Kui ma mingi nädal tagasi otsustasin selles fotoväljakutses osaleda, siis ma mõtlesin, et see on lihtsalt for fun. Eile tekkis juba arutelu, mis vahe on makro- ja lähivõttel ja ma olin kimbatuses – ma pole ju mingi fotograaf, niisama oma lõbuks pildistan instagrami ilusaid pilte, või noh, minu meelest ilusaid.

Täpselt nagu ma arvan makro- ja lähivõttest ja kogu fotograafiast – same, same, but different ehk tegelikult võib kunstnik olla igaüks. Pildista või automaadiga, telefoniga või seebikarbiga, või kui tahad, polaroid kaamera või megafäänsibäänsi 10000€-se aparaadiga. See ei tähenda, et kui sul on mitmetonnine kaamera, et sa kohe fotograaf oled. Sul lihtsalt on raha – ehtne näide selle kohta on Jaapani turistid, endal on kaelas nii raske ja kallis kaamera, et ei jõua seda vedada, aga pilti teha ei oska.

Kui ma täna taevasse vaatasin, siis pilvi polnud. Mulle meenusid lummavad pilvepildid ja vaated Austraalias olles, eriti kõrbes. Seal eristusid need eriti. Need pilved olid alati nii esileulatuvad ja suured ja mõnusad ja pehmed ja kui ma hakkasin oma instagrami kontot lappama, siis ma avastasin, et mul on mingi pilvefetiš, mul on nii palju pilvepilte.

Ja siis FB grupis teiste tänaseid pilte vaadates ja üleüldse teemasse süüvides, sain aru, et “mu oma kaotus” kui tänast pilti ei tee või noh, ei saa selle väljakutsega nö hakkama, et sitast saia teha. Ma parem esitlen ühte ilusat pilti, mille ma kunagi olen teinud, kui et hakkan mööda ilma ringi sõitma, ja seda ühte pilvepilti taga ajama ilmaga, kui mul taevas suht sinine :)

Aga minu tänane valik, täna tabatud pilved: