marimell Tais 2024

Ma üritasin kokku lugeda, mitmendat korda me Tais olime. Mina armusin Phuketisse 2012 aasta algul kui seal esimest korda käisin. Meelis oli korra varem käinud ja armunud ja tahtis mulle seda sihtkohta tutvustada. 2012 sügisel kui meil paar projekti ja tööd lõppes, otsustasime sinna pikemaks minna. 2013 aastal käisime seal veel kaks korda, vahepeal Austraalias elades ja olles. Sealt edasi oleme praktiliselt iga aasta korra käinud, rasedused ja laste esimesed aastad vahele jättes.. Oli seekord meil 11s kord Phuketil olla. 

Sel korral siis üle pika aja käisime jälle kahekesi, mis teeb meie jaoks reisi kohe soodsamaks, sest sööme palju tänavatoitu, hotelli võtame pigem soodsama ja käime rohkem rannas jne. Meil oli üldse sel korral nii teistmoodi reis, peol käisime ainult kaks korda, esimesel ja põhimõtteliselt viimasel õhtul ja seda ka pigem seepärast, et meil oli siis seltskond, me kahekesi polekski vist sinna peole läinud, noh, terve seal oldud aja lihtsalt ei tõmmanud üldse see mis vanasti. Palju toredam oli 65aastaste šveitslastega mohhito putka taga turul juttu ajada. 

Venelasi on kordades vähem kui jutu järgi neid olema peaks. Kuidagi meid hirmutati, et jube palju, aga Patongis oli neid pigem vähem. Ilmselt hoiavad nad ise ka veidi madalamat profiili, erilist lärmamist ja draamat ei kuulnud. Üks kord ühes restos välja arvata, aga see lõpetati neil kiirelt kui nad seal hurraatama hakkasid. Aga asume asja kallale. 

Lennupiletid 3345€

Lend oli hinnalt suhteliselt kallis, aga meil oli kaks ümberistumist, sama Lufthansaga Frankfurti, Frankfurdist Singapuri, Singapurist Phuketile – nagu me Balile läksime. Hinnalt oli ta ikkagi mingi 2000 eurot soodsam, kui siis, kui me oleks Helsingist otselennuga läinud, seega tegime soodsama valiku. See ei tähenda, et ei oleks võimalik saada 600€st lendu Bangkoki ja siselennuga Phuketile minna või otselendu soodsamalt saada, aga me ostsime lennud ka suht hilja, seega tegin tol hetkel parima valiku. Minu jaoks mängib alati rolli see, et oleks öised lennud ja lennuaeg maksimaalselt 24h. Öise lennu plussiks on see, et sa justkui magad enda aja järgi ööund ja tuled uude ajavööndisse nii paremini sisse. Nt kunagi lendasime nii, et jõudsime Phuketile hommikul kell 7, meil läks mitu päeva, et end kohalikku aega saada, sest kõik magamine oli sassis. Aga abiks on alati ka Bioplaneti unespreid, mis seda leevendavad. 

Hotell Bauman Residence 769€

Bookingu otselink | Hotelli valisime sellise, kus me oleme enne olnud. Meile meeldib see, et selle kõrval on kohe üks selline üliväike tupiktänav, kus on megaodav massaaž – nagu reaalselt 150 bahti (3,84€). Ainus asi, millega peate arvestama, see on nende eripära ja oleme seda saanud nii 150 bahti salongis kui seal kus massaaž maksab 400 bahti – teie massöörid lobisevad omavahel massaaži tehes. 

Seal lähedal saab süüa 70 bahtiga (1,79€). See oli nö strateegiline valik, et oleks kõik soodsad asjad lähedal, rollerile piisavalt parkimisruumi, hommikusöök hinnas, toiduturule ca 10-15minutit jalutada ja ok basseiniala. Oleme selle sama hotelli vastas ka elanud, aga see oli hetkel 500€ kallim ja tundus ööbimise eest liiga palju maksta. Lastega olles oleks ilmselt Marina Phuketil (Bookingu otselink) ikkagi olnud. Me käisime seal basseinialal ikka ja kokteilid on seal väga head ja söögid mõistlike hindadega katusebaari-restorani kohta. Üleüldse avastasime asja, mida me varem pole palju tähele pannud..

Day Passid teistesse hotellidesse ja beach clubidesse

Ehk siis saad osta päevapileti suuremate hotellide basseinialadele, hinnad varieeruvad 200-2000 bahtini (5-50€) nägu ja sisaldavad samuti erinevaid asju. On neid kus see hind sisaldab ainult ala ja rätikut, aga ka neid kus mõni jook-söök hinnas. 

Kõige kallim, mida nägime on Yona Beachclub, mis on põhimõtteliselt ujuv saar, kus kõige odavam koht maksis 13 900 bahti (356€), aga sisaldas ka 9000 bahti (230€) eest sööke ja jooke. Me isegi mõtlesime sinna minna, aga arvestades Tai päikest, kus kahe tunniga oled vähk, tundus see veidi risky business sinna merele minna. 

Küll aga käisime me mitu korda Marinas – day pass 400 bahti (10€), kokteilid 250-270 bahti (6-7€), Tai toit 100-200 bahti (2,5-5€). Seal on lisaks pitsasid, salateid, burgereid jne. 

Ühe korra käisime ka Sheratoni hotelli beach clubis, kus keegi meilt day passi ei küsinud, ma ei tea, kas seal isegi oli see või ei, me olime viisakad, ujusime, lugesime raamatut, keegi välja ei visanud. 

Wifist, netist ja rahast

Mulle meeldib alati konkreetne summa raha kaasa võtta ja ainult sellega majandada, sest nii on kogu aeg ülevaade olemas palju kulub. Vahetasin Eestis olles 80€ esimesteks ostudeks – ala transfeer ja et saaks kuskil kiirelt midagi süüa ja ülejäänud raha vahetasin kohapeal eurodest bahtideks, kurss oli 38,5 keskmiselt. 

Kaardiga saab maksta suuremates poodides, tegin seda ainult riideid ostes, et kulud oleksid kontrolli all. Arvestades, et meil jäi mingi 8000 bahti alles, siis oligi meil kogukulu meelelahutusele ja söögile ca 2000€. 

Wifi on hotellides ja restoranides üldiselt olemas, aga meie oleme alati kohalikud kaardid ostnud. Igal pool müüakse turisti sim-e. 30 gigabaiti ja 14 päeva maksab mingi 400 bahti (10€). Mina jälle ettenägelikult tellisin endale Airalo äpist 16 dollarit maksva unlimited neti e-simina.  (Airalo link – kui liitute või e-simi tellite ja kasutate minu koodi MARI1562, saate 3$ krediiti). Kehtib põhimõtteliselt üle maailma, mis iganes riiki minemas olete.

Selle e-simiga on siis see, et enda telefoninumber töötab, helistada saad enda numbriga aga netis käia kohaliku kaardiga. Megamugav, pole mingit kaartide vahetamist jne. 

Transfeerid, rollerid, takso, tuk-tukid

Lennujaamast oli transfeer hotelli poolt 900 bahti (23€). Vaatasin tookord, et Grabis oli sama hind ja kuna ma ei teadnud, kuidas selle Grabi tellimine lennujaama on, tundus mugav tellida see hotelli transfeer. 

Järgmisel päeval rentisime rolleri. Rolleri rent päevaks on 200 bahti (5€) päevas (Click), suurema rolleri (Yamaha) hind on 300 bahti (7,7€) päevas. Mida pikemaks ajaks sa võtad, seda soodsamaks hind läheb, saab alati kaubelda. Mina sel korral ei viitsinud kaubelda ka 100 bahti alla, mul ei olnud väga vahet. Kuna venelased on ikkagi väga palju siin üle võtnud ja neile taikatele pähe astunud, siis mul on hea meel kohalikke toetada ja see paar eurot kokkuvõttes minu jaoks ei muuda midagi. 

Rolleri tagatiseks on tavaliselt pass – ei tasu karta, et nad selle rotti lasevad vms, pole veel kuulnud, et kellelgi probleem oleks olnud, aga küsisime, kas variant on ka rahaline deposiit ja kuna see võimalus oli, siis andsime passi asemel 5000 bahti (128€) tagatiseks. Seda ma ei tea, kas igal pool saab, sest mingil ajal tegid vaid üksikud kohad seda, kes olid nõus rahalist tagatist võtma. Ilmselt oleneb kohast. 

Ma ei sõida, ma lihtsalt olen ilus!

Jäta meelde: kanna rolleriga sõites alati kiivrit, sest vahel nad teevad hootisi kiivrikontrolle ja ilma kiivrita võib trahvi saada. Teiseks, kui sul ei ole lube (sul peaks olema Phuketis sõitmiseks siis A-kategooria luba), siis lubadeta sõitmise eest on trahv 500 bahti (12,83€), mis kehtib 24 tundi. See tähendab, et 24 tunni jooksul sind sama asja eest rohkem trahvida ei saa. Meil on alati rolleri all selles laekas Meelise load, 500 bahti ja rolleri dokumendid. 

Grab ja Bolt – mõlemad on Phuketil olemas, aga Grab on kordades odavam. Näiteks maksab rolleritakso lühem ots 30-100 bahti 0,75-2,5€). Meie tegime ka nii, et tellisin Grabist rollertakso, ala 30 bahti ja ütlesin, et meid on kaks, maksame sulas juurde, siis tavaliselt on lihtsalt nö topelt hind. Tänavalt võttes küsivad nad 100 bahti nägu, aga selle saab alati kaubelda soodsamaks. 

Pikemad otsad autoga on umbes 500-1000 bahti (12,5-25€), oleneb kuhu sõidad. Aga umbes poole tunnine sõit on 500 ja tunnine tonn. 

TukTuk on Patongi sees 200 bahti (5€) ots, mujale on neil fix hinnakiri ja seal väga kauplemisruumi ei ole. Näiteks Karonile 500 bahti, Katale 600 jne. 

Meelelahutus: paljastest libudest fake LV kottideni

Selfie muuseum

Käisime väga ägedas kohas – Selfie Experience Museum Phuket. Avatud eelmise aasta septembris. Aasia suurim selfie muuseum ehk üle 40 erineva tausta, kus pilte teha. See on täiesti uus asi, me läksime sinna hommikul kell 10 ja kui me kell 12.30 ära tulime, siis me olime ikka ainukesed inimesed. See on ilus, uus, kolmekorruseline, lastele, suurtele, moemaanidele, sportlastele – kõikidele. Pilet oli 12 eurot ja täiesti seda raha väärt. Meile väga meeldis. Kohapealt saad võtta laenutamiseks riideid, et nendega pilti teha. Me küll ei tohiks sellele reklaami teha, sest siis kõik lähevad, hahhaha, aga kuna me oleme juba ära käinud, siis võite minna!

Splash Jungle veepark seitsmele 130€

Ühe päeva veetsime Splash Jungle veepargis, kuhu me oleme ammu mõelnud minna, kuid see on olnud liiga kaugel ja kuidagi pole varem jõudnud. Alguses mõtlesime Taisse tulla lastega ja mõtlesin, et broneerin kaks viimast päeva selles hotellis, sest lennujaam on sellele väga lähedal. Aga me ei tulnud lastega ja tegime siis hoopis kohalikele lastele selle kingituseks. Jimmy ja Jenny lapsed polnud siin varem käinud, sest nende jaoks on see kallis ja suur väljaminek. Otsustasime, et teeme tervele nende perele välja, sest meie jaoks polnud see liiga kallis. 

Sissepääs maksab 22 eurot täiskasvanu, 16 eurot laps. Tavahind tegelikult oli 37€ ja 20€, aga sel päeval kui me käisime oli mingi kampaania nagu ma aru sain. Meie jaoks suhteliselt tavaline hind, nende jaoks meeletult kallis maksta 100 eurot piletite peale. Koht on ülimõnusalt kompaktne, väga äge, kõik toimub kuidagi ringiratast, keskel on baar ja cabanad kus varjus olla, ümberringi on erinevad basseinialad. Ja väga palju torusid ja lastele mokkamööda kraami. 

Üks veider asi on see (muidugi arusaadav, et nad tahavad raha teenida), et oma rätikut ei tohi kaasa võtta. 

Avatud on ka uus Andamanda veepark, kust mööda sõites nägime megapikki järjekordi ja seepärast valisime selle teise, et ei peaks pool päeva toru järjekorras seisma. Ühtlasi on see uus hinnalt kaks korda kallim ja noh, sinna tasub minna paari aasta pärast kui see koht on veidi maha rahunenud ja suurem osa inimesi ära käinud. Splashis oli hommikul 11 paiku suht vähe rahvast ja terve päeva peale erilist tunglemist polnud. 

Simon Cabaret kahele 2000 bahti ehk 51€

Minu sünnipäeva õhtul käisime siis maailma kuulsal Simon kabareel – tegelikult meile meeldis, pigem on seal vaadata kostüüme ja kehasid. Sest laval ainult mehed, kes näevad välja nagu väga-väga-väga ilusad naised. 

See oli esimene koht ja kord kus ma tundsin, miks ma vihkan venelasi. Nad ajasid mind konkreetselt nii närvi – kui öeldakse, et ära tee pilte, siis miks sa teed? Mind väga häirisid need helkivad telefoni ekraanid etenduse ajal. 

Meelise meelest oli etendus sellessuhtes lamp, et seal polnud mingit ühtsust või lugu, lihtsalt kaks india laulu, kolm hiina laulu, kaks vene laulu jne. Ja muidugi, kui vene lugu, siis prostituudid laval, nahavärvi kombinesoonid litritega seljas, et jääks võimalikult alasti mulje. Selline klassikaline vene babulja pidu, odav ja pigem lavane. Mu meelest oli lavalt puudu aint pits viina ja hapukurk. Aga noh, olgem ausad, nad andsid edasi klassikalist nö ettekujutatavat arvamust vene naistest – köögis kokk ja magamistoas libu või kuidas see ütlus ongi. 

Tulles aga tagasi üleüldiselt selle show juurde, siis kõige suurem vaatamisväärsus olid need kostüümid. Ja iluoperatsioonid – nad on nii ilusad! Huvitav kui paljud vaatajatest ei tea, et laval pole ainsatki naist? 

Tik Toki pood Just Fashion

Käisime ka TikTokis väga populaarseks tituleeritud poes Just Fashion ehk siis nagu mina ütlen selle kohta, et sinna on kokku kogutud kraam Hiina tehaste öisest vahetusest. Seal on koos Dior, Gucci, Fendi jne, you name it, they have it. Kvaliteet tundus asjadel tõesti hea ja võimalik, et nad ongi enne siltide ja koodide sissepanekut liinilt kõrvale tõmmatud, aga mina neid osta ei tihanud sealt. Vaatasin näiteks ühte Gucci kashmiirkampsunit, seal oli 100€, poes ilmselt oleks 1000€. Hedelinile vaatasin ühte Burberry mantlit, mis maksis 70€, ainus mis viitas, et see on feik oli see, et silt oli taikeelne. Muidu tundus väga originaali lähedane ja kvaliteetne, mõtlen just kangast, õmblusi, Burberry silti jne. 

Söö soodsalt, aga hästi

Kes ei karda uusi maitseid, kes ei karda süüa plasttoolidel istudes ja vakstuga kaetud laua taga, kus laual on peldikupaberirull näppude pühkimiseks, siis teie sööte hästi ja soodsalt. 

Alljärgnevatel piltidel pole ükski toode kallim kui 100 bahti ehk 2,5€:

Toiduturul hinnad minu arvates aastatega väga muutunud ei ole – 100 bahtiga saad kõhu täis kui tahad. Pad Thai maksab mingi 60-100 bahti (1,53-2,5€), somtami salati ikka mingi 100 bahti (2,5€), kanavarras 25 bahti (0,65€). Mida varasemalt ma ei mäleta, kuid praegu on – väga palju austreid. Kaks austrit on 100 bahti (2,5€). Neid sõime me pea iga päev, neil nii palju erinevaid katteid ja kastmeid, millega võtta. Eriti hea oli üks rohekas vürtsine kaste ja röstsibul. 

Meie mohhiitovennal on hinnad natukene tõusnud – väike mohhiito on 79 bahti (2€), keskmine ehk siis mingi 0,6l on 179 bahti (4,59€) ja suurem, mis on 1,2l ämber on 250 bahti 6,41€). 

Kõige parem hinnaindikaator minu meelest ongi Tai toit, kui see on üle 100 bahti, siis ta on kallis. Meie jaoks on selline hinnang õiglane. Meie lähedal on kohti, kus Tai toit maksab 50-80 bahti. Muidugi on võimalik leida kohti, kus sama toit maksab 350 ja rohkemgi bahti. Teine asi, mille järgi ma alati vaatan, kas tegemist on kalli või odava kohaga, vaatan, kui palju maksab šeik – ehk siis turul on ta kuskil 70 bahti (1,8€), aga näteks Phuket Townis saad selle 40 bahtiga (1€). 

Me nö klassikalises mõttes restoranis ei käinudki. Sõimegi kas turul – tegelikult igal õhtul seal ja siis mingites muudes tänavaurgastes – sööge seal, kus näete kohalikke söömas, siis on toit hea ja hinnad veel paremad. 

Minu sünnipäeva õhtul käsime Wine Collection restoranis, aga seal võtsime ka lihtsalt pudeli champagnet (41€) ja jutustasime niisama. 

Alkoholiga on Phuketil sessuhtes kehvasti, et veinivalik on seal pigem kehvemapoolne – toidupoest veel ehk leiab midagi, aga baarides-restodes pigem kesine. Kokteile teevad nad kohaliku alksiga ja peab proovima – meie mohhitovenna käest tasub võtta pinacoladat, margaritat ja mohhitot. Marina hotelli katusel kõlbavad ka joogid juua, aga mujal väga.. no kuskil Banglal gin tonicut loota saada – mina ei ostaks. Täielik solk. 

Palju kokku siis läks?

Kokku kulunud raha 6366€ ehk siis kõik kokku – lennud ja hotell 4114€ (üks kallimaid meie Tais käikudest)  ja muu meelelahutus, alates kokteilidest, muuseumipiletitest, söömisest, rollerirendist, veepargist jne 2252€. Selle raha sees on ka ostetud riided ja sandaalid ehk kaardimaksed, lisaks kaks fotoshooti – ca 250€. Ükskord võtsime fotograafi kaasa sinna selfie muuseumisse ja teinekord käisime pildistamas rannas ja Phuket Townis. Neid pilte pole me veel saanud.

Kogu Phuketi reisi leiab ka Instagramis highlightside alt, kus ilmselt veel parem ülevaade olemas. Natuke detailsem kohtade ilmselt.

Ja kui te küsite, kas me tagasi, siis ei jää see 12s kord ka minemata! Kindlasti. Meie üks lemmiksihtkohti ja pole parata, et tagasi tõmbab. Kuigi Liisu Filipiinid tundusid ka mõnusad. Aga küll jõuame veel nii uutesse kui vanadesse kohtadesse. Nüüd tuleb kuu ajane paus ehk töötegemise periood (eriti Meelisel) ja aprillis meil kolm reisi ees. Mina kuu algul sõbrannaga üllatusreisile – ta teab ainult sihtkohta, aga kuhu ja mida täpsemalt – saab ta teada lennujaamas! Ühe pika nädalavahetuse oleme Meelisega Berliinis ja koolivaheajaks lastega Türki.

Elame veel!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga