Ma tean, et ilusad lood ei müü. Kui keegi kirjutaks, et meil on kõik hästi, töö sujub, pere on õnnelik – see ei müü. Draamat on vaja, verd ja pisaraid. Ja kui seda kuskilt ei leia, siis keeratakse see ise kokku. Aga mis kõige hullem – vahel tuleb see kadedusest. Täiesti mõttetust, lapsikust kadedusest.

Ma olen oma elus jõudnud täiesti sinna punkti, kus mul reaalselt on jumala suva – jah, ma tahan gossi kuulda, aga suures plaanis on mul täiesti ükskõik, kes kellega, kus ja millal.

Alustasime eelmisel nädalal Meelisega vlogcasti või podcasti või kuidas iganes seda nimetada. Meie jaoks on see pigem diivani teraapia – istume kodus, paneme kaamerad tööle ja räägime teemadel, mis hetkel kõnetavad. Veel aasta tagasi poleks me sellist asja teinud. Siis oleks vaja olnud plaani, ideaalset kohta, valgustust, heli ja vähemalt kümmet ideed paberil. Täna otsustasime, et istume lihtsalt diivanile ja hakkame tegema, panime kaks telefoni filmima ja hakkasime rääkima. Mitte selleks, et olla perfektne, vaid selleks, et olla päriselt kohal. Ja see ongi suurim muutus meis – enam ei pea kõik olema ette kirjutatud.

Neid osasid näeb meie YouTube’i kanalil (siin!).

Selle nädala osas rääkisime kadedusest – miks peaks kedagi häirima, kui teine midagi saavutab või on edukas. Meie oleme tänulikud, et meil on võimalus elada nii, et kui täna tuleb mõte minna homme lastega spaasse, siis me saame seda lubada. Ma ei pea poes seisma ja mõtlema, kas võtta üks või kaks piimapakki. Jah, ma jälgin hindu ja olen kursis, aga need ei määra mu elu. See on privileeg ja ma ei varja, et ma olen selle eest tänulik.

Kõik ei ole alati strateegia, PR trikk ja “lihtsalt sisu”

Me ei otsi uusi väljundeid sellepärast, et peaksime, vaid sellepärast, et tahame. Meile meeldib katsetada, luua ja avastada. Ja see, et ideed lõpuks ka reaalselt tulu toovad, on lihtsalt boonus. Me oleme alati avatud uutele ideedele ja projektidele, mis endas kirge või elevust kannavad.

Kirsiks tordil sellele teemale oli eilne Elu24 kiri. Küsimus stiilis “kas Meelis hakkas nüüd Jõuluvana tegema, sest blogi koostöödest enam ära ei ela?” kõlab umbes sama targalt, kui küsida, kas ma joon hommikuti kohvi sellepärast, et kraanist sai vesi otsa. Igaüks, kes tellijoulvana.ee lehele satub, näeb ise, et see on tema kaheteistkümnes aasta. Pole mingi värske “kust raha kätte saaks” idee.

Ja see “mures fänn kirjutas meile” jutt on täielik umbluu. See osa, mis ma vastasin, jäeti muidugi loost välja. Näitan seda siin:

“Meie jälgijad on tegelikult väga toetavad. Kes on küsinud, sellele oleme ka ausalt vastanud – me ei pea vajalikuks midagi ilustada ega peita. USA plaan ei ole kunagi olnud mingi turundusnipp või “järjekordne sisu”, vaid meie päris elu, mis lihtsalt ei liigu alati nii kiiresti ja sirgjooneliselt kui tahaks. 

Need, kes tunnevad, et “ah, jälle mingi trikk” või “meile saadeti vihje” on pigem need toimetuste hommikused koosolekud, kellel on vaja millestki kirjutada kui muud parasjagu laual ei ole. Me ei pea vajalikuks oma elu kunstlikult dramatiseerida – elu ise toob neid pöördeid küllaga. Taroskoopide ja jõuluvana pakkumine ei ole samuti “uue sisu” tootmine, vaid päris asjad, mida Meelis on aastaid teinud ja millest saavad ka teised osa. Meie jaoks on kõige olulisem, et jälgijad tunneksid, et me oleme ausad ja päris – see ongi põhjus, miks nad meid aastaid jälginud on.”

Alguses tundus mulle hirmutav olla veel rohkem päris ja ise kui ma varem olen olnud. Aga kasvõi seal Human Designi koolitusel näen, kui palju inimesi on jõudnud sellesse punkti – et olla päriselt ise, päriselt kohal. Lõpetada suhted ja suhtlused inimestega, kes ei toida, vaid võtavad. Ja aru saada, et oluline kogu selles elumeres oled sina ise. Ja ainult sina.

Ma arvan, et mu elus on olnud väga vähe neid asju, mida olen teinud ainult raha pärast. Jah, Austraaliast tulles alustasime nullist ja siis tegime tööd selleks, et arved saaks makstud. Olen rohkem kui tänulik, et saan täna valida, millele ma ütlen “ja” ja et ma oskan aina enam öelda “ei”. Aga see on tulnud viimase aastaga, ennast avastades ja endaga töötades ja end usaldades.