30in1 ehk liitusin 30päeva blogi-väljakutsega

See postitus pärineb reaalselt jaanuarikuust, kui paljud blogijad liitusid 30päeva väljakutsega, kus siis igal päeval oli teema, millest kirjutada. Ma kirjutasin seda blogipostitust kodus, lennukis ja nüüd avastasin, et see on ikka veel mustandis… Seega, lugesin ta nüüd üle ja jätsin osad asjad vastamata, sest mul pole näiteks kümmet lemmiklaulu jne, aga midagi saate ehk ikka teada :)

Kümme asja, mis teevad mind õnnelikuks…

  1. varsti saab reisile (ja juba reisilt tagasi!) Mul jooksebki aasta nii, et reisile…blogiauhinnad…uuemaailmafestival…jõuluvana orgunn…reisile.. Järgmisel aastal me ilmselt reisile ei lähe, aga blogiauhindadest järgmisena hakkan kodukohvikut orgunnima ja siis ongi aeg juba sealmaal, et võib hakata jõuluvana promoma ja nii see aasta ringiratast käib.
  2. mul on maailma kõige toredam ja parem ja abistavam ja tähelepanelikum mees
  3. mul on üks äraütlemata nutikas laps
  4. mul on uus läpakas, mis tähendab, et saan blogida ja teha asju nii, et ma ei pea hinge kinni hoidma, et kui ma läpaka nurga vastu lähen, et see end välja lülitab – aitäh Kartim :)
  5. mul on üsna toimiv blogi (palka veel ei saa, aga noh, mulle meeldib eelkõige endale asju talletada ja olgem ausad, neid ka teistega jagada)
  6. söögitegemine on asi, mis teeb mind õnnelikuks, see lõõgastab ja samas on nii hea tunne, kui saab näiteks 25minutiga õhtusöögi valmis lihtsalt nii, et teed kapi lahti, haarad lambi asjad ja tadaaa
  7. mind teevad õnnelikuks inimesed mu ümber (suurem osa neist!)
  8. mind teeb õnnelikuks, et ma olen terve
  9. mind teeb õnnelikuks mõte, et “oma kodu” polegi nii võimatu, aga lihtsalt sitaks aega läheb
  10. ma olen õnnelik, et ma elan; et ma saan elada just selles hetkes, nende inimeste keskel, kellega ma klapin, kellega mul on samad huvid, mõtted ja soovid

Mida on keegi sulle sinust rääkinud, mida sa kunagi ei unusta?

Eks räägivad ikka need, kes “kõige paremini” teavad. Eriti “meeldivad” mulle jumala alusetud jutud, miks ma Meelisega koos olen. Näiteks, sellepärast, et tal on auto (sest ma olen nii paks, et ei viitsi ise käia ja nii vaene, et meie perel polnud auto ostuks raha, jep, me olime nii vaesed, aga sõitsime ainult taksoga). Või siis sellepärast, et ta emal on kaks maja (eee.. kuidas need temasse puutuvad? Need on ju tema ema omad!). Või, et ma olen Meelisega koos, et tema homoseksuaalsust varjata (21. sajandil on see varjamine küll väga vajalik!) jne. No lugusid jaguks, aga need tulid esimesena meelde.

Nimeta viis kohta, mida sooviksid külastada.

  1. ma tahaks juba külastada oma tulevast kodu
  2. ma tahaks minna mujale Aasiasse – Kambodža, Vietnam, Filipiinid
  3. juba neli kohta tuli kokku – viies võiks olla uuesti Londonisse

Viis võimalust võita mu süda…

Ma ei oska sellele tegelikult vastata, sest pole olemas mingeid must have asju, et ma oleksin “müüdud”. Ma ei ole äraostetav asjades, mingites suuremeelsetes žestides jne – ole inimene, ole aus ja hooli minust, näita, et su sõnade taga on ka tunded ja ma olen sinu :)

Kirjuta kellestki, kes sind inspireerib.

Võib-olla see kõlab ilgelt moosiselt või suisa labaselt, aga mind inspireerib Meelis. Kui ta midagi teeb, siis megakirega. Ma olen pigem selline, et tahan kohe ja kõike, ma panen 123% endast sinna sisse ja olen ka asjas sees, aga Meelis on selline kaalutlevam – õpib, uurib, ja siis teeb kirega!

Nimeta kümme laulu, mida sa praegusel hetkel jumaldad.

Ma kuulan vähe muusikat. Kui Facebookis midagi ette jääb, siis kuulan, aga üldiselt meeldib mulle töötada ja olla vaikuses. Ma näiteks eile jalutasin kohvikusse ja mõtlesin, et huvitav, mis helin mu telefonil on – mulle pole kas ammu keegi helistanud või on telefon hääletu… Praegu vaatasin, helinaks on Tanja “Päkapikk” – õige aeg vist ära vahetada :D Okei, selle helina vahetas Meelis pärast reisi ära ja pani mulle sinna Laura ja Koidu “Verona”.

Jaga midagi, mille nimel sa oled valmis võitlema.

Meelise ja Hedoni. Oleks veidi veider ka midagi muud vastata ilmselt. Aga esimesena tuli Meelis. Ma tean, karma is a bitch ja tuleb mu juurde tagasi, aga ma ei lase enda lähedastele haiget teha. Eriti Meelisele ja Hedonile.

Postita mõned elutarkused/mõtteterad, mis sind kõnetavad.

Tähtis pole kellegi teguviisi või mõtteid täielikult mõista, vaid aru saada, et võib ka teistmoodi mõelda ja tegutseda.

Kirjuta oma tugevatest külgedest.

Jumal, nagu töövestlusel oleks, või motivatsioonikirja kirjutaks. Tugevus on kindlasti see, et ma suudan oma aega väga hästi planeerida. Laps õpetab. Tuleb orgunnida nii, et tema lõunaune ajal saaks maksimaalselt teha. Näiteks blogida.

Kirjuta millestki, millest sa mõtled “Mis, siis kui…”

Ma olen seda, mis, siis kui… Mõelnud viimased… Kaheksa aastat. Viimased pool aastat, oleme hakanud mõtlema, mis, siis kui… ei lähe nii! Ja viimase kuu aja jooksul olemegi Meelisega võtnud vastu otsuse, et läheb nii, kuidas minema peab. Oleme alati hakkama saanud ja saame ka siis, kui ei lähe nii, nagu me mõelnud oleme.

Kirjuta oma tänasest päevast.

Täna on 19. jaanuar. Meelis sõitis Tartusse ema juurde, mina jäin lapsega koju. Tema veel magab, mina täidan täitmata küsimusi selles postituses. Kuna on hommik, saan kirjutada tänastest plaanidest – Liis pidi vist läbi tulema. Pean poes käima. Tahaks endale täna mingi ägeda trikoo ka leida, aga see pole peamine. Plaanis on õhtusöögiks teha kaks pirukat – maksapirukas ja seenepirukas, või siis… maksa-seenepirukas. Vaatan, kuidas ajaliselt jõuan. Lähme õhtul külla ja sooviti midagi küpsetatut ja midagi soolast. Saab ikka :)

Maksapirukas sai päris hea!

Kirjuta, mis sulle meeldib?

Teate, mis mulle meeldib. VABADUS. Et ma ei pea üldjuhul ärkama kella peale. Et ma võin blogida kell kaheksa hommikul või seitse õhtul, keegi ei käsi-sunni mind midagi tegema. Et ma võin suvalisel ajahetkel öelda Meelisele, ma lähen välja, ole lapsega. Et ma võin koostööpartnereid valida. Et ma võin inimesi oma ellu valida ja ma pole kohustatud suhtlema kellegagi, kes mind ei väärtusta. Jne jne jne

Kasvõi see vabadus, et ma ei ole täna panga ori. Mul pole mingit kohustust igakuiselt pangale mingit raha loovutada. Jah, ma tean, “pean saama oma kodu 2017, muidu suren” projekt on mul kogu aeg kuklas.

Jah, ma tahan oma kodu ja ilmselgelt see laen tuleb võtta. Aga hetkel on see vabadus nauditav. Ma saaks kasvõi homme asjad kokku pakkida, maha müüa ja teisele poole maailma lennata, ära kolida, mida iganes. Jajaa, ma tean, korteri saab üürile anda jne, aga kui juhtub mingi tropp üüriline, kes tahab kahe kuu pärast minema minna ja ta helistab isegi selleks, et öelda, et lambipirn on läbi, siis kuskil seitsme maa ja mere taga on lihtsam, kui selliste probleemidega tegelema ei pea.

Jah, ma tean, see kõik on suhteline ja ma tahan oma kodu, pole kahtlustki, aga järelikult pole veel õige aeg. Ühesõnaga, pika jutu lõpetuseks, hetkel meeldib mulle vabadus.

Mis on need viis asja, mis muudavad su elu suurepäraseks?

Minu pere, minu sõbrad, vabadus, tahtejõud ja sihikindlus.

Sinu tänane menüü.

22.02 menüü siis. Hommikuks sõin 1,5 viilu musta leiba keedetud keele ja tomatiga. Lõunaks praadisin kartuleid ja viilutasin juurde eilset ahjuliha. Kõrvale tegin salati – paprika, sibul, hapukurk, küüslauk, till ja veits hapukoort. Megahea!

Millest sa tuleval aastal unistad.

Kuna aasta just hakkas, siis eelmise aasta lõpus sai plaani võetud “pean saama oma kodu, muidu suren 2017” (esiteks peaks sellele mingi lühendi leidma), siis eks see ongi mu unistus. Oma kodu, suur köök, ideaalis ka aed. Aga samamoodi unistan, et blogiauhinnad saaksid tehtud jälle, et saaksin äriplaani esitatud, oma firma tehtud jne

Kirjuta oma tähtkujust, ning kas tähtkuju iseloomustus sobib sinuga või mitte?

Võtsin esimese google lingi – vara.ee lehel kirjutab Kaladest järgnevalt:

Sobivus: Sõnniga, Vähiga, Skorpioniga, Kaljukitsega (olen olnud Sõnniga – EI SOBINUD; olen olnud Vähiga – match made in heaven, aga kuna ta aru ei saanud, siis ma ei viitsinud enam jebida, ta sai aru aastaid hiljem, kui mina olin juba suhtes ja ei tahtnud enam teda); Meelise ema on Kaljukits – ilmselgelt me ei sobi!
Sügavad tunded: Neitsiga, Kaladega
Erilised tunded: Kaksikutega, Amburiga
Mittesobivus: Jääraga, Lõviga, Kaaludega, Veevalajaga (Meelis on Lõvi – match made in heaven! ja üks eks enne Meelist oli ka Lõvi, kuigi me siiani koos ei ole, ei saaks ma ikkagi öelda, et me ei sobinud – lihtsalt elud ja prioriteedid olid erinevad)

Kalade tähtkuju all sündinud on salapärased, peene intuitsiooniga, kuid need iseloomujooned ja ülipeen, tundlik iseloom raskendavad selle tähtkuju all sündinutel edasijõudmist materiaalses maailmas.

Neil on fantaasia hästi arenenud ja huvi kõige müstilise vastu hästi suur. Neptuun annab neile pidevad kontrastid – rahutuse ja sisemise võitluse. Jupiter aga tarkuse ja õnneliku saatuse. Kuid selle planeetide vastuolu tõttu kannatavad Kalade tähtkuju all sündinud teravate hingepiinade, rahutuse ja tusa all.

Tihti puudub neil selge pilk eluvõitluseks ja nad lasevad mööda palju soodsaid juhuseid. Kalade tähtkuju all sündinud on kahtlejad, umbusklikud, tagasihoidlikud ja ei leia tihti kooskõla ümbrusega.

Viimane lause on esimene, mis mind kõnetab ja paneb vastu rääkima, ma ei ole väga suur kahtleja, pigem ikka pea ees tundmatusse vette. Ma ei ole umbusklik ega tagasihoidlik…

Ka on nad liiga pehme ja järeleandliku iseloomuga, kuid siiski skeptilised tänu oma umbusule ümbritseva vastu. Neil on instinktid arenenud loogikast tugevamini ja nad võivad üllatada oma lühinägelikkusega, kuid alati ei ole neil omal arusaamist oma võimetes ja nad arvavad selle tulenevat oma mõistusest.

Selle tähtkuju all sündinud armastavad mugavust, on külalislahked ja kaastundlikud, kuid viimast omadust paiskavad nad liialt ja neid kasutatakse seetõttu üsnagi tihti kurjasti ära teiste poolt, kes seljataga nende kaastundlikkuse üle irvitavad. Nendel on raske leida sõpru ja mõttekaaslasi. Kui kalade tähtkuju all sündinu elu kujuneb lapsepõlvest alates normaalselt, jäävad nad siiraiks ja südamlikeks, muidu skeptikuiks.

Suht jama. Ma olen külalislahke, armastan mugavust, mul on sõpru ja mõttekaaslasi ja kuigi mu lapsepõlv polnud normaalne, olen ma siiras ja südamlik (vist), skeptik kindlasti mitte.

Majanduslikult saavad Kalade tähtkuju all sündinud heale järjele ainult oma vaeva ja usinusega. Armastuse suhtes elavad nad läbi palju pettumusi ja nende abielud on väga harva õnnelikud.

Okei, sellest ma olen aru saanud jah, et ma pean vaeva nägema ja usinalt toimetama, et elada head elu. Niisama mulle midagi sülle ei kuku, nagu mõnele. Samas ei saaks ma öelda, et mul palju suhtepettumusi oleks olnud ja praegune abielu on küll õnnelik :)

See on humanistide tähtkuju, filosoofide ja sotsioloogide märk. Võivad väga edukalt töötada teaduse alal, kuna neil on hea mälu. Võivad saada headeks kunstnikeks, muusikuteks, skulptoriteks.

Selle märgi all sündinud naised omavad alati eredalt väljenduvat individuaalsust, kalduvust ekstravagantsusele. Nende tervis ja meeleolu sõltuvad kuu faasidest. Täiskuu ajal on väsinud, apaatsed, kurdavad haiguste üle.

Täiskuuga on mul küll mingi oma teema. Ma olen nagu hull siis ärkvel ja ei maga, tujud käivad aga muu kuufaasiga kaasas :D

Kalade tähtkuju all sündinud naiste minevik on harva puhas, kuid neist võivad saada head naised ja emad, tänu nende paindlikule ja kohanemisvõimelisele iseloomule.

No näed, midagi positiivset ka :) Ma olengi hea naine ja ema :D

Õnnenumbrid: 12, 21, 39, 48, 57 – peaks lotopileti ostma siis.

Värv: Mereroheline – pole kunagi proovinud kandagi sedavärvi asju ja mis värv see täpselt on? See, mis osade jaoks sinine ja teiste jaoks roheline? Kiire guugeldus:

Mõjutav planeet: Neptuun

Element: Vesi

Domineeriv sõnapaar: Ma usun

Õnnepäev: Reede

Õnnekivi: Akvamariin

Metall: Tina

Lilled / taimed: Vesiroos, valge magun, nartsiss – ma ei ole üldse lilleinimene. Aga kui siis pigem lumikellukesed, piibelehed, rukkililled, karikakrad, kullerkupud, moonid ja muu põlluveerel kasvav kraam. Okei, astrid mulle ei meeldi. Ja pojengid.

Lemmikkingitused naissoost Kaladele: küünlad, parfüüm, healõhnaline seep, kingad, mugavad sokid, õlimaal, muusikainstrument, hea vein, lilled, toasussid, poeetide raamatud, muinasjuturaamatud, romantiline film, supeltrikoo, akvaarium koos troopiliste kaladega, orhidee

Jah: kingad, healõhnaline seep, kui see on vedel, hea vein; kõigele muule pigem ei

30 fakti minust

Mul on see vastus jäänud täitmata juba varem ja ma kahtlen, et ma suudaks praegugi need 30 fakti kirja panna.

  1. ma olen 155cm pikk
  2. mul on tätoveeritud kulmud
  3. ma olen käinud maovähendusoperatsioonil
  4. mul ei ole pimesoolt
  5. mulle meeldib vein, vahel isegi liiga palju
  6. mulle ei meeldi olla vees, kus on sügavam kui minu pikkus
  7. mul ei ole autojuhilube
  8. ma olen võitnud kunagi 500 krooni, selle mänguautomaadiga, kuhu 1 kroon sisse tuli panna
  9. ma olen võtnud koju kassipoja nii, et ma emale ei öelnud ja ta jäigi meile, kuigi ema tahtis, et ma ta tagasi viiks. Ma keeldusin.
  10. mulle ei meeldi kui küüned on eripikkusega, st kui üks ära murdub, teen kõik lühikeseks
  11. ma võiks lausa öelda, et ma vihkan, kui keegi ütleb, et ta ei söö seda (no mida iganes, maksa, keelt, leivasuppi, kala) ja kui küsida, kas oled proovinud, siis ta vastab, et pole never isegi proovinud, sest ta ei söö ju seda. Kuidas sa tead, et see sulle ei maitse, kui sa seda söönud ei ole?
  12. ma eelistan suheldes alati pigem kirjutada kui helistada
  13. eelnevale lisaks, mulle ei meeldi eriti võõrastega suhelda
  14. ma võin köögis kokku panna sellised asjad, et inimesed hoiavad peast kinni, aga pärast limpsivad taldrikut (näiteks võin ma vabalt teha kastme maasikatest, hapukurgist ja küüslaugust või segada kokku täiesti erinevaid kastmeid ja pastasid, et teha kaste salatile vms)
  15. mul peavad raamatud olema suuruse järjekorras riiulis
  16. mul on tellitud Kroonika ja tegelikult ei loe ma seda kunagi, reede hommikuti sirvin läbi ja mõtlen, hiljem loen… Never gonna happen!
  17. Hedon on kaks, aga ma ikka unustan (üsna tihti) temaga välja minnes vajalikud asjad kaasa võtta – mähkmed, juua, salfakaid jne Lähen ikka kaks kätt taskus :D

No isegi tuli neid fakte, aga niimoodi kohe rohkem ei tule.

Sinu viimase aja kümme lemmiklaulu

Nagu ma enne kirjutasin, mul pole eriti mingeid lemmiklaule vms, ma kuulan suht vähe muusikat. Mul isegi ei meenu hetkel ükski lugu peale “Verona”, aga see mingi megalemmik ka hetkel pole.

Mis on need kolm asja, mida sooviksid kindlasti oma lastele õpetada?

  1. ära suhtu kellessegi eelarvamusega, lase sel arvamusel ise kujuneda. Tutvu inimesega, saa teda tundma ja tee ise omad järeldused. Kui ta valetas varem, ei pruugi ta seda sinuga teha. Kui ta varastas su sõbra tagant, ei pruugi ta seda sinu tagant teha. Kui ta oli minevikus teistsugune, ei pruugi ta täna olla see, kes oli eile. Ehk avasta ise inimesi ja ära tugine vanadel faktidel.
  2. ära arvusta kedagi nende riiete, nahavärvi, soo, seksuaalsuse, hariduse või uskumuste pärast. Sa ei tea kunagi, miks tal on kleit räbaldunud ja must, või miks ta on paks, äkki ta on haige? Pole sinu asi, kas ta armastab mehi või naisi, tal on vähemalt võime armastada jne Kõik inimesed on võrdsed. Lase neil olla ja võta neid sellistena nagu nad on.
    Siin tahan ma kohe ära mainida selle, et ma ise olen inimeste riietumist arvustanud küll ja ma leian, et kui dresscode on pidulik, siis see tähendab pidulik, mitte suusapükse ja dresse. Siin võibki arvustada. Ehk – õpetan oma lapsele seda, et kui on kirjas pidulik riietus, siis ei minda õueriietega.
  3. ära jää hiljaks – tead, kui nõme on oodata? Aga Kerli Kõiv ütles just mingis intervjuus, et kui sa hilined, ära ütle “sorry, et hilinesin”, vaid “aitäh, et ära ootasid” – see pidavat ootajas positiivseid tundeid tekitama.

Kas sul on tätoveeringuid ja kui on, siis mida need tähendavad?

Tätoveeringutest olen kirjutanud ja rääkinud lähemalt siin!

Nüüd tegin Tais ühe juurde.

Meil Meelisega samasugused (mina üleval), kirjas on seal tai tähtedega Hedon

Kirjuta ühest toredast mälestusest oma lapsepõlves.

Ma tahtsin alguses kirjutada, et mul polnud kõige ilusam lapsepõlv ja siis tabasin end mõttelt, et mul polnud isa-mõttes tore lapsepõlv. Millegipärast on mu üheks positiivsemaks mälestuseks just mälestus isast, sellest umbes ühest päevast kui ta oli kaine. Mina ise olin umbes kahepoole aastane (äkki kolmepoolene? Ma ei mäleta ja kelleltki küsida ka ei ole), aga ma mäletan seda ikka väga hästi.

Ma olin haiglas, sest ma jooksin vanaemale otsa, kellel oli käes keev lillkapsas ja see lendas maha ja mina sinna sisse, seega olin üleni põlenud… Mäletan järgmist hetke, kus seisin Pioneerlaagris käed jalad laiali ja olin üleni Panthenoli täis lastud… Mäletan selgelt seda üleni vahust keha. Järgmine hetk on haiglast… Mu kõrvalvoodis oli sinise pidžaamaga poiss, kes oli haiglas koos vanaemaga ja ta istus kogu aeg akna peal, sest ta jalatallad olid põlenud. Ta olla keeva vee sisse astunud…

Aga positiivseks läks asi sel hommikul, kui ma lõpuks haiglast välja sain. Mu isa tuli meile vastu ja tegi soolakalaga saiu tabureti peal. Vot see oli hitt. Seda ma mäletan. Üliselgelt. Ja kui aus olla, siis rohkem normaalseid mälestusi mul oma isast pole, kuigi ta suri alles mõne aasta eest (2012).

Sinu elu viie aasta pärast…

No enam kui kindel, et viie aasta pärast oleme me oma unistuste kodus. Meil on suur köök ja söögituba, kus külalisi võõrustada ja… koer. Ma loodan, et ma olen oma peasolevad ärid kõik käima pannud ja need toimivad ja me saame elada mõnusat pereelu.

Mis on su suurim hirm

Üksi jääda, ma arvan. Mitte, et ma oleks saanud lapse(d), et mitte üksinduses surra. Ma ei mõtle üldse surmale või sellele, kui ma olen 70, vaid nagu täna-homme-aasta pärast – ma ei kujutaks ette, et ma olen üksi. Lisaks ei meeldi mulle nt üksinda kodus olla.

Kirjuta oma parimast sõbrast

Parimaid on kaks. Nad teavad kõike. Ma ei tunne nende ees nö häbi asjadest rääkida.

Lemmik filmid, mida sa ei väsi vaatamast

Ma olen sama kehv filmide vaataja kui muusika kuulaja. “Titanicut” ja “Helisevat muusikat” olen ilmselt oma elus kõige rohkem näinud, järelikult siis ma ei väsi neid vaatamast, kui ma neid ikka ja jälle vahtima jään.

Imelikud/naljakad asjad, mida sa teed, kui oled üksinda

Tavaliselt ma ei viitsi midagi teha. Nõud kuhjuvad kraanikaussi, pesukorv ajab üle ääre ja ma lihtsalt olen. Toimetan mis vaja. Ja siis enne kui Meelis tuleb, ma hakkan korralikuks ja teen kõik korda :D

Kuidas sa oled viimase kahe aastaga muutunud?

Ma sain emaks. Ma olen õppinud oma aega planeerima. Olen saanud aru, et ma võin hilineda ja absoluutselt mitte endast tulenevatel põhjustel. Ma arvan, et ma olen natukene parem inimene kui varem, et ma ei tee nii uisa-päisa otsuseid, ei raiska viimast raha kohvikus klaasile veinile, või kohvile… Ma ei oskagi nii öelda, kuidas. Ma arvan, et emaks olemine on üleüldiselt pannud elu teistmoodi võtma, elama ja hindama.

Parim asi, mis on sinuga sellel nädalal juhtunud

Ma arvasin, et need tünnisaunad on ilgelt mõttetud. Käisin esmaspäeval Mallu sünnal ja see tünn oli awsome! Täiega äge. Ma polnud varem käinud. Mulle alati tundus see kuidagi labane, keset pidu kuskile tünni ronida. Aga Männiku metsade vahel, keset hoovi sulistada oli vapsee lahe. Ma tahaks endale ka seda tünni hoovi! :)

Millised ootused on sul järgmisele 30le päevale?

Äriplaan. Äriplaan. Äriplaan. Ma loodan, et ma jõuan selle sel nädalal valmis, et uuesti juhendajale saata. Sest tema vastamine võtab ka ilmselt mõned päevad aega, siis vaja veel ilmselt timmida ja siis ongi juba naistepäev. Enne seda on vaja see Töötukassale ära esitada!

Möödunud kuu parimad ja halvimad hetked

Uuuuh. Dildomari tulek oli halb. Dildomari käitumine on halb. Ja Dildomarist tulenevad lood ja teod ajavad ausalt südame pahaks. Meelis saatis mulle eelmisel nädalal ühe blogiposti, et ma üle loeks ja üles paneks. Kes meid Facebookis jälgivad, need juba teavad. Mul läks veerandi peal süda pahaks. Ma ausalt ei saa aru, mis inimestega ta koos elas. Väga normaalne, et isa hoidis kinni ja ema peksis vitsad lihtsalt juppideks, seni kuni polnud enam millegagi peksta. Mul hakkab praegu ka paha, kui ma seda kirjutan. Ja ma polegi suutnud seda postitust lõpuni lugeda.

Meelisel on aga jätkuvalt küsimus, kas see panna üles või ei. Et kas te tahaksite lugeda või pigem mitte?

Parimad asjad viimasest kuust – ilmselt mahub reis veel sinna sisse, see oli tore, kuigi mitte päris selline, nagu ma ootasin. Aga siiski. Ja Bangkok on mu uus lemmik :)

20 Comments

  1. Deemit Leenu! Mul hakkab nina pikaks kasvama suurest uudishimust!
    Selle Meelise lapsepõlvepostitisega .. kuigi ma hullult tahaks seda lugeda. Ausalt! Aga ma arvan ikkagi, et pigem vist mitte! Teil on elu praegu piisavalt “huvitav”, pole sellest postist kisa-kära juurde vaja?
    Nii armas postitus jälle!
    Hoian teile pöialt ja vast saad oma äriplaaniga joonele!

  2. Arvestades, et mul tõusis viha silmini juba selle “vitsa” jutu peale, siis uudishimust tahaksin lugeda Meelise posti, kuid arvan, et ei jõuaks esimesest lõigust kaugemale.

  3. Seda Meelise postitust nagu tahaks lugeda.. aga samas ma arvan,et veerandipealt ma ka röögiks nutta või midagi. Selline kahe otsaga asi kuidagi.

  4. Hei,
    Küsin tätoveeringu kohta, see mis sul sõrmel, kas püsib hästi? Tahtsin endale ja teha aga tätoveerija ütles, et sellise koha peal kulub kiirelt.

  5. kas ma tahaksin lugeda? ma arvan, et isegi loeksin… Aga! selle teksti avaldamine mõelge enda jaoks läbi. Kas Meelis tahab avaldada seda kui osa oma teraapiast? kui jah, siis mina olen kahe käega poolt. Sest koduvägivallast (nii naiste kui ka laste suhtes, ka täiskasvanute meeste suhtes isegi) ei räägita väga ning kõik käituvad nii, justkui seda pole olemas. Aga on ju! koduvägivald esineb oma erinevates vormides palju tihedamini kui me endale ette oskame kujutada… :( ning see ei ole ok, sellest tuleb rääkida

  6. Tere,
    Olen pikakt teie blogi lugenud aga kordagi pole olnud tunnet, et vot nüüd kommenteeriks :).
    Lugesin ka teie kodu postitust ja seal all olevaid kommentaare, kuidas inimesed nägid, millist elu pidi Meelis elama…
    Ma ei saa aru inimestest, kes ennast tunnevad hästi, kui last löövad. Ma ei mõista, sest inimestel on antud teises võimalused, et ennast väljendada, ja vägivald kasvatab vägivalda.
    Ma ei saa ka aru inimestest, kes tulevad teie blogi siia kritiseerima. Ma ei näe iialgi mõtet kellelegi halvasti öelda, sest mida see mulle annab? Ma võin tunda viha jms, aga ma ei soovi kellelegi sellepärast halvasti öelda. Usun samuti, et igal asjal, mida keegi meie ümber teeb, on mingi põhjus. Ja kõigest ei peagi aru saama.
    Mind alati motiveerib see, et kõigile ei saagi meeldida. Kui ühele inimesele kummardad siis teisele näitad ikka p****t :)
    Aga Meelise postitust oleks huvitav lugeda, kurb ka kindlasti. Aga arvan, et kui Meelis sisimas tunneb, et soovib seda avalikustada, siis nii teebki. Kui seda tunnet pole, siis lugejate nimel ei tasu seda teha :)
    Edu ja pea püsti! Usun, et saate hakkama väga hästi ja soovin, et teie elus asjad läheksid edaspidi sama suurepäraselt ja aina paremini :)

  7. “Pean saama oma kodu 2017, muidu suren” võiks siis olla “PSOK2MS” veits liiga tavaline aga lyhend siiski

  8. Asjadest rääkimine ning välja ütlemine, mitte ainult lähemate inimeste või psühholoogiga vaid laiemalt, annab teatud sorti vabaduse sulle endale. Seda tehes aga peab arvesse võtma, et ilkujaid on üsna palju, kel on kindlasti ka anonüümselt midagi kommenteerida vaja. Seda, kas seda teha, peab Meelis ise otsustama ja mitte selle põhjal, kas lugejaid huvitab vaid omaenda enesetunde järgi. Lugejaid jagub teil tavapostituste jaoks niisamagi.

  9. Miks sa isa surmakuupäeva käele tätoveerisid, kui ta su lapsepõlve kurvaks ja raskeks muutis? Kas suutsid teda siiski endale kalliks inimeseks pidada? Minu isa oli ka joodik, meie suhtlus katkes juba mu lapsepõlves ja lõpuks ta suri asotsiaalse elu tõttu. Mul on kahju, et ta ei näinud, kes tema lastest on kasvanud, kuid see on ka kõik.

    Meelise lapsepõlvest ma loeks, aga avaldamine võiks sõltuda Meelise/teie soovist lugu jagada, mitte lugejate huvist.

    1. Tead, ma ütlen ausalt, tätoveerisin, et ma mäletaks. Ma nt ei mäleta vanaisa/vanaema surmadaatumit (isa vanemate oma), umbes mäletan, aga täpset päeva mitte. Ja põhiline – see isa kuupäev on ka vale. Mul Tais oli teine kuupäev kui Eestis kui ta suri. Õige peaks 14.11 olema

  10. Meelise juttu loeks, et läbi kellegi teise kogemuse või nö šokiteraapia aru saada, milline ema MITTE oma lapsele olla (muidugi ma ei peksa oma last aga igapäeva saginas ja jonnis ja kurnatuses võivad helluse hetked vahel ära ununeda, sest püüad lihtsalt päevaga kuidagi hakkama saada). Minu meelest on Meelis väga positiivne näide sellest, et hoolimata oma nukrast lapsepõlvest võib kõigist saada üks tore, hooliv ja oma perekonda väärtustav inimene.
    Kui Meelis selle loo avaldab, siis ta võiks sissejuhatuse ja lõpu kirjutada kuidagi positiivses võtmes a’la näete, kust ma olen tulnud aga praeguseks olen ma sellest kogemusest õppinud seda ja seda vms. Meelisele head teekonda paranemiseni!

  11. Igasugune brutaalsus ja julmus laste vastu ajab mind nutma, ma ise seda ei loeks, aga olen nõus nendega, kes ütlevad, et vägivallast tuleb rääkida, vägivallatsejad avalikustada, nende teod nähtavaks tegema. Ma arvan, et lisaks karistustele võiks Meelis üles tähendada ka selle, kuidas ta toime tuli, kust jõudu ammutas ja kuidas temast, mille toel, kasvas temast normaalne inimene ja kuidas on võimalik, et te ikka veel otsisite võimalust Meelise emaga suhelda. Jõudu. Väga hull lugu. Mis küll toimub ühe ema peas, midagi sellist tehes. Teile palju edu kõiges.

  12. Armas ja siiras postitus. Meelise näol oled küll super-mehe saanud ja tundub, et emaks saamine on sind tasakaalukamaks muutnud. Ma ei tahaks lugeda Meelise raskest minevikust, sest postituse avaldamisega võib kaasneda neg. vastukaja ja ta ei vaja seda praegu… Meelis muidugi võiks tihedamini kirjutada blogisse, mu meelest tal jookseb see sulg väga ladusalt. Fotograafias taas tundub sul rohkem “silma” olevat.
    See tähtkujude värk oli huvitav. Olen ise vähk ja mul on olnud ka kaladega väga hea hingeline sobivus. Samas kihlatu on lõvi ja ka super klapp. Lõvi-mehed on ägedad! ;)

Comments are closed.