesed, kes hoomavad biiti. Ehk siis, kui sa tahadki olla kommerts ja blogiga teenida, siis sa pead olema pildis ja EBA on selleks hea võimalus. Jah, EBA on liialt ehk minu nägu, aga kelle nägu ta siis olema peaks kui mina selle eesotsas olen. Ma ei hakkaks kudumisringi tegema, pole lihtsalt minu teema. Jep, saan aru, et blogijad on erinevad, aga kudujad on ka erinevad, ühed tahavad naabritele kududa, teised maailmale.
Lõppkokkuvõttes läks kommentaar veits lappama, aga ütlesin veelkord, mis ma mõtlen ;)
Sa ei saa Henry pointi näiteks tuua, kuna te olete väga erinevad inimesed, väga erinevad blogijad. Sina oled blogis korduvalt välja öelnud, et sinu eesmärk on see asi raha teenima panna. Temal (ja ka Eesti kõige rohkem teeniva blogija puhul) on asjad lihtsalt kujunenud selliselt, et nad kirjutavad nii hästi, et firmad tahavad just läbi selle kanali end promoda. Marimelli blogis on piltlikult öeldes higihaisu tunda – sa rabeled ja ponnistad rämedalt, et see asi vedu võtaks. Ja äkki nüüd ongi võtnud nagu sa viimases vms postituses kirjutad, aga selles puudub see kergus, mis mujal on olemas. Sest sa oled ise seitsesada korda korrutanud, kui väga meeleheitel sa oled, et kõik klikiks ja sibliks, et su asjad tööle hakkaks. Saad aru. Ja sellepärast ongi nii, et kui sina kirjutad enda meelest sisuturundus-postitust, siis lugeja (noh, näiteks mina), ei usu seda. Sest kui on üks blogi, mille puhul ma sügavalt, no ikka VÄGA sügavalt kahtlen, et kirjutaja üldse huvitub millestki peale oma klikkide, siis on see Marimelli blogi. Nii on. Kui sa kirjutad, et teed lokirulle ja lakk räigelt hästi hoiab, siis ma ei mõtle, et “Ohoo, jõulud tulevad, mul on ka head lakki vaja ja lokid on hea mõte”, vaid ma mõtlen ainult sellele, et kumba neist kahest ta nüüd reklaamib? Või mõlemat? Ja ma ei usu seda. Kindlasti on neid, kelle aju funktsioneerib just nii nagu sul vaja, aga kindlasti on veel neid, kelle jaoks on marimell.eu üks arusaamatu segu teleturust ja Delfist. Ja siinjuures ma ei ütle üldse, et sa pead pillid kotti panema – jumala eest, lase edasi. Lihtsalt minul oleks palju kergem suhtuda sõbralikult Marimelli kui kellessegi, kes end Eesti blogimaastiku etteotsa paigutab, kui sa ei tunneks vajadust vassida nii lambise asjaga. Ongi tühine lausekõlks, aga vähemalt on asi klaar ja mitte midagi rohkem ei olegi ette heita – ülejäänu on maitse asi.
Vot selle sinu nägu EBA-ga on nii, et ei – see, et sina korraldad, ei tähenda tingimata, et paratamatult on sinu nägu. Näiteks mul pole aimugi, kes Laulupidu korraldab, aga me kõik armastame seda üritust! Need on erinevad asjad muidugi, aga ma saan siit ühe näite veel tuua: kujuta ette, et Laulupeo korraldaja on hullult tubli ja usin oma ülesandes, aga siis lambist ütleb, et “tra see Valga laulukoord on ikka perses kajakakari, ei tea, kas nad laulda ei peaks oskama v?” Ja siis Valga laulukoord ei taha enam sinna üritusele minna, sest…nad ei tunne seda kuuluvust. Ja siis Põlva ja Võru laulukoorid ütlevad, et nemad ka ei taha tulla, sest neil on paha tunne, et nende naabrit niimoodi solvati. Ja nii on blogiauhindadega ka läinud, et vähe sellest, et korraldajatel on olnud taktitundetust üht konkreetset sihtgruppi solvata, kellele nad üritust korraldavad – nad ei ole ka kunagi vabandanud. Neil jääb õigust üle ja “ah, suuri laevu saadab ikka kajakate kisa”. Tegelikult tuleb iseenda suhtes selliseid asju tehes olla kriitiline. Igast asjast lihtsalt ei tammu pohh-yologa üle. Sest näiteks need, nüüdseks aastate-tagused väljaütlemised tõrjuvad siiamaani inimesi EBA-st eemale. Palju asju on selle üritusega hästi, aga ise end turundus- ja PR-inimestena reklaamides peaksite teadma, et on olemas selliseid mainekujunduse tulekahjusid, mida ei kustuta ebameeldivate teemade ja möödapanekute ignoreerimisega.
laulukoor*
Ebapärlikarbil on kahjuks õigus. Suures plaanis pole mingit vahet. Kui mõte on midagi maha müüa (vahet pole otseselt või kaudselt) on tegu reklaamiga. Ja sellest Meelise jõuluvanateemast on siin blogis jahutud ette ja taha. Iga loll saab aru, et müüte seda teenust.
Hm jep, aga otseselt ma pole müünud seda teenust. Et oo, tellige jõuluvana :) üks kord vist panin mingi plakati kuskile teksti sisse.
Tahtlikult märgistamata jäetud sisuturundus au ei tee. Hea sisuturundus on jah huvitav ning kasulik lugemine, aga siiski ka märgistatud ehk eristatav.
Minu meelest teie blogis on niimoodi, et pole vahet kust alustad, lõppeks jõuad ikkagi iseenda ja oma blogi kiitmisele ja promomisele.
Nooh, ilmselt see ongi ka üks eesmärkidest, aga teinekord lugejale väsitav.
Hm.. aga see blogi ongi ju meist. Kes mind siis kiitma peaks või mis ma siis kirjutama peaks kui mitte endast, meist ja meie tegemistest?
Sisuturundus on täpselt samuti reklaam nagu blingiv bänner või reklaamleht postkastis. Selle eesmärk on veenda inimesi konkreetset toodet või teenust ostma ja muidugi tuua omanikule kasumit. Ainus, mis neid eristab on vorm. On väga naiivne arvata, et sisuturundus on kuidagi eetilisem kui muu reklaam. Reklaam on reklaam. :)
Ma ei tea, mu meelest on vahet, kas sa loed huvitavat artiklit, millest sul on ka muud kasu kui saad teada, et firma X teeb shampoone ja sa loed šampoonis sisalduvaid komponente.
Reklaam on see sellegipoolest, vahe on vormis.
Sisuturundus, või bänner, vahet ju pole tõesti. Reklaam on reklaam ja on ju “siililegi selge”, et reklaami soovijad, ehk need, kes blogijale selle pakkumise teevad, et kajasta oma blogis meie firma tooteid, soovivad selle reklaamipostituse läbi oma toodetele suuremat turgu saada. Samas blogija, kes võtab aja ja teeb mingist tootest postituse teeb seda põhiliselt ikka selleks, et tasu saada. Minu arust pole selles midagi halba ju. Lugejatel on valida, kas lähevad reklaami õnge ja hakkavad ostma reklaamitavaid tooteid, või mitte. ;)
PS! Mulle see postitus meeldis, või õigemini oli kasulik. ;)
Jah, võib-olla seal olekski mingi vahe, kui sa teeksid seda osavalt, aga praegu sa oled nagu rohututi taha peituda üritav mammut. “Aga inimesed ju käivad, loevad, blabla” – jah, inimestel on uudishimu, kuhu sa niimoodi välja jõuad, kui maha sa end müüd ja kui alasti end tõmbad. Kõik müügiks, asjade nimel, võiduka lõpuni!
Minu meelest oli just hästi palju reklaami jõuluvana tellimise kohta… Aga äkki olen siis liiga terav pliiats ja märkan reklaami ka seal, kus seda pole :D
mina sama terav :D
Sama, mitu x lugesin, et veel mõned vabad ajad jäänud, et tellige ruttu jne?
Blogis või Facebookis? Aga noh, ega suures plaanis vahet pole :)
+ 1.
Et lause stiilis “x kuupäevaks enam vabu aegu pakkuda ei ole, aga y kuupäevaks on veel mõned ajad saada. Et kes tahab jõuluvana tellida firmapeole, koju, lasteaeda, siis kiirustage” ei ole üldse reklaam pakutava jõuluvana teenuse kohta?
Minule on just silma jäänud, et igas postituses tuleb ikka lampi Jõuluvana ka maha müüa. Viga, mis te teete, ongi see, et te peate ennast lugejast targemaks ja kavalamaks. Iga loll saab aru ju, et see on Jõuluvana info on sinna pandud selleks, et me kinni haaraks.
Samamoodi ju kõik pasundavad, et Paljas Porgandi postitused on ainult reklaampostitused. Sinu kirjelduse järgi aga tema peaks ju tegelema ka sisuturundusega, sest kirjutab tarbijale kasulikke artikleid, millesse põimib ka sisse mingi brändi/toote turunduse. Samas oled minu meelest sinagi selle kohta teravaid kommentaare jaganud.
Palun ärge kirjutage sellistel teemadel, mis annavad võimalikele koostööpartneritele aimu, et te ise ka täpselt ei tea, mida te teete.
Sisuturundus on reklaam. Märgistamata sisuturundus on eriti halvamaiguline reklaam, mis ei tee au ei tellijale ega kirjutajale.
Jõuluvana teenust te pakkusite erinevates fb gruppides ja ikka üsna palju :-)
Palju? Hm.. Võrreldes eelmise aastaga praktiliselt ei pakkunudki. Aga jah, paaris grupis, kus marsruut nagunii läbi viib ja mingi üksik aeg saadavale jäi, pakkusin tõesti.
Minu kui lugeja/vaataja/jälgija meelest ei ole ka väga vahet, kas sisuturundus või lihtlabane reklaam. Jah muidugi vorm on erinev ja nagu sa ka ise ütlesid, siis sisuturundus peidab endas ka midagi enamat. Samas eesmärk on üks – tõsta müüki.
Reaalsus on see, et teie blogi on väga tarbimiskeskne – tarbite ise palju, vahet ei ole kas otseselt või kaudselt suunate ka teisi tarbima ise rõõmustades, et lugeja veel ei teadnud, et tal ka seda mõttetut vidinat vaja läheb. Kui enne ei teadnud, siis küllao ei lähe ka vaja, ta on lihtsalt reklaami ohver.
See tundub olevat ka üks põhjus, miks eestis blogijaid tõsiselt ei võeta. Pidev arutelu blogijate eetikakoodeksi/reklaami/tasu/tasuta toodete ja muu jama üle. Alustuseks on vist paljudele tundunud, et blogi ongi lihtne viis ise millegi (liig)tarbimiseks. Utsitad teisi tarbima ja saad selle eest ise ka rohkem tarbida, vau!! Nii mõttetu tegelikult, tundub, et asi on nagu kuhugi toppama jäänud sest paljude blogijate väärtushinnangud/toodetav sisu/enda arvamus on praktiliselt olematud.
See on nüüd küll natukene naljakas (või palju kurb): kas sa tõepoolest arvad, et kui inimesed lugesid siin neid jõuluvanapostitusi, siis nad mõtlesid, et lihtsalt kirjutate siin oma kodustest askeldustest? Tulemata üldse-üldse selle peale, et asja eesmärk on: kuulge, märgake ja tellige? Kui rumalaks saab lugejat pidada? Ja see, kes Wikis kirjutas, et sisuturundus on tekstireklaam, mis sarnaneb ajakirjandusartikliga, on siiski jumala õigel teel – eesmärk on sisuturundusartiklil täpselt seesama, mis reklaamil: ostke, tellige, kasutage! Lugejale kasulik olemine ei huvita sisuturundajat küll kopika eest, teda huvitab müük, käive, kasum – nagu ise kirjutasid: maksab kinni mu reisi…
Ausalt öeldes on isegi natuke hämmastav, et leidub firmasid, kes sinuga koostööd otsivad – kõik su kompetents seisab ju ikka väga savijalgadel. Aga samas: ega neid, kes soostuksid nt kiirlaenufirmale reklaami/sisuturundust tegema, pole ka kuigi lihtne leida – enamikul kirjutajaist jookseb selle koha pealt eetiline piir – seesama asi, mis teie leksikas on “limiit”, nagu selgus mõned postitused tagasi, kui te ka põhjalikust selgitusest aru ei saanud, miks see sõna on selles kontekstis vale.
Kas kuskil on mingi blogijate seadus, et sa oled kohustatud OMA isiklikus blogis ära märkima, kas tegu on makstud või mitte makstud reklaamiga? Kes selle seaduse tegi ja palun näidake mulle ka? Kas seda lauset sellises postituses nõuab blogijale maksnud ettevõte?
Minu teada ei ole. Ja firma ilmselgelt sellist lauset enda makstud postituses näha ei taha :D
Selline seadus on reklaamiseadus, mis toob välja, et reklaam on reklaam, ükskõik kas selle eest on makstud või mitte. Reklaam peab alati olema selgelt eristatud muust teabest ja lugeja peab aru saama, et tegemist on reklaamiga.
Mul aga ongi küsimus, millisel juhul ta on reklaam selle sõna otseses mõttes. Kas ainult siis kui mulle makstakse selle eest?
Toon näite: leian päriselt ka netist mingi epoe, tellin, jään rahule, blogin – justkui reklaam, aga samas keegi maksnud pole (ise maksin oma tellitud asjade eest jne), siis lugejale tundub see ikkagi reklaamina, kuigi ta sõna otseses mõttes ei ole seda.
Näide kaks: tarbin juba aastaid mingeid tooteid (olgu selleks mingid kindlad kastmed või kreemid või šampoonid), firma pöördub mu poole, et kuule, näen et tarbid meie kraami niigi, kas tohiks paluda, et sa meist blogiksid. Vastutasuks vali endale viis toodet. Okei, valin tooted ja blogin. Kas see on reklaam? Ma ju nagunii ostaks need viis toodet ise, lihtsalt sel korral saan need tasuta.
Siin on nii käärid, millal panna, millal mitte. Samas praegu olen täheldanud ka seda, et lugeja loeb tihti reklaami välja sealt, kus seda pdole ehk pole tegelikult taotluslikult tehtud reklaampostitusega, mille eest mulle oleks makstud.
Selle pärast loebki ka mujalt välja, et sa ei märgi midagi ära!!! Kui märgiksid, siis teaks, et kus märget pole, seal järelikult soovitad lihtsalt ise. Ja need tooted, mille said tasuta, on pr-tooted ja niimoodi mujal blogides kirjutataksegi – * ja tooted on saadud pr-kingina.
Ja mis loll jutt, et firmadele ei meeldi? Tellitakse reklaamartikleid ka neilt, kes ausalt reklaamartiklid ära märgivad. Ja kui on nii hea ja kasulik toode/teenus, nagu sa väidad, siis küll inimesed ostavad ka siis, kui sa aus oled.
Mina ütleks, et näite 1 puhul pole tegemist reklaamiga, sest e-pood pole sinult seda reklaami tellinud. Samas pole need piirid nii selged. Teise näite puhul pigem jaataksin reklaami olemasolu. Nagu enne välja tõin, siis seadus ei erista, kas sa oled saanud tasu või mitte. Ka tasuta reklaami tegemine on siiski reklaam, kui e-pood on sulle kirjutanud, et palun blogi ja räägi meie toodetest. Selle näite puhul on aga tasuks 5 toodet.
Minu arust oli ka nii palju seda Meelise jõuluvanateemat igalpool. Ei ütleks,et see väga osav sisuturundus oleks olnud. Koguaeg on ju neid postitusi,et viimased ajad/veel on aega jne. Mis see muu on kui reklaam ja isegi mitte peidetud?
Peaks pillid kotti panema,ei usu-erinevaid blogijaid on vaja. Teie blogi on meelelahutus ( nagu “Kroonika”, et sõpradele häbi öelda et loed) ja ma ei usu,et teilt keegi midagi muud ootabki. Kui sellega leiva ( ja krõpsud ja jogurtid) lauale saate,siis on ju kõik hästi?!
Ma räägin blogist. Mitte Facebooki postitustest :)
Ma tahaks oponeerida sellele korduvale lausele. Kas sa tahad öelda, et sinu blogi NIMELISEL sotsiaalmeediakanalil ei ole pistmist blogiga? Soovitan neid asju kiiremas korras ühise asjana nägema hakata, sest see on blogi sotsiaalmeedia presence ja kui sa nii seda ei käsitle, pole mõtet ennast eriliseks turundusguruks pidada.
Minu meelest saab nn sisuturundusest reklaam kui pea iga teine postitus juba selles stiilis on ja midagi tutvustab/välja loosib/vms ning blogija enda isiksus sinna vahele kaduma läheb. Eks detsember ole selline kingiralli kuu, aga ka sellistest siseturunduse postitustest saab villand kui põhirõhk nendele läheb. Minu meelest peaks blogijad rohkem mõtlema laiemalt kuvandile, mida nad endast loovad ja lugejatele edastada tahavad ja liigne sisuturundus võib lugejaid hoopis eemale peletada ka siis kui see otsene reklaam ei ole.
Sinu blogi viimaste nädalate postituste teemal on tekkinud minul hoopis küsimus, et kas ettevõtted tõesti tahavad sisuturunduse postitusi, millele eelnevad ja järgnevad “kepp-pauk” keelekasutusega postitused? Kas mänguasjade, lastekaupade vms müüja tahab, et neid sellise kuvandiga blogijaga kaudu seostatakse ja üles leitakse? Seksist rääkimine ei ole tabu, vastupidi, aga selleks tuleb valida sõnu. Kahjuks jäävad lugejatele meelde millegipärast just need “kepp-pauk” stiilis väljendid ning sellega võid sa hoopis kogu oma aastatega ehitatud kuvandile (ja miks mitte öelda laeimalt sinu brändile) vee peale tõmmata. Kellelegi ei jää meelde, et Marimell kirjutas hea postituse, mis tegelikult oli olemuselt näiteks sisuturundus.
Esiteks, pole sisuturundus tutvustav/loosiv postitus, aga see selleks.
Nii et sa ei kavatsegi postituste juurde märkima hakata, kellega koostöös see sündinud on?
See on minu jaoks keeruline teema. Olen sellele pikalt mõelnud, kas ja kuidas seda teha. Sest isegi kui mõni asi on nö makstud, aga ma ise olen selle pikaaegne/jätkuv tarbija ja see ongi reaalselt megahea, siis nähes silti “koostöö” arvate te kohe, et kinnimakstud reklaam. Pluss kas te arvate, et firmad sellest vaimustuvad? :)
Pikema peale see asi ei tööta. Mis shokeerivaid asju sul ikka on veel paljastada? Kõik on juba räägitud, kui kaugele veel minna?Paned lõpuks pildi oma anaalavausest? Ka see tüütab ära.
Silmaring ja elukogemus.
No aga pane kasvõi märge “sisuturundus” enda reklaampostitustele, et see kõik oleks läbipaistev ja eetiline. Ega mul kui lugejal ei olegi vahet kas on kirjas “reklaam” või “sisuturundus”, peasee, et lõppeks see lollitamine ja oleks arusaadav millal midagi koostöö raames maha parseldatakse.
Ma ei parselda :)
Eee…sisuturundus või mitte, aga mulle tundub, et marimelli blogi lugejad püüavad liiga palju nende pere rahakotti piiluda. Kuna mina nagunii Meelist jõuluvanaks ei telliks(elab see jõuluvana ju teises eesti otsas), siis mind ei ole selline reklaam üldse pikemalt mõtlema pannudki. Üldse on palju asju, mida reklaamitakse sellised, mida ma ise VEEL pole tarbinud ja arvatavasti ei hakkagi kasutama. Ega ma sellepärast veel nende reklaamibännerite ja reklaamiartiklite peale vihane pole. :D See on asi, millega keegi endale leiva lauale toob. Andku minna! :P
Kahjuks on jah teie blogi rõvedalt palju reklaami täis, aga kuna teisiti raha teenida ei oska, siis vähemalt nii saate leiva lauale (krõpsud,juustud,jogurtid :D). Blogi loen ikka (ootan reisi/toidu postitusi), aga mitte ühelegi reklaamile ei kliki ega aastatega pole ühtegi asja tellinud tänu blogile – vb ullikeste teema. Minu jaoks hakkas jõuluvana reklaamimine pihta juba ammu, kui neid punaseid kingi otsisite ja seda vabade aegade reklaami olete ikka blogis kõvasti teinud viimastel kuudel, ma ei tea kas üritate lugejaid lollitada, et seda ei teinud või ise ei saa enam reklaami hulluses aru, mis teete.
Jeerum..seda jõuluvana mula oli terve teie blogi ja feiss täis!!
Veel imestan kes kutsub endale jõuluvanaks meelise? See võib teil täielik hülgemöla ka olla, et kõik ajad täis vb oma naabripoisile teeb ta õhtul jõuluvana..ja kes ees- see mees.
Sa oled lihtsalt nõme!