Eilse päeva põhiteema oli see, et blogijad ajavad klikke kokku ja mida need klikid meile annavad. Noh, otseselt ei anna nad midagi, sest nagu Mallukas kirjutas, me ei saa neid kokku kühveldada ja Ferrari või rahapataka vastu vahetada, ega see mingi kallihinnaline valuuta ei ole. Ometi annab see teistpidi meile võimaluse ehk natukenegi oma blogiga teenida, sest klikid on need, mille üle reklaamiostja otsustab, kas tasub reklaami eest maksta või ei. Aga meie otsustasime, et lähme tähistame oma olemasolevaid klikke, seda enam, et marimellil sai eile blogi avamisest kolm kuud ja 300 000 klikki täis.

Mallukas käis välja, et läheks õgiks hiinakat :) Kuigi tavaliselt olen ma hiinakat söönud nendes kiirtoidu kohtades ja viimane Hiina RESTORANI kogemus pärineb aastast 2005 Saksamaal, siis olime Meelisega meeleldi nõus Kardo ja Mallukaga vanalinnas kohtuma ja restoranis einestama. Ikkagi tähistamistväärt õhtu ju!

Ma olen eriti rase näost :D

Õhtu tõi nii palju avastamisrõõmu – esiteks polnud ma varem Golden Dragonis käinud ja see asus kaks sammu enne Indrek Galetini kunagist fotostuudiot, päris kummaline oli seal kangi all olla, polnud seal oma kuus aastat käinud. Teiseks oli laual serviis, mis 90ndate keskpaigas meil ka kodus oli. Mu ema töötas nimelt Hiina restoranis ja üheks sünnipäevaks kingiti talle kogu see serviis. Mäletan kuidas eriti meeldisid mulle väiksena need suured lusikad.

Menüü on Golden Dragonis kirev – valikus on üle 200 erineva eelroa, supi, prae, magustoidu (olgu etteruttavalt öeldud, et magustoiduni me eile ei jõudnudki!).

Kuna juba eelroogade valimine tekitas meis segadust, siis otsustasime, et võtame igalt poolt (kanast, mereandidest, lihast…) midagi ja sheerime kama.

VASAKULT: krõbedaks praetud searibid hoisini kastmes seesamiõliga (nr 27), krõbedaks praetud konnakoivad selleri, sibula, krõbeda tšilli ja paprikaga szechwani kastmes (nr 17), kanatiivad sibulaga ingveri-küüslaugukastmes (nr 23)

Eelroogadest olid minu lemmikuks konnakoivad (keskmisel pildil), need olid nii pehmeks küpsetatud ja mõnusalt hõrgud. Täpselt parasjagu vürtsikad ja täiesti suussulavad. Teisele kohale platseerub kana (paremal) ja kolmandale ribid (vasakul), mis olid minu jaoks natuke rasked süüa, aga see on minu probleem, kuna ma pean kõik oma mao pärast imepeeneks närima.

Pearoogade osas olime me jälle nagu peata kanad, aga otsustasime teha sama, mis eelroogadega, et võtame igalt poolt midagi ja jagame.

VASAKULT: krõbedaks praetud pardifilee mee ja tšilliga (nr 128), hiidkrevetid sibula, paprika, ananassi ja hernestega magus-hapus kastmes (nr 91), veisefilee seente ja hiinakapsaga soja-ausrikastmes (nr 157), Krõbedaks praetud kanafilee kirsi- ja seesamiseemnekastmes (nr 72).

Abosluutne lemmik oli minu enda valitud part (vasakul üleval), krevetid olid mõnusalt mahlased (paremal üleval) ja kana (paremal all) oli natuke lagritsase maitsega. Ja jällegi tuleb tunnistada, et kõige vähem mokkamööda oli mulle veiseliha ((lammas) all vasakus nurgas). Aga seegi on jälle tummisem tükk mu maole, ehk tulenes asi ka sellest.

Kõhud olid nii täis pärast neid sööke, et magustoiduni me ei jõudnudki, aga nüüd ongi põhjust tagasi minna, sest küpsetatud jäätist või praetud banaani oleks küll tahtnud.

Ja loomulikult ei puudunud õhtu lõpust ka õnneküpsised, mis minul näiteks süüa soovitasid :D

Kes vanalinnas või seal läheduses töötab, siis soovitan lõuna ajal läbi silgata – toidud valmivad suht kiirelt ja salat-supp-praad maksab 5€!