Veganid on oma ajud ikka täitsa ära mälunud
Lugesin just Ekspressist lugu, et mingi veganite selts nõuab, et koolid ja lasteaiad hakkaksid loomse valgu asemel andma taimset. No nagu.. tahaks ropendada!
Pealkirja jaoks sain inspiratsiooni sama loo kommentaaridest.
Mul on reaalselt suva, kui keegi ütleb, et ta ei taha liha, ei söö nisujahu või pastat, et tahab teada kas oad on värsked või purgist, et ta ei joo piima, et talle ei maitse juust, et ta on dieedil või teeb mingit kava või on vegan. No problem, kui sa oled täie mõistuse juures, mitte kolmeaastane lasteaialaps või kaheksane koolijuts, et keegi otsustab, aga vat, sina liha ei saa, selle asemel nosi karbist spinatilehti.
Nagu miks peaks keegi kuskil otsustama, mida mu laps sööb? Ma tahan, et ta prooviks kõike, valiks ise, mida tahab. Hedon on kohe kahe ja poolene ja suudab ideaalselt eristada, kas ta tahab kartulit, kana või kohupiima. Saab seda, mida sel hetkel tahab või mis perel söögiks on.
Paar päeva tagasi oli lasteaias emadepäeva pidu ja kuna ma olen nö uus ema seal lasteaias ja nende grupis, siis uurisin, et mida kaasa võtta (oli jutt, et vanemad toovad söögipoolist).
Mõtlesin, et nagunii keegi küpsetab ja keegi haarab Pagaripoistest singikringli, et viiks midagi muud – otsustasin siis maasikate ja makroonide kasuks.
Kaju Köök aka Olga In Kitchen teeb MAAILMA PARIMAID makroone, palusin siis karbitäie teha. Ta küsis, kas ma ei karda teiste emade halvakspanu, et tonnide viisi suhkrut lauale viin…
Kui ma nüüd päris aus olen, siis kuigi ma olen elus ükskord makroone teinud, ei tea ma palju sinna seda suhkrut käib ja ma vastasin lihtsalt, et olen ilmselt aasta ema, sest plaanin ka maasikaid (allergeene) viia. Ja kui keegi peaks kobisema, et appi, kes neid tõi, saan ma öelda, et ups, ma arvasin, mu laps käib lasteaias, mitte haiglas, kus kõigil midagi viga on.
Okei, ma saan aru, kui lapsel on laktoositalumatus või õunaallergia või ma ei tea, mingi kolmas asi, aga lihtsalt keelata lapsele niisama midagi, sellest ma aru ei saa. Ja üli raske on midagi viia, kui pead 20 lapse tervisega kursis olema. Sellisel juhul on see nö vanema töö talle seletada, miks ta üht või teist laualt võtta ei või.
Ma saan aru, kommid, kokakoola, šokolaad – ma ei pane lapsele neid lauale, et söö palju tahad, aga ma ei keela talle ühte lonksu kokakoolat või ühte värvilist kummikommi (kuigi eelistan neid Yummi pulgakomme või apteegist ostetud astelpaju pulgakomme)…
Teate, ma toon teile kaks elulist näidet. Kui ma olin väike, võisin ja sain ma kõike proovida, mida tahtsin, samas oli mul sõbranna, kes veel kuueselt ei teadnud, mis asi on jäätis. Nagu kuidas?! Ma ei armasta siiani magusat, sest ilmselgelt võisin seda süüa palju süda lustis. Samas see sõbranna on eluaeg võidelnud kaaluga, sest igal reedel ostis ta endale suure tordi ja sõi selle ära, sest NÜÜD ta võis.
Hedon tahab täiega jäätist (tema keeles küll maatis), aga ma ei taha talle seda magusat nii palju anda. Kui Balbiino meile uued gurmee jäätised saatis, siis kartke jumalat, et sügavkülma uks kinni püsis. Ta ju nägi kui ma need sinna panin ja teadis täpselt, mis sinna sügavkülma käib. Ükspäev ma siis ütlesin, et tavai, võta ja söö kuni süda pahaks läheb…
Ja teate mis.. esimesel päeval sõi ta ära terve topsi, sest ta polnud kunagi saanud süüa nii palju kui süda lustib, alati sai minult või Meeliselt ampsu, pulgajäätise lõpu vms…
Järgmisel päeval ründas ta jälle kappi.. ma olin jälle, et okei, võta.. ta sõi kolm-neli ampsu ja viis topsi tagasi kappi. Nüüd on see kapist väljas käinud korda viis. See tähendabki seda, et ta sõigi esimesel korral end oksendamiseni ja nüüd ta võtab paar amspu ja viib külma tagasi ja kui homme, kolme või viie päeva pärast jäätis meenub, läheb ja võtab. Ehk ta suudab ise ka endale aru anda, et ta võib seda süüa ja ei pea iga jumala kord tervet topsi sisse vihtuma lihtsalt sellepärast, et nüüd anti võimalus.
Sama teema oli kommidega – meil ei saanud kummikommipurk riiulis olla, sest ta kogu aeg tahtis, seisis aga riiuli all ja nuias kommi, kuniks ma andsin talle selle purgi kätte ja ütlesin, et söö… Sõi, ma ei tea, seitse-kaheksa kommi ehk. Nüüd mõnikord küsib ja ma teen purgi lahti ja ta võtab viisakalt ühe, mitte ei raba peoga nagu varem.
Mu loo point on see, et laps ei ole idioot. Lase tal endal otsustada, mida ta tahab. Kommi, vett, kartulit, jäätist, muna, jogurtit, kamapalle, kana… Nad suudavad väga hästi väljendada, mida nende keha soovib. Ära vali tema eest seda, mis sulle meeldib! Las ta otsustab ise!
Mis teie arvate, kas lapsi peaks teadlikult veganiks suunama või võiksid nad selle valiku ise teha kui piisavalt vanad on, et aduda?
*kaanefotona kasutatav pilt meenub mulle iga jumala kord kui ma mingit veganasja loen, ma ei tea miks
65 Kommentaari
Appi täiega nõus! Meie rühmas on ka suhkur täiesti kohutav asi, sünipäevapuhul sokolaadikommi viid, oled aasta halvim ema! #@#€%& nii närvi ajab, isegi jõulupakk ei tohi olla kommipakk, aga siis pakutakse variandiks üllatusmuna..Täiesti loogiline ju…Aga muidugi on ka normaalseid inimesi õnneks rühmas ka . Kuigi tundub et igas rühmas on selline ideaalmomside grupp, kes kõike teavad ja kelle pilli järgi kõik käima peab :D Krt kui sita keema ajab
Ma arvan, et laps peaks ikka ise selleni jõudma, kas ta teeb teadliku valiku vegan olla või mitte. Kui vegan-vanematel on laps, siis sundida teda ka vanemate valikute ohver olema, siis see on minu jaoks täiesti ebanormaalne. Jah, lapsele on igati okei rääkida erinevatest variantidest, aga lõpliku otsuse peab laps saama ise teha.
Ausalt öeldes on kogu sellest vegan-teemast kopp suht ees. Mul on ükskõik, kuidas täiskasvanud inimesed oma menüü koostavad, ka mul on perioode, kui ma liha ei söö, sest lihtsalt pole isu (samas, kui see periood läbi saab, siis võin terve paki peekonit sisse vitsutada). Aga kurat, kui mulle hakatakse veganlusega peale käima (mõned töökaaslased on sellised), siis on küll selline tunne nagu oleks Jehoova tunnistajate küüsi sattunud.
Kuidagi naljakas, et meedia on jätnud veganitest lastest mulje nagu vanemad neid aina “sunniks”, armas, et sa lõpus kasutasid sõna “suunama”. Kõik vanemad kasvatavad oma lapsi iseenda väärtushinnangute järgi üles, see on paratamatus. Üks ema ei soovi, et tema last vaktsineeritakse, teine kasvatab üles kristlase. Sinu jutu point ma saan aru oli rohkem see, et vanemad KEELAVAD liha lastele, umbes et laps muudkui käib ringi ja nõuab liha, ning suureks saades siis tahab ainult seda, mis väiksena keelatud oli? Veganlus on lihtsalt nii-nii palju rohkem, kui ainult toit. Veganitest vanemad kasvatavad oma lapse üles teadlikeks! Kõik lapsed armastavad loomi, see on fakt. Kui sa nüüd järele mõtled, siis kas pole veider, kust see piir siis nagu läheb, et kassid-koerad on nunnud loomad, aga sigu ja lehmi sööme? Instinktist armastavad lapsed ka neid ja tahavad teha neile pai ja kallistada, aga see kuidas nad meie toidulauale satuvad, kas sellest ka juttu tehakse? Ei, sest see oleks lapsele valus. Järelikult ei räägi me neile kogu tõtt. Muidugi ei räägi ma siin sellest, et 5 aastastele tuleks ette visata videod tapamajadest vms, aga lihtsalt rääkida viisakalt ja kogu tõena, miks on väär süüa loomi ja kui maast madalast selline asi selgeks teha, teeb ta oma valikud ise. Lapsed söövad liha, sest nad ei tea, kuidas see nende lauale tuleb.
Oma lapsed kavatsen minagi üles kasvatada nii, et nad teavad kogu tõtt. Et nad teavad, kuidas liha söögilauale jõuab, mida loomad selleks läbi elama peavad, miks veganlus on hea ja et nad saaksid elada puhta südametunnistusega, armastada loomi ja olla hoolivad inimesed. Kui minu laps jõuab eani, kus ta reaalselt ise suudab rääkida ja öelda, mida arvab, ning siis otsustab, et okei, olen elanud 15 aastat veganina ja tean, kui väär on loomi süüa, aga tahan ja suudan (emotsionaalselt tegelikult oleks see võimatu) seda ikkagi teha, siis palun väga! Söö liha, söö juustu, siis ma ei keela. Mitte, et oleksin seda teinud ka varem. Nii ju on, et lapsed söövad seda, mida vanemad. Seni, kuni lapsele on tagatud kõik toitained, mida tal kasvuks vaja on, kaal ja kasv on normis, miks peaks kedagi teist huvitama, mida minu laps sööb?
https://veganipaevaraamat.com/2016/08/10/veganid-piinavad-oma-lapsi/ Soovitan sul vaadata neid kaht videot, mis selles postituses on. Kumma lapse toidumenüü tundub sinu jaoks tervislikum? Me võime ju mõelda, et ega iga vanem selline ei ole, nagu eestlasest tüdruku oma, aga tõsiasi on, et paljud on küll! Lapsed selles vanuses ei tahagi pahatihti korralikku toitu, ning vanemad annavad kätte krõbinad, kommid, maiustused, mõeldes et peaasi, et midagigi sööb. Siinkohal on aga küsimused “kust su laps saab valku, rauda, kaltsiumit, joodi ja sajaviiendattoitainet” kohasemad sellele lapsevanemale, kui veganvanemale.
Need inimesed, kes on teinud valiku ja tarbivad liha ei ole siis puhta südametunnistusega?
Ma olen sinuga täiesti nõus, B.
Olen alles 17, aga kavatsen ka oma lapsed kasvatada üles vegantoidul. “Laps peaks ise saama otsustada, mida sööb…” ehk see oleks ka täiesti okei, kui laps valiks, et ta tahab päevad läbi komme, jäätiseid, burgereid, pitsasid süüa? Ma ütleks samamoodi, et üsna tihti on hoopis segatoiduliste laste vanemad need, kes vajaksid õpetust, kuidas laps toidust kõik eluks vajalikud ained kätte saaks. Veganvanemad on tavaliselt endale kõik vajalikud teadmised selgeks teinud, kuidas oma lapsele õigeid toite anda ja, mida ta erinevatest toiduainetest saab. Segatoiduliste laste vanemad tihtipeale – ja kindlasti on ka selliseid veganvanemaid – lükkavadki lapsele ette mingisugused suvalised krõbinad hommikuks, saiakese lõunaks ja kiirtoidu õhtuks.
Minu meelest võiks olla tõesti lasteaedades valik. Paljudes koolideski on tehtud valikuvõimalus – taimetoit ja segatoit – ja teadupärast on koolides siiski rohkem inimesi koos kui lasteaias. Ei arva, et ainult teistsuguse toitumise pärast peaks tegema eraldi “veganlasteaia”, see pole ju mingi uskumuslik erinevus või väga suur vaadete erinevus. Lapsed on ikka lapsed, vahet pole, kas nad söövad liharooga või taimetoitu, mängivad nad ikka omavahel samamoodi ja käituvad suuresti ka samamoodi.
Otseselt vastuseks su küsimusele, siis ma arvan, et kui lapsevanem leiab, et ta laps peaks sööma vegantoitu, siis minugipoolest, kui ta teab, kuidas seda õigesti lapsele toita, et ei tuleks mingi aine defitsiiti. Samamoodi sunnivad ju segatoidulised vanemad oma lapsi liharooga sööma. Ei näe selles mingit erinevust. Kurb on ainult see, et kui kunagi veganlusest nii palju ei teatud, siis käskisid kõik lapsevanemad oma lastel juurikad taldrikult ära süüa, nüüd vaatavad lapsevanemad kergendunult lapse taldrikut, kui sinna on juurikad jäetud ja kõik lihatükid ära söödud.
mis teil juba on aju asemel põhukott v? antud postitus oli ilusti ja selgelt sōnastatud, aga ikka tulevad ilkuma mingid äärmuslased :D tore, kasvatage oma lapsed murutoidulisteks. kunagi ju tapeti terve pere silme ees koduloom, keda söögiks kasvatati. ka lapsed nägid seda pealt. seejuures kindlasti seletati, miks seda tehti. praegused lapsed üritatakse nii “vati”sees kasvatada, a’la vōtta juba need “halvad” asjad eest ära, et lapsel oleks hea teha “parem” valik. kui mina koolis käisin- päris saigi keegi valida, mida süüa. kui oli hernesupp, siis nii oli. pirtsutasid, siis pmst vōisid sööklast välja kõndida. keegi ei andnud valida, et vabandage preili, äkki soovite nisumakaronide asemel täistera omasid. hallo? ei mäleta mina mitte ühtegi last, kes oleks krt täpiliseks läinud kui õunakoori söödi või mida iganes. kukkus tükk maha, siis kraapisid liiva maha ja suhu see rändas :D praegu on nii, et kahe aastane kukub õues käpuli, siis joostakse tuppa käsi pesema lapsel. ja sellest tulevadki need väärarusaamad, et piim tuleb pakist. okei, vb siis mõni teab, et lehmast, aga kuidas lehmad elavad vms, see on null. ja ma muide olen ka mõelnud, et lõpetada lihasöömine (vb teiste ajel, kes mu ajusid on pehmendanud et loomad on ju nii nunnud) aga lihtsalt tuleb peekoni isu vahest. minu vanavanavanaema jaoks olid ka loomad nunnud, see ju ei muutu ajast-aega. need aktivistid, kes siin seletavad, et laste jaoks on loomad nii nummid, siis ärge neid kuhugi reisima küll viige, hoidke kodus peidus neid, sest eestis süüakse lisaks sigadele, kanadele, veistele ja lammastele ka kutsusid ja hobuseid ja veel nii nunnusid loomi -.- olen nõus, et me võiks lihatarbimist vähendada, aga seda täiesti lõpetada.. või oma lapsele seda teadlikult mitte pakkuda.. khk-khm. seejuures ju laps teeb oma valiku ka selle järgi, mida vanemad söövad. “aga ma andsin talle valida ja ta valiks kommi asemel kapsalehe” jutt on ajuvaba, sest ta teeb prolly ikkagi valiku vanemate järgi ja ei oska lihtsalt muud moodi. siin võikski siis vahe olla, et tee kodus mis tahad, aga koolis saagu laps normaalset toitu, seda tavalist kraami. eesti parim koolikokk saates oli näha, kui häid ja mitmekülgseid toite lastele tehakse, ulme. niigi see tase on nii palju tōusnud, võrreldes vanema ajaga. uskuge mind, teie lapsed kasvavad tervemad ja tugevamad kui nad söövad koolis mitmekesist ja värvilist (salatit) koolitoitu, mitte mingeid sojatooteid ja võlts lihaasendajaid.
Veab, kui su laps ei taha kommi, kui need nähtaval. Mu laps võib mitu päeva järjest end oksendamiseni jäätist või kommi täis toppida. Nou probleemo.
Pean kapis hoidma, et tal koguaeg silma all poleks, muidu muud ei söögi.
Aga veganlus võiks olla ikka iga inimese enda otsustada. Minu laps näiteks eelistab igasugust liha juurikatele. Ta peaks siis nälgas olema :D
Mina küll ei lugenud sellest EE artiklist välja, et veganid NÕUAVAD, et kõik lapsed lasteaedades ja koolides vegantoitu sööma hakkaksid(kuigi, miks ka mitte :) ) Pigem on ikka asi selles, et lasteaiad ja koolid pakuksid nö tavatoidu kõrval ka vegantoitu, et justnimelt oleks lastel VALIK, kumba nad soovivad süüa.
Aga konkreetselt küsimusele vastates, siis soovitan lugeda:
https://jummeljuurikas.wordpress.com/2017/03/31/kas-mu-laps-on-ikka-vabatahtlikult-vegan/
***
https://veganipaevaraamat.com/2016/08/10/veganid-piinavad-oma-lapsi/
Kas sa kujutad ette nagu neid mahtusid, mida seal lasteaias toodetakse? Ja kui iga päev peaks olema mitu valikut.. Ma ei tea. Pigem võiks olla mingi vegan-lasteaed või erakas, pangu sinna oma lapsed ja siis on kindel, et on 100% öko ja lihavaba jne. Palun väga. Aga mingis tavalasteaias, mu jaoks täiesti mõeldamatu.
Asi ongi selles, et isegi eralasteaiad või kujuteldavad vegan-lasteaiad ei tohi hetkel veganmenüüd pakkuda.
Sinu ja ilmselgelt veel paljude jaoks on see mõeldamatu, sest mugav on elada oma raamide ja arusaamade sees :) ühel ilusal päeval ehk suudetakse laiemat pilti näha ja siis hoomata, et oih, päris hea idee.
Kuidas see sinu lemmik tsitaat oligi: mitte hukka mõista, vaid mõista, et saab ka muud moodi- vms ;)
Ma ei mõistagi kedagi ju hulla, olgu veganid ja noh, ma ei saagi öelda, ärge tehke oma lapsest veganit, ikka teevad kui tahavad. Ma lihtsalt avaldasin arvamust, kuidas mina seda näen. Ja nüüd siit kommentaaridest tulnud valikuvõimalus – super idee. Lihtsalt teostamise küsimus. Ja ikkagi, vegan lasteaeda oleks vaja, ma kujutan ette, et seal oleks sajandi järjekord. Keegi peaks ära tegema!
Paljudes koolides samas on valikuvõimalus. Minu koolis ka oli vanasti. Ala kartul ja riis, liha või juurikad (või mõlemad), piim või vesi. Ilmselt tegelikult saaksid ka lasteaed sellega hakkama, seda enam, et suurem osa lasteaedu ju ostab teenust sisse ja ei valmista toitu koha peal :)
Osades koolides on mahud kordades suuremad ja ikka on valikus erinevad toidud. Positiivne on see, et järjest rohkem tuleb koolidesse ka vegansööke. Meie pere sööb kõike, aga mulle väga meeldiks kui lastel oleks nii lasteaias kui ka koolis valikut. Samuti teeme ka ise kodus väga tihti vegantoite.
Koolis on söökla, kuhu minnakse, kuhu saab toidud lauale panna jne, lasteaias on ikkagi mu meelest väiksemad pinnad, söök tuuakse rühma jne. Loomulikult – organiseerimise küsimus. Ja valikut võiks olla, selle poolt ma olen, aga ma pole selle poolt, kui lasteaedadest kaoks liha- ja piimatooted ära.
Mind ajab ka see veganluse ja muude nö äärmuste juures närvi, et “eksperimenteeritakse” laste peal. Väike inimene, kes vajab normaalseks arenguks just nimelt kõike sh liha.
Samuti olen ma nõus selle osaga, kus laps võib proovida erinevaid maiustusi. Mis selle lapsega juhtub kui ta sööb mitu kommi järjest… mitte kui midagi. Minu meelest on palju piinlikkum minna külla/sünnipäevale ja näha kuidas lapsed seisavad kommi/krõpsukausi ääres ja lihtsalt vitsutavad. Ma ei ütle, et see peaks igapäeva menüü olema aga soovi korral võiks olla lapsele kättesaadav. Mul poiss pisut üle kolme, kodus seisavad kapi peal kommid(erinevad-šokolaadiga ja šokolaadita), küpsised, pähklid ja kuivatatud puuviljad ning ta ise saab vabalt võtta. Vahel on mitu päeva, kus ta ei võta ühtegi asja sealt. Teine päev võtab mõne kommi rohkem. Elus, terve ja rõõmus laps ei muud :)
Inimesed võiks ikka jääda normaalseks ja kaasata vähem lapsi oma “moeröögatustega”.
Meil sama. Ja krõpsu saab ka kui ise korra kvartalis sööme. Ja kui talle anda, siis ta ei raba tervet pakki, vaid sööb mõne ja toimetab edasi.
Tore klikimagnet. Veganluse teemad on alati popid, ajavad inimesed pöördesse ja klikke tuleb. ;)
“Kui ma olin väike, võisin ja sain ma kõike proovida, mida tahtsin, samas oli mul sõbranna, kes veel kuueselt ei teadnud, mis asi on jäätis. Nagu kuidas?! Ma ei armasta siiani magusat, sest ilmselgelt võisin seda süüa palju süda lustis. Samas see sõbranna on eluaeg võidelnud kaaluga, sest igal reedel ostis ta endale suure tordi ja sõi selle ära, sest NÜÜD ta võis.”
Sa oled ju ise samamoodi terve elu kaaluga võidelnud? Lausa nii ekstreemsel moel et tegid maovähendusoperatsiooni. See lõik seega absoluutselt ei päde mu meelest.
Minul olid lapsena väga suured piirangud magusa osas, samas ma siiani ei armasta magusat – süda hakkab lihtsalt läikima selle peale. Vahel harva paar tükikest šokolaadi suudan süüa ehk.
Mis puutub sundimisse, siis mida teevad omnivoorid oma lastega? Mina keeldusin umbes Hedoni-vanuselt piima joomast. Sellest hetkest kuni ajani mil kodust ära kolisin käis pidev ajupesu ja sundimine et hakkaksin piima jooma. Olen reaalselt rihma saanud et ma piima jooksin. On proovitud ka heaga. Terror, mis kestis 15a! Kodus ja perearsti poolt. Piima PEAB jooma! Siiamaani jälestan seda, isegi kui maha läheb kusagil piima, tuleb okserefleks. Samamoodi on minu lastele suguvõsas üritatud piima sundida ja toidu sisse peita. Liha lastele toidu sisse peitmine on üleüldse klassika, kuna kõikidel lastel tuleb ühel hetkel see liha jälestamise faas kui nad saavad aru kust liha tuleb. Vanemad on siis kärmed mingeid muinasjutte välja valetama. Foorumites küll nähtud sellel teemal emade muresid. Kas see ei ole sundimine??
Keegi siin kirjutas, et lapsed vajavad liha. Saage üle oma müüdist. Siin on rahvusvaheliselt tunnustatud tervisliku dieedi parameetrid, millest NB! peaksid lähtuma ka meie arstid: http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs394/en/
Loomseid valke pole seal kusagil soovitatud tarbida. Vegantoitumine on sobilik igas eluetapis ja kaua ei saa seda fakti ka Eesti toitumissoovitustest välja jätta kui naaberriikides see ammu sees on. Ei erine meie neist kuigivõrd.
Igaüks kasvatab oma lapsi enda põhimõtetest lähtuvalt. Mina ei kasvata oma lastest küll veganeid, kuna pole seda ka ise (liha ja piimatooteid küll ei tarbi), aga loomulikult kasvatan oma lapsi nii kuidas arvan et neile on parem. Ise söön toitu mis mu meelest on parim mulle ja lastele peaksin siis andma midagi muud sest mingi suurem osa ühiskonnast arvab et peaksin lapsele andma midagi mis mu silmis on täielik saast? :D Suur osa ühiskonnast toidab oma lapsi suhkrupommidest hommikusöögihelvestega, suhkrut täis jogurtiga ja muude poolfabrikaatidega nagu mingid viinerid, šnitslid, ketšup jne mis mu meelest on ühed neist asjadest, mis on poes vaid riiulite täiteks mitte reaalselt söögiks. Tehke või kriminaalseks tervislik toitumine, aga mu meelest on selliste toodetega harjutamine oma lapse suhtes kuritegelik! Kusjuures reaalselt tõestage et läbimõeldud veganlus kuidagi lapsele ohtlik oleks. See on juba praeguse y-põlvkonna pealt näha, mis tagajärjed sellel ühiskonnas levinud “normaalsel toitumisel” on. Vaatad lapsi, kes ei tee vahet brokolil, lillkapsal ja sparglil ja ühtegi köögivilja peale kartuli ja porgandi ei söö ning mõtled et misasja?!
Täpselt samad mõtted seoses lõiguga “Kui ma olin väike, võisin ja sain ma kõike proovida, mida tahtsin, samas oli mul sõbranna, kes veel kuueselt ei teadnud, mis asi on jäätis. Nagu kuidas?! Ma ei armasta siiani magusat, sest ilmselgelt võisin seda süüa palju süda lustis. Samas see sõbranna on eluaeg võidelnud kaaluga, sest igal reedel ostis ta endale suure tordi ja sõi selle ära, sest NÜÜD ta võis.” Antud näide on küll pigem Marimelli enda kapsaaeda :)
Mis puudutab veganlusest ja selle “peale surumisest” lastele, siis mulle on jäänud pigem tunne, et selllise negatiivse suhtumisega veganlusse püütakse pigem õigustada enda ja enda laste valet toitumist. Veganlusel on äärmiselt palju eri vorme, millest mõningad võivad tõepoolest olla tervisele kahjulikud nii täiskasvanutele kui ka lastele. Arvates, et kõik veganid justkui näljutavad oma lapsi ja keelavad lastel süüa on äärmiselt lühinägelik suhtumine. Meedias on viidatud juhtumile, kus vegan lapsed on sattunud krampidega haiglasse. Samas ei ole kordagi täpsustatud, kas just veganlus on olnud see nö põhjus. Puudub aga statistika selle kohta, millised võimalikud tervise probleemid on tekkinud lastel, kelle menüü koosneb kiirtoidust ja läägetest limonaadidest – see ei pälvi tähelepanu ja justkui on okei?
Kokkuvõtvalt, palun veganid ja mitteveganid, oleks ehk aeg lõpetada üksteise “ise oled loll” suhtumine ja pigem laiendada oma silmaringi tasakaalustatud ja tervistlikust toitumisest.
Märgin siinjuures ära, et ei ole vegan ega taimetoitlane, kuid leian, et kui inimene suudab oma menüü niimoodi korraldada, et loomseid valke ei ole vaja, siis kes olen mina, et tulen tema toidukausi koostisosi kritiseerima?
Väga hästi sõastasid. Just minu mõtted ja otseloomulikult ei tohi veganlust lastele peale suruda. Laps peab saama kõiki vajalikke toitaineid. Ja valib ise, mida soovib. Mul tütar 9-ne ja ei armasta eriti liha. Kanaliha ja minutehtud kodused kotletid aga seevastu maitsevad. Ja minu sugulase poeg umbes kahe-kolmesena armastas samuti leiba ja paar teatud toitu veel. Nüüd 6-sena aga sööb kõike :)
No kuidas siis reageeriti su makroonidele?
Ma ei kuulnud nurinat :)
Windows uuendab..a kirjutan siit. Tead mul oli ka lapsena kauss komme täis vot ei soonud vahel mõne jäätise sain. Samas suurena burksi isutab tihedamini ja koolast ei suuda ei oelda. Sest noorena neid väga ei saand, kuid ise otsustan mil mõnda asja liiast või ei. Nt.vanemana on maasikatalumatus hooti.mõni maasika magusus tuleb üles ja mõni amps vahel ei tule. Ma arvan küll et laps saagu noorena liha, juur-, puuvilju, magusat kõike võimalusi, et suurena võimalusest üle ei tarbi kuna noorena ei saanu võimalust. Samas komme mai soo väga siiani. Ning täiskasvanud tehku oma veganlusega mis tahavad a kasvav organism laps peaks küll liha ja loomset valku sooma. V.a veidi vanemad lapsed kel väga eneseteadlikud veganid vanemad ja lastele meeldib see elu siis las olla.kuid muidu ei.
Väga hea artikkel!
“ma arvasin, mu laps käib lasteaias, mitte haiglas”
Õige, iga ema-isa peaks lapsele ise selgeks tegema, kui ta ei tohi midagi süüa mitte võõras inimene ei pea teadma kõigi lasteaialaste tausta ja terviseinfot.
Üldjuhul peaks laps saama ise otsustada, kas ta sööb liha, kala või spinatit (va juhul kui toitumisega on probleeme ja vanemad-arstid peavad sekkuma).
Näiteks ma mäletan, et väiksena külas käies ma teadsin täpselt, kelle juures ma võisin sülti süüa ja kus mitte. Lihtsalt vanainimesesüldid koosnesid kõigest, pekist, kamarast, kondipurust ja no oli selline suurte tükkidega jäledus. Mina armastasin siis ja armastan praegu, väga peeneks hakitud sülti. Mu ema teadis seda ja alati kuskile sünnipäevale minnes vms, ta ütles – siin võid süüa. Ja ma ei hakanudki neis kohtades jaurama, et tahan sülti, kus ema oli soovitanud mitte süüa :D
Aga kuidas sa teed 1-2 aastasele selgeks miks tema ei tohi maasikaid süüa ja kõik teised lapsed tohivad?
Minu arust on jube kahju vaadata oma last kes peab pealt vaatama kuidas teised selliseid asju süüa saavad…
Enda kahesele olen selle selgeks teinud (maasikad, porgand, muna – allergeenid mida peab menüüs vältima), aga pean silmas just pisemaid lapsi kellel näiteks tugev allergia. Ja kahjuks on tänapäeval üsna palju allergiaid… ja kui mini laps peaks lasteaeda minema (mis juhtub järgmine sügis), siis sinna toitu viies uuriksin eelnevalt mida vältida võiks.
Nii ja kuidas sina siis seltskonnas lahendaksid selle asja? Ehk näiteks lasteaias? Et rühma uksel on silt, mida keegi süüa ei saa ja siis kui mingi pidu on, peab 20 sooviga arvestama? See pole ju loogiline. Ja sinu laps, pead selgeks tegema. Kahjuks nii see on. Eks pidev rääkimine ja seletamine, miks ta ei tohi, aitab kaasa. No näiteks kui tulevad punnid mignist asjast vms, siis meenutada talle seda ja räägid ja räägid ja veelkord räägid. Meil õnneks muret pole söögiga, ei oska öelda. Aga samamoodi sa ju seletad talle, et ei tohi voodis hüpata või mänguasju laiali loopida või punasega üle tee minna vms, lihtsalt räägid, seni kuni ta aru hakkab saama.
Minu lapse rühmas käib üks poiss oma söögiga, ma ei tea põhjust. Sünnipäevadel ta ka süüa ei tohi, ainus asi vist lasteaiatoidust, mida tohib on värske köögivili, mida vahepalaks antakse. Õpetajad teavad, mis ja miks ja tuletavad vajadusel ilmselt meelde.
Nii lihtsalt ongi, laps harjub sellega, et ei tohi teatud asju süüa, kuid neid asju pole ilmatuma palju, siis ei ole hullu, sööb midagi muud head, mida tohib. Mul näiteks oli lapsena väga tugev šokolaadi allergia, ei loobunud terve rühm sünnipäeval kommidest, ei nutnud mina ka kuskil nurgas, tavaliselt vahetasin enda šokolaadi oma millegi muu vastu ja korras. Liigme haletsemine tekitabki just tunde, et jääb millestki heast ja erilisest ilma.
Mul on tavaliselt täiesti ükskõik mida need veganid teevad. Aga laste puhul ma tõesti ei suruks niimoodi peale enda valikuid. Kunagi astusin vaidlusesse ühe tuttava veganiga. Küsisin, et kui sina saaksid lapse, kas sa annaksid liha ja vastas et ei. Ja hakkas seletama kuidas meie lihasööjad surume meeletult peale liha. Ja ei anna valikuvõimalust. Minu arvates just on veganid need, kes ei anna oma lapsele valikut, kui ei tõsta liha üldse taldrikulegi. Mina panen lapsele alati liha ka, aga talle ei maitse liha. Aga see ongi lapse valik- sööb seda, mida ise tahab.
Aga see veganite teema peaaegu sama nagu vaktsineerimine. Läheb jube tuliseks andmiseks :)
Mina saan artiklist nii aru, et Eesti Vegan Selts ei soovi, et loomne valk asendataks taimsega, vaid et tekiks võimalus menüüd koostada nii, et LISAKS loomsele valgule VÕIKS pakkuda ka taimset. See tähendab, et sinu laps võib kanapalle edasi süüa, aga teistel lastel oleks võimalus nende asemel ka nt läätsepalle süüa. Praegu on määruses kirjas, et täistaimset menüüd ei TOHI lasteaias üldse pakkuda, samas kui nt Soomes ja mujal maailmas on see juba täiesti tavaline. Maailma suurim (üle 100 000 liikme) toitumisspetsialistide organisatsioon Academy of Nutrition and Dietetics (AND, Toitumise ja Dietoloogia Akadeemia) on teaduslikele uuringutele põhinedes kinnitanud, et hästi planeeritud taimne toitumine on sobilik igas eluetapis (sh imikutele, rasedatele ja väikelastele). Toitumissoovituse muutus tähendaks seda, et lapsed kes ei soovi liha süüa, saavad kõhu ikkagi täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu täis.
Minu poolest võib laps ise valida, et mida ta sööb, aga vanemale jääb ikkagi õigus teda suunata, sest kõik lapsevanemad ju otsustavad mingil määral oma lapse toidulaua üle. Või käivad mitte-veganid oma lasteaialastega nii poes, et laps tõstab korvi kõike, mida hing ihaldab? See arusaam, et vaesed vegan-lapsed närivad kodus ainult porganit, on ikka väga visa kaduma.
See pole küll toitumise teema, aga mulle väga meeldis eilses Naabrist parem saates nende kristlaste lause, et nemad ei ole oma lapsi ristida lasknud, et nad saaksid ise suurena otsustada. Aga kui nüüd teemasse tulla, siis kasvav organism vajab kõiki toitaineid, nii taimseid kui loomseid ja minu arvates on niii vale enda eelistusi lapsele peale suruda. Jõusaali proteiini ja pulbrite inimene ei sööda selliseid asju ju oma lapsele, ainult sellepärast, et tema ju sööb nii. Mõistlik tuleb olla.
Mulle tundub, et need veganid on samasugused ngu geid, pisike osa ühiskonnast, aga muudkui nõuavad igasugu õigusi ja erandeid, et justkui muidu pole nad täisväärtuslikud ühiskonna liikmed. Veganid ajavad mind ka vihale just laste osas, vikerraadios räägiti, kuidas selline toitumisviis võib põhjustada viljatust, kui lapsest peale vältida mingit toidugruppi ja emad ometigi raiuvad kui rauda, et lastel pole vaja loomseid tooteid. Huvitav kas mõni laps ütleb kunagi oma vanemale aitäh, kui ta kunagi lapsi ei saa. Ususekti mõõtmed on asjal juba, sama mis MMS pooldajad, aga lapsed jätke rahule ja tõesti las nad otsustavad, lapsevanema asi on lapsele võimaldada maailmaga tutvumist ja juhendada teda seal jõudumööda, mitte teha lapse eest otsuseid ja valikuid.
Ma tahtsin just sama kirjutada.
Lisan siia selle Vikerraadio saate lingi veganluse kohta:
http://vikerraadio.err.ee/v/huvitaja/saated/ffbee16c-0f67-4f56-a3de-02d9baaf770f/huvitaja-veganlus
Lapsed topivad endale igast jama suhu: kive, liiva ja muud, mis kätte satub. Kuna laps seda tahab, siis peaks kohe vanem lubama või? :D lapsed tahavad paljusid asju, loomulik, et vanemad keelavad kui vaja
Las maitseb liiva ja kive, korra maitseb, enam ei taha. Vähemalt Hedoniga toimis :)
Kevadised Hispaania maasikad on totaalne saast. Küsimus pole allergeenides, vaid selles, millega need maasikad töödeldud on. Tohutu toiduentusiastina võiksid sa natuke rohkem teada midagi puhtast toidust ja seda pisut rohkem hinnata.
Näide sinust võrreldes su lapsepõlvesõbrannaga on ju täiesti naeruväärne. Sina võisid kõike süüa, tema ei võinud, kaaluprobleemid on ju teil mõlemal, mitte ainult temal. Kuidas tuleb pähe üldse selliseid võrdlusi tuua?
Meie pere sööb liha ja minu lapsed on vägagi teadlikud kust ja kuidas toit lauale tuleb, st me kasvatame neid samuti teadlikeks. Samamoodi räägime eetikast, moraalist, vastutusest. Me valime õnneliku liha, puhta toidu, kvaliteetse tooraine ning palju teeme ise. Räägime lastele nii nagu asjad on, kodulinnud on meil kodus olemas ning kuked sööme ära. Lapsed teavad, näevad ja söövad. Lindude ja loomade eest hoolitseme hästi, neil on tõenäoliselt paremad tingimused kui mõnel banaaniistanduse töölisel.
See, et me liha sööme, ei tee meist idioote.
Toidulaud peaks olema mitmekesine ning sisaldama kvaliteetset toitu.
Ja tean veganeid, kes just nimelt KEELAVAD lastel isegi maitsta erinevaid toite.
ma veganluse koha pealt olen n6us, aga suhkru koha pealt mitte. Kuskilt kunagi lugesin, et rottide peal tehti mingi s6ltuvusuuring ning suhkur pidi veel suuremat s6ltuvust tekitama kui heroiin n2iteks.
teadsid, et inimesel tekib emotsionaalne suhe enda lapsepõlve kodutoiduga? st, et kui oled lapsele väiksest saati pakkunud jäätist, kommi, krõpsu, liha, siis nende toitudega ta end tulevikus kõige kodusemalt ja mugavamalt ka tunneb.
lisaks see, et siin käib mitmel pool läbi lause stiilis ”nalja teete vä, lapsed peavad ikka kõik vajalikud ained toidust kätte sööma, mitte maltsa sööma”. olen täiesti kindel, et veganid, kes kulutavad väga palju aega ja vaeva sellele, et toitumisteadlikkust endas kasvatada ja uurivad väga palju toitumisalast teavet, on kordades teadlikumad toidu suhtes, ning teavad täpsemalt, mis aineid ja kui palju nende lapsed toidust kätte saavad.
+ see paar portsjonit vegantoitu iga toidukorra ajal ei ole küll teab mis katsumus lasteaiale, ega neid veganeid seal nii palju ka ei ole.
Veganid soovivad lihtsalt, et lastel oleks valikuvõimalus. Kas lapsed tahavad klaasi piima ja soolikamassist tehtud lastevorstisaia või äkki hoopis vitamiinirohkeid köögivilju ja kaunvilju?
Meeletu suhkru tarbimine ei ole kindlasti asi, millega eputada. Ehk tuleks sullegi kasuks natukene oma söögilauda jälgida. Loomse valgu vähendamine võib tervise ja kaaluga imet teha.
Ma olen nõus, kui laual olekski valik – vorstivõileib ja köögiviljad ja et nad saaksid valida, aga mitte, et vorstivõileiba kunagi ei saaks või valikus poleks.
Ma olen nõus, kui laual olekski valik – vorstivõileib ja köögiviljad ja et nad saaksid valida, aga mitte, et vorstivõileiba kunagi ei saaks või valikus poleks.
Vorstivõileib vs juurikad pole kuidagi samal pulgal. Ühe puhul on tegemist saastaga, mis on msitsev, ei eita, kuid ebatervisik. Pigem täiesti mõistlik valik oleks näiteks lillkapsavorm lihaga vs lihata. Köögiviljakotletid vs tavalised jne, mitte, et tavatoit saast ja vegan ainult malts.
Appiii ma esimest korda mõtlesin, et ma olen lasteaeda viinud täpselt seda sünnipäevaks, laadaks mis parajasti meelepärasena tundub ja mitte ühtegi kobinat ei ole tulnud. Kunagi. Sama ka teiste emadega. Pole keegi neist vist avastanud, et vegan oleks tore olla või, et komm ja suhkur on pahad-pahad. Kui aus olla ma polegi kunagi mõelnud, et issand äkki keegi rühmas ei tohi seda või teist süüa. Lapsed teevad ka ise küll torti, küll saiakesi. Eelmise aasta kevadel panid ise omale enda nurka kartulid ja sügisel korjasid ja vaaritasid emadele-isadele kartulisalatit. Ise, ise hakkides kompnente, ise segades. Pean tunnistama, et pilte sellest päevast nähes käis väike ehmatuse judin üle seja, sest minu 4 ja poole aastane (tol ajal) hakkis terava noaga usinalt asju. Praeguseks viiene neiu lõikab omale kurki ise (seda ma karpidesse valmis ei viiluta) kui köögis askedan on esimene, kes tuleb küsima mida tema teha saaks, vahel aitab muna praadida, ise tähtsa näoga panni juures, valmis mune keerama. Otseselt mullis ei ole ma enda lapsi kasvatanud ja toidu poolest on saanud samuti valida mida ise söövad, küll aga ei ole ma lubanud, et õhtusööki ei söödagi ja ainult magustoitu saab.
Mis on halba tervislikus toitumises? Mujal maailmas on juba mitmete uuringutega selgeks tehtud, et veganlus on igat moodi tervislik ja täisväärtuslik toitumisviis, miskipärast meil aga taotakse vastu rinda ja räägitakse, kuidas õige toit on rasvast nõretav vorst ja jahukaste. See, et inimestele midagi maitseb, ei tee seda heaks valikuks ju. Ja ausõna, ei söö veganite lapsed karpide viisi spinatit :D :D :D Sina kui toitlustajaks pürgiv inimene, võiksid just ära kasutada seda nn veganrevolutsiooni oma huvides ja hakata hoopis uurima veidi rohkem selle niši kohta ja see enda jaoks tööle panna.
Mina tegelikult tahaksin olla vegan. Päriselt. Kahjuks olen ma nii mugav, et häbi hakkab.
Minu jaoks on jube see, kuidas loomi koheldakse, kuidas neid paljundatakse, et siis ära tappa. Eriti need talleliha gurmaanid ja muud õudukad, kes just beebiloomade liha gurmeetoiduks peavad.
Samuti on minu jaoks hirmus see, kuidas meile piim lauale tuuakse. Hiigelsuured farmid, lehm voolikute otsas ja muudkui peab piima tootma. Tegelikkuses lehm toodab piima ikka omaenda vasikale, nagu meiegi toodame rinnapiima oma lapsele. Kujuta ette, kui keegi hakkab arvama, et see rinnapiim ju maru hää kraam, söödaks sulle hormoone ja lüpsaks sind nii, et naabrid ja nende sugulased ka piima saaksid. Ja mida suurem nõudlus (sest kraam on ju hää) seda rohkem sind lüpstakse. Ja siis kiidetakse veel, et mina elan õiget elu, sest piim on kasulik. Lõpuks pannake juba rasedale naisele silm peale ja kohe peale sünnitust marss voolikute otsa.
Absurd ju. A lehmade puhul kuidagi pole?
Ma olen pigem seda tüüpi inimene, et eelistaksin siiski liha süüa ja piima juua ja mune hommikusöögiks praadida, kuid tahaksin osta oma piima, liha ja munad mõnest väiksest farmist või kasvõi ise endale toota. Omada pisikest majapidamist kanade, lehma ja sigadega. Sellist liha ma sööks.
Aga kui Hedon ei sööks liha, ma olen kindel, et sa suraks seda salaja mingite söökide sisse, peidaks seda nii, et ta kuidagi seda ikkagi sööks. …selle asemel, et end kurssi viia, mismoodi liha kõige paremini asendada saab. Ehk et ka see “tavatoitumine” on ikkagi millegi peale surumine. Ja üleüldse iga vanem teeb lapsele süüa ka oma eelistuste järgi, see on ka ju millegi pealesurumine.
Miks ma pean seda peitma? Kui ta ei taha, siis ta ei söö. Kui ma näiteks praadisin paar päeva tagasi kartuleid lihaga, siis ta lihtsalt jättis liha söömata. Järelikult polnud isu, samas kui ta mõnel teisel päeval eelistaks sellest toidust ainult liha. Samas ongi päevi, kus ta sööb ainult värsket kurki ja pirni, sest ei taha muud. Ma ei sunni teda sööma midagi mida ta ei taha.
Ma ei räägi hetkelisest isust või selle puudumisest, vaid sellest, kui ta ÜLDSE liha ei soovi. MUl lapsel tekitab liha maitse ja konsistents nt okserefleksi ja öögib kõik söögi välja. Kunagi beebina sõi ilusti kõike, aga läksid mõned kuud mööda ja vat enam ei söö ei kala, ei liha ei midagi. Kui kuskil söögi sees domineerib liha maitse, siis ta seda ei taha. Piimatoodetest maitseb ainult jogurt (mida lahjendan keefiriga). Mingid juustud ja viinerid, lihapallid jne – ta lihtsalt ei taha. Minu asi on hoolt kanda, et ta oma vajalikud toitained siis taimsetest alternatiividest saaks, need talle vähemalt maitsevad ka. Ehk et ta on ise omale valinud peaaegu taimse menüü. Ma isegi mitte ei kahtle, et oioi, ta ikka ei saa kõike vajalikku taimsest söögist kätte. Mis lasteaias saama hakkab, ma küll ei tea…..
“Ma ei armasta siiani magusat, sest ilmselgelt võisin seda süüa palju süda lustis. Samas see sõbranna on eluaeg võidelnud kaaluga, sest igal reedel ostis ta endale suure tordi ja sõi selle ära, sest NÜÜD ta võis.”
suurepärane näide, sest sul omal pole ju mingeid kaaluprobleeme olnud :DD
No esiteks olen ma enam kui kindel, et mul oli suures osas tegemist geneetilise näidustusega (kõik eelkäijad olid paksud) ja vau, ka soolasest toidust saab end paksusks süüa või pigem ebatervislikult toitudes. Ma elasin aastaid ühe toidukorraga päevas, sest elu lihtsalt oli selline. Täna söön 4-5x päevas, kordades vähem küll, aga selge on ka see, et 111 kg ma trenni poleks läinud ja mingi dieedi või toitumisega saanud seda kaalu alla.
Ma ei saa üldse aru, kuidas puutub kokku minu maovähendusoperatsioon ja see, et ma magusat ei armasta! Siin ei ole ega saagi olla võrdusmärki.
Ma ei keela oma lapsele midagi. Samuti ei sunni ma teda millekski. Kuid sa oleks pidanud nägema ta nägu, kui ta nägi broilerit ahjus, no täies tykis. Samas tunnike varem olime õues kanu vaadanud. Ta oli täiesti shokeeritud ja keeldus söömast. Sama ka kalaga, no kui liha looma moodi välja näeb siis ta ei söö, sest noh, milline laps tahab loomale halba, isegi neile tundub see veider.
Mina ise liha ei söö-küll muna ja piimatooteid. Laps samuti kodus ei saa, sest talle eraldi grammike liha praadida esiteks ma ei suuda, teiseks ta nii kehva isuga et et enamus päevadel ta isegi ei söö seda.
Kuna ta on veel 4, ma ei seleta täpselt kust liha tuleb, kui ta juba teab et on olemas sea/kana/kala jm liha. Ma ei hakka kunagi teda keelama liha sööma, ma ei ole ole kunagi teistele peale surunud vegetaarlust, see on ju mu oma valik. Kuid kindlasti seletan talle kunagi kust liha tuleb ja et ka ilma saab hakkama, kui ta tahab. Sellessuhtes on mul hea meel, et kui ma liha söömise jätsin on meie söögilaud t o h u t u l t mitmekesistunud, ja laps sööb isuga ka eksootilisemaid ja teistele ehk tundmatuid asju. Muidu oli ainult kartul-liha-makaron, selline tüüpiline eestlase toidulaud ja kindlasti oli meil seal köögiviljadest, seemnetest ja muust kasulikust vajaka.
Aga jah, kui issi kodus siis söövad ilusti liha, samuti külas ja lasteaias. Ilma ei ole ta millestki jäänud.
Ma ei teagi mis ma öelda tahtsin, eks tundsin end veidi puudutatuna :D aga jah, igal inimesel on oma vaba valik ja ei tohiks kunagi kedagi sundida, olenemata vanusest. Ma tean ka yht veganit, kes oma lastele keelab, nii kodus kui külas. See ei ole minu arust okei. Keelata. Aga kui laps aru juba saab ja ei taha, siis miks mitte. Enivei, eks igasugu frukte leidub nii veganite kui tavainimeste seas, see ei tähenda et kõik oleks sellised.
Hedon – PÄRISELT? Kas eestikeeli siis juba Mõnu ei tahtnud panna nimeks? :D
Tahtsin Maru panna, muidu :) Ja kui Mõnu kõlaks samahästi kui Hedon, why not! Muud ei olnud öelda, kui nime kallal ilkuda? Kasva suureks, ausalt!
Hedon on ülivinge nimi! Stiilne ja vahva tähendusega. Välismaal on lahe naisenimi ka Joy – miks mitte :)?
Mdx, need “veganlaste” vegan vanemad paraku ei tea, mida nende lapsed siis ja sealkohas teevad, kus vanemaid juures pole. Norivad piima ja liha ja ahastavad oma hinge välja, et miks küll neil normaalsed ema-isa ei või olla ja lasta normaalselt elada ilma pideva ajupesuta. Seda nähtud küll ja korduvalt.
Vanem olgu vegan aga laps mitte. Las laps ise tulevikus otsustab, kas on vegan või mitte. Teismelised ka ei tea, mida süüa tahavad.
https://littlebutcute.wordpress.com/2017/05/05/tasuta-opetus-janez/
http://www.minulelu.eu/et/
Mis näide see siis on? :D
“Teate, ma toon teile kaks elulist näidet. Kui ma olin väike, võisin ja sain ma kõike proovida, mida tahtsin, samas oli mul sõbranna, kes veel kuueselt ei teadnud, mis asi on jäätis. Nagu kuidas?! Ma ei armasta siiani magusat, sest ilmselgelt võisin seda süüa palju süda lustis. Samas see sõbranna on eluaeg võidelnud kaaluga, sest igal reedel ostis ta endale suure tordi ja sõi selle ära, sest NÜÜD ta võis.”
SINA oled ka eluaeg kaaluga võidelnud! :D Hahaha. Sind oled pidanud veganina lapsena kasvatama, ehk siis poleks praegu magu tuksis juusturasvast.
Näha on, et sa ei ole teadlik, kuidas liha ja piimatööstus tegelikult toimub, kuidas neid loomi piintakase. Tänapäeval pole seda vaja enam. Palun hari end natukene enne kui tuled midagi ütlema.
Olen ise olnud 4 aastat taimetoitlane ja 2 aastat vegan ning ei kannata ühegi aine puuduse all (mis on enamus inimeste põhiargument), just vastupidi, minu menüü on ehk 4 korda tervislikum kui tavalise segatoidulise inimese, treenin hetkel maratoniks ja pole viimased 5 aastat kordagi haige olnud. Paljud ütlevad ka et naudivad liha maitset aga kui on olemas alternatiivid mis on tervislikumad, odavamad ning kohati isegi maitsvamad siis miks olla vanas kinni ning finantseerida loomapiinamist?
Siia teemasse hea lugu lapsepõlvest, kui emale lõi piss pähe ja hakkas taimetoitlaseks. Lastele liha ei keelanud, kuid menüü muutus “tervislikumaks” :igal hommikul pidin sööma 2 toorest vutimuna ja jooma pärmi segatud piimaga. Ma ei kannata pärmi lõhna siiamaani, ajab oksele. Ühel suvel läksime jalgratastega Eesti peale ja muude sihtkohtade seas peatusime taimetoitlase/ ravitseja Aime Sügise juures, kus talu oli täidetud Tema järgijatega. Kaasas olnud juppi vorsti külmkappi ei tohtinud panna. Lõunaks pakuti tuhas tehtud peete ( olid head), roosiõiesalat ja keedukartulit koorega ja mitte mingid värsked, vaid vanad talvekartulid. Viisaka lapsena kukkusin koorima, kui rusikas kärgatas lauale ja Aime röökis: meil süüakse koortega. Pisarad silmas toppisin koori laualt suhu. Trauma, missugune. Vend sai mesilselt sutsaka ja vaatamata venna paistes käele ja valupisarstele, teatas Aime, et tervis tuleb. Siinkohal Ta väga ei eksi, et kasusid on, aga me ei tulnud ravima endeid. Igatahes magasime öö seal lakas ära ja järgmisel päeval väntasime rattaga esimese kurvi taha, kus lõime kaasa võetud vorstijupile hambad sisse. Lõppes see hullus ka emal. Nüüd saab jõululauas inimese moodi ikka sealiha vitsutada, lõug rasvast löögerdamas :D
Ohh, ma ei jõua isegi kõiki neid kommentaare läbi lugeda aga paar “pärli” jäi ikka silma.
Esiteks see, et veganid kasvatavad oma lastest “TEADLIKUD” toitujad. Ja siis järgmine taimeoidu fänn juba jõuab siunata mitte taimetoilasi, et just viimaste lapsed ei saa vajalikke toiduaineid ja muu selline müra.
Kas sina vegan kavatsed öelda, et minu lapsed ja enamik planeedist, kes on ka mitte-vegan ei ole teadlikud toitujad vaid seetõtu, et meie ja meie lapsed tarbivad loomset valku, mida nii muuseas on inimene kui liik kogu evolutsiooni jooksul tarbinud ka taimse kõrval. Kas see, et minu lapsed söövad liha teeb nad halbadeks inimesteks ja “teadmatuteks”?
,
Mina (ja minu abikaasa) oleme mõlemad kõrgharidusega loomakasvatajad ja see ei ole põhjus miks me (ja meie lapsed) tarbime loomset toitu. Me tarbime loomset toitu sest me oleme teadlikud toitujad. Me teame, et inimese organism ja eriti kasvava inimese organism vajab loomset valku. (Ei ole mõte tulla nüüd kõnelema midagi B-rühma vitamiinidest, mida peab vaid silole kõrvale sööma, et toituda täisväärtuslikult ka taimetoidulisena.)
Muuseas meie lapsed (7 ning 2-aastane) on tõenäoliselt Eesti keskmisest lapsest teadlikumad meie eriala tõtu teemal “kuidas liha jõuab meie lauale”. Meie lapsed on näinud sisuliselt kõiki lihaks kasvatatavid loomi ning linde nii lähedalt kui kaugelt, neid katsunud, söötnud ja neid hiljem söönud. Ja nad mõistavad, et see on OK (see tähendab 7-aastane mõistab, kahe aastane igal juhul ei jaga veel matsu kas süüa maltsa või maksa, kuigi tema on valinud igal juhul maksa) ning söövad liha hea meelega, ning käivad ka edaspidi loomade juures ega tunne endas süüd, et söövad liha. Miks? Sest nende vanemad ei ole seda teinud ei nende ega kellegi teise süüks, et liha on jõunud nende toidulauale. Mida ma kahjuks olen oma vegan-tuvusringkonnast liiga palju just “laste” harimise juures kuulnud. Lisaks igasugustele muudele vabandustele miks lapsed ei tohiks/peaks eelistama liha taimsele.
Minul samuti nagu mõnele eelkõnelejalegi ei paku väga pinget, kuidas keegi toitub. Sööge või sooja s****. Tõenäoliselt ei huvita see suurt osa omnivoorides. Kuid veganluse toovadki enamjaolt päevakorda just veganid ise kes ei ole rahul kõigi teistega, kes ei ole nõus nende elustiili omaks võtma. Ning siis on juba konfliktid lihtsad tulema.
Tõenäoliselt ei lõppe see igipõline vaidlus mitte kunagi, lootus vaid jääb, et kogu see veganluse jant on üks moeröögatus mis ühel hetkel veidi vaibub ja kõik saavad süüa jälle rahus seda mida tahavad.
Olen nõus, ei ole iga taimetoitlane “teadlik” ja iga segatoitlane “mitteteadlik”. Küll aga tendents kipub nii olema, et ainete puuduse hirmus viivad taimetoitlased end filigraanselt kurssi organismi toitainete, mineraalide ja vitamiinide vajadusega. Segatoitlasi on aga väga erinevaid. Teadlikke toitujaid samuti väga palju, kuid eks silma paistavad ikka need värvikad kõige-odavamate-viinerite-kalapulkade tarbijad.
Mina isiklikult arvan, et tasakaalukas menüü on kõige tervislikum, ent tasakaalu võib seda viia ka ilma loomse valguta. Veganluse põhimõtetest olulisemaks pean aga kohalikku toorainet – naabrite lehmade töötlemata piim on parem kui Costa Ricalt imporditud banaanid.
“Nüüd mõnikord küsib ja ma teen purgi lahti ja ta võtab viisakalt ühe, mitte ei raba peoga nagu varem”
mina ei saanud varem asjale pihta, et mis värk nende kommidega on – meil seisavad ilusti laual kausis ja poiss vahest võtan mõne- nii kui on mõni sõber külas käinud on kauss TÜHI ja ma lihtsalt olen sunnitud kausi ära peitma kui mõni nägu juba ukse vahelt sisse pressib ! ju siis nende emad ka ei osta komme ja külas tõmmatakse niipalju sisse kui saab
Julge naine!
PS. Ma täitsa nõus sinuga.